2-19-19961/93 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 24.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-19961

Kohtuasi

X avaldus C, F vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.08.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(määruskaebuse

esitaja):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Madis Mahlapuu (e-post:XXX)

Puudutatud isikud (vastustajad):

C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Z (isikukood XXXXXXXXXXX)

Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikute lepinguline esindaja Reimo Mets (e-

post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 25.08.2023 määrus jätta muutmata.

2. X määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-19-19961

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 18.12.2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus Clt (esialgne

puudutatud isik I) ja Flt (esialgne puudutatud isik II) välja mõista kahjuhüvitise.

2. Harju Maakohus rahuldas 29.03.2022 määrusega X avalduse C vastu ja mõistis Clt X kasuks

välja 5162,06 eurot koos viivistega põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates

18.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis X avalduse F vastu rahuldamata,

menetluskulud seoses C vastu esitatud nõude osas C kanda ning menetluskulud F vastu esitatud

nõude osas X kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulud kindlaks pärast määruse

jõustumist. Määrus jõustus 15.04.2022.

3. Harju Maakohus lubas 25.08.2023 määrusega astuda menetlusse Zl ja Ql kui F pärijatel.

Kohtule esitatud pärimistunnistuse kohaselt on 12.03.2022 surnud F pärijateks tema üleelanud

abikaasa C 1/3 suuruses mõttelises osas, tema tütar Z 1/3 suuruses mõttelises osas ja poeg Q

1/3 suuruses mõttelises osas (tl 159-160).

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus tegi 25.08.2023 määruse, millega mõistis Clt X kasuks välja

menetluskulude

hüvitise

2426 eurot;

määras

X

menetluskulud

tasuda

Osaühingu

Advokaadibüroo

Mahlapuu

&

Partnerid

(registrikood

12051528)

arvelduskontole

EE551010220192153224 (AS SEB Pank); mõistis Xlt ühiselt C, Z ja Q kasuks välja

menetluskulud 2741,50 eurot ja määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2741,50

eurot) tuleb Xl tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt palusid puudutatud isikud välja mõista

menetluskulude hüvitise 2533 eurot – lepingulise esindaja kulu 19,1 h eest 2483 eurot ja

määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot. X menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus

tagastas 18.03.2021 määrusega puudutatud isikule kaebuselt tasutud riigilõivu (dtl 322).

Riigilõivu kulu ei kuulu hüvitamisele.

6. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik tasunud eksperdi tasu 3000 eurot. Kohus

kohustas 10.07.2020 määrusega puudutatud isikuid tasuma kohtu deposiiti ekspertiisikulu

3000 eurot (dtl 269). Eksperdi arvamuse kui dokumentaalse tõendi saamise kulu on

põhjendatud. Kohus luges ekspertiisikulu põhjendatud ja vajalikuks kuluks.

7. F menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabi kulude osas ei tuvastanud kohus selgelt

mittevajalikke, põhjendamata või ülepaisutatud kulusid ega pidanud vajalikuks kõigi

toimingute osas kulu analüüsi pikemalt esitada. Eeltoodust johtuvalt luges kohus puudutatud

isiku põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel kokku 19,1 h. Kohtu

hinnangul saab tunnitasu suurust 130 (käibemaksuta) pidada tavapäraseks ja põhjendatuks.

Põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on 2483 eurot. Kohus ei ole C ja F osa

menetluskuludest kindlaks määranud. Kohus luges nende panuse menetluskulude kandmisel

võrdseks ning F menetluskuluks on pool nõutavatest menetluskuludest.

8. Kohus

määras

F

hüvitatavate

menetluskulude

suuruseks

2741,50 eurot

(5483 (ekspertiisikulu ja õigusabikulu) / 2) ning mõistis selle avaldajalt ühiselt F pärijatele Cle,

2-19-19961

Zle ja Qle kui VÕS § 72 lg 1 mõttes ühisvõlausaldajatele, välja märkides vastavalt F taotlusele

ja TsMS § 177 lg-le 4, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

Määruskaebus

9. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude

hüvitamise osas ning jätta ekspertiisikulu puudutatud isik I kanda ja menetluskulud

ringkonnakohtus puudutatud isikute kanda.

10. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt määras kohus F hüvitatavate menetluskulude

suuruseks 2741,50 eurot (ekspertiisikulu ja õigusabikulu). Selline maakohtu järeldus

kohtumääruses on avaldaja jaoks üllatav juba seetõttu, et avaldaja ei olnud varasemalt saanud

ekspertiisikulu osas oma seisukohta esitada.

11. Määruskaebuse esitaja ei nõustu kohtuga selles, et F hüvitatavate menetluskulude suuruse

arvestuses on võetud arvesse ka ekspertiisikulu 3000 eurot. Maakohtu kohtumäärus on

põhjendamatu ning ebaseaduslik menetluskulude osas, millega ekspertiisikulu on jäetud

avaldaja kanda. Puudutatud isikud ka ise oma menetluskulude nimekirjas ei esitanud

menetluskuluna ekspertiisikulu. Samuti ei ole ka maakohus ise oma 29.03.2023 kohtumääruses

menetluskulude jaotuse kohta märkinud, et menetluskulu hulka tuleb arvestada ekspertiisikulu.

Vastasel juhul oleks avaldajal olnud võimalik juba koheselt 29.03.2023 kohtumäärust

vaidlustada.

12. Määruskaebuse esitaja leiab, et puudutatud isikute poolt taotletud ekspertiis ei olnud

põhjendatud ega ka vajalik, mistõttu ka ekspertiisikulu ei saanud olla põhjendatud ja vajalikuks

kuluks. Puudutatud isikute poolt taotletud ekspertiis ainult kinnitas ja tõendas X poolt esitatud

kahjunõuet ning kahjunõude suuruses osas kinnitas ka asjaolu, et Xle puudutatud isikute poolt

tekitatud kahju oli ligikaudu kaks korda suurem, kui avaldaja ise oma nõudes esitas.

13. Tuginedes TsMS § 172 lg-le 1 tuleb jätta ekspertiisikulu puudutatud isiku I kanda.

Eelnimetatud seisukoht on kaudselt järeldatav ka maakohtu 29.03.2023 kohtumääruse punktist

23, milles maakohus märkis, et kohus teeb osaliselt lahendi avaldaja huvides, so rahuldab

avalduse puudutatud isiku 1 osas. Arvestades vaidluse asjaolusid ning avalduse lahendamise

ulatust, leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku 1 (C)

vastu esitatud nõude osas puudutatud isiku 1 kanda.

Menetlusosaliste seisukohad

14. Puudutatud isikud palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Avaldajat on esindanud

õigusteadmistega isik, kes on teadlik, et nii riigilõiv kui ekspertiisitasud on osa kohtumenetluse

kuludest, mida ei pea eraldi menetluskulude nimekirjas esile tooma, vaid mida kohus loeb

tõendatuks üksnes kohtumääruse ja maksekorralduste esitamise tulemusena. Kogumis ei oma

tähtsust ekspertiisi tulemus, esitatud kahju suuruse küsimus (mis on sisuline asja vaidlus) jms,

vaid fakt, et avaldaja pöördus kohtusse isiku vastu, kelle vastu nõuet ei rahuldatud. Seega tuleb

eeldada menetluskulude teket ja hüvitamise kohustust selle isiku suhtes.

Menetluse edasine käik

15. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-19-19961

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu kohtumäärus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks

alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse

muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel

maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Määruskaebemenetluses vaieldakse edasi selle üle, kas maakohtu otsustus, mõista

avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja ka pool asjas teostatud ekspertiisiga seotud kuludest,

so 1500 eurot (3000 : 2), on seaduslik või mitte. Vaidlust ei ole selle üle, et maakohus pidas

põhjendatuks ja mõistis avaldajalt puudutatud isikute kasuks ühiselt välja õigusabikulud

summas 1241,50 eurot. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva §

456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud. TsMS § 651 lg-st ja §-st 659 tulenevalt

kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust üksnes selle vaidlustatud osas.

18. Määruskaebuse esitaja väite kohaselt on maakohus põhjendamatult võtnud F hüvitatavate

menetluskulude suuruse hulka ekspertiisikulu 3000 eurot, kuna puudutatud isikud ise seda kulu

menetluskulude nimekirjas ei esitanud. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.

19. Rõhutamist väärib, et kuigi TsMS § 176 lg 4 kohaselt tuleb menetlusosalisel esitada

menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme

menetlusega seonduvate kulude kohta, ei välista see, et selle puudumisel kohus siiski

menetluskulud kindlaks määrab. Nimelt sätestab TsMS § 174 lg 1, et menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Sellise kohustuse olemasolu on tunnustatud ka kohtupraktikas (vt nt RKTKo 15.10.2017, 3-2-

1-150-16 ja RKTKo, 23.11.2016, 3-2-1-107-16, p 13). Toodust johtuvalt võis maakohus F

menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtta ka asjas teostatud ekspertiisiga seotud kulu.

20. Määruskaebuse esitaja järgmise väite kohaselt tuleb kogu ekspertiisikulu summas 3000

eurot TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt jätta puudutatud isiku I kanda. Ringkonnakohus ei nõustu

ka selle seisukohaga.

21. Ringkonnakohus selgitab, et kohus ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel otsustada

menetluskulude jaotuse üle. TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude

jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati (vt RKTKm, 21.06.2021, 2-15-13627, p 17). Praegusel juhul määrati

menetluskulude jaotus kindlaks Harju Maakohtu 29.03.2022 määrusega (I kd, tlk 156), mille

kohaselt jättis kohus menetluskulud seoses puudutatud isiku I vastu esitatud nõudega

puudutatud isiku I kanda ning menetluskulud puudutatud isiku II vastu esitatud nõude osas

avaldaja kanda. Määrus on edasikaebamata jõustunud. Eeltoodust tulenevalt tuligi maakohtul

menetluskulude kindlaksmääramisel sellisest menetluskulude jaotusest lähtuda ning praeguses

menetlusetapis ei ole enam võimalik ekspertiisikulu TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku I

kanda jätta. Sellist otsustust ei ole võimalik tuletada ka maakohtu 29.03.2023 kohtumääruse

punktist 23, nagu määruskaebuse esitaja ekslikult aru saanud on. Maakohus on nimetatud

määruses selgelt märkinud, et arvestab kulude jaotamisel avalduse lahendamise ulatusega,

mistõttu jäävad puudutatud isiku I suhtes esitatud nõudega seotud menetluskulud puudutatud

2-19-19961

isiku I kanda ning puudutatud isiku II suhtes esitatud nõudega soetud menetluskulud avaldaja

kanda (I kd, tlk 152 pöördel).

22. Edukas ei ole ka see määruskaebuse esitaja väide, et temale ei olnud ekspertiisikulu

kandmise kohustus ettenähtav. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt esindab avaldajat professionaalne esindaja (vandeadvokaat), kellelt saab eeldada

teadmisi selle kohta, et menetluskuludeks on TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukuludeks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud ning asja läbivaatamise kuludeks on TsMS § 143 p 1 kohaselt muuhulgas

eksperdikulud, ei saanud praegusel juhul avaldajale põhimõtteliselt tulla üllatusena see asjaolu,

et asjas tuleb kellelgi menetlusosalistest ekspertiisikulu kanda.

23. Määruskaebuse esitaja on kaebuses tuginenud ka väitele, et ta ei ole varasemas menetluses

oma seisukohta ekspertiisikulu osas avaldada saanud. Ringkonnakohtule nähtub tsiviilasja

materjalidest siiski vastupidine. Nimelt on avaldaja oma 16.06.2020 menetlusdokumendis

maakohtule teatanud, et tema eelistuseks eksperdi valikul OÜ Park Projekt hinnapakkumine (I

kd, tlk 108). OÜ Park Projekti pakkumise on allkirjastanud riiklikult tunnustatud ekspert PP ja

selle kohaselt on ekspertiisi maksumuseks 3000 eurot (I kd, tlk 98). Mainitust juhindus ka

maakohus, määrates 10.07.2020 ekspertiisi läbi viima PPi ja kohustades puudutatud isikuid

tasuma ekspertiisitasu ettemaksu 3000 eurot (I kd, tlk 113-114).

24. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi TsMS § 148 lg 1 alusel eksperdikulude ettemakse

nõudmisel ei määra kohus kindlaks eksperdikulude lõplikku suurust, saab juhul kui riiklikult

tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu isik on esitanud eeldatavate eksperdikulude kohta

kohtule fikseeritud tasuga hinnapakkumise ja kohus on selle aktsepteerinud, määrates

TsMS § 148 lg 1 alusel eksperdikulude ettemakse ning pärast selle tasumist määranud

ekspertiisi, eeldada selles suuruses eksperdikulude tekkimist. Pärast eksperdiarvamuse saamist,

kui ekspert on oma kohustuse täitnud, tekib eksperdil eksperdikulude hüvitamise õigus. Kohtul

tuleb eksperdikulude kindlaksmääramise kohta teha põhjendatud määrus (vt RKTKm,

21.06.2021, 2-15-13627, p-d 19 ja 21.1).

25. Vaidlustatud määruse punktist 13 nähtuvalt leidis maakohus, et eksperdi arvamuse kui

dokumentaalse tõendi saamise kulu on põhjendatud ja vajalik. Ringkonnakohtul ei ole võimalik

maakohtust

erinevale

seisukohale

asuda,

arvestades,

et

tegemist

oli

fikseeritud

hinnapakkumisega ning ekspert on oma ülesanded täitnud ja kohtu küsimustele vastanud (( kd,

tlk 63-68). Määruskaebuse esitaja ei ole ka tuginenud sellele, et eksperdikulu tuleks vähendada,

kuna eksperdiarvamus on puudustega, st selles on jäetud kohtu esitatud küsimustele osaliselt

vastamata või on seda tehtud valdkonna, milles ekspertiis määrati, tunnustatud metoodikat

põhjendamatult eirates. Määruskaebuse esitaja on tuginenud hoopiski väitele, et ekspertiisikulu

ei ole põhjendatud, sest puudutatud isikute poolt taotletud ekspertiis vaid kinnitas ning tõendas

avaldaja poolt esitatud kahjunõuet. See ei anna aga alust maakohtu otsustuse muutmiseks, kuna

tulenevalt eksperdi kohustusest anda sõltumatult oma eriteadmistele tuginedes talle esitatud

küsimustes õige ja põhjendatud arvamus, ei sõltu eksperdikulude suurus sellest, millisele

tulemusele ekspert jõuab. Eksperdikulude hüvitamise nõue tekib eksperdil siis, kui ta on kohtu

määratud ülesanded täitnud ja esitanud kohtule nõuetekohase eksperdiarvamuse (vt RKTKm,

21.06.2021, 2-15-13627, p-d 21.3).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

26. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

2-19-19961

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/