2-24-1195/15 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Tsiviilasi nr 2-24-1195 1 (2)

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Krista Kruusa Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2024, Kärdla Tsiviilasja number 2-24-1195 Tsiviilasi L O hagiavaldus O O vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L O, isikukood XXX, elukoht XXX; seaduslik esindaja I O, isikukood YYY, elukoht XXX; Kostja O O, isikukood ZZZ, elukoht ZZZ. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada I O ja O O poolt 23.05.2024 allkirjastatud ning kohtule esitatud kompromiss järgnevas: 1.1. Mõista O O’lt (ik ZZZ) L O (ik XXX) kasuks välja igakuine elatis summas 270 eurot kuus alates 01.06.2024 kuni L O täisealiseks saamiseni 17.12.2035. 1.2. L O’le makstav igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks I O pangaarvele nr EEYY. 1.3. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-24-1195. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 4. Edastada määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

1. Asjaolud

Tsiviilasi nr 2-24-1195 2 (2)

Hageja esitas 23.01.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 17.12.2035 perekonnaseaduse (PKS) § 101 sätestatud määras. Kohus määras asjas kohtuistungi 23.05.2024 kuupäevale. 23.05.2024 kohtuistungil esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissi.

2. Kohtu seisukoht 2.1 Kohus olles tutvunud esitatud kompromissiga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 2.2 TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Pooled esitasid käesolevalt kompromissi 23.05.2024 kohtuistungil. 2.3 Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud kinnitused ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus resolutsiooniga ei kinnita. 2.4 Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 2.5 Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2.6 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

3. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissis kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik