2-23-11883/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-11883

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi K. K. vastu võla

ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

10 544 eurot 78 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja K. K. (isikukood xxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi K. K. vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 21. augustil 2023 Tartu Maakohtule hagi K.

K. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võla 6718 eurot 73 senti,

hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 2567 eurot 73 senti ja viivise

põhivõlalt hagiavalduse esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni määras 0,065%

iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 5. augustil 2021 maksekokkuleppe ja

võlatunnistuse. Võlatunnistuse kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb võlatunnistuse andmise

päeva seisuga hagejale 6718 eurot 73 senti, millest põhivõlg on 5302 eurot 91 senti, viivis

993 eurot 64 senti, sissenõudekulu 45 eurot, intress 377 eurot 18 senti. Lisandub ühekordne

lepingutasu 20 eurot. Kostja on tasunud lepingutasu 20 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kostjal

võlg summas 6718 eurot 73 senti. Kostja ei täitnud võlatunnistusest tulenevaid kohustusi.

Hageja ja kostja on kokkuleppe punktis 1.3 leppinud kokku kohaldatava viivise määras 0.065%

iga kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks

muutunud viivisenõue 2567 eurot 93 senti. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle

kohase tasumiseni alates 22. augustist 2023 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras.

Praegusel juhul on võlatunnistus sõlmitud uue nõude omaniku/hageja ja kostja enda vahel, mitte

algse nõude omaniku/algse võlausaldaja ja tarbija vahel. Tarbijakrediidi sätted ega ka

võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 ei välista võlatunnistuste sõlmimist. Võlaõigusseaduse

tarbijakrediidilepingu regulatsioonis ei ole sätestatud, et tarbijakrediidilepinguga seonduva

kohustuse osas ei tohi sõlmida konstitutiivset võlatunnistust. Konstitutiivse võlatunnistuse

sõlmimine on kostja vaba tahe, st kostja oli teadlik sõlmitava võlatunnistuse sisust ja ta võttis

vastu teadliku otsuse astuda uude võlasuhtesse. Hagejal ei ole kohustust tõendada, millisest

võlasuhtest võlg algselt tekkis.

2. Kohus jättis hagi 3. oktoobri 2023. a määrusega käiguta ja määras tähtaja hagiavalduse

puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas määruses, et esitatud tõendite kohaselt tuleneb hageja

nõue tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõistes. Kohus viitas kohtupraktikale ja märkis,

et ka võlatunnistuse puhul on vajalik kontrollida, kas võlatunnistus saab olla kehtiv või võib

tarbijal eksisteerida tarbijakrediidilepingut reguleerivatest imperatiivsetest sätetest tulenevalt

siiski vastuväiteid, mille esitamist VÕS § 421 kohaselt välistada ei saa ning mis võivad

lõppjärgus viia võlatunnistuse tühisuseni. Võlatunnistuse kehtivust ei ole võimalik hinnata ilma

selle aluseks oleva tarbijakrediidilepingu tingimusi ja krediidi andmisega seonduvaid asjaolusid

hindamata. Kohus palus hagejal välja tuua asjaolud ja esitada tõendid, mille alusel kohus saab

hinnata tarbijakrediidilepingu (sh tüüptingimuste) kehtivust. Kohus märkis, et hagejal tuleb

esitada hagis andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise

kohustust on järgitud. Hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on

täitnud konkreetse kostja osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused. Hagejal tuleb mh välja tuua, millise teabe laenuandja enne lepingute sõlmimist

omandas, s.o kas laenuandja küsis infot kostja igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja

igakuiste kohustuste suuruse jms kohta, ja kuidas on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust.

3. Hageja selgitas 1. novembri 2023. a seisukohas, et kostjaga on sõlmitud konstitutiivne

võlatunnistus. Hageja on esitanud kõik vajalikud tõendid nõude esitamiseks võlatunnistuse

alusel. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kuna VÕS §-s 30 nimetatud võlatunnistus on

abstraktne leping ei saa sellest tulenevale nõudele esitada vastuväiteid, mis tulenevad

võlatunnistuse aluseks olevast suhtest, mh ei saa tugineda võlatunnistuse aluseks oleva lepingu

tühisusele (vt ka RKTKo 24.04.2006, nr 3-2-1-21-06, p-d 13-14; RKTKo 19.10.2004,

nr 3-2-1-101-04, p-d 29). Võlatunnistuse abstraktsus ja sõltumatus tähendab, et

võlatunnistusega tunnistatud aluskohustuse olemasolu, puudumine või selle kehtetus ei oma

võlatunnistuse kehtivusele mõju. Hageja leiab, et käesoleval juhul ei saa nõude menetlemisel

võtta aluseks hageja ja kostja vahel sõlmitud varasemat võlasuhet ega sellest lähtuvalt

kohaldada hageja ja kostja vahelisele võlasuhtele tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut (VÕS

§ 402 jj).

4. Kohus võttis hagi 30. novembri 2023. a määrusega menetlusse.

5. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud.

6. Kohus määras 26. aprilli 2024. a määrusega, et asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses ning

tegi menetlusosalistele teatavaks lahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Kohus määras

menetlusosalistele viimaste kokkuvõtlike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamise

tähtaja.

7. Hageja esitas 8. mail 2024 kohtule seisukoha uute asjaolude ja tõenditega.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus märgib esmalt, et kohus jätab hageja 8. mai 2024. a seisukoha uute asjaolude ja

tõenditega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel tähelepanuta ega arvesta

nendega käesoleva otsuse tegemisel.

Kohus määras 26. aprilli 2024. a määruses, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses ning tegi

pooltele teatavaks kohtuotsuse tegemise kuupäeva. Kohus märkis samas määruses, et annab

pooltele tähtaja soovi korral viimaste seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Kohus selgitas ka, et viimastes seisukohtades ei saa pooled esitada uusi argumente, mida siiani

esitatud ei ole. Kohus on määruses viidanud küll TsMS §-le 405, mis on praegusel juhul

ebaõige, kuna tegemist ei ole lihtmenetluse asjaga, kuid see ei muuda ebaõigeks kohtu otsustust

anda pooltele viimane tähtaeg kokkuvõtlike seisukohtade esitamiseks. Kohus on määranud

pooltele TsMS § 329 lg 1 ja § 330 lg 1 alusel viimase tähtaja kokkuvõtlike seisukohtade

esitamiseks. Kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-

des 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb

kohus seda TsMS § 331 lg 1 järgi üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu

arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli

mõjuv põhjus.

Hageja ei ole esitanud kohtule uute seisukohtade, asjaolude ja tõendite esitamise kohta mingit

mõjuvat põhjust, mis õigustaks nende menetlemist TsMS § 331 lg 1 alusel. Kohus märgib, et

8. mai 2024. a seisukohtades on hageja muutnud oma varasemaid seisukohti, esitades mitmeid

uusi tõendeid ja asjaolusid. Uute asjaolude ja tõendite menetlemine põhjustaks vajaduse

uuendada menetlus selleks, et tagada kostjale võimalus esitada oma seisukoht hageja seisukoha

ja tõendite kohta. Samas oli hagejal võimalus esitada samad tõendid ja asjaolud juba varasemas

menetluses, mida hageja ei teinud. Seega tingiks uute asjaolude ja tõendite menetlemine

käesoleva asja lahendamise viibimist, mis ei ole menetluse praeguses staadiumis kohtu

hinnangul enam põhjendatud.

Asjaolu, et hageja on esitanud uued asjaolud ja tõendid 8. mail 2024, s.o mõni päev enne

lõpptähtaja saabumist (s.o 13. mai 2024), ei muuda kohtu hinnangul seda, et hageja on oma

seisukoha, sh tõendid esitanud hilinenult. Kohus märkis 26. aprilli 2024. a määruses, et

menetlusosalised võivad esitada kokkuvõtlikke seisukohti kuni 13. maini 2024.

9. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Hageja tugineb hagi alusena poolte vahel 5. augustil 2021 sõlmitud võlatunnistusele. Hageja on

esitatud tõendina 5. augustiö 2021. a sõlmitud võlatunnistuse, milles kostja tunnistab, et

võlgneb hagejale kokku 6718 eurot 73 senti, millest põhisumma 5302 eurot 91 senti, viivis

993 eurot 64 senti, kahjuhüvitis 45 eurot, intress 377 eurot 18 senti. Pooled on kokku leppinud,

et kostja tasub võla hagejale maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena. Pooled on kokku

leppinud, et põhisummalt maksab kostja viivist 0,065% päevas ning lisaks maksab

maksekokkuleppe eest lepingutasu 20 eurot. Pooled on muu hulgas kokku leppinud, et

võlatunnistus on konstitutiivne võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 tähenduses ning selle alusel tekib

uus iseseisev kohustus, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda tunnistatud kohustuse täitmist

üksnes selle võlatunnistuse alusel ning võlgnik kaotab õiguse esitada võlgnevuse olemasolu,

suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes

vastuväiteid, mida võlgnik võinuks esitada algse võlgnevuse suhtes enne käesoleva

võlatunnistuse andmist, sõltumata mistahes varasematest asjaoludest.

10. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et

lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on

võlatunnistus.

Riigikohus on selgitanud (vt nt RKTKo 3-2-1-21-06, p 13), et VÕS §-s 30 reguleeritakse

iseseisva kohustuse võtmist võlatunnistusega ehk nn konstitutiivset (abstraktset) võlatunnistust,

mis toob kaasa võlgnikule abstraktse ja aluskohustusest sõltumatu kohustuse tekkimise.

Võlatunnistuse abstraktsus ja sõltumatus tähendab, et võlatunnistusega tunnistatud

aluskohustuse olemasolu, puudumine või selle kehtetus ei oma võlatunnistuse kehtivusele

mõju. Seda ka siis, kui võlatunnistusega tunnistatakse tehinguga võetud või muul alusel

tekkinud kohustuse olemasolu.

Kohus leiab, et arvestades kostja poolt 5. augustil 2021 antud võlatunnistuse sisu ja tingimusi

on see käsitletav VÕS § 30 lg 1 mõttes konstitutiivse võlatunnistusena, millega on loodud

algsest kohustusest sõltumatu ja iseseisev nõudealus.

11. Riigikohus on oma varasemas praktikas avaldanud, et konstitutiivne võlatunnistus loob

võlatunnistusega lubatud sooritusele iseseisva, st selle aluseks olevast õigussuhtest sõltumatu

nõude aluse ning võla sissenõudmiseks ei pea võlausaldaja esitama muid tõendeid peale

võlatunnistuse. Kui hageja tugineb nõuet esitades konstitutiivsele võlatunnistusele, saab

võlgnik esitada vastuväiteid võlatunnistuse aluseks olevast õigussuhtest tulenevale nõudele

VÕS §-del 1028 ja 1032 põhineva alusetu rikastumise tagasinõude esitamisel(vt nt RKTKo

10.12.2014. a nr 3-2-1-124-14, p 23). Riigikohus on 3. juuni 2021. a otsuses

tsiviilasjas nr 2-19-5601 (p-d 18.1. ja 18.2.) oma varasemat seisukohta muutnud, leides, et kui

kostja andis konstitutiivse võlatunnistuse, tuleb kohtul arvestada, et võlgnik, kes on tunnistanud

võlga ilma õigusliku aluseta, võib alusetult saadud võlatunnistuse tagasinõudmise (VÕS § 1028

jj alusel) asemel ka keelduda konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmisest ja

selleks ei pea esitama vastuhagi.

Antud juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud hagile vastuväiteid. TsMS § 438 lg 1

kohaselt kohaldab õigust kohus ja sellest tulenevalt peab kohus kontrollima tehingu kehtivust

ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Ehk siis olenemata sellest, et pooled ei ole sellele

tuginenud, peab kohus kontrollima, kas võlatunnistus kui tehing on kehtiv, sh kas see on

kooskõlas seaduse imperatiivsete sätetega.

12. Esitatud hagiavaldusest ja võlatunnistuses toodud tingimustest nähtuvalt põhineb hageja

nõue tarbijakrediidilepingul VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja on oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev laenuandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi

tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega. Kostja on võlasuhtes tarbija

VÕS § 1 lg 5 mõttes.

Tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepinguvabaduse

põhimõttele

krediidisaaja

kaitseks

mitmeid

piiranguid,

millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna või osaliselt tühiseks. Nii sätestab näiteks

VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidilepingu puhul krediidi kulukuse määra ülempiiri ja kui krediidi

kulukuse määra on kõrgem, siis on tarbijakrediidileping tühine. VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 kohaselt

on ka tühised tarbijaga sõlmitud lepingu tüüptingimused, mis on tarbijat ebamõistlikult

kahjustavad. VÕS § 4034 näeb tarbijakrediidilepingu puhul krediidiandjale ette

vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kohustuse. Kui krediidiandja on neid

kohustusi rikkunud, siis VÕS § 4034 lg 7 kohaselt loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Riigikohus on 24. novembri 2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p-d 28 ja 29)

avaldanud seisukohta, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega

tarbija

tunnistab

tarbijakrediidilepingust

tulenevat

võlga

või

millega

luuakse

tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel

kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib

olla tühine VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija

majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on

tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele

tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui

võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised.

Seetõttu ei ole kokkuvõttes vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral

tugineb võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud

laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas tarbijakrediidileping

ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad.

Antud asjas ei ole hageja esitanud andmeid ega tõendeid, mis võimaldaksid kohtul kontrollida

kostja antud võlatunnistuse kehtivust, sh andmeid ja tõendeid võlatunnistuse aluseks oleva

tarbijakrediidilepingu ja selle tingimuste kohta ega vastutustundliku laenamise põhimõtete

järgmise kohta. Kohus on hagejale vastavate andmete ja tõendite esitamise kohustust selgitanud

ja andnud hagejale ka täiendavalt tähtaja andmete ja tõendite esitamiseks, kuid hageja ei

kõrvaldanud puuduseid õigeaegselt. Hageja on esitanud uued asjaolud ja tõendid (sh andmed

krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta) hilinenult,

mistõttu ei saa kohus nendega arvestada.

Tallinna Ringkonnakohus on 15. detsembri 2023. a otsuses tsiviilasjas nr 2-22-150688 leidnud,

et kui hageja ei too esile ega tõenda kostja kui tarbijaga lepingute sõlmimise ja esialgse

võlasuhte kujundamise asjaolusid, mis võimaldavad kohtul tehingute kehtivust hinnata, siis

tuleb jätta tarbijakrediidi tunnustega lepingul rajanevate rahaliste nõuetega hagi tervenisti

rahuldamata. Kuna hageja ei esitanud kohtule nõutud andmeid õigeaegselt, siis ei saa kohus

hinnata aluseks olevate tehingute kehtivust, muu hulgas tarbijakrediidilepingus intressimäära

kokkuleppe kehtivust ja krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise

kohustuse täitmist.

Eeltoodud põhjendustel jääb hagi tervikuna rahuldamata.

13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp

kohtunik