2-23-4762/63 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 23. mai 2024

Tsiviilasja number

2-23-4762

Tsiviilasi

Andrey Pchelkini hagi Jõhvi kohtutäitur Natalja

Malahhova, XXX korteriühistu, Valge Kuld OÜ

vastu korteriomandi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2022/547 ja

kinnistusraamatu kande parandamiseks ning

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 042/2023/364

Vaidlustatud kohtulahendid

Viru Maakohtu 5. aprilli 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrey Pchelkini määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Andrey Pchelkin

(isikukood XXXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev

Kostja I: Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Hillar Villers

Kostja II: XXX,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman

Golovenko

Kostja III: Valge Kuld OÜ,

lepinguline esindaja jurist Silver Peepmaa

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 5. aprilli 2024. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Määrata kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus ning mõista Andrey Pchelkinilt XXX kasuks välja

määruskaebemenetluse kulu 244 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates

otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitadaRiigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise

kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD

1. Andrey Pchelkin (hageja) esitas 27. märtsil 2023 Viru Maakohtule hagi Jõhvi kohtutäitur

Natalja Malahhova (kohtutäitur, kostja I XXX korteriühistu (kostja II) ja Valge Kuld OÜ

(kostja III) vastu korteriomandi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr

042/2022/547 ja kinnistusraamatu kande parandamiseks ning täitemenetluse nr

042/2023/364 lubamatuks tunnistamiseks.

Hagi kohaselt algatas Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova (kostja I) tsiviilasjas 2-21-11840

01.03.2022 Viru Maakohtu tehtud määruse alusel täitemenetluse.

Kohtutäitur müüs 21. detsembril 2022.a enampakkumisel 8000 euro eest hageja omandis

oleva korteriomandi Valge Kuld OÜ-le (kostja III).

Hageja sai teada täitemenetlusest ja korteri müügist kostja III esindajate käest, kes tulid 2023

jaanuaris hageja elukohta ja palusid tal korteri vabastada.

24. veebruaril 2023 toimetas kohtutäitur hageja esindajale kätte täitmisteade.

2. 11. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungil esitas kostja III taotluse vaheotsuse tegemiseks,

et selgitada, kas hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on aegunud.

Kostja I ja kostja II pidasid taotlust põhjendatuks.

3. Maakohus jättis 5. detsembri 2023 vaheotsusega kostja III taotluse aegumise/õigust

lõpetava tähtaja kohaldamiseks rahuldamata ja lõpetas menetluse seoses hagist loobumisega

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2023/364.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus jättis 5. aprilli 2024. a määrusega hageja nõude kostjate vastu korteriomandi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2022/547 ja kinnistusraamatu

kande parandamiseks läbi vaatamata; tühistas hagi tagamise abinõu kohaldamise alates

määruse jõustumisest; jaotas menetluskulud ning määras kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

Maakohus märkis, et vaidlus toimub selle üle, kas kohtutäituri korraldatud enampakkumisel

rikuti oluliselt enampakkumise tingimusi.

Maakohus oli seisukohal, et täitmisteate saab lugeda hagejale kättetoimetatuks TsMS § 326

järgi hageja postkasti panekuga (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. mai 2022 otsus tsiviilasjas

2-20-8668). Arestimisakti postkasti panek on tõendatud tunnistaja A.A. ütlustega

kohtuistungil ja arestimisakti kättetoimetamisaktiga (hagi lisa).

Vaidlust ei ole selle üle, et hageja elab korteris, mille juurde kuuluvasse postkasti kohtutäituri

kuller täitmisteate ja teised täitemenetlusega seotud dokumendid jättis.

Vara enampakkumise akti kättetoimetamine hagejale on tõendatud kohtutäituri kulleri

O. Lanno ütlustega kohtuistungil ja vara enampakkumise akti kättetoimetamise aktiga, millest

nähtub, et akt jäeti 4. jaanuaril 2023 hageja postkasti, sest võlgnikku ei olnud kodus.

Varasemalt püüdis kuller enampakkumise akti hagejale kätte toimetada 27. detsembril 2022,

kuid see ei õnnestunud.

Vara enampakkumise akti kättetoimetamine hagejale on tõendatud ka kostja III seadusliku

esindaja kohtuistungil vande all antud ütlustega, mille kohaselt helistati talle ilmselt

7. detsembril 2022 politseist ja kutsuti hageja korteri juurde. Hageja oli oma vennaga korteri

juures. Kostja III seaduslikul esindajal J. Pehkil oli kaasas väljaprinditud enampakkumise akt,

mille ta andis hagejale. Asjaolu, et J. Pehk väitis istungil enampakkumise akti üleandmise

ajana detsembrit 2022, tuleb lugeda vande all ülekuulatud menetlusosalise ilmse eksimusena,

sest 7. detsembril 2022 ei olnud enampakkumine veel toimunud (enampakkumise

akt koostati 21. detsembril 2022). Eksimus võib olla põhjustatud sellest, et

juhtunust on möödas ca 1,5 aastat.

Maakohus leidis, et hageja sai enampakkumise akti kätte 4. jaanuaril 2023, seetõttu tuli tal

esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hiljemalt 3.veebruariks 2023. Hagi

esitati kohtule 27. märtsil 2023, seega lasi hageja mööda TMS § 223 lg 1 sätestatud

enampakkumise vaidlustamise tähtaja.

Maakohus hindas ka täitmisteate, arestimisakti ja enampakkumise teate nõuetele vastavust ja

tuvastas, et need olid koostatud korrektselt ja vastasid seadusest tulenevatele nõuetele.

Maakohus oli seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata perspektiivituse tõttu TsMS § 423

lg 2 p-i 2 alusel. Kuigi kostjad viitasid oma seisukohtades, et hageja on mööda lasknud

enampakkumise vaidlustamise tähtaja, siis hageja eitas seda ning oli hagi rajanud väitele, et ta

ei ole saanud kätte täitmisteadet, arestimisakti ja enampakkumisakti. Seega ei olnud võimalik

jätta hagi läbi vaatamata ilma, et kohus oleks kontrollinud hageja ja kostjate väidete õigsust.

Maakohus märkis, et hagi läbi vaatamata jätmise aluseks oleks ka see, et hageja, kes taotles

enda vande all ärakuulamist kohtuistungil (kohus rahuldas selle taotluse), jättis kohtuistungile

mõjuva põhjuseta ilmumata ja ka hageja esindaja ei suutnud anda kohtule mõistlikke selgitusi,

miks hageja kohtuistungilt puudus.

Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus rahuldas kostja I menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse osaliselt ja leidis, et kostja I menetluskulud on põhjendatud

summas 762 eurot ning mõistis need kulud hagejalt kostja I kasuks välja. Rahuldamata osas

jäid kostja I menetluskulud tema enda kanda.

Kostja II menetluskulud luges maakohus põhjendatuks täies ulatuses, so 725 eurot.

Kostja III kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud ja kohus eeldas kostjal III

hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumist.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja

saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Hageja on seisukohal, et hagi esitamise tähtaja aegumine ei saa olla hagi läbivaatamata

jätmise põhjuseks ja kohtu poolt ei ole võetud arvesse aegumistähtaja määramiseks vajalikke

asjaolusid.

Hageja arvates ei ole tegemist nõude perspektiivituse tuvastamisega, vaid hagi nõude sisulise

lahendamisega.

KOSTJATE SEISUKOHT

6. Kostja I palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebusega seotud menetluskulud

hageja kanda. Maakohus on määruses õigesti tuvastanud, et täiteasjas koostatud täitmisteade,

kinnisasja arestimise akt ja enampakkumise akt on määruskaebuse esitajale kätte toimetatud.

Kaebuses toodud etteheide kohtule asjaolu kohta, kas hageja poolt 16. jaanuaril 2023.a. RÕA

taotluse esitamine menetluses 2-23-564 peatas aegumistähtaja või mitte, on asjakohatu.

Isegi kui jaatada hagi esitamise aegumistähtaja peatumist ajavahemikul 16. jaanuar kuni

6. veebruar 2023, siis ei ole hagi esitamisel järgitud TMS 223 lg 1 sätestatud hagi esitamise

tähtaega, kuna vaidlust ei saa olla selles osas, et kõige hilisemalt 16. jaanuaril 2023 oli hageja

teadlik enampakkumisest (so enampakkumise akt oli selleks ajaks talle kätte toimetatud),

kuna vastasel juhul ei oleks RÕA taotlust esitatud.

Kostja I ei nõustu kaebuses tooduga, et antud juhul kohus ei tuvastanud nõude

perspektiivitust vaid lahendas hagi nõude sisuliselt.

Kostja I nõustub kohtu põhjendustega ja leiab, et TsMS § 423 lg 2 sõnastusest nähtuvalt

eeldabki selle kohaldamine kohtu poolsete menetlustoimingute tegemist pärast hagi

menetlusse võtmist ja kui selgub üks viidatud sättes toodud alustest menetluse kestel, siis on

kohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata.

7. Kostja II palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebusega seotud menetluskulud

hageja kanda ning mõista hagejalt välja 244 eurot määruskaebemenetluses kantud kulude

katteks. Hagejal puudub õigus enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks.

8. Kostja III palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebusega seotud

menetluskulud hageja kanda. Menetluse jooksul on ilmnenud, et hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest hagi on esitatud peale hagi esitamiseks ette

nähtud tähtaega. Hagi perspektiivitus käesolevas menetluses seisnebki selles, et hagejal ei ole

võimalik saavutada korteriomandi enampakkumise kehtetuks tunnistamist täiteasjas nr

042/2022/547 ja kinnistusraamatu kande parandamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse

väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Hageja käsitlus hagi aegumisest ja aegumistähtaja võimalikust peatamisest ei ole

asjakohane. Hageja esitas hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS § 223 järgi.

Tegemist on hagiga, millega soovitakse muuta õiguslikku olukorda, seega on tegemist

kujundushagiga. Aegumine kohaldub üksnes sooritushagidele. Kujundushagi kohta kehtib

õigust lõpetav tähtaeg. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja on mööda lasknud TMS § 223

lg-s 1 sätestatud 30-päevase tähtaja ja seetõttu on hagi menetlemine perspektiivitu.

Hageja ei ole esitanud tähtaja ennistamise taotlust seadusega sätestatud tähtaja jooksul ning

hageja esitatud asjaoludest ei tulene ka ennistamise alust.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas asjas faktilised asjaolud õigesti ja

ringkonnakohus lähtub maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest. Maakohus märkis õigesti, et

TsMS § 326 lg 1 kohaldamise seisukohalt on oluline hinnata, kas täitmisteade pandi hageja

eluruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema

esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. TsMS § 309

sätestab, et menetlusdokumendi võib isikule kätte toimetada igal päeval mis tahes kellaajal

igas kohas, kus isik viibib. Käesolevas asjas on püütud hagejale täitmisteadet isiklikult kätte

mitmel päeval erinevatel kellaaegadel, millega maakohus luges põhjendatult täidetuks TsMS

§ 326 kohaldamise eeldused.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kõik täitemenetluses võlgnikule kättetoimetamist

vajavad dokumendid on võlgnikule kättetoimetatud ja dokumendid vastasid seaduses

sätestatud vormi- ja sisunõuetele.

12. Erinevalt § 423 lg-st 1 on kohtul sama paragrahvi lg 2 alusel kaalutlusõigus, kas jätta hagi

läbi vaatamata või jätta hagi sisulise otsusega rahuldamata. Ringkonnakohus möönab, et

vaidluse all võib olla küsimus sellest, kas hagi võib õigusliku perspektiivituse tõttu

menetlusest välja arvata juhul, kui hagis esitatud asjaolud ei anna nende tõendatuks lugemise

korral alust hagi läbivaatamiseks ja rahuldamiseks tähtaja möödumise tõttu.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks saanud jätta käesolevas asjas hagi rahuldamata.

Selleks, et tuvastada hagi menetlemise perspektiivi puudumine tuvastas maakohus kõik asja

läbivaatamiseks vajalikud faktilised asjaolud.

Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei too maakohtu poolt valitud lahendus kaasa

määruse tühistamist, kuna ka hagi sisulisel läbivaatamisel oleks tulnud hagi jätta rahuldamata.

13. Ringkonnakohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostja II taotles menetluskulude

hüvitamist 244 eurot ja viivist tasumisega viivitamise korral. Ringkonnakohus leiab, et

tegemist on vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga ning mõistab selle hagejalt välja. Teised

menetlusosalised menetluskulude hüvitamise taotlusi ei esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)