2-22-121127/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-121127

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi I.M.i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

942,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (AS Aktiva

Portfolio õigusjärglane alates 06.11.2023; registrikood:

10746479; asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond), seaduslik esindaja

Margus Aule

Kostja:

I.M.

(endise

nimega

I.P.;

isikukood:

xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi I.M.i vastu.

2. Välja mõista I.M.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank AS ja kostja vahel

18.12.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr PHO02550 ja 08.09.2021 sõlmitud Inpay

makselahenduse lepingust nr C85006479841 tulenev põhivõlgnevus kokku 527,81

eurot.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi I.M.i vastu põhinõude 76,04 euro,

intressi 39,15 euro, sissenõudmiskulude 70,00 euro ja sissenõutavaks muutunud

viivise 94,02 euro väljamõistmiseks.

4. Välja mõista I.M.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 527,81 eurot) alates

kohtulahendi tsiviilasjas 2-22-121127 jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni.

5. Menetluskulud jätta 60,51% ulatuses I.M.i kanda ja 39,49% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

6. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 415 eurot (millest 245 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivud, 150 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 251,12 eurot mõista I.M.ilt Aktiva

Finance Group OÜ kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-22-121127

2 (7)

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on I.M. kohustatud tasuma Aktiva Finance Group

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. AS Aktiva Portfolio (hageja õiguseellane) esitas 15.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult I.P. (kostja) 789,71 euro saamiseks. Kohus tegi 29.06.2022

kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 25.08.2022

kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 29.08.2022 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma

nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu

vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad

Tsiviilasi nr 2-22-121127

3 (7)

andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada.

3. AS Aktiva Portfolio esitas 23.09.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu

põhivõlgnevuse 603,85 euro, intressi 39,15 euro, sissenõudmiskulude 70,00 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 94,02 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates

24.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga võrdses määras: lepingus

nr PHO02550 24% aastas ja lepingus nr C85006479841 22% aastas. Samuti palus hageja välja

mõista kostjalt tasutud riigilõiv 245,00 eurot ning hageja õigusabikulud 48,00 eurot.

Esitatud asjaolude kohaselt Inbank AS ja kostja sõlmisid 18.12.2020 järelmaksulepingu nr

PHO02550, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 371,42 eurot. Kostja kohustus kauba

eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 12 osamaksega perioodil 12.12.2020

- 12.11.2021. Kostja on põhiosa katteks teostanud laenuandjale tagasimakseid kokku summas

264,60 eurot. Seega on kostjal lepingust nr. PHO02550 tulenev põhiosa võlgnevus summas

106,82 eurot (371,42-264,60). Inbank AS ja kostja sõlmisid 08.09.2021 Inpay makselahenduse

lepingu nr C85006479841 krediidilimiidiga 500,00 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga, so

26.01.2022 oli kostjal tähtajaks tagastamata kasutatud krediidilimiit 497,03 eurot. Kostja

kasutatud krediiti tagastanud ei ole. Kostjal on kahest lepingust tulenev põhivõlg summas

603,85 eurot. Järelmaksulepingus nr PHO02550 leppisid pooled kokku intressimääras 15,9%

aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10. osamaksest 12.09.2021 kuni 12. osamakseni

12.11.2021 summas 5,14 eurot (2,55+1,72+0,87=5,14). Lepingus nr C85006479841 leppisid

pooled kokku intressimääras 22,00% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi

kord kuus maksepäeval (so iga kuu 5ndal kuupäeval). Lepingu ülesütlemise seisuga, so

26.01.2022 oli kostjal tasumata intress summas 34,01 eurot. Kostjal on kahest lepingust tulenev

intressi võlgnevus summas 39,15 eurot (5,14+34,01). Hagejal on õigus küsida võla

sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2

sätestatust. Hageja lepingu nr. PHO02550 alusel nõutavad sissenõudmiskulud on kokku 30,00

eurot: 1 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3 tasulise kirja

saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Hageja lepingu nr

C85006479841 alusel nõutavad sissenõudmiskulud on kokku 40,00 eurot: 1 tasulise kirja

saatmine 20 eurot 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud

makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud

sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja

päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele

vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude

avaldamisega tehtud kulud. Sissenõudmisega seotud kulud on kokku 70,00 eurot (30,00 +

40,00). Hageja nõuab kostjalt viivist lepingu nr PHO02550 põhivõla summalt 106,82 eurot

lepingu lõppemisele järgnevast kalendripäevast alates, s.o 13.11.2021 kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani 23.09.2022 lepingujärgses viivisemääras 24,0% aastas summas 22,12

eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingu nr C85006479841 põhivõla summalt 497,03 eurot

lepingu lõppemisele järgnevast kalendripäevast alates, s.o 27.01.2023 kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani 23.09.2022 lepingujärgses viivisemääras 22,0% aastas summas 71,90

eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja

mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni.

Inbank AS loovutas 28.12.2021 ja 26.01.2022 kostja vastased nõuded AS-le Aktiva Portfolio-

le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui

kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

4. Kohtu nõudel hageja 03.10.2022 selgitas, et sissenõudekulude osas tugineb hageja kahju

hüvitamise sätetele, mis reguleerib sissenõudmiskulude hüvitist pärast lepingu lõppemist

saadetud meeldetuletuste eest (st VÕS § 1132 lg-le 2, nagu hageja on märkinud hagiavalduse

Tsiviilasi nr 2-22-121127

4 (7)

punktis 2.3.). Lepingute sõlmimisel on kostja kinnitanud, et ta on teadlik, millised juriidilised

tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt, sh, et laenuandjal on

õigus esitada laenusaaja vastu tekkinud osamaksete ja muude lepingu alusel tasumisele

kuuluvate maksete tasunõudeid ning tasunõuete kõrvalnõudeid (sh kahju hüvitamise nõuded).

Hageja on hagiavalduse punktis 2.3. selgitanud põhjalikult ja selgelt sissenõudmiskulude

summas 70,00 eurot kujunemise.

5. Pärnu Maakohus võttis 27.10.2022 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte TsMS § 3111 lg 3 alusel 16.12.2022.

6. Kohtu nõudel hageja 14.08.2023 selgitas, et lepingu nr PHO02550 krediidi kulukuse

aastamääraks on 48,55%, lepingu nr C85006479841 krediidi kulukuse aastamääraks on 38,57%

ning tõi välja nende arvutamiseks kasutatud osised. Krediidiandja hindas kostja

krediidivõimelisust laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Hageja

selgitas, et lepingute ülesütlemise hoiatused saadeti kostjale lepingus märgitud aadressidele (sh

e-posti aadressile). Lepingu nr PHO02550 katteks on kostja tasunud kokku summas 340,64

eurot. Laekumised lepingule nr C85008404487 puuduvad.

7. Dokumendid toimetati kostjale 16.12.2022 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane

tähtaeg lõppes 30.12.2022 kell 24.00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

9. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

10. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud krediidiandjaga 18.12.2020

sõlmitud järelmaksulepingust nr PHO02550 ja 08.09.2021 Inpay makselahenduse lepingust nr

C85006479841

tulenevaid

rahalisi

kohustusi,

mistõttu

on

esialgne

võlausaldaja

krediidilepingud üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on krediidiandja

majandustegevuses tegutsev ettevõtja ja kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Kostja vastu

esitatud nõuded tulenevad müügi- ja krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes

ja tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõistes. VÕS § 208 lg 1 järgi müügilepingust

tulenevaks müüja põhikohustuseks on anda ostjale üle ese, ostja põhikohustus on tasuda eseme

eest rahas. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidilepingust krediidiandja põhikohustuseks on anda

krediidisaajale rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab,

et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik

Tsiviilasi nr 2-22-121127

5 (7)

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded

omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude

võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule

(nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja

senise asemele.

11. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd

krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

Hageja ei ole kohtule esitanud hagis ega täiendavates seisukohtades andmeid, et krediidiandja

on järginud kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

12. Hageja on esitanud kohtule selgitanud, et krediidiandja lähtud kostja poolt taotluses esitatud

andmetest, omandas teavet avalikest andmebaasidest. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile

toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta

ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb

teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe

kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja

loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Laenuandja

lähtus kostjale krediidi andmisel kostja poolt täidetud taotluses esitatud andmetest ning sellest,

et krediidi andmise hetkel ei olnud kostjal maksehäireid. Kohus juhib tähelepanu Tallinna

Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem

praktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul nähtub asjaoludest, et laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud.

Hageja ei tuginenud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma

krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Hindamaks õigesti

laenuvõtja maksevõimet pidi laenuandja lisaks kohustuste olemasolule täpsustama ka

krediidivõtja kulutusi, mida samuti tehtud ei ole. Kohtu hinnangul jättis laenuandja täitmata

kohustuse kontrollida talle kostja poolt esitatud andmeid ja seega kostja krediidivõimekust. Nii

rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest

kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni oli intressimäär 0% aastas. Eeltoodust tulenevalt on

kostjal üksnes laenusumma tagasimaksmise kohustus, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja

intressi- ja sissenõudmiskulud.

Tsiviilasi nr 2-22-121127

6 (7)

13. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg 6 sätestatud tingimust,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud

tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi

kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel

on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Viimati nimetatud asjaolusid ei

ole hageja kohtule esitanud.

14. Kuna krediidiandjal ei olnud õigust küsida muid tasusid peale põhivõlgnevuse ja intressi

suuremas ulatuses kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, mis oli alates lepingu sõlmimisest

kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni määras 0% aastas, tuleb osamaksetel tasutud intress

lugeda põhiosa tasumise makseteks. Hageja selgituste kohaselt on krediidiandja arvestanud

lepingu nr PHO02550 tasumisel intressi katteks 51,65 eurot, lepingutasu katteks 19,90 eurot ja

viivise/kahjuhüvitise katteks 4,49 eurot. Seetõttu tuleb arvestada 76,04 eurot (51,65€ + 19,90€

+ 4,49€) arvestada põhivõlgnevuse katteks, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 527,81 eurot (371,42€ + 497,03€ - 264,40€ - 76,04€).

15. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohtupraktika kohaselt on viivist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti

määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu

27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut

tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata.

Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude. Võlgnevus muutub selles osas

sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas

jõustumisest.

16. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõivu 245 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

17. TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud.

Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 460 eurot (ilma

käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maksnud

esindajale tasu 460 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab teenust 120

eur/h ilma käibemaksuta. Samuti palub hageja hüvitada maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

Tsiviilasi nr 2-22-121127

7 (7)

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi ja 50 minutit summas 460,00 eurot ei ole selles asjas

põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub

keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja

esindaja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja

tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot ja 170 eurot käibemaksuta, kuid kohus võtab

siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult

keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu

kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma

käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulude katteks.

18. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 60,51% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

251,12 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

19. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik