2-23-11725/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

23. mai 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-11725

Tsiviilasi

Jekaterina Mihhailova ja Andrei Mihhailovi ühine

maksejõuetusavaldus

Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Swedbank AS-i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja / võlausaldaja: Swedbank AS

(registrikood 10060701), esindaja Britt Kärbis

Avaldajad/võlgnikud:

- Jekaterina

Mihhailova

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

- Andrei Mihhailov (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Usaldusisik: Evelin Laanemäe

Võlausaldajad:

- Bondora AS (registrikood 11483929)

- ESTO AS (registrikood 14180709)

- Multitude Bank p.l.c. (Malta registrikood C56251)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-23-11725 ja

saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada Swedbank AS-i määruskaebus.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

4. Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2024

määruse tühistamise kohta, millega kinnitati Jekaterina Mihhailova ja Andrei

Mihhailovi ühine võlgade ümberkujundamise kava.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Jekaterina Mihhailova (võlgnik I) ja Andrei Mihhailov (võlgnik II) esitasid

17. augustil 2023 Tartu Maakohtule abikaasade ühise maksejõuetusavalduse, milles palusid

algatada ühise võlgade ümberkujundamise menetluse.

Avalduse kohaselt on võlgnike varasuhte liigiks ühisvara. Võlgnike ühisomandis on

XXXXXXXXXXXX alevikus X vallas X asuv korteriomand ja kaks mootorratast, lisaks

kuulub võlgnikule II auto. Võlgnike I ja II kuusissetulekud on vastavalt 380 eurot (peretoetus

80 eurot, vennalt ja emalt 300 eurot) ning 1500 eurot (palk 1000 eurot, lähetustasud 0–800

eurot, emalt 200 eurot). Igakuised väljaminekud on 1450 eurot. Võlgnik I ei tööta, võlgnik II

töötab XXXXX OÜ-s autojuhina. Võlgnike I ja II tasumisele kuuluvate kohustuste jääk on

vastavalt 45 075 eurot 55 senti ja 20 505 eurot, ühised kohustused puuduvad. Võlgnike

ülalpidamisel on 2020 detsembris sündinud laps.

2. Maakohus võttis avalduse menetlusse ja määras usaldusisikuks Evelin Laanemäe

(usaldusisik).

3. Usaldusisik pidas maakohtule esitatud aruandes võlgade ümberkujundamist põhjendatuks.

Varanimekirja järgi on võlgnike I ja II netosissetulek kuus vastavalt 80 eurot ja 1300 eurot.

Võlgnike ühisomandis on korteriomand hinnangulise väärtusega 25 000 eurot ning kaks

mootorratast väärtustega 3000 eurot ja 0 eurot. Sõiduauto väärtusega 2000 eurot on võlgniku II

lahusvara. Võlanimekirja järgi on võlgnikel tagamata kohustused Bondora AS-i, ESTO AS-i ja

Swedbank AS-i ees kokku 28 979 eurot 41 senti. Ühegi kohustuse osas ei toimu kohtu-, täite-

või muud menetlust.

4. Võlgnik II tasus usaldusisiku tasu ja kulude katteks deposiidina kohtu kontole 1500 eurot.

5. Maakohus rahuldas 26. oktoobri 2023 määrusega maksejõuetusavalduse, algatas menetluse

võlgnike ühiseks võlgade ümberkujundamiseks ning andis usaldusisikule tähtaja esitada

abikaasade ühine ümberkujundamiskava (kava).

6. Usaldusisik esitas 14. detsembril 2023 kava koos võlausaldajate seisukohtadega.

Kava kohaselt lähevad ümberkujundamisele pandiga tagamata kohustused kokku 29 071 eurot

81 senti (võlgniku I võlausaldajate Bondora AS-i, ESTO AS-i ja Multitude Bank / Ferratum ees

kokku 14 393 eurot 59 senti ning võlgniku II võlausaldajate ESTO AS-i ja Swedbank AS-i ees

kokku 14 678 eurot 22 senti). Võlgnikud tasuvad täies ulatuses põhivõlad kokku 27 522 eurot

88 senti igakuiste maksetega 55 kuu jooksul 15. veebruarist 2023 kuni 15. augustini 2028,

sealjuures 1.–16. ja 18.–54. makse on kokku 440 eurot kuus, 17. makse kokku 3839 eurot

99 senti ja 55. makse kokku 362 eurot 87 senti. Kohustuste rahuldamise määr on kokku 95% –

võlgniku I võlausaldajatel Bondora AS-il 91%, ESTO AS-il 86% ja Multitude Bank /

Ferratumil 86% ning võlgniku II võlausaldajatel ESTO AS-il 95% ja Swedbank AS-il 100%.

Mootorrattad kokku väärtusega 3400 eurot tuleb müüa. Parim müügiaeg on märts–aprill ja

planeeritud müügiperiood kaks aastat, tulu tuleb tasuda kavas toodud kohustuste katteks

hiljemalt 2025 juunis (17. makse).

Pankroti korral koos kohustustest vabastamise menetlusega tuleks müüa korter ja

transpordivahendid, millega kaasnevad müügikulud. Leida tuleks võlgniku II töökoha lähedale

üürikorter ja sissemaksuks vähemalt 750 eurot, lisaks katta kolimis- ja üürikulud. Lapsele tuleks

leida teine lasteaed, mis lükkaks edasi võlgniku I tööle asumise. Võlgniku II sissetulekule saaks

pöörata aresti 50–300 eurot kuus. Pankrot lükkaks perekonna sügavamale maksejõuetusse ning

pere vajaks riigi ja kohaliku omavalitsuse tuge. Võlausaldajad saaksid kolme aasta jooksul

tagasi väiksema summa kui kava kohaselt.

Võlgade ümberkujundamise korral tasuvad abikaasad võlausaldajatele igakuisel 440 eurot,

lisaks igakuised arved. Kodu ja transpordivahend säilivad, võlgnik II saab jätkata tööd samas

firmas. Abikaasad tasuvad kohustused kuni viie aasta jooksul, võlgniku I tööle naasmisel

ennetähtaegselt.

7. Kavaga oli nõus neljast võlausaldajast kolm. Vastuväite esitanud Swedbank AS leidis, et

võlgnik II ei ole oma kohustuste täitmisel makseraskustes, ühised võlad abikaasadel puuduvad,

võlgniku I võlad ei ole seotud perekonnaga.

Usaldusisik vaidles Swedbank AS-i vastuväitele vastu. Ühisvararežiim tähendab, et kõik

tehingud on pere hüvanguks ja mõlemad abikaasad on makseraskustes. Võlgniku II

sissetulekust kulus enamik laenukohustuste täitmiseks. Võlgnike makseraskused kajastuvad

pangakontodel, kust on näha lähikondsete ülekanded, mille abil pere on elanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

8. Tartu Maakohus kinnitas 8. jaanuari 2024 määrusega võlgnike suhtes 14. detsembri 2023

seisuga esitatud nõuded, mis kuuluvad kava alusel ümberkujundamisele:

- võlgniku I kohustused: Bondora AS 11 394 eurot 2 senti, millest 10 362 eurot 18 senti on

põhivõlg ja 1031 eurot 84 senti kõrvalnõuded; ESTO AS 2305 eurot 93 senti, millest 1976 eurot

66 senti on põhivõlg ja 329 eurot 27 senti kõrvalnõuded; Multitude Bank / Ferratum 693 eurot

64 senti, millest 594 eurot 24 senti on põhivõlg ja 99 eurot 40 senti kõrvalnõuded;

- võlgniku II kohustused: ESTO AS 1890 eurot 83 senti, millest 1802 eurot 41 senti on

põhivõlg ja 88 eurot 42 senti kõrvalnõuded; Swedbank AS 12 787 eurot 39 senti, mis on

põhivõlg.

Sama määrusega kinnitas maakohus võlgnike suhtes võlgade ühise ümberkujundamiskava

kõigi võlausaldajate nõuete osas usaldusisiku esitatud kavas toodud tingimustel (märkides siiski

kohustuste täitmise alguskuupäevaks ilmselt ekslikult 15.02.2023 asemel 15.02.2024).

Maakohus määras, et järelevalvet kava täitmise üle teostab usaldusisik, ning kohustas võlgnikke

ja usaldusisikut esitama aruandeid, jättis võlgnike ja võlausaldajate menetluskulud nende endi

kanda ja määras usaldusisiku tasuks 792 eurot võlgniku II tasutud ettemaksust.

Maakohus märkis füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 25 lg-le 3 viidates, et vaatas

üle võlausaldajate nõuded ning leidis, et nõuete suurused on võimalik kinnitada vastavalt kavas

toodule.

Maakohus tegi menetlust algatades kindlaks, et abikaasadest võlgnikel on makseraskused ja

need on ületatavad FIMS § 21 lg-s 1 sätestatud abinõudega. Usaldusisik on kava koostades ja

menetledes järginud FIMS §-de 20 ja 24 nõudeid.

Kava on võimalik kinnitada FIMS § 26 lg 2 alusel, sest ainsana vastuväite esitanud

Swedbank AS-i nõue on 46% ehk vähem kui pool pandiga tagamata kogunõuetest ja teda ei

kohelda teiste võlausaldajatega võrreldes halvemini. Swedbank AS-il on vaid põhinõue, mis

rahuldatakse täies ulatuses ja sama perioodi jooksul nagu teiste võlausaldajate põhinõuded.

Swedbank AS-i vastuväited ei anna alust jätta kava kinnitamata.

Kohus hindas 26. oktoobri 2023 määruses mõlema võlgniku makseraskusi eraldi ja leidis, et

makseraskustes on ka võlgnik II. Kuigi võlgnikul II on sissetulek, millest ta üksinda oleks

ilmselt suutnud enda nimel võetud kohustusi täita, kuulub tema sissetulek abikaasade

ühisvarasse. Seega on võlgnikul I õigus saada selle arvel ülalpidamist ja abi oma kohustuste

täitmisel. Samuti peavad mõlemad panustama lapse ülalpidamisse. Sellise abikaasade vara

ühiskasutamise tulemusel tekkisid makseraskused ka võlgnikul II.

Paljasõnaline on Swedbank AS-i väide, et võlgnik I ei võtnud kohustusi perekonna huvides,

mistõttu ei ole need abikaasade ühised kohustused. Võlgnik I on võtnud kohustusi alates

novembrist 2020 (vaid üks kohustus pärineb juunist 2019), seega ajal, kui võlgnikud elasid

ühise perena ja tööl käis vaid võlgnik II, sest võlgnik I oli lapsega kodune. Kuna puuduvad

tõendid selle kohta, et võlgnik I kasutas laene vaid enda huvides, saab lugeda, et raha kasutati

lapse või pere ühiste kulude katteks, mis vastab perekonnaseaduse (PKS) §-s 18 sätestatule.

Võlgnike eesmärk on säilitada eluase ja töölkäimist võimaldav sõiduk ning siiski tasuda

võlausaldajatele oma kohutused võimalikult suures ulatuses. Võlgade ümberkujundamise

menetlus kava täitmise teel vastab maksimaalselt nii võlgnike kui võlausaldajate huvidele ja

seega ka võlgade ümberkujundamise eesmärgile.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA SEISUKOHAD

9. Võlausaldaja Swedbank AS esitas maakohtu määruse peale 7. veebruaril 2024

määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada või alternatiivselt jätta võlgniku II

osas kava kinnitamata. Määruskaebuse esitamise kulud palub Swedbank AS jätta võlgnike

kanda ja mõista need võlgnikelt enda kasuks välja või määruskaebuse rahuldamise korral

tagastada riigilõiv 10 eurot.

Maakohus rikkus määruse tegemisel materiaal- ja menetlusõigusnorme, mis viis ebaõige

lahendi tegemiseni, mh rikkus maakohus põhjendamiskohustust ning kohaldas ebaõigesti

PKS § 18. Määrus on põhjendamata ja vastuolus asja materjalidega, maakohus ei tuvastanud

piisavalt asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja jõudis seega valedele seisukohtadele.

Swedbank AS ei nõustu, et makseraskustes on võlgnikud ühiselt. Maakohtu viide

26. oktoobri 2023 määrusele ei ole asjakohane, sest maakohus ei analüüsinud selles piisavalt

võlgniku II makseraskusi ja eksis võlgniku II sissetuleku suuruse osas. Võlgnikule II kuulub

vara, ta teenib igakuiselt kindlat sissetulekut ja täidab kohustusi võlausaldaja ees korrektselt.

Võlgnik II ei ole ei püsivalt ega ajutiselt maksejõuetu (FIMS § 27 lg 1 p 1). Kohus peab hindama

võlgnike I ja II kohustusi eraldi.

Maakohus ei teinud kindlaks, millisel eesmärgil võlgnikud laene võtsid ja kas tegemist on

PKS § 18 lg 1 järgi perekonna huvides võetud kohustustega. Kostjate solidaarvastutuse

tekkimine eeldab laenu kasutamist faktiliselt perekonna huvides (Riigikohtu 19. septembri 2005

otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-82-05 p-d 13‒15). Perekonnaseadusest ei tulene eeldust, et abielu

kestel võetud laenukohustused on ühised. Võlgniku I enne 24. juulil 2019 abiellumist võetud

kohustus ei ole ilmselgelt PKS § 18 lg-s 1 sätestatud kohustus.

Kinnitada ei saa ühist kava, milles võlgnikul II on kohustus tasuda ka kõik võlgniku I

kohustused. Ühisesse kavasse ei saa lisada võlgnikule II tasumiseks kohustusi, mis ei ole võetud

PKS § 18 lg 1 järgi laste või perekonna huvides. Eeldada ei saa, et võlgnik II tasub ühisvara

arvelt võlgniku I kohustusi, eelkõige abielueelselt võetud kohustusi.

Määrusest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist ühegi krediidiandja/võlausaldaja puhul.

Kava ei saa kinnitada selliselt, et ühe makse aluseks on eeldatav müügitulu. Väljamakseid on

võimalik teha reaalsest müügitulust. Mootorrataste müügist saadava arvel peaks tegema

võlausaldajatele väljamakseid, kuid summat ei ole võimalik kavas kindlaks määrata. Kohus

saab võlgnikke kohustada vaid vara realiseerima.

Kava täitmise 17. kuu saabub 2025 suvel, kuid määruse kohaselt on mootorrataste eeldatav

müügiperiood 2024. aastal. Võlgnikke tuleks kohustada hoiustama müügitulu usaldusisiku

kontol.

Maakohus ei ole kindlaks teinud võlgnikele kuuluva korteri väärtust lähtuvalt FIMS § 27 lg 1

p-st 1, et hinnata, kas võlgnikel on võimalik makseraskusi vältida nt väiksemale pinnale kolides.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnikud on ühistes makseraskustes.

Võlgnikud on abielus ja toimetavad ühisvara süsteemis ehk toetavad teineteist ja oma peret kui

tervikut. Võlgnike eraldi vaatlemine tähendab pereema karistamist lapse saamise eest.

Võlgnikul II on makseraskused. Lähisugulased on teatanud, et neil ei ole enam vahendeid

võlgnike toetamiseks. Seega oleksid võlgnikud jäänud igakuiste maksetega hätta ning

kohustused viiviste jm kulude võrra suurenenud. Pere oleks oma sissetulekutest saanud tasuda

vaid igapäevased kulud.

Juriidiliselt on õige, et võlgniku I juunis 2019 võetud laen ei kuulu ühisvara hulka, kuid

võlgnikud elasid enne abiellumist pikalt koos ja laen võeti abielueelselt majandamiseks.

Arusaamatuks jääb, kuidas kontrollida laenude võtmist perekonna hüvanguks. Usaldusisik ja

kohus kontrollisid FIMS § 17 lg 1 p 3 järgi võlgnike kolme aasta pangakontode väljavõtteid,

pikem periood ei ole menetlusökonoomika kaalutlustel mõistlik. Avalduse esitamise ajaks oli

2019 juunist möödas üle viie aasta.

Kava koostades leppisid võlgnikud ja usaldusisik kokku, et mootorrataste müügist saadu

kantakse kohe üle võlausaldajatele. 2023 müük ei õnnestunud. Müügiperioodi pikendamiseks

on kavas väljamaksed 17. kuul. Mootorrataste müüki arvestamata oleks kava kaheksa kuud

pikem, mis ei sobinud võlausaldajatele.

Seoses võlgnike sooviga müüa korter ja tasuda põhivõlg saaks usaldusisik esitada uue kava.

Vastuseks ringkonnakohtu päringule teatas usaldusisik, et ei analüüsinud põhjalikult

vastutustundliku laenamise põhimõtteid, sest vara- ja võlanimekirja koostamise ajal ei olnud

veel Riigikohtu 24. novembri 2023 otsust tsiviilasjas 2-21-13098.

11. Võlgnikud teatasid 4. märtsil 2024 maakohtule, et kolisid elama Tallinnasse ning paluvad

luba müüa oma korteriomand ja tasuda põhivõlg 27 522 eurot 88 senti. Võlgnikud kaalusid

iseseisvalt korteri müüki ja võlgade tasumist, kuid sellisel juhul lisanduvad kõrvalkohustused

ja müügist saadu ei kata kõiki kohustusi (ca 33 000 eurot).

Võlgnik I avaldas 5. märtsi 2024 ärakuulamisel maakohtule, et võttis laene internetis

krüptorahaga tegelemiseks ja sai ka kasumit, millest maksis arveid ning ostis mööblit, riideid

ja toitu. Võlgniku II avaldatu järgi läksid tema laenud auto ja kodu remondiks, jooksvateks

kuludeks ja väiksemate laenude tasumiseks. ESTO AS-i laenu maksis võlgnik II

Swedbank AS-ist võetud laenuga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 3, § 659 ja § 667 lg 2 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ja

saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

13. Maakohus kinnitas abikaasade ühise ümberkujundamiskava. Swedbank AS vaidles

võlausaldajana ümberkujundamiskava kinnitamisele vastu, mistõttu maakohus kinnitas kava

FIMS § 26 lg 2 alusel, mis võimaldab kohtul ümberkujundamiskava kinnitada ka siis, kui kava

kinnitamisega ei ole nõustunud kõik võlausaldajad. Kohus võib ümberkujundamiskava

kinnitada juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga

tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga

tagamata nõuetest, kuid seda tingimusel, et ümberkujundamiskava alusel ei kohelda

ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Seega

tuleb

ringkonnakohtul

arvestades

Swedbank

AS-i

väiteid

kontrollida,

kas

ümberkujundamiskava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega.

14. Ringkonnakohus ei nõustu Swedbank AS-i järgmiste määruskaebuse seisukohtadega:

abikaasade ühine ümberkujundamiskava ei saa sisaldada muid kohustusi kui solidaarkohustusi;

võlgniku II sissetulekust ei saa eeldada ka võlgniku I kohustuste tasumist.

FIMS § 11 lg 4 järgi võivad abikaasad esitada ühise maksejõuetusavalduse. Abikaasade õigus

esitada ühine maksejõuetusavaldus on seotud abielu sõlmimise faktiga ja mitte abikaasade

valitud varasuhtega (PKS § 24 jj). Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus ei välista, et abikaasade

ühise ümberkujundamiskavaga kujundatakse ümber ka neid kohustusi, mis ei ole abikaasadel

ühised, eelkõige juhtudel, mil abikaasadel on ühine vara. Ka FIMS-i eelnõu (575 SE)

seletuskirja järgi tagab ühtne lähenemine sõltumata ühisomandi tekkimise alusest ja

võlausaldajate nõuete rahuldamine ühes menetluses, kuhu on hõlmatud kõik võlgniku vastu

esitatud nõuded, eelduslikult õigusselgema olukorra, ühtsema praktika ja kiirema lahenduse.

Ühtset võlgade ümberkujundamise menetlust on lihtsam läbi viia, sest võlgade

ümberkujundamise menetlus ei eelda vara müüki, lepitakse kokku kavas ning võlgnikud peavad

kava täitma (seletuskirja lk 37).

Seda seisukohta toetab FIMS § 11 lg 4 teises lauses sätestatu, et kui avalduse esitab üks

abikaasa, peab ta avalduses esitama teise abikaasa andmed ja põhjendama, miks ei esitata

avaldust ühiselt. FIMS § 11 lg 5 järgi kohaldatakse mõlema abikaasa suhtes võlgniku kohta

sätestatut, millest saab samuti järeldada, et ühise kavaga on võimalik ümberkujundada mõlema

abikaasa võlad sõltumata nende tekkimise alusest ning kavaga kaasatakse abikaasade nii ühised

kui ka eraldiseisvad võlausaldajad. Siin on erisus võrreldes pankrotimenetlusega, mida ei saa

läbi viia mõlema abikaasa suhtes ühiselt ning seetõttu pankrotimenetluse korral rahuldatakse

üksnes nende võlausaldajate nõuded, kes saavad nõuda enda nõude rahuldamist võlgniku

ainuomandisse kuuluva vara arvel (abikaasade ühisvara tuleb pankrotimenetluses jagada

PankrS § 122 sätestatud korras) (vt ka FIMS eelnõu (575 SE) seletuskiri lk 36-37).

Abikaasade maksejõuetusavaldus tuleb kohtule esitada vormis, mille on kehtestanud

valdkonna eest vastutav minister määrusega (FIMS § 9 lg 1, § 11 lg 6). Justiitsministri 29. juuni

2022 määrusega nr 15 kehtestatud abikaasade ühise maksejõuetusavalduse vorm (mida

kasutasid võlgnikud) näeb ette, et p-s 6 tuleb esitada andmed nii võlgniku ja tema abikaasa

ühiste kohustuste kohta, võlgniku eraldiseisvate kohustuste kohta kui ka abikaasa eraldiseisvate

kohustuste kohta. Kuigi justiitsministri 18.01.2024 määrusega nr 3 on varasemat abikaasade

maksejõuetusavalduse vormi abikaasade kohustuste liigitamise osas muudetud (kõik

abikaasade kohustused tuleb esitada ühe alapunkti all), ei saa sellest järeldada, et kavaga saab

ümberkujundada üksnes abikaasade ühiseid kohustusi.

15.Iseenesest leidis Swedbank AS õigesti, et abikaasade ühise maksejõuetusavalduse

menetluses tuleb kummagi võlgniku makseraskused teha eraldi kindlaks ning selleks tuleb

selgitada välja kummagi võlgniku kohustused. Siin saavad usaldusisik ja kohus lähtuda nii

võlgnikult (abikaasadelt) kui ka võlausaldajatelt saadud teabest. Usaldusisikul ja kohtul tuleb

selgeks teha, millised kohustused on abikaasade solidaarkohustused ja milliste kohustuste eest

vastutab kumbki abikaasa üksinda. Nimetatud asjaolude välja selgitamine omab tähtsust sh siis,

kui kõik võlausaldajad kavaga ei nõustu ning kohus peab kava kinnitamise otsustamiseks

hindama, kas mõnda vastuväite esitanud võlausaldajat koheldakse oluliselt halvemini võrreldes

teiste võlausaldajatega (FIMS § 26 lg 2). Seejuures peab kohus hindama, kui suures ulatuses

oleks

võimalik

rahuldada

vastuväite

esitanud

võlausaldaja

nõuet

ühe

abikaasa

pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja

makstava summaga (FIMS § 26 lg 4). Kui eeldada, et Swedbank AS-i nõue on üksnes

võlgniku II kohustus, tuleb kohtul võlausaldaja vastuväite korral hinnata, kui suures ulatuses

oleks võimalik rahuldada seda nõuet võlgniku II pankrotimenetluses võrreldes abikaasade ühise

ümberkujundamiskava alusel Swedbank AS-le välja makstava summaga ja kas teda koheldakse

oluliselt halvemini. Seejuures tuleb arvestada ka pankrotimenetluse kuludega. Maakohtu

määrusest vastavat analüüsi ei nähtu.

Kuigi FIMS § 11 lg 4 esimese lause järgi võivad abikaasad esitada ühise maksejõuetusavalduse,

tuleb kohtul FIMS § 18 lg 6 alusel ka sellisel juhul teha mõlema abikaasa suhtes FIMS § 18

lg-s 2 nimetatud menetluslik otsustus eraldi, sealjuures võib kohus algatada abikaasade suhtes

ühise võlgade ümberkujundamise menetluse. FIMS § 20 lg 4 sätestab, et kui abikaasad on

esitanud ühise maksejõuetusavalduse ja kohus on algatanud nende suhtes ühise võlgade

ümberkujundamise menetluse, koostatakse abikaasade või registreeritud elukaaslaste suhtes

ühine ümberkujundamiskava. FIMS § 27 lg 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava

sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata mh juhul, kui võlgnik ei ole

makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, mh võlgniku

vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või

võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega (p 1) või ümberkujundamiskava

täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline (p 2).

16.Käesolevas asjas avaldasid võlgnikud maksejõuetusavalduses enda kohustused abikaasade

eraldi kohustustena ega esitanud asjaolusid selle kohta, et tegemist on abikaasade

solidaarkohustustega.

Maakohus kinnitas 8. jaanuari 2024 määruse resolutsiooni p-s 1 vastavalt abikaasade poolt

maksejõuetusavalduses avaldatule kummagi võlgniku kohustused eraldi ega toonud välja

ühtegi abikaasade solidaarkohustust. Samas märkis maakohus määruse põhjendavas osas, et

raha kasutati lapse või pere ühiste kulude katteks, mis vastab PKS §-s 18 sätestatule. Pärast

määruse tegemist 5. märtsil 2024 selgitas kohtunik istungil, et ei ole abikaasade ühiseid

kohustusi tuvastanud. Maakohtu määruse resolutsioon ja põhjendused ei ole küll omavahel

täielikult kooskõlas, kuid tegemist ei ole sellise menetlusnormi rikkumisega, mis viis maakohtu

ebaõigete järeldusteni abikaasade kohustuste olemuse osas. Kuivõrd abikaasad soovisid

kohustuste ühist ümberkujundamist, siis nõustusid nad ümberkujundamiskava alusel vastutama

kohustuste eest koos, mis ei ole vastuolus maakohtu viidatud PKS §-s 18 sätestatuga.

17. Swedbank AS on vastuväiteid esitades jätnud aga tähelepanuta, et varaühisuse varasuhte

korral kuulub abikaasade sissetulek üldjuhul ühisvarasse sõltumata sellest, kes on selle

teeninud, ning PKS § 33 lg 3 esimesest lausest tulenevalt vastutab abikaasa enda tehtud

tehingust tulenevate kohustuste täitmise eest enda lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga.

Seega saab ühisvarast, sh sellesse kuuluvast sissetulekust, eeldada vähemalt teatud ulatuses ka

abikaasade eraldi kohustuste täitmist.

Maakohus leidis põhjendatult, et kui makseraskustes on kogu pere, s.o mõlemad võlgnikud

ühiselt, ning võlgniku II makseraskused tekkisid abikaasade vara ühiskasutuse tulemusena –

võlgniku II sissetulek kuulub abikaasade ühisvarasse, siis on võlgnikul I õigus saada selle arvel

ülalpidamist ja abi enda kohustuste täitmisel.

18. Ringkonnakohus nõustub AS-i Swedbank etteheitega, et asjas ei ole kontrollitud kavaga

hõlmatud

võlausaldajate

tarbijakrediidilepingutest

tulenevate

nõuete

suuruse

kindlaksmääramisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist. Olukorras, kus

võlausaldajate (sh määruskaebuse esitaja) nõuete põhjendatud suurused ei ole kindlaks tehtud,

ei saanud maakohus tugineda ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 26 lg-le 2, sest

puudub kindel veendumus, et ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele

vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

Tegemist on menetlusnormi olulise rikkumisega, sest maakohus on jätnud välja selgitamata

menetluse seisukohalt olulised asjaolud. Seetõttu ei ole põhjendatud ka maakohtu seisukohad

võlgnike makseraskuste iseloomu ja nende ületamise viiside osas.

19. Maakohus märkis, et vaatas üle võlausaldajate nõuded ja leidis, et nõuete suurused on

võimalik kinnitada vastavalt kavas toodule.

FIMS § 4 lg 1 alusel kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele ning

võlgade ümberkujundamise menetlusele TsMS-is hagita menetluse kohta sätestatut Hagita

menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus (TsMS § 5 lg 3

esimene lause). Lisaks näeb FIMS § 4 lg 2 eraldi ette, et kohus peab omal algatusel

maksejõuetusavalduse

esitamisest

kuni

avalduse

läbivaatamiseni

ning

võlgade

ümberkujundamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on

menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest

ei tulene teisiti.

Kavaga hõlmatud võlausaldajate nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest, kusjuures ühegi

nõude osas ei ole tehtud jõustunud kohtulahendit. Asja materjalidest ei nähtu, et usaldusisik ja

kohus oleksid hinnanud kava koostamisel ja kinnitamisel vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on sõltumata menetlusliigist kohustus (algselt)

tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete puhul mh kontrollida, kas krediidiandja on järginud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg-st 1 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet

(vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p-d 11, 17, 25, 29).

FIMS

§

lg

järgi

hindab

usaldusisik

ümberkujundamiskava

koostamisel

ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning annab hinnangu nõude kohta, mida

tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata.

FIMS § 53 lg 3 p-st 3 tulenevalt peab usaldusisik sellisest nõudest ka kohut teavitama.

Seega saab kohus hinnata ümberkujundatavate nõuete puhul vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgmist eelkõige usaldusisiku esitatud ja kogutud andmete ja tõendite põhjal.

Usaldusisik kinnitas ringkonnakohtule, et ei kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgmist, ning toimiku materjalidest ei nähtu, et seda oleks teinud ka kohus.

Ringkonnakohus märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte ja kohustus kontrollida selle

järgmist kehtis ka enne viidatud Riigikohtu lahendi tegemist.

VÕS § 4034 lg 7 esimese ja teise lause alusel loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

Seega puudub vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud võlausaldajal alus lugeda

makstust tasutuks ja/või nõuda mh lepingutasu ja haldustasu, samuti intressi rohkem kui

VÕS §-s 94 sätestatud määras lepingu sõlmimise ajal (perioodil 1. juuli 2016 kuni

31. detsember 2022 sõlmitud lepingute puhul oleks intressimäär 0%). VÕS-i muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (152 SE) seletuskirja kohaselt

tuleks tarbija juba tehtud makseid, milles ei ole arvestatud intressimäära muutumisega ja

mistõttu need on olnud suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411

tähenduses (lk 28).

Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et nt Bondora AS-i lepingute (dtl 819–923) puhul

sisaldub lepingute p-s 1.12 toodud algsetes laenusummades ka p-s 1.22 märgitud lepingutasu,

mis aga arvatakse üldtingimuste p-st 4.1 nähtuvalt juba väljamaksete tegemisel laenusummast

maha, mistõttu väljamakstud ja saadud laenusummad on lepingutasude võrra väiksemad.

Samuti lepiti vähemalt Bondora AS-iga ja Swedbank AS-iga (dtl 928–997) sõlmitud lepingutes

kokku annuiteetmaksetes, mis tähendab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral väheneks nende õiguspäraste nõuete suurus ilmselt oluliselt.

20. Kuna asjas ei ole kontrollitud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist, ei ole selge

võlausaldajate õiguspäraste nõuete suurus. Seda teadmata ei ole võimalik otsustada võlgnike

makseraskuste, nende ületamise võimaluste, võlgade ümberkujundamise menetluse

perspektiivi ja ühise kava kinnitamise põhjendatuse üle.

21. FIMS § 27 lg 2 alusel võib kohus määrata usaldusisikule kas enne ümberkujundamiskava

kinnitamise otsustamist või ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel täiendava tähtaja

ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks võlausaldajate

esitatud seisukohtade alusel või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas, kui see võib olla vajalik

kokkuleppe saavutamiseks võlausaldajatega. Muudetud ümberkujundamiskava saadetakse

esmalt puudutatud võlausaldajatele seisukoha võtmiseks FIMS §-s 24 sätestatud korras.

Kuna edasine menetlus eeldab olulisel määral uute asjaolude tuvastamist (sh võlausaldajate

nõuete kontrollimist) ja vajadusel usaldusisiku poolt uue kava koostamist, tuleb asi saata

läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Maakohtul tuleb anda usaldusisikule tähtaeg kontrollida

võlausaldajate poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja sellest tulenevalt hinnata

nõuete tõendatust, õiguspärasust ja võlgnike makseraskusi ning vajadusel muuta

ümberkujundamiskava, järgides FIMS § 24 (ja § 25).

Võlgnike eesmärgiks menetluses oli säilitada pere eluase ja töölkäimiseks vajalik sõiduk. Pärast

kava kinnitamist avaldasid võlgnikud soovi müüa nende ühisvarasse kuuluv korteriomand ja

tasuda kohustuste põhiosa. Ringkonnakohus märgib, et korteriomandi müümiseks ja saadust

kavaga hõlmatud võlausaldajatele tasumiseks ei ole käesoleval juhul iseenesest vaja kohtu luba,

kui kohus ei ole maksejõuetuse avalduse tagamiseks kohaldanud avaldust tagavaid abinõusid

FIMS § 16 lg 3 alusel. Maksejõuetusmenetluse jätkumisel peavad aga võlgnikud vara

realiseerimisel hoiduma võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kuna aga ringkonnakohus

tühistab kava kinnitamise ja saadab asja läbivaatamiseks tagasi maakohtule, tuleb kava

võimalikul muutmisel arvestada ka võlgnike ettepanekut. Korteriomandi võib realiseerida ka

kava täitmiseks (FIMS § 26 lg 5).

22. Ülejäänud Swedbank AS-i väidete kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

22.1. Põhjendatud ei ole Swedbank AS-i seisukoht, et kava ei saa kinnitada selliselt, et ühe või

mõne kavas ettenähtud makse aluseks on võlgniku vara müümisest saadav eeldatav tulu. FIMS

§ 17 lg 1 p-st 1 tulenevalt tuleb usaldusisikul selgeks teha iga eseme eeldatav väärtus ning FIMS

§ 20 lg 1 p-st 3 tulenevalt põhistada kavas, et võlgade ümberkujundamise abinõude

rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat

maksejõuetust vältida. Seadusest ei tulene piirangut, et kogu kava jooksul võlausaldajatele

tehtavate maksete jaoks peaks juba kava kinnitamisel olema reaalne raha. Mh on ka igakuine

sissetulek eeldatav tulu ning ei ole välistatud, et see võib edaspidi ära langeda. Kavas on

piisavalt põhistatud, et eeldatavalt on võimalik teha võlausaldajatele ühekordne suurem

väljamakse reaalselt olemasoleva vara müügitulust.

22.2. Põhjendatud ei ole Swedbank AS-i seisukohad seoses mootorrataste müügiperioodi ja

nende müügist saadu tasumise aja kohta. Ringkonnakohus märgib, et maakohus kajastas oma

määruses kavas toodud mootorrataste müügiperioodi ebatäpselt. Kava kohaselt on

müügiperiood 2024–2025, mitte üksnes 2024, nagu märkis maakohus. Seda arvestades oli kava

täitmise seisukohalt mõistlik määrata võlausaldajatele makse tegemise tähtpäevaks 15. juuni

2025. Kavas toodud selgituse kohaselt tuleb müügitulu kanda võlausaldajatele hiljemalt 2025

juunis. Seega ei ole välistatud mootorrataste müügitulu arvel võimaluse korral kava

ennetähtaegne täitmine.

22.3. Asjakohatu on etteheide, et maakohus ei ole kindlaks teinud võlgnikele kuuluva korteri

väärtust lähtuvalt FIMS § 27 lg 1 p-st 1, et hinnata, kas võlgnikel on võimalik makseraskusi

vältida nt väiksemale pinnale kolides. Tsiviilasja materjalidest, sh usaldusisiku esitatust nähtub

nii korteriomandi väärtus kui selle müügiga võlgnikele kaasnevad tagajärjed.

23. FIMS 54 lg 3 teise lause alusel määrab kohus usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel. Kuna ringkonnakohus

tühistab maakohtu kava kinnitamise määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks,

tuleb määrus tühistada ka usaldusisikule määratud tasu osas ning saata asi ka selles osas samuti

uueks läbivaatamiseks maakohtule.

24. Kuivõrd maksejõuetusmenetlus on kollektiivne menetlus võlgnike makseraskuste

ületamiseks, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks ja õiglaseks jätta määruskaebuse

läbivaatamisega seotud kulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1).

Ringkonnakohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse

rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu

mõne teise menetlusosalise kanda (TsMS § 150 lg 1 p 5). Riigilõivu tagastab kohus, kelle

menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või

kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4 esimene lause). Kuna ringkonnakohus saadab asja

uueks läbivaatamiseks maakohtule, saab määruskaebuse esitaja esitada riigilõivu tagastamise

taotluse maakohtule. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata andmed

arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (riigilõivuseaduse § 12 lg 2 teine

lause).

(allkirjastatud digitaalselt)