Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-24-1476/4 AI generated

3-24-1476/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-1476/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (kaebaja) esitas 16.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna Valitsuse 17.04.2024 kirja nr 12-3/735-1 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebusele on lisatud esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna linna toimingu täitmise peatamiseks.

Legislator headnote

AI generated

3-24-1476/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 lg 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohustus.

Keywords

AI generated
restrictive measures against Belarus freedom of movement rights expediency of a measure over-provision of medical care duty to develop land expulsion despite persecution risk
AI generated
2-16-10050/78
Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb 369,04 euro osas jätta läbi vaatamata, ülejäänud osas kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
2-08-68231/3
Jätta xxx hagi Osaühingu xxx ja xxx Aktsiaseltsi vastu tähtajatu üürilepingu kehtivuse tunnustamiseks läbi vaatamata seoses hagi tagasivõtmisega hageja poolt.
2-07-5874/2
K. on esitanud 15.02.2007. a Tartu Maakohtule hagiavalduse AS-i Eesti Raudtee vastu, milles nõuab eluruumi üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja üürilepingu pikendamist 3 aasta võrra. 2 (2) Kohtunik leiab, et antud hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning see tuleb edastada õigele kohtule TsMS § 371 lg 1 p 2 ja § 372 lg 7 alusel.
3-24-1958/14
Rahuldada kaebus. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2024 korraldus nr Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuselt tasutud riigilõiv summas 20
2-18-18860/13
Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse hagi P S vastu valduse vabastamise ja võlgnevuse nõudes.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (kaebaja) esitas 16.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna Valitsuse 17.04.2024 kirja nr 12-3/735-1 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebusele on lisatud esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna linna toimingu täitmise peatamiseks.

2. Vastusena Tallinna Halduskohtu 17.05.2024 kohtunõudele esitas Tallinna linn 22.05.2024 taotluse kaebuse tagastamiseks. Tallinna linn selgitas, et kaebaja sõlmis 11.10.2005 Tallinna linnaga tähtajatu üürilepingu nr 3- 5/575 Pikk tn 64 asuvate äriruumide kasutamiseks. Tallinna Kesklinna Valitsus ütles 17.04.2024 üürilepingu korraliselt üles ning palus ruumid vabastada hiljemalt 21.07.2024. Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 23.05.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1476 Haldusasi Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 17.04.2024 kirja nr 12- 3/735-1 õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, volitatud esindaja Daniel Margo Lepisk Menetlustoiming Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine, riigilõivu tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse jõustumisel tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 40 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

2(3) Kaebuse tagastamine

3. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 lg 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohustus.

4. Kohtule esitatud dokumentidest järeldub, et Tallinna linn on otsustanud kaebajaga sõlmitud üürilepingu korraliselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult 17.04.2024 kirjaga nr 12-3/735-1 „Äriruumi üürilepingu nr 3-5/575 korraline ülesütlemisavaldus“. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks jätkata Pikk tn 64/1-4 asuvate äriruumide kasutamist. Seega sisuliselt on kaebaja sooviks vaidlustada üürilepingu ülesütlemist.

5. Kohus nõustub Tallinna linna 22.05.2024 seisukohas väljendatuga ning leiab samuti, et sõltumata sellest, et vaidlusalusel juhul on üürileandjaks kohalik omavalitsus, on üürilepingu ülesütlemisest võrsunud vaidlus eraõiguslik. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et linna vara kasutusse andmisel toimub mitmeastmeline menetlus: esmalt valib linn välja isiku, kelle kasutusse vara antakse, seejärel vormistatakse valik korraldusega lepingu sõlmimiseks ning lõpuks sõlmitakse tsiviilõiguslik leping ja poolte vahel tekib eraõiguslik suhe (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2018 määrus haldusasjas nr 3-18- 2163, p 9). Riigikohus on korduvalt sedastanud, et pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik (Riigikohtu erikogu 24.03.2015 määrus nr 3-3-4-1-15, p 9; 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, pd 13-16).

6. Eelnevast järeldub, et kuigi kaebajaga sõlmitud üürilepingu üheks pooleks on Tallinna linn, on selle üürilepingu puhul tegemist tsiviilõigusliku lepinguga, mille suhtes ei ole välistatud võlaõigusseaduse (VÕS) üürilepingut reguleerivate normide kohaldamine (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-2163, p 9 ning Riigikohtu erikogu 24.03.2015 määrus nr 3-3-4-1-15, p 13). Seega on kaebaja ja Tallinna linna vahel tekkinud eraõiguslik lepinguline suhe, millele kohaldatakse VÕS-i sätteid. Sellest tulenevalt ei teki ka lepingu muutmisel, lepingu pikendamata jätmisel ega ülesütlemisel avalik-õiguslikku suhet.

7. Eeltoodut ning kaebuse eesmärki arvestades leiab kohus, et käesoleva vaidluse lahendamine on maakohtu pädevuses (vt TsMS § 1 lg 1 ning TsMS § 11 lg 1). Kuivõrd kaebus ei ole halduskohtu pädevuses, tuleb see HKMS § 121 lg 1 p-i 1 alusel tagastada. Kohus selgitab, et kaebaja saab oma õiguste kaitseks pöörduda Harju Maakohtusse.

8. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

9. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus. EÕK vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustumises kohtumenetluse ajal (Riigikohtu 22.09.2014 määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 12). Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (Riigikohtu 08.02.2021 määrus asjas nr 3-20-915, p 15).

3(3)

10. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, kuna kaebuse tagastamise tõttu puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Riigilõivu tagastamine

11. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud kokku 40 eurot (s.o 20 eurot kaebuse ning 20 eurot esialgse õiguskaitse taotluse eest) riigilõivu. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg

1 punkti 1 alusel, tuleb tasutud riigilõiv kooskõlas HKMS § 104 lg 5 p-ga 2 kaebajale tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom