1-21-7543/54 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-21-7543

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. mai 2024, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-21-7543

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri

Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid Steven Asuri vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Steven Asur (isikukood 50012212718; viibimiskoht Viru

Vangla)

Karistuse kandmise algus 03.05.2022 ja lõpp 24.05.2025.

Kohtuistungi toimumise aeg

20.05.2024 avalikul videokohtuistungil

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

Jätta Steven Asur vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 16.05.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Asuri

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

2. S. Asur on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.05.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas

nr 1-21-7543 KarS § 274 lg 2 p 2, 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

KarS § 274 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses mõisteti S. Asur õigeks kuriteo tuvastamatuse

tõttu(kannatanu K.Kask episood). Lisaks tunnistati S. Asur süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 – KarS §

25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendati

S. Asur’ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 8 kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta

ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, kohtuotsuste kogumi alusel, suurendati uue kuriteo

eest mõistetud karistus 1 aasta 4 kuud vangistust eelmise, 16.03.2021 Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse osa võrra, s.o 1 aasta 8 kuud 21

1-21-7543

päeva vangistust (03.05.2022. a seisuga), mõistes S. Asurile lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat

21 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 03.05.2022. Kohtuotsus jõustus

23.07.2022.

3. Viru Vangla tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ning

arvestades, et tegemist on isiku viimase ennetähtaegse vabastamise menetlusega, toetab

kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vangla

hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik ametnikele(risk ühiskonnas), vangidele(risk ühiskonnas)

ja avalikkusele(risk ühiskonnas). Oht seisneb kergete kehavigastuste tekitamises, röövimises ja

ähvardamises, narkootiliste ainete müümisega kaasneb oht rahva tervisele, joobeseisundis,

juhilubadeta auto juhtimisega võib põhjustada liiklusohtlikke olukordi; ebaseadusliku tulirelva

hoidmisega ohustatud ühiskonna turvalisus, kuna selle kasutades võib olla ohustatud teiste

isikute tervis ja elu. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik soovib saada suuremat rahalist tulu,

puudub töökoht ja stabiilne sissetulek, kui kinnipeetav jätkab alkoholi kuritarvitamist ja

narkootiliste ainete tarvitamist, konfliktses olukorras, kui ei suuda oma viha kontrollida, kui

käitub impulsiivselt tagajärgedele mõtlemata, kui jätkab suhtlemist kriminaalset elustiili

toetavate isikutega, ei õpi konflikte seaduskuulekalt lahendada, jätkab riskivalt ja hoolimatut

käitumist, kui ei muuda oma suhtumist ühiskonda ega valmis reeglitele alluma, kui ei suuda

probleemidele õiguskuulekat lahendust leida, kui ei mõista teiste inimeste seisukohti. Üldise

korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 88%. Vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 78%.

4. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks S. Asuri karistuse

jätkamist kriminaalhoolduses, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata isiku

katseaeg ja käitumiskontroll kuni 24.05.2025 ning määrata järgnevad lisakohustused: KarS §

75 lg 2 p 5 – läbima sõltlastele suunatud 10-kuulise alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise

programmi; KarS § 75 lg 2 p 2 – mitte tarvitama alkoholi või narkootikume; KarS § 75 lg 2 p

21- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Lisakohustused on

vajalikud ennetamaks õigusrikkumiste toimepanemist sõltuvuste mõjul.

5. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab S.

Asuri ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

6. Süüdimõistetu S. Asur palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. S. Asur selgitas,

et kavatseb vabaduses leida endale töökoha, proovib enda elu lapse nimel korda saada. Läheks

hetkel ema juurde elama ja sealt alustaks või programmi järgi Lootuse Külla, kus on plaanid

või midagi. Lootuse Küla programmi tahab läbida, sest seal on väga palju protsente inimesi,

kes on oma elu korda saanud. Arvab, et suudab jälgida reegleid, mis Lootuse Külas kehtivad.

Tal käis vanglas ära nõks ja ta sai suhted õega korda ja ta tõesti pingutab. Selgitas, et julgeoleku

abinõusid kohaldati tema suhtes, kuna ta läks võõrasse kambrisse teiste kaklust lahutama. Sama

intsidendi osas algatati kriminaalmenetlus, aga sellest ei tule S. Asuri sõnul midagi. Vanglas on

olnud palju selliseid intsidente, mis oleks võinud eskaleeruda kakluseks, aga ta on suutnud nad

kuidagi ära hoida. Tal on tekkinud kindel eesmärk, talle on ta laps väga kallis. Suhted lapse

emaga on sellised, et kõik oleneb sellest, kuidas ta ennast väljas näitab. Suhtlusvõrgustikku

kuulub õde ja ema. Emaga on suhtes natukene keerulised, aga õde on väga toetav, väga korralik.

Lootuse Külas ta ühtegi ravimit ei saa, seal on kõigele nulltolerants. Usub, et ta suudab seal

ravimiteta hakkama saada ja saab endaga samamoodi tööd teha. Vanglas võtab ravimeid. Talle

on hiljuti pandud peale mingid rahustid. Vanglas ta enda sõnul vajab kindlasti ravimeid, kuna

iga päev on vanglas stress. Ta tunneb viimasel ajal, et ta on väga stressis, kuna ta on nii palju

istunud ja lapsega saab nädalas kord ainult rääkida. Lootuse Külas ta arvab, et saaks ilma

ravimiteta hakkama. Kindlasti aitaksid eneseabi raamatud, tal on mingid nipid õpitud raamatust.

1-21-7543

Tal oli tugev narkosõltuvus, aga selle vastu aitab trenn. Talle on trenn väga oluliseks saanud

just vanglas.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära

süüdimõistetu, leiab, et S. Asurit ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

8. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi,

mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks

allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu

subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi

ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et

isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese

edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi

tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate

tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski

mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud

karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK

30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise

asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut

positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega

taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Isiku käitumine vangistuses

11. Vangla iseloomustuse kohaselt on S. Asurile koostatud individuaalne täitmiskava. Läbis

programmi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ 02.08.2021- 20.12.2021. Oli aktiivne ning

arutles kaasa. Programmi jooksul kinnipeetav kaardistas oma tarvitamise head ja halvad küljed.

Selgitas välja enda peamised riskiolukorrad (sõprade surve, negatiivsed emotsioonid). Koostas

treeningplaani,

kus

seadis

eesmärgiks

tarvitamisest

hoidumise.

Peamise

enesekontrollimeetmena näeb alternatiivset tegevust (trenn, perega aja veetmine) ning teisiti

mõtlemist (tagajärgedele mõtlemine, tarvitamisega kaasneva negatiivse meelde tuletamine).

Läbiviija hinnangul on isikul keskmine motivatsioon, et oma treeningplaani ellu viia ja

mõnuainete tarvitamisest hoiduda. Läbis programmi „Õige hetk“ ajavahemikul 17.09.2022 -

03.02.2023. Tulemusena isiku jutust on näha, et viimaste aastatega on tema suhtumises ja

hoiakutes toiminud positiivsed muudatused seaduskuulekama elu poole. Kohati räägib

mõistlikku juttu, teisel hetkel väljendab jäikasid ja kohati jonnakaid seisukohti, mis näitab

taaskord lapseea käitumist. Eesmärgid realistlikud, mõistab milliseid samme on vaja astuda, et

vabaduses tagada seaduskuulekas eluviis. Teisalt motivatsioon ja eneseusk kõigub suuresti ning

on oluliselt mõjutatud hetkeolukorrast ja isiku tujust. Väljendab muutusteks valmisolekut.

01.09.2023 alustas õpinguid x. klassis. Alates 06.11.2023 eemaldati käitumisprobleemide tõttu

koolist. Ei suutnud koolis õppida, pidevalt segas tundi. Jooksis edasi-tagasi. Kontrolltöödel ei

osalenud, vaid pidevalt leidis mingeid vabandusi. Alates 05.12.2023 töötab xxx.

1-21-7543

12. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise

küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). S. Asuril ei ole kehtivaid

distsiplinaarkaristusi, mida kohus hindab positiivselt.

Isiku elutingimused

13. Kinnipeetaval puudub rahvastikuregistri andmetel kehtiv sissekirjutus Eestis.

Sissekirjutus on aadressil xxx. Enne vangistust elas koos elukaaslase ja ühise lapsega aadressil

xxx. Võimaliku vabanemise korral ennetähtaegselt on kinnipeetav avaldanud soovi elama asuda

MTÜ-sse Lootuse Küla, aadressil xxx. Elukoht peale rehabilitatsiooni läbimist käesoleval

hetkel puudub, ema soovib üürida korteri T , kui praeguses üürikorteris leping 18.05.2024 lõpeb

ja võtta poeg seejärel enda juurde elama. Olemas isikut tõendav dokument kehtivusega

07.11.2028.

14. Vangla iseloomustuses on S. Asuri hariduse kohta märgitud, et S. Asuril puudub

põhiharidus. On õppinud xxx koolis. Halva käitumise, allumatuse ning reeglitele allumatuse

tõttu määrati 2013/2014 xxx õppima. Erikoolis õppimise perioodil lahkus korduvalt loata

koolist, korduvalt mõisteti süüdi nii kaasõpilaste kui ka töötajate suhtes kehalise väärkohtlemise

toimepanemise eest.

15. Isiku töö ja majandusliku toimetuleku kohta on märgitud, et 12.06.2019 vanglast

vabanemisel asus S mitteametlikult tööle, tegeles tellingute paigaldamisega, viimati oli tööl

suvel 2020. Peale seda ei töötanud ning elatus narkootikumide müümisest. Kinnipeetava sõnul

tema palk oli 1700 eurot kuus ning kui tegi ületunde, siis võis olla isegi 3000 eurot kuus.

Kinnipeetav on ka varasemalt mitteametlikult töötanud, seega on saanud mõned tööoskused,

mis võivad aidata töökoha leidmisele. 23.04.2024 seisuga on K-Raha andmetel nõudmisi 9 041

eurot. Kinnipeetav ei olnud motiveeritud võlgade maksmisest ning tegi kõike, et oma

sissetulekut varjata. Käesolevaval hetkel on enda sõnul motiveeritud võlanõuded tasuma.

Kinnipeetav ise tunnistab, et tegeles S narkootikumide müümisega majanduslikku kasu

saamise eesmärgil. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud varguste, mitmel korral

väärteokorras pisivarguste ning röövimise katse eest. Kinnipeetav kulutas raha alkoholi ja

narkootikumide ostmiseks, narkootikumide müügiga tegeles sh ka enda sõltuvuse

rahuldamiseks. Tulevikus soovib asuda ametlikult õemehe ettevõttesse tööle, et tegeleda oma

võlgnevustega, mida väidetavalt on umbes 11000 euro ulatuses.

16. Vangla iseloomustuse kohaselt kuuluvad S. Asuri suhtlusvõrgustikku 3-aastane laps,

ema ning õde, kes on valmis kinnipeetavat vabanemise korral toetama. Ema sõnul suhtleb

pojaga igapäevaselt telefoni teel ning ootab poega koju. Endise elukaaslasega on suhted

keerulised. Arvestades kinnipeetava kriminaalset ja hoolimatut elustiili oli tema osa lapse

kasvatamisel väike. Samas kinnipeetav räägib, et hoolitses lapse eest toetades teda

materiaalselt. Viimati kohtus S. Asur oma lapsega 02.02.2022 kokkusaamisel. Peale seda

leppisid nad kokku, et ei hakka lapsele stressi tekitama.

17. Kokkuvõtvalt oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui

ka negatiivseid aspekte. Kinnipeetaval on vabanemisel elukoht MTÜ Lootuse Külas ning

lähedaste tugi. Samas tuleb arvestada ka asjaolu, et tal puudub ametlik töökogemus ja tal on

suured võlgnevused.

Vabastamise võimalikud tagajärjed

18. Vangla iseloomustuses märgitakse, et S. Asurit on kriminaalkorras karistatud

üheteistkümnel korral, nendest kuuel korral S riigis. Vangistuses viibib neljandat korda.

Varasemalt karistatud vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes, pommiähvarduse,

varguse, sõidukite ärandamiste ja korduvalt kehalise väärkohtlemise eest. Soomes

kriminaalkorras karistatud korduvalt uimastite vahendamise, korduvalt alkoholi- või

1-21-7543

narkojoobes juhtimise, korduvalt juhtimisõiguseta juhtimise, ohtliku juhtimise, varguste,

korduvalt ebaseaduslikule riiki sisenemisele ja riigis viibimisele kaasa aitamise, relvade,

tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete loata valdamise või

kasutamise eest, nii vangistusega kui ka rahalise karistusega. Viimati süüdi mõistetud Eestis

vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes ja kehalise väärkohtlemise katse eest.

19. Kohus peab oluliseks välja tuua, et vabaduses hakkaks isik elama MTÜ Lootus Külas.

Tegemist on rehabilitatsioonikeskusega. Lootuse Küla on 11.04.2024 edastanud kinnituskirja,

et on valmis Steven Asuri võtma vastu majutusteenusele koos nõustamisteenusega koheselt

pärast Viru Vanglast vabanemist. Kinnipeetav saab läbida 10 - 12 kuulise alkoholi- ja

narkosõltuvusest taastumise programmi. Kinnipeetav on esitanud Lootuse Külale ankeedi,

millega on kinnitanud sisekorraga tutvumist ja nõustumist. MTÜ Lootuse Küla töö põhineb

kristlikel eluväärtustel - ausus, perekond, inimesed, enese arendamine ja kord. Kinnipeetava

toetamiseks on teenusel kindel päeva- ja tegevuskava, millest tuleb kinni pidada. Elukoht peale

rehabilitatsiooni läbimist käesoleval hetkel puudub, ema soovib üürida korteri T , kui praeguses

üürikorteris leping 18.05.2024 lõpeb ja võtta poeg seejärel enda juurde elama. Kohtu hinnangul

on positiivne, et S. Asur on valmis minema elama MTÜ Lootuse Külla. Ometi ei ole kohus

veendunud, kas isik on võimeline programmi edukalt läbima tulenevalt isiku suhtumisest ja

tervislikust seisundist. Nimelt on S. Asuril vangla iseloomustuse kohaselt anamneesis

kroonilised haigused ning sõltuvusdiagnoosid. S. Asurile on 2011. aastal diagnoositud xxx.

Määratud ravimeid S. Asur regulaarselt ei võtnud ning ta õppis xxx lihtsustatud õppekava

alusel. S. Asuri enesekontroll on puudulik. Meditsiiniosakonna hinnangul on tal xxx, mis

võivad mõjutada tema käitumist (vägivalla aspektist lähtuvalt). Samuti saab S. Asur käesoleval

ajal xxx. Kohtuistungil on S. Asur selgitanud, et MTÜ Lootuse külas ta ravimeid tarvitada ei

saaks, kuna seal on kõigile ravimitele nulltolerants. Samuti on S. Asur selgitanud, et tunneb, et

vangistuses ta vajab ravimite abi stressi maandamiseks. Samal ajal usub S. Asur, et MTÜ

Lootuse Külas saaks ta hakkama ilma ravimiteta ja saaks abi eneseabi raamatutest loetud

nippidest. Kohtul puudub veendumus, et isik on endale teadvustanud, et ravimite tarvitamisest

loobumisest võib saada tema jaoks suur raskus ning arvestades, et isik on üle kümne aasta

saanud xxx ei pruugi kõigest omandatud nipid olla piisavaks, et pikaajaliselt programmi eluga

kohaneda. Seejuures on oluline, et varasemalt on S. Asur iseloomustuse kohaselt soovinud

vabanemisel saada psühholoogilist tuge, et tegeleda oma vaimse tervisega, väidetavalt on

valmis olnud osalema ka tugiisiku teenusel. Samuti kahtleb kohus, kas S. Asur on aru saanud,

et ka programmi järgi elamine võib isikule mõjuda stressi tekitavalt.

20. Kohus peab vajalikuks peatuda ka isiku majanduslikul olukorral, sest isik võib tingimisi

ennetähtaegse vabanemise korral olla katseajal ja allutatud käitumiskontrollile ka peale MTÜ

Lootuse Küla programmi läbimist. Isiku toimetuleku seab kahtluse alla eelkõige asjaolu, et

isikul ei ole vabaduses garanteeritud töökohta ning tema eelnevad töökogemused on olnud

mitteametlikud. Iseloomustuse kohaselt soovib ta minna ametlikult tööle õemehe ettevõttesse.

Arvestades, et isik on 24. aastane ja asjaolu, et ta viibib vangistuses neljandat korda, siis ei ole

tal ka väljakujunenud stabiilseid ja pikaajalisi töökogemusi. Ometi on isik vangistuses töötanud

alates 05.12.2023, mis on positiivne. Isiku majanduslikust olukorrast tulenevat riski suurendab

asjaolu, et S. Asur on toime pannud varavastaseid süütegusid ja narkokuritegusid majandusliku

kasu saamise eesmärgil. Isiku majanduslikku olukorda raskendab veelgi asjaolu, et isikul on

tasumata nõudeid väidetavalt ligikaudu 11000 euro ulatuses. Positiivne on, et isiku ema on nõus

poja võtma enda juurde elama, seega oleks isikul tõenäoliselt olemas peale MTÜ Lootuse Küla

programmi läbimist elukoht. Seega on oluline märkida, et isiku käitumist võivad negatiivselt

mõjutada võlgnevused, töökoha leidmine, vähene töökogemus ja seda määral, mida ei maanda

elukoha olemasolu.

1-21-7543

21. Väheoluliseks ei pea kohus sedagi, et isik on kuritarvitanud sõltuvusaineid. S.Asur

alustas alkoholi tarvitamisega 10. aastaselt. Isik on varasemalt katseajal korduvalt rikkunud

lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. S. Asur on kuriteod sooritanud nii alkoholijoobes kui ka

kainena. Vanglas diagnoositud alkoholisõltuvus ning isik tunnistab sõltuvust. Tugevas

alkoholijoobes muutub vägivaldseks ja ei mõtle oma tegude tagajärgedele. 2017. ja 2019. aastal

vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviistreeningu õigusrikkujatele“. Programmi

läbis täies mahus ajavahemikus 02.08.2021-20.12.2021. Viru Vanglas on eelmise vangistuse

jooksul diagnoositud ka amfetamiinisõltuvus. Kinnipeetava sõnul põhimõtteliselt järgmisel

päeval peale 12.06.2019 vanglast vabanemist hakkas uuesti tarvitama narkootikume ja alkoholi.

Kinnipeetav räägib, et vanglast vabanemisel tekkis tal eufooria ning soov mõnuaineid võtta,

vanglas omandatud teadmised narkootikumide tarvitamise vältimiseks unustas kohe ära.

Kinnipeetav tarvitas iga päev amfetamiini, mõned kuud järjest on ka amfetamiini süstinud iga

või üle päeva. Kinnipeetav lõpetas amfetamiini süstimise peale naisele vahele jäämist. Viimati

tarvitas amfetamiini vahetult enne vanglasse sattumist novembris 2020. aastal. Kuna

kinnipeetav tegeles ise amfetamiini müümisega oli see kogu aeg käepäraselt kättesaadav.

Kinnipeetav tarvitas ka iga päev GHB-d ehk korgijooki, viimati pool aastat enne vanglasse

sattumist umbes aprillis 2020. aastal. Soomes on kriminaalkorras karistatud narkootikumide

vahendamisega seotud kuritegude ja alkoholi- või narkojoobes juhtimise eest. Käesoleval ajal

maandab sõltuvusainete tarvitamisest tulenevat riski see, et S. Asur on hetkel valmis võtma

endale vabatahtlikult lisakohustuse ja läbima MTÜ-s Lootuse küla sõltlastele suunatud 10-

kuulise alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmi. MTÜ Lootuse Küla saab küll

aidata S. Asuril sõltuvusest vabaneda, kuid ei hoia ära tema poolt uute kuritegude sooritamist.

Lisaks, ainuüksi MTÜ Lootuse Küla keskuses viibimine ei takistaks alkoholi ja narkootiliste

ainete tarvitamist ega hankimist täielikult. Kuna vabaduses on olemas kergemad võimalused

narkootiliste ainete hankimiseks, säilib oht, et S. Asur naaseb nende tarbimise juurde.

22. S. Asuri lähedaste olemasolust ei saa teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi. Isik on

kohtuistungil selgitanud, et tema jaoks on kõige olulisem laps. Kuigi suhted lapse emaga ei ole

enam endised, siis on võimalik S. Asuril tõestada lapse emale, et on asunud ennast muutma.

Samuti märkis S. Asur kohtuistungil, et kui ta peaks vanglast vabanema, siis lapse ema ei takista

tal lapsega suhtlemast ning MTÜ Lootuse Külas saab ta lapsele helistada tihedamini kui

vanglas. Lisaks suhtleb isik emaga igapäevaselt, kuid on kohtuistungil märkinud, et suhted

emaga on kohati keerulised nii temal kui ka õel. S. Asur peab enda õde kõige suuremaks

toetajaks ning nimetab, et temaga on suhted väga head. Samuti võib arvata, et suhted on head,

kuna isik plaanib peale MTÜ Lootuse Külas programmi läbimist minna tööle õemehe

ettevõttesse. Kohus leiab, et kuigi motivatsiooni olemasolu on oluline, siis ei saa lapse ja teiste

pereliikmete olemasolule liiga suurt positiivset kaalu omistada. Seega faktiliselt on küll

tegemist positiivse asjaoluga, kuid see ei ole süüdimõistetu käitumisele varasemalt mõju

avaldanud. Varasemalt on tema suhtlusringkonda kuulunud kriminaalse taustaga isikud.

23. Kohus peab vajalikuks peatuda ka isiku käitumisel üldiselt. Nimelt alustas S. Asur

01.09.2023 õpinguid x. klassis. Alates 06.11.2023 eemaldati käitumisprobleemide tõttu koolist.

Ei suutnud koolis õppida, pidevalt segas tundi. Jooksis edasi-tagasi. Kontrolltöödel ei osalenud,

vaid pidevalt leidis mingeid vabandusi. Samuti on S. Asuri suhtes kohaldatud Viru Vangla

08.05.2024 käskkirjaga julgeolekuabinõusid. Tegemist ei ole distsiplinaarkaristusega, kuid

tegemist on ennetava meetmega, mille kohaldamise otsustamisel võetakse arvesse kinnipeetava

isiku eelnevat vanglasisest käitumist. S. Asur on ise kohtuistungil selgitanud, et tegemist oli

teiste isikute vahelise kaklusega, millele tema vahele astus ning sündmuse kohta on tema suhtes

alustatud kriminaalasi. Kohus ei anna siinkohal hinnangut, kas kinnipeetav on toime pannud

süüteo, kuid arvestab siiski, et isik on enda käitumises tugevalt juhitud emotsioonidest. Seda

nii õpingute ajal kui ka 07.05.2024 toimunud sündmuste ajal. Kohtu hinnangul on alust arvata,

1-21-7543

et ka vabaduses võib isik endale tahtmatult sattuda emotsiooni ajel olukordadesse, kus võib

tekkida teiste isikutega lahkhelisid.

24. Kohus ei saa jätta tähelepanuta S. Asuri pingutusi (distsiplinaarkaristuste puudumine,

sotsiaalprogrammides osalemine, töötamine), kuid jõuab siiski seisukohale, et nimetatu ei ole

piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Arvestades kõiki ennetähtaegse

vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid ei jõua kohus veendumusele S. Asuri

valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et

vaatamata S. Asuri vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis

tema edasise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis

hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut

ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Kohus märgib, et MTÜ Lootuse Külas

programmi läbimine ei oleks ilmselt takistatud ka tulevikus, seega kui isik tõesti väidab endal

olevat soovi muutumiseks, sõltuvustega ja probleemkäitumisega tegelemiseks, siis on tal

võimalik programmi läbida ka tähtaegselt vanglast vabanemise korral.

25. Ka märgib kohus, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur on olnud vabastamisega nõus,

ei ole nad esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu pole kohtul pole võimalik nende

argumentidega nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Vangla ohuhinnangu

kohaselt on süüdimõistetu ohtlik avalikkusele ning vangla arvutuste kohaselt on üldise korduva

kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 88% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus 2 aasta jooksul 78%. Kohtul pole võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel

võeti arvesse kõiki olulisi andmeid, seega ei saa kohus nimetatust lähtuda tema ennetähtaegse

vabastamise küsimuse otsustamisel.

26. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu S. Asuri vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

kohtunik