3-23-2178/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ene Andresen

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-2178

Haldusasi

X kaebus Tartu Vangla 21. augusti 2023. a käskkirja

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja 30. aprilli 2024. a vastuväide 29. aprilli 2024. a määrusele,

millega kohus jättis kaebaja tõendite kogumise taotlused rahuldamata.

2. Jätta X kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi kanda.

5. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi ning otsuse kirjeldavas ja põhjendavas

osas nimetatud muude isikute nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. juunil 2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

3-23-2178

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kohaldas 21. augusti 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-2/341 kinnipeetav X

suhtes alates 18. augustist 2023 kuni asjaolude äralangemiseni täiendavaid

julgeolekuabinõusid, millega piiras tema vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelas

kehakultuuriga tegelemise ning paigutas ta eraldatud lukustatud kambrisse.

Käskkirja kohaselt toimus 18. augustil 2023 Tartu Vangla osakonna köögis kinnipeetavate Y

ja X vahel konflikt. Kaamera videosalvestisest nähtuvalt soojendas kinnipeetav Y kl 8.38

köögis sööki, kui tema juurde läks kinnipeetav X. Alguses toimus sõnaline seletamine, mille

järel hakkas kinnipeetav X liikuma kinnipeetav Y suunas ning tõukas teda rinnaga. Kl 8.40

paiku tuli kinnipeetav Y trellukse juurde ning ütles, et tal oli köögis kinnipeetav Xga konflikt.

Seepeale võeti kinnipeetav Y osakonnast välja. Osakond suleti üksuse juhi korraldusel ning

üksuse juht vestles pärast konflikti kinnipeetav Yga. Samuti suhtles üksuse juht pärast

sündmust kinnipeetav Xga ning teavitas teda lukustatud kambrisse paigutamisest.

2. Tartu Vangla lõpetas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise 29. augusti 2023. a

käskkirjaga nr 2-23/1-2/346.

3. X esitas 22. augustil 2023 Tartu Vangla 21. augusti 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/341 peale

vaide, mille Tartu Vangla jättis 10. oktoobri 2023. a vaideotsusega nr 1-11/183-2

rahuldamata.

4. X esitas 2. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega taotles Tartu Vangla 21.

augusti 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/341 õigusvastasuse tuvastamist ja tühistamist.

Kaebuse kohaselt esitas X 22. augustil 2023 vaide Tartu Vangla 21. augusti 2023. a

käskkirjale nr 2-23/1-2/341, kuid Tartu Vangla ei ole vaidele vastanud, ületades sellega

vastamise tähtaega.

5. Kohus tõlgendas 20. oktoobri 2023. a määruses, et kaebaja esitas Tartu Vangla 21. augusti

2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/341 peale tühistamiskaebuse ning võttis kaebuse menetlusse.

6. Kaebaja esitas 23. oktoobril 2023 kaebuse täienduse, milles taotles täiendavalt vaide

tähtaegselt lahendamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist. Kohus jättis 2. novembri 2023. a

määrusega kaebuse muutmise taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas nimetatud määruse peale

määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 5. veebruari 2024. a määrusega

rahuldamata. Riigikohus ei võtnud 5. märtsi 2024. a määrusega kaebaja 20. veebruari 2024. a

määruskaebust menetlusse.

7. Tartu Vangla esitas 30. novembril 2023 vastuse kaebusele ning palus jätta kaebuse

rahuldamata.

8. Kaebaja esitas 9. märtsil 2024 vastustaja 30. novembri 2023. a vastusele vastuväited.

9. Kohus otsustas 29. aprilli 2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses.

Ühtlasi tagastas kohus vastustajale 30. novembri 2023. a vastuse lisad 1, 6 ja 7. Kohus

kuulutas vastustaja taotluse alusel asja menetluse vastustaja 30. novembri 2023. a vastuse lisa

3, s.o Tartu Vangla turvakaamera 18. augusti 2023. a videosalvestise, osas kinniseks ning

keelas kaebajal nimetatud tõendiga tutvuda ja sellest koopiat saada. Kaebaja 25. oktoobri

2(10)

3-23-2178

2023. a, 1. detsembri 2023. a ja 3. märtsi 2024. a tõendite kogumise taotlused jättis kohus

rahuldamata.

10. Kaebaja esitas 30. aprillil 2024 taotluse, et kohus nõuaks vastustajalt välja kinnipeetav Y

selgitused 18. augusti 2023. a intsidendi kohta. Samuti esitas kaebaja vastuväite kohtu 29.

aprilli 2024. a määruse peale osas, milles kohus jättis kaebaja tõendite kogumise taotlused

rahuldamata.

11. Vastustaja esitas 7. mail 2024 vastusena kohtunõudele kinnipeetav Y 15. septembri 2023.

a selgitused, samuti muud täiendavad tõendid.

12. Kaebaja esitas 13. mail 2024 seisukoha vastustaja 7. mai 2024. a avalduse kohta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

13. Kaebaja väited on kokkuvõtlikult järgmised.

13.1. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri ei ole õiguspärane, sest see pole

proportsionaalne ning rikutud on menetlusnorme.

13.2. Kaebaja varasematele kuritegudele tuginemine ohuhinnangu andmisel ei ole objektiivne

ega õige, sest viimasest kuriteost on möödunud ligi kaheksa aastat. Selle aja vältel ei ole

kaebaja pannud toime uusi kuritegusid ega kasutanud kaaskinnipeetavate suhtes füüsilist

vägivalda. Ka vaidlusaluse intsidendi käigus ei kasutanud kaebaja kaaskinnipeetava suhtes

füüsilist vägivalda. Seepärast on käskkirjas leitud põhjendamatult, et kaebaja võib

konfliktisituatsioonis kasutada kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. Kui kaebaja ei ole

olnud vangistuses vägivaldne ega seadnud teisi inimesi ohtu, siis on käskkirjas tema

varasematele kuritegudele omistatud põhjendamatult suur kaal.

13.3. Käskkirjas on ekslikult märgitud, et kaebaja tõukas rinnaga kinnipeetav Yt. Tegemist oli

sõnelusega, mille käigus oli kinnipeetav Y verbaalselt ebaviisakas ja ründav. Selliseid

olukordi esineb kinnipeetavate vahel igapäevaselt. Emotsionaalsete sõneluste käigus võidakse

hoogsalt žestikuleerida ja kehakeel võib paista agressiivne, kui see ei tähenda, et vaidlejad ei

ole suutelised end talitsema ning asuvad füüsilist vägivalda kasutama. On tõsi, et kaebaja oli

kinnipeetav Yga vastamisi ning ühel hetkel kaebaja õrnalt riivas kinnipeetav Y õlga, kuid

seda üksnes põhjusel, et kaebaja komistas ligemale astudes kinnipeetav Y plätu serva vastu ja

kaotas oma pika kasvu tõttu tasakaalu. Füüsilist konflikti ei olnud.

13.4. Vastustaja valitud abinõu ei täitnud oma eesmärki ega olnud proportsionaalne. Eesmärk

oli eraldada kaebaja kinnipeetav Yst, kuid kaebaja möödus lukustatud kambrist jalutuskäigule

suunduses avatud sektori koridoris korduvalt kinnipeetav Yst ning ühtki vastustaja

prognoositud füüsilist rünnakut ei toimunud (18. augustil 2023 kl 15–15.15 ja kl 15.40–15.55

ning 21. augustil 2023 kl 10–10.15). Isegi kui täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine

oleks olnud algselt põhjendatud, oleks tulnud täiendavad julgeolekuabinõud pärast nimetatud

asjaolude ilmnemist lõpetada. Kaebaja paigutamine teise sektorisse oleks olnud soovitud

eesmärgi saavutamiseks mõjusam vahend ning oleks samas kaebaja õigusi vähem piiranud.

13.5. Kaebajal toimus pärast intsidenti küll vestlus vangla üksuse juhiga, kuid siis ei

teavitatud teda täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisest ega põhjendatud sellise meetme

vajadust. Seda tehti alles 21. augustil 2023. 18. augustil 2023 toimunud vestluse käigus ei

3(10)

3-23-2178

öelnud kaebaja üksuse juhile, et ta ei saa probleemi sõnadega lahendatud. Kaebaja esitas

nende asjaolude kohta mitu kaebust. Rikutud on ka protokollimise kohustust, sest vestlust ei

protokollitud. See on kahjustanud kaebaja õiguste kaitset ning võimaldanud vastustajal

kaebaja öeldut moonutada. Kaebaja 21. augusti 2023. a selgitused erinevad üksuse juhi

väitest.

14. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

14.1. Videosalvestiselt nähtub selgelt kaebaja käitumine osakonna köögis 18. augustil 2023.

Salvestiselt nähtuv ei kinnita kuidagi kaebaja väidet, et kaaskinnipeetava õla riivamine oli

tingitud komistamisest ja tasakaalu kaotamisest. Salvestiselt nähtub selgelt kaebaja

agressiivne kehahoiak ning et ta liigub pliidil sööki valmistava kaaskinnipeetava poole ja

tõukab teda. Sellist käitumist ei saa kuidagi pidada üksnes tavapäraseks emotsionaalseks

sõneluseks. Selliselt ei tajunud olukorda ka kaaskinnipeetav, kuna ta teavitas konfliktist

ametnikku.

14.2. Kaebaja individuaalse täitmiskava kohaselt on ta hinnatud avalikkusele kõrgohtlikuks.

Käskkirjas kirjeldatud kaebaja varasem käitumine näitab, et ta on võimeline kasutama teiste

isikute suhtes vägivalda. Vangla ei saa jääda ootama, kuni olukord eskaleerub ja tõuklemine

läheb üle tõsiseks kakluseks.

14.3. Vangla valvuri 20. juuni 2023. a ettekande kohaselt ütles kaebaja kaaskinnipeetavale

provotseerival toonil ja korduvalt „kits“. Kuigi ta allus ametniku korraldusele selline tegevus

lõpetada, näitab see siiski kaebaja valmisolekut provotseerivaks käitumiseks.

14.4. Isikust tulenevat ohtlikkust on võimalik hinnata just tema varasema käitumise põhjal.

Varem vägivalla kasutamine näitab, et kaebaja on selliseks käitumiseks võimeline ning

seetõttu ei ole põhjendamatu järeldada, et kaebaja võib seda teha ka kaaskinnipeetava suhtes.

Vangla ei saa isikust tuleneva ohtlikkuse hindamisel lähtuda üksnes sellest, kas ta on

vangistuse ajal teiste kinnipeetavate suhtes vägivalda kasutanud. Vanglal tuleb astuda samme

ka esimese ründe ärahoidmiseks. Konflikt tekkis olmeolukorra pinnalt ning võib korduda ka

suhtlemisel teiste kaaskinnipeetavatega. Seetõttu oli vaja kaebaja kaaskinnipeetavatest

eraldada ja tema suhtes tõhusamat järelevalvet teostada. Täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist 11 päeva vältel ei saa pidada ebaproportsionaalselt pikaks ajaperioodiks.

14.5. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise menetlus toimub väga piiratud aja

tingimustes, mistõttu ei ole võimalik kõiki asjaolusid üksikasjalikult välja selgitada.

Arvestades kaebaja isikut ja tema varasemat käitumist, tekkis 18. augustil 2023 aset leidnud

sündmuste pinnalt põhjendatud kahtlus, et kaebaja kujutab ohtu teistele isikutele ning

õiguserikkumise ärahoidmiseks on vaja abinõud tarvitusele võtta.

14.6. Kaebaja väide, et pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist rünnakut ei

toimunud, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Eraldatud lukustatud kambrist väljumisel

liigub kinnipeetav ametniku järelevalve all, mistõttu on mõistetav, et sellisel ajal ei asuta

kaaskinnipeetavat ründama. Sellest ei saa aga järeldada, et kaebajast tulenev ohtlikkus on ära

langenud. Ka kaebaja hilisem käitumine vangistuses näitab, et vangla prognoos ja ohuhinnang

kaebaja käitumisele ei olnud alusetu.

14.7. Pole teada ühtegi põhjust, miks oleks üksuse juht pidanud moonutama käskkirjas

kajastatud vestluse sisu ja lisama väiteid lausete kohta, mida tegelikult ei öeldud. Ei ole

usutav, et ametnik riskiks sel moel distsiplinaarvastutusega. Käskkirjas kajastatud vestlus ja

4(10)

3-23-2178

selle sisu ei olnud kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise iseseisvaks

aluseks. Pärast intsidenti peetud vestlus andis täiendavat teavet kaebaja suhtumise kohta.

Käskkirja andmise alus esineks ka selle vestluse kajastamiseta. Kaebaja ja üksuse juhi

vaheline vestlus ei olnud menetlustoiming (nagu nt tunnistajalt seletuse võtmine

distsiplinaarmenetluses). Kehtiv õigus ei näe ametniku ja kinnipeetava vestluse protokollimist

ette. Käskkirjast nähtuvalt teavitas üksuse juht kaebajat täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamisest vestlusel suuliselt. Kuigi kaebaja sellega ei nõustu, ei ole ühtegi põhjust arvata,

et see nii siiski polnud.

15. Kaebaja täiendavad seisukohad on järgmised.

15.1. Põhjus, miks üksuse juht vestluse kohta valeväiteid esitas, võib peituda selles, et kaebaja

esitas üksuse juhi peale kaebuse teavitamiskohustuse rikkumise kohta. Vastustaja asus alles

vaideotsuses väitma, et inspektor-kontaktisik viibis vestluse juures ning kinnitas üksuse juhi

väidetut. Vastustaja ei ole olnud oma väidetes järjepidev, sest inspektor-kontaktisiku kirjeldus

vestlusel öeldust ei kattu käskkirjas esitatuga.

15.2. Vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust, sest asus käskkirja põhjendusi

tagantjärele esitama. Samuti rikkus vastustaja uurimispõhimõtet. Hiljem selgunud uue

asjaoluga ei saa käskkirja tagantjärele õigustada. Vestluse protokollimine oli haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 18 lg 1 p 3 kohaselt nõutav.

15.3. Pärast julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist jättis vastustaja kaebaja

kaaskinnipeetav Yga samasse sektorisse. Vastustaja on seeläbi tunnistanud, et ohuprognoos ei

pidanud paika. Vastasel juhul oleks kaebaja teise sektsiooni ümber paigutatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Kaebaja esitas 30. aprillil 2024 vastuväite kohtu 29. aprilli 2024. a määruse peale osas,

milles kohus jättis rahuldamata kaebaja taotlused koguda tõenditena Tartu Vangla

videosalvestised 18. augusti 2023. a ajavahemike 15–15.15 ja 15.40–15.55 ning 21. augusti

2023. a ajavahemike 10–10.10 ja 10.50–11.10 kohta. Nimetatud tõenditega soovis kaebaja

tõendada, et ta käitus pärast vaidlusalust intsidenti kaaskinnipeetavaga rahumeelselt ning

vastustaja prognoositud rünnakut ei toiminud. Kohtu 29. aprilli 2024. a määruse põhjenduse

kohaselt ei oma nimetatud asjaolud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja

õiguspärasuse hindamisel tähtsust, sest ohuhinnangut sisaldava prognoosotsuse õiguspärasus

ei sõltu sellest, kas korrarikkumine hiljem tegelikkuses aset leidis. Kaebaja väidab

vastuväites, et nimetatud asjaolud omavad asjas tähtsust, sest nende põhjal saab kindlaks teha,

kas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oleks tulnud abinõude kohaldamist tinginud

asjaolude äralangemise tõttu varem lõpetada.

Kohus ei nõustu kaebaja vastuväitega ning jätab selle rahuldamata. Praeguses asjas lahendab

kohus üksnes käskkirja tühistamise nõuet. Asjaolu, kas vastustaja oleks pidanud 21. augusti

2023. a käskkirja alusel kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud aluse hilisema

äralangemise tõttu varem lõpetama, ei mõjuta vaidlusaluse käskkirja õiguspärasust. Küsimus,

kas nimetatud käskkirja täitmine oli õiguspärane sõltumata käskkirja enese õiguspärasusest, ei

kuulu praeguse vaidluse esemesse, sest kaebaja ei ole vastavat nõuet kohtule esitanud.

17. Kohus selgitab vaidluse eseme kohta, et kohus võttis 20. oktoobri 2023. a määrusega

menetlusse kaebuse Tartu Vangla 21. augusti 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/341 tühistamiseks.

5(10)

3-23-2178

Kaebaja ei vaielnud vaidluse eseme sisustamisele vastu. Küll aga esitas kaebaja 23. oktoobril

2023 taotluse, et kohus tuvastaks tema 22. augusti 2023. a vaide tähtaegselt lahendamata

jätmise õigusvastasuse. Kohus jättis 2. novembri 2023. a määrusega kaebuse muutmise

taotluse rahuldamata ning see määrus jõustus 5. märtsil 2024, kui Riigikohus ei võtnud

kaebaja määruskaebust menetlusse. Seega jäi kohtu menetlusse üksnes tühistamiskaebus.

Vaatamata sellele, et kaebaja on kaebuses ja 30. aprilli 2024. a vastuväites osutanud, et tema

hinnangul oleks tulnud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine varem lõpetada, ei hinda

kohus praeguses asjas 21. augusti 2023. a käskkirja täitmise õiguspärasust eraldiseisvalt

käskkirja enese õiguspärasusest. Seepärast ei võta kohus kaebaja vastavate väidete osas

seisukohta. Praeguse haldusasja tulemusel saaks käskkirja täitmine osutuda õigusvastaseks

üksnes juhul, kui kohus käskkirja tühistab.

18. Tartu Vangla 21. augusti 2023. a käskkirja kohaselt kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid

julgeolekuabinõusid alates 18. augustist 2023. Kaebaja õigusi riivav haldusakt anti suulises

vormis 18. augustil 2023, kuid see vormistati kirjalikult 21. augusti 2023. a käskkirjaga.

Seadus lubab edasilükkamatu korralduse tegemiseks anda haldusakti suulises vormis (HMS §

55 lg 2). Vangla 21. augusti 2023. a käskkirjas on suulise haldusakti andmise põhjendusena

märgitud, et otsustus tuli teha edasilükkamatult kaebaja käitumise tõttu, vastasel korral oleks

vangla seadnud ohtu teiste vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Kohtul pole juhtumi

asjaolude põhjal kahtlust, et suulise haldusakti andmine oli asja kiireloomulisuse tõttu

põhjendatud. Seega tuleb 21. augusti 2023. a käskkirja õiguspärasust hinnata 18. augusti

2023. a seisuga (HMS § 54).

19. Vaidlustatud käskkirja õiguslike alustena on märgitud vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1

ning § 69 lg 2 p-d 1, 2 ja 4.

VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid muu hulgas

kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Samuti võib

täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS §

69 lg 2 p-d 1, 2 ja 4 lubavad sellises olukorras piirata nii kinnipeetava vanglasisest liikumis-

ja suhtlemisvabadust kui ka kehakultuuriga tegelemist ning paigutada ta eraldatud lukustatud

kambrisse. Praeguses asjas vaidlevad pooled VangS § 69 lg 1 kohaldamise õiguspärasuse üle.

20. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt pidas vangla reaalseks ohtu, et kaebaja võib

konfliktisituatsioonis kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda kasutada. Sellise ohu korral

võimaldab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaitsta kaaskinnipeetava elu ja

tervist. Samaaegselt tagatakse vangla julgeolekut, sest julgeolek vanglas hõlmab kõigi vanglas

viibivate isikute julgeolekut (VangS § 66 lg 1; vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr

3-3-1-64-14, p 9). Kuna kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamine võib sõltuvalt

asjaoludest osutuda raskeks õiguserikkumiseks, võimaldab sellise ohu ennetamine raskete

süütegude toimepanemist ära hoida. Seega oli kaebaja suhtes täiendavate julgeoleku abinõude

kohaldamisel legitiimne eesmärk.

21. Vaidluse lahendamisel on põhiküsimuseks, kas kaebajast lähtus oht, et ta võib

konfliktisituatsioonis kaaskinnipeetavate suhtes füüsilist vägivalda kasutada.

22. Isikust lähtuva ohu hindamisel teeb haldusorgan tõendatud asjaolude põhjal prognoosi

isiku käitumise kohta tulevikus. Vaidlustatud käskkirjas on põhjendatud ohu esinemist

järgmiselt.

6(10)

3-23-2178

22.1. Kaebajat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vangistuses viibib esimest korda.

Teda on varem süüdi mõistetud riigi-, avaliku korra ja õigusemõistmisevastase või avaliku

võimukandja suhtes toime pandud õiguserikkumise, samuti kerge kehavigastuse tekitamise

eest. Viimasel korral mõisteti ta süüdi mõrva eest, mille pani toime ette planeeritult,

grupiviisiliselt ning julmal ja piinaval viisil. Kuriteo toimepanemise ajendiks oli materiaalse

kasu saamine. Varasemad kuriteod oli toime pannud ette planeerimata. Toimepandud

kuritegude soodusteguriteks on puudulik probleemide lahendamise oskus, puudulik oskus

mõista teiste seisukohti ja kuritegelikud hoiakud, samuti on võimalik grupi mõju. Eelmise

vägivallakuriteo puhul oli soodusteguriks ka impulsiivsus.

22.2. 18. augusti 2023. a intsident viitab kaebaja impulsiivsusele, hoolimatule käitumisele

ning väga kehvale probleemide lahendamise oskusele. Kinnipeetavate vahel oli sõnelus ning

kaebaja tõukas rinnaga teist kinnipeetavat. Videosalvestiselt on näha, et kaebaja oli väga

agressiivse kehahoiakuga, vehkis kätega ja läks mitmel korral kaaskinnipeetavale väga

lähedale.

22.3. Kaebaja kirjeldatud käitumine ning tema kriminaalne minevik näitavad, et tema

käitumine on sedavõrd impulsiivne ning probleemide lahendamise oskus nõrk, et ta jätkab ka

kontrollitud keskkonnas viibides rikkumiste toimepanemist ja seab teisi inimesi ohtu.

Fikseeritud intsident kinnitab, et kaebaja väljendab probleemi lahendamisel negatiivseid

hoiakuid.

23. Kohtu hinnangul ei ole vangla ohu sisustamisel eksinud.

23.1. Vaidlustatud käskkirjas on õigesti märgitud, et täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine on ennetav meede. Neid abinõusid rakendatakse tulevikku suunatud prognoosi

alusel – haldusorgan annab piiratud teabele tuginedes hinnangu, kas kaitstava õigushüve

kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme kohaldamise otsust hinnata ex ante

vaatlusviisist lähtudes ning ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks

(vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-21-939/64, p 16 ja otsus nr 3-19-1838/48, p

20).

23.2. Kaebaja väitel ei põhjustanud tema käitumine 18. augusti 2023. a intsidendi ajal ohtu,

sest ta ei kasutanud kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda.

Kaebaja on ekslikult samastanud ohu esinemise ohu realiseerumisega. Kaebaja suhtes

kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid selleks, et hoida ära kaaskinnipeetava suhtes

füüsilise vägivalla kasutamist. Vastustaja on õigesti märkinud, et vägivalla kasutamise ohu

esinemisel ei saa vangla jääda ootama, kuni sõnelus või tõuklemine läheb üle tõsiseks

kakluseks.

23.3. Kaebaja väitel ei tõuganud ta kaaskinnipeetavat, vaid kaotas komistamise tõttu tasakaalu

ning riivas õrnalt kaaskinnipeetava õlga. Kohtule esitatud, kuid kaebaja eest varjatud

videosalvestis 18. augustil 2023 kl 8.38 osakonna köögis toimunust (dtl 81) lükkab kaebaja

väite ümber. Salvestiselt on näha, et kaebaja ei komistanud kinnipeetav Y plätu serva vastu,

vaid astus tema jala peale, liikus seepeale kaaskinnipeetavale veelgi lähemale ja tõukas teda

õlaga (mitte rinnaga, nagu on märgitud käskkirjas). Tõuge polnud sedavõrd tugev, et

kinnipeetav Y oleks tasakaalu kaotanud. Siiski ei vasta videosalvestisest nähtuvalt tõele

kaebaja väide, et tal ei olnud konflikti ajal kinnipeetav Yga füüsilist kontakti.

7(10)

3-23-2178

23.4. Videosalvestis ei kinnita ka kaebaja väidet, et sõneluse käigus oli kinnipeetav Y

verbaalselt ebaviisakas ja ründav. Salvestiselt nähtuvalt oli kinnipeetav Y väliselt rahulik, ta

ei otsinud kaebajaga kontakti, ei vehkinud kätega ega olnud muul moel agressiivse hoiakuga.

23.5. Videosalvestiselt nähtuv ei jäta kahtlust, et kaebaja hoiak oli konflikti ajal ilmselgelt

agressiivne. Lisaks tõukamisele ja jala peale astumisele liikus ta kinnipeetav Yga suheldes

talle korduvalt väga lähedale ja vehkis kätega. Tema kehakeel demonstreeris füüsilist

üleolekut ja valmidust kinnipeetav Y suhtes füüsilist jõudu rakendada. Kaebaja

haldusmenetluse käigus 21. augustil 2023 esitatud väide, et ta astus kinnipeetav Yle lähemale

selleks, et ületada keelebarjäärist tingitud takistusi, on eeltoodu taustal ilmselgelt ebaveenev

(dtl 14).

23.6. Videosalvestise põhjal ei mõju usutavalt ka Q ja W 21. augusti 2023. a selgitused, et

kaebaja rääkis rahulikult (dtl 18 ja 20), samuti W ja Z 21. augusti 2023. a selgitustes esitatud

väide, et kinnipeetav Y karjus intsidendi käigus (dtl 16 ja 20).

23.7. Samuti ei pea kohus videosalvestisest kaalukamaks kinnipeetav Y 15. septembri 2023. a

selgitust, mille kohaselt ta ei tundnud, et kaebaja oleks 18. augustil 2023 tema suhtes

ebaviisakas olnud (dtl 113). Ohu esinemist hindab haldusorgan ning seejuures ei ole määrav

konfliktis osalenud isiku subjektiivne tunnetus, vaid objektiivne hinnang toimunule.

Käskkirjas esitatud kirjeldus 18. augusti 2023. a intsidendist kattub vanemvalvur C 18.

augusti 2023. a ettekandega nr 2-23-3855, milles on muu hulgas märgitud, et kinnipeetav Y

teavitas pärast intsidenti valvurit konfliktist kaebajaga (dtl 67). Seda asjaolu ei ole kaebaja

kahtluse alla seadnud ning ka kohtule pole teada asjaolusid, mis annaksid põhjust selle väite

tõele vastavuses kahelda. Kinnipeetav Y teavituse ja videosalvestiselt nähtuva põhjal oli

vastustajal ilmselgelt alus hinnanguks, et kaebaja ohustab kinnipeetav Y tervist ja elu.

Kaebaja väide, et kinnipeetav Y ei osutanud füüsilisele konfliktile (dtl 119), ei oma asja

lahendamisel tähtsust, sest vastustaja tuvastas füüsilise kontakti videosalvestise põhjal.

23.8. Samuti võis vangla lisaks kaebaja käitumisele intsidendi ajal võtta arvesse ka tema

vangistuseelset käitumist ja tema kriminogeenseid riske. Kaebaja polegi seda kahtluse alla

seadnud. Küll aga leiab kaebaja, et tema kuritegudele omistati liiga suur kaal, sest viimasest

kuriteost on möödunud ligi kaheksa aastat. Kaebaja individuaalsest täitmiskavast nähtuvalt on

kaebaja kõrgohtlik, ta kannab karistust mõrva eest, tema karistusaeg on 20 aastat ning oluline

osa karistusajast on veel kandmata (dtl 68). Nimetatud asjaolud osutavad kahtlusteta, et

viimase kuriteo toimepanemisest tingitud ohtlikkus on säilinud ning kaebaja on võimeline

toime panema äärmiselt raskeid kuritegusid.

23.9. Seega kokkuvõtlikult on vastustaja asunud vaidlustatud käskkirjas põhjendatult

seisukohale, et kaebaja ohustas 18. augusti 2023. a intsidendi tõttu kaaskinnipeetavate elu ja

tervist – sai pidada tõenäoliseks, et täiendavaid julgeolekumeetmeid kohaldamata kasutaks ta

konfliktisituatsioonis kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda.

23.10. Vastustaja on esitanud kohtumenetluse käigus valvuri 20. juuni 2023. a ettekande,

millega soovib tõendada, et kaebaja on ka varem provotseerivalt käitunud. Tegemist on küll

tõendiga, mis iseloomustab kaebaja varasemat käitumist ning võib osutada käitumismustrile.

Kuna vaidlustatud käskkirjas ei ole kaebaja varasematele korrarikkumistele vanglas tuginetud

ning vastustaja ei ole väitnud, et 20. juuni 2023. a ettekannet võeti käskkirja andmisel arvesse,

jätab kohus nimetatud tõendi asja lahendamisel arvestamata (HKMS § 62 lg 6).

8(10)

3-23-2178

24. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja konkreetse abinõu valiku üle otsustab

vangla kaalutlusõiguse alusel. Seepärast kontrollib kohus käskkirja õiguspärasust hinnates

kaalutlusreeglite järgimist, kuid mitte täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

otstarbekust (HKMS § 158 lg 3; vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-10-

17, p 16).

24.1. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja vaidlusaluste täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamisel kaalutlusvigu teinud. Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus järgmist.

24.2. Kaebaja väitel ei olnud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine eesmärgipärane

ega proportsionaalne, sest pärast intsidenti käitus kaebaja kinnipeetav Yst möödudes nii 18.

kui ka 21. augustil 2023 rahumeelselt, ning soovitud eesmärgi saavutamiseks oleks piisanud

kaebaja paigutamisest teise sektorisse.

Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt ei olnud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

eesmärk kaitsta üksnes kinnipeetav Y elu ja tervist, vaid kõigi kaebajaga avatud osakonnas

kokkupuutuvate kaaskinnipeetavate õigusi. Sellele osutavad näiteks laused „[kaebaja] seadis

enda käitumisega ohtu kaaskinnipeetavad“; „[…] on oluline tagada olukord, kus agressiivselt

käituv kinnipeetav oleks eraldatud teistest isikutest ning minimaliseeritud oleks oht

füüsiliseks ründeks ja tervisekahjustuse tekitamiseks. Võttes arvesse, et [kaebaja] ägestus ja

tõukas rinnaga kaaskinnipeetavat, siis peab olema tema üle kehtestatud süsteemne järelevalve,

takistamaks kontakte kaaskinnipeetavatega“, „täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamata

jätmisega seaks vangla ohtu teiste vanglas viibivate isikute elu ja tervise“ jne. Käskkirja

põhjal on arusaadav, et vangla hinnangul võisid kaebajal impulsiivse käitumise ja nõrga

probleemide lahendamise oskuse tõttu tekkida olmeküsimustes füüsilise ründeni viivad

konfliktid kõigi avatud osakonnas paiknevate kaaskinnipeetavatega. Seega ei oleks kaebaja

teise sektorisse paigutamine temast lähtuvat ohtu vähendanud ega olematuks teinud.

Samuti ei omanud ohu sisustamisel tähtsust, kuidas käitus kaebaja kaaskinnipeetav Yga pärast

vaidlusalust intsidenti. Vastustaja andis ohuhinnangu köögis toimunud konflikti alusel.

Asjaolul, kuidas kaebaja pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist käitus, saaks

praeguse vaidluse piires olla tähtsust üksnes juhul, kui hilisemad asjaolud osutaksid, et ohtu ei

saanud esineda ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks oleva intsidendi tõttu.

Kaebaja väide, et ohu puudumisele käskkirja andmise ajal osutab asjaolu, et ta jäeti pärast

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist kaaskinnipeetav Yga samasse

sektorisse, on ekslik. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse nende

kohaldamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel ning ka siis ei pruugi olla oht kadunud,

kuid see pole enam ülekaalukas. Eespool esitatud põhjendustest nähtuvalt esines praeguses

asjas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist õigustav oht käskkirja andmise ajal (vt

otsuse p-d 23–23.9).

25. Kaebaja väited uurimiskohustuse ja muude menetlusnormide rikkumise kohta ei ole

veenvad.

Vastustaja on kohtumenetluses õigesti märkinud, et täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine toimub väga piiratud aja tingimustes, millest tulenevalt ei ole võimalik kõiki

asjaolusid üksikasjalikult välja selgitada.

Nagu kohus eespool märkis, anti vaidlusalune haldusakt 18. augustil 2023 (vt otsuse p 18).

Sellele osutab käskkirja resolutsioon, mille kohaselt otsustati täiendavaid julgeolekuabinõusid

kohaldada alates 18. augustist 2023. Samuti on käskkirjas märgitud, et üksuse juht vestles

9(10)

3-23-2178

pärast intsidenti kaebajaga ning teavitas teda lukustatud kambrisse paigutamisest. Seega ei

mõjutanud vestluse käigus öeldu vaidlusaluse haldusakti andmist. Kaebaja ärakuulamine 21.

augustil 2023 toimus enne käskkirja andmist. Ohuhinnanguid ja muid prognoose sisaldavate

otsuste õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusorganile otsuse tegemise ajal teada

olnud asjaoludest (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-18-1891/46, p 19). Sellest

tulenevalt said kaebaja ärakuulamise käigus esitatud väited mõjutada üksnes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamist või lõpetamist, mitte aga 18. augustil 2023 antud

haldusakti õiguspärasust. Selliseid asjaolusid, millest nähtuvalt ei oleks vastustaja tohtinud

18. augustil 2023 kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada, asja

materjalidest ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt ei oma kaebaja väited vestluse protokollimise

kohta asja lahendamisel tähtsust.

26. Kohus ei pea vaidlustatud käskkirja ka muudel põhjustel õigusvastaseks.

Käskkirja on andnud pädev organ (VangS § 69 lg 4 ning justiitsministri 30. novembri 2000. a

määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 12 lg 1).

Käskkiri ei ole õigusvastane ka põhjusel, et selles ei olnud märgitud täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamise kuupäeva. Käskkirja kohaselt tuli täiendavaid

julgeolekuabinõusid kohaldada kuni asjaolude äralangemiseni. Nimetatud tingimus on

kooskõlas VangS § 69 lg-ga 3, mis nõuab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluse

äralangemisel toimingute lõpetamist. Selline erisus võrreldes näiteks distsiplinaarkorras

kartserisse paigutamisega on tingitud asjaolust, et täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise kestus sõltub ohu jätkuvast esinemisest ning käskkirja andmise ajal ei ole

üldjuhul võimalik julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamise kuupäeva kindlaks määrata.

27. Kokkuvõttes leiab kohus, et Tartu Vangla 21. augusti 2023. a käskkiri nr 2-23/1-2/341 on

õiguspärane ning kaebaja väiteid ei anna alust selle tühistamiseks.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda

kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Seepärast jäävad

tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

29. Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv jääb menetlusabina riigi kanda (HKMS

§ 118 lg 3).

30. Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja nimi ning otsuse kirjeldavas ja põhjendavas

osas nimetatud muude isikute nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

10(10)