3-23-965/63 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

22. mai 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-965

Haldusasi

Xi

kaebus

Politsei-

ja

Piirvalveameti

vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel

seoses ebaõigete andmete avaldamisega

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: X

Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Volitatud esindajad: Kärt Kasepõld ja Margit Maidla

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kohtuistung 12.04.2024, Tallinnas

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.06.2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14

päeva jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

08.12.2021 avaldas „Pärnu Postimees“ artikli „PILDID JA VIDEO ⟩ Tapetuna leitud

naise jäljed viivad Viluvere kutsikavabrikusse“ lisaloos piirkonnapolitseiniku Janek Saharenko

antud intervjuu (artikkel ja lisalugu kättesaadav ka arvutivõrgus:

https://parnu.postimees.ee/7403429/pildid-ja-video-tapetuna-leitud-naise-jaljed-

viivadviluvere-kutsikavabrikusse (edaspidi intervjuu)).

2. Kaebaja ja Y esitasid 3.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta muuhulgas

taotles talle politseiametniku poolt ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju hüvitamist.

3. Kohus asus kaebust menetlema ja võttis selle pärast kaebuse nõuete korrastamist ja

menetlusosaliste lõplikku määratlemist oma 08.06.2023 määrusega menetlusse kaebaja osas ja

tagastas Y kaebuse osas.

Kohtuistung käesolevas asjas toimus 12.04.2024.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebaja leiab, et tema suhtes on ebaseaduslikult töödeldud isikuandmeid ning tehakse seda

jätkuvalt ning politseiametnik Janek Saharenko poolt on tema suhtes avaldatud ebaõigeid

andmeid. Võlaõigusseaduse ja kohtupraktika kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral

võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist

või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli

õigusvastane ning lisaks saab kannatanu nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja piirdub

kaebuses mittevaralise kahjunõudega, kuna on seisukohal, et ajalehe artikkel kuulub tervikuna

veebiportaalist eemaldamisele, kuna tegemist on ebaseadusliku isikuandmete töötlemisega.

Kaebaja on seisukohal, et ebaseadusliku isikuandmete töötlemisega ja ebaõigete andmete

avaldamisega on konkreetsel juhul kaebajale tekitatud mittevaralist kahju kui tema lähedaste

suhtes) omistades kaebajale faktiväiteid/asjaolusid/tegusid, mida tegelikkuses kaebajad teinud

ei ole. Kaebaja rõhutab siinkohal, et olenemata sellest, kummal (või mõlemal) õiguslikul alusel

kohus kaebaja isiklike õiguste rikkumise tuvastab, on vastustaja poolt hagejale tekitatud kahju

käsitletav kaebaja isikliku õiguse rikkumisega ning kaebajale tekitatud kahju on õigusvastane.

Seetõttu palub kaebaja kohtul mõista vastustajalt oma kasuks välja õiglane rahasumma kohtu

äranägemisel kaebajatele tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kaebaja tõi menetluse käigus eraldi välja, et 23-aasta jooksul ei ole piirkonna politseinik Janek

Saharenko olnud suuteline lahendama ühtegi vargust ,mis on toime pandud xxxxx talus ja xxxxx

kinnistul, mis kuuluvad Xile. Janek Saharenko tunnistas jaanuaris 2022 talle, et nüüd tema

tegeleb ainuisikuliselt selle probleemiga, et naabrid A, ei terroriseeriks meid. Tulemusi pole

tänaseni.

Kaebaja leiab, et Janek Saharenko on teda alandanud ja süüdistanud olematutes tegudes. Ta

toob välja, et PPA ei viitsinud välja sõita isegi siis, kui naaber mind metsasihiteel traktoriga

tahtlikult alla tahtis ajada ja vigastas niiduki otsaga tema õlga. Kaebaja leiab, et 08.12.2021

Pärnu Postimehe artikli lisaosas Janek Saharenko poolt avaldatu on kahjustanud tema mainet,

tekitanud negatiivseid emotsioone ning toonud kaasa avalikkuse pilkeid tema ja tema lähedaste

suhtes, mis tuleb talle hüvitada mittevaralise kahju hüvitamise korras.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

5. Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:

5.1.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on

avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud,

nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole

võimalik kõrvaldada sama seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist

hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise,

kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise

korral.

5.2.

RVastS § 7 lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole

vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel

tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise

sätteid.

5.3.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava või

teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja

ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

5.4.

Intervjuus on avaldatud järgmised laused: „Viluveres on naabrite vahel juba

väga kaua kestnud tüli, mille konkreetne põhjus on teadmata. Politseile on naabrite

vaheliste probleemide kohta väga palju kõnesid tulnud mõlemalt poolelt, samuti on

politseile tehtud avaldusi.“

„“Enamiku puhul on puudunud kuriteokoosseis, kaheldav on olnud ka paljude numbril 112

tehtud väljakutsete tõesus,” lausus Saharenko.“

„“Kaebusi on esitatud ka politsei tegevusetuse kohta,” -tõdes Saharenko. “Süüdistused ei ole

tõeseks osutunud ja menetlusi alustatud pole.“

5.5.

Viidatud lausetest nähtub, et intervjuus ei ole avaldatud mitte ühtegi nime, vaid

selgitatud, et Viluvere küla naabrite tüli on kestnud väga pikka aega ning tülidega seoses

ei ole politsei poole pöördunud mitte ainult kaebaja, vaid ka tema naaber. Mõlema

naabri kõnede ja avalduste osas ei ole J. Saharenko väitnud, et süüteokoosseisud

puuduvad, vaid nentinud, et enamiku ehk suurema osa pöördumiste puhul ei ole

kuriteokoosseis olnud täidetud.

5.6.

Näiteks perioodil 2016 kuni 08.12.2021 (s.o 5 aastat enne intervjuu avaldamist)

on vastustaja menetlussüsteemis registreeritud 10 kaebaja pöördumist. Ühe

kuriteokaebuse puhul lõpetati 17.08.2022 prokuratuuri loal kriminaalmenetlus

kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel. 7 pöördumise puhul on

märgitud, et menetlus on jäänud alustamata, ning 2 pöördumist on liigitatud

infoteadeteks, mis tähendab, et süüteomenetlusi pole alustatud ning pöördumised on

fikseeritud menetlussüsteemis informeerival eesmärgil. Lisaks on vastustaja

dokumendihaldussüsteemis registreeritud üks kaebaja esitatud süüteoteade, mille osas

on kriminaalmenetlus jäetud alustamata.

5.7.

Politseiametnike peale esitatud kaebuste osas ei ole J. Saharenko samuti väitnud,

et need on valed, vaid kinnitanud fakti, et kaebuseid on esitatud, kuid politseiametnike

tegevuse osas ei ole rikkumisi tuvastatud. Kuna vastustaja ei ole kaebaja kaebuste alusel

politseiametnike tegevuse ega tegevusetuse osas süüteo- ega distsiplinaarmenetlusi

alustanud, siis ei ole J. Saharenko intervjuus selles osas ebaõigeid andmeid esitanud.

5.8.

Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et intervjuus avaldatud lausete

näol on tegemist tõele vastavate faktiväidetega. Kuna tõele vastavad faktiväited ei ole

ebaõiged andmed VÕS § 1047 tähenduses, siis ei saa need olla õigusvastased ega

rikkuda kaebaja isikuõiguseid, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA SELGITUSED

6. Kohus leiab pärast käesolevas asjas esitatud seisukohtade ja tõendite ning asjakohaste

õigusaktide analüüsimist, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgnevalt toodud põhjustel.

7. Kaebaja on esitanud nõude hüvitada talle väidetavalt J. Saharenko poolt valeandmete

avaldamisega seotud mittevaralise kahju hüvitamiseks Politsei- ja Piirivalveameti poolt

riigivastutuse seaduse alusel.

8. Mittevaralise kahju hüvitamiseks peab vastavalt RVastS § 7 olema avaliku võimu kandja

oma õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes tekitanud isikule kahju. RVastS § 9 lg 1

järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

9. Kahju hüvitamise võimalikkuse otsustamiseks peab kohus kõigepealt kindlaks tegema,

et vastustaja on käitunud õigusvastaselt ehk käesoleval juhul avaldanud oma ametiülesandeid

täites ajakirjandusele valeväiteid kaebaja osas. Juhul, kui vastustaja on seda teinud, tuleb kohtul

tuvastada, kas kaebajale on tekkinud kahju ja milles see seisneb ning kas esineb põhjuslik seos

kahju tekkimise ja vastustaja poolt toime pandud õigusrikkumise vahel.

10. Kohus märgib vastustaja käitumise hindamisel kõigepealt seda, et käesoleval juhul ei

ole vaidlust selles, et Janek Saharenko andis intervjuu (selgituse) Pärnu Postimehele oma

ametiülesandeid täites (politsei või politseiametniku poolt avalikkuse teavitamine ja selgituste

jagamine avalikku huvi pakkuvates politsei tegevust puudutavates küsimustes) ja seetõttu on

olukord käsitletav avalik-õiguslikus suhtes tegutsemisega ehk on täidetud RVastS § 7 lg 1

toodud vastav eeldus kahju hüvitamise ühe alusena. Asjaolule, et tegemist ei olnud Janek

Saharenko, kui eraisiku seisukohaga, viitab nii avaldatud informatsiooni sisu, kui ka lisatud

foto, millel Janek Saharenko on politseivormis. Vaidlust ei ole sisuliselt ka selles, et avaldatu

vastas Janek Saharenko poolt intervjuu käigus ajakirjanikule teatavaks tehtule ja tema selgitust

on kajastatud korrektselt.

11. Kohus leiab pärast artikli lisas avaldatu analüüsimist, et selles avaldatust ei ole võimalik

teha järeldust, et J. Saharenko on avaldanud teadlikult ja tahtlikult valeteavet või väitnud, et

kaebaja on käitunud ebaadekvaatselt ja taunitavalt. Kohus märgib kõigepealt, et J. Saharenko

poolt öeldu kajastamisel ei ole nähtuvalt avaldatud tekstist kordagi mainitud konkreetselt

kaebajat või mõnd muud üksikisikut või süüdistatud kedagi otseselt õigusrikkumises. Kohus

leiab, et avaldatud tekstist nähtub üheselt, et politseiametnik on eelkõige mures selle pärast, et

naabrid ei ole suutnud pikka aega omavahelisi suhteid normaliseerida ja rahumeelselt koos

elada. Kohus rõhutab, et mitte üheski Janek Saharenko ütlusele viitavas avaldatud tekstiosas ei

ole ühtegi naabrit mainitud nimepidi või asutud seisukohale, et tülis on süüdi ja kogu olukorra

eest oleks vastus konkreetselt ühel või teisel naabril. Pigem nähtub artikli lisast üheselt, et

probleeme tekitab mõlema naabri käitumine. Nii on selles otse mainitud, et „...Politseile on

naabrite vaheliste probleemide kohta väga palju kõnesid tulnud mõlemalt poolelt, samuti on

politseile tehtud avaldusi. „Enamiku puhul on puudunud kuriteokoosseis, kaheldav on olnud ka

paljude numbril 112 tehtud väljakutsete tõesus,“ lausu Saharenko.

Piirkonnapolitseniku sõnutsi on probleemidega tegeldud aastaid, aga naabrid ei ole siiamaani

suutnud üksteisega ära leppida. Ta lisas, et nende -muredega on tuttavad kohalik omavalitsus

ja põllumajandus- ja toiduametki.

“Kaebusi on esitatud ka politsei tegevusetuse kohta,” -tõdes Saharenko. “Süüdistused ei ole

tõeseks osutunud ja menetlusi alustatud pole. Nii pikalt kestnud ebameeldivas olukorras oleks

kõige parem, kui naabrid üksteise olemasoluga lepiksid ja rohkem omavahel ei tülitseks.” “.

Kaebaja leiab, et 08.12.2021 Pärnu Postimehe artikli lisaosas Janek Saharenko, kui avaliku

võimu kandja, poolt avaldatu on kahjustanud tema mainet, tekitanud negatiivseid emotsioone

ning toonud kaasa avalikkuse pilkeid tema ja tema lähedaste suhtes. Kaebaja leiab, et J.

Saharenko poolt artikli lisas ebaõigete andmete avaldamisega on konkreetsel juhul kaebajale

tekitatud mittevaralist kahju omistades kaebajale faktiväiteid/asjaolusid/tegusid, mida

tegelikkuses kaebajad teinud ei ole. Tekitatud mittevaraline kahju tuleb talle hüvitada

mittevaralise kahju hüvitamise korras.

12. Kohus märgib kõigepealt, et kaebaja väidab, et tõele ei vastavat artiklis avaldatud väited,

et ta on korduvalt esitanud põhjendamatuid pöördumisi politseile. Kohus leiab, et sellist väidet,

et just kaebaja on korduvalt esitanud alusetuid süüteoteateid ja pöördunud põhjendamatult

politsei poole, vaidluse aluseks olevas artikli lisas ei ole. Selles on otsesõnu märgitud, et

kõnesid ja avaldusi on esitanud kõik vaidluspoolteks olevad naabrid (neid nimepidi

nimetamata) ja et enamiku nende, aga mitte kõigi, puhul on puudunud kuriteokoosseis, samuti

on kaheldav olnud ka paljudel numbril 112 tehtud avalduste tõesus. Nende väidete tõesust ka

üldisemalt, kui ainult kaebaja tasandil, näitavad nii kaebaja enda esitatud tõendid kui ka

vastustaja koos vastusega kaebusele esitatud tõendid, millest tulenevat on kokkuvõtvalt

kirjeldatud käesoleva otsuse punktis 5.6. toodud vastustaja seisukohas. Kohus märgib, et artikli

lisa tekstist ei nähtu, et kõik tehtud avaldused ja kõned oleksid olnud ka alusetud ja

põhjendamatud. Ka vastustaja oma vastuses kaebusele toob selle välja.

13. Kohus leiab ka, asjakohane on vastustaja selgitus, et politseiametnike peale esitatud

kaebuste osas ei ole J. Saharenko samuti väitnud, et need on valed, vaid kinnitanud fakti, et

kaebuseid on esitatud, kuid politseiametnike tegevuse osas ei ole rikkumisi tuvastatud. Kuna

vastustaja ei ole kaebaja kaebuste alusel politseiametnike tegevuse ega tegevusetuse osas

süüteo- ega distsiplinaarmenetlusi alustanud, siis ei ole J. Saharenko intervjuus selles osas

ebaõigeid andmeid esitanud.

14. Kohus peab siinkohal siiski vajalikuks välja tuua, et arvestades Tallinna

Ringkonnakohtu 02.09.2022 määrust kohtuasjas nr xxxxxxx, on ringkonnakohus leidnud, et

kuriteokaebuses kirjeldatud asjaoludest nähtuvad KarS § 1573 lg-le 1 vastava kuriteo tunnused

ning esitatud väited on piisavalt usaldusväärsed, et neid kriminaalmenetluses kontrollida ning

kohustas PPA Lääne prefektuuri kohtueelne uurimine läbi viimiseks kriminaalasjas nr

xxxxxxxxx Lääne Ringkonnaprokuratuuri juhtimisel. Samas ei tähenda see Ringkonnakohtu

määrus seda, et politseiametnikud oleksid sooritanud kuriteo või ametialase süüteo uurimist

varasemalt mitte alustades. Samas on nimetatud määrus tehtud pärast vaidlusaluse artikli

avaldamist ehk ei muuda selles toodud väited valeks või eksitavaks.

15. Kohus märgib siinkohal eraldi ära, et vaidlust ei ole ja ka tunnistas kaebaja

kohtuistungil, et ta ei ole varasemaid politsei menetluste algatamisest keeldumise teateid kohta

vaidlustanud, kuigi neis oli sees vaidlustamisviide. Kaebaja enda selgituste kohaselt vaidlustas

ta alles pärast juristi palkamist esimest korda talle mitte meeldinud politsei otsuse seaduses

sätestatud korras. Kuna kaebaja teateid varasemalt seaduses ettenähtud korras vaidlustanud ei

ole, puudub halduskohtul ka võimalus asuda seisukohale, et need vaidlustamata politsei otsused

oleksid olnud õigusvastased.

16. Kohus leiab eeltoodut kokku võttes, et J. Saharenko ajakirjanduses avaldatud väited ei

olnud valed ja seetõttu ei saa nende avaldamist pidada õigusvastaseks. Kuna riigiorgani

õigusvastane käitumine on esmaseks eelduseks kahjunõude rahuldamisel, ei ole käesolevas

asjas võimalik selle eelduse täitmata olemise tõttu võimalik kaebust rahuldada ja kohus jätab

selle rahuldamata.

17. Kohus peab siiski vajalikuks välja tuua, et lisaks ei ole J. Saharenko avaldatud

seisukohtade ja väidete alusel võimalik neid väiteid seostada otseselt kaebajaga, sest avaldatud

tekstist nähtub üheselt, et võimalikult tajutavad politseiametniku etteheited on suunatud

neutraalselt mõlemale konflikti osapoolele toomata neist ühtegi eriliselt välja.

18. Kohus märgib ka eraldi ära, et kaebaja poolt esitatud arvukad tõendid andsid küll

kohtule teatud ülevaate naabrite vahel arenenud konflikti ajaloost ja selle erinevatest

ilmingutest ning politsei tegevusest ja reaktsioonidest tekkinud olukorrale. Kohtuistungil

avaldas kohus selgelt seisukohta, et arvestades konflikti ajalugu ja eskaleerumist väidetavalt

relvaga ähvardamiseni, tuleks politseil kohtu hinnangul senisest suurema aktiivsusega püüda

seda lahendada või olukorda kontrolli alla saada. Kohus nõustub selles mõttes suures osas

Tallinna Ringkonnakohtu eeltoodud määruses märgituga ja tõi istungil eriti välja vajaduse väga

tõsiselt suhtuda väidetavasse tulirelvaga ähvardamisse arvestades konflikti edasist süvenemise

võimalust ja tulirelvadest lähtuvat kõrgendatud ohtu. Samas selgitas kohus, et halduskohus ei

teosta järelevalvet süüteomenetluste üle ja ei saa seetõttu sekkuda politsei tegevusse nende

uurimisel.

Menetluskulude jaotus

19. Vastavalt halduskohtumenetluse seaduse § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tegi kohus otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole

esitanud oma menetluskulude hüvitamise taotlust ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Daimar Liiv

Kohtunik