3-23-2233/49 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

22.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2233

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X’i

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

KB

Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X’i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X’i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määruse peale

haldusasjas nr 3-23-2233.

2. Jätta X’i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määrus

haldusasjas nr 3-23-2233 muutmata.

3. Tõlkida

määruse

sissejuhatus,

resolutsioon,

menetlusosaliste

seisukohad

ringkonnakohtus ja ringkonnakohtu põhjendused prantsuse keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 08.10.2023 Tallinna lennujaamas kinni Senegali

Vabariigi kodaniku võimaliku nimega X (puudutatud isik). Tallinna Halduskohus andis

09.10.2023 kooskõlas välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) §-ga 362

PPA-le loa puudutatud isik kinni pidada ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse.

2. PPA esitas 30.11.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamise

pikendamiseks kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud

3-23-2233

2(7)

põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Tallinna

Halduskohus rahuldas taotluse 01.12.2023 määrusega.

3. PPA esitas 25.03.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamise

pikendamiseks kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad jätkuvalt VRKS § 361 lg 1

nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.

PPA pidas 08.10.2023 Tallinna lennujaamas isiku kinni, kuna isik ei omanud kehtivat isikut

tõendavat

reisidokumenti

ning

esitas

ametnikele

võltsimistunnustega

Prantsusmaa

isikutunnistuse. Isiku põhjalikumal küsitlemisel selgus, et tegemist on Senegali kodanikuga,

võimaliku nimega X ja sünniajaga 12.01.2001. Isik saabus Schengeni viisaruumi täpselt

tuvastamata ajal kaks kuud varem illegaalselt üle Valgevene-Läti piiri, s.t ületas ebaseaduslikult

Schengeni välispiiri Lätis. Isiku sõnade kohaselt varjas ta piiri ületades ennast mootorsõidukis

ning piiriületuse ajal ega hiljem ei olnud tal ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Isik väitis, et ta

hävitas oma passi. PPA tuvastas, et isik viibib Schengeni viisaruumis ilma seadusliku aluseta.

PPA alustas isiku suhtes lahkumisettekirjutuse menetlusega nr 1052272798. PPA koostas

ebaseaduslikult riigis viibinud välismaalase isikuandmete ankeedi ning illegaalimenetluse ja

lahkumisettekirjutuse koostamise menetluse raames korraldas 08.10.2023 isiku küsitluse.

Küsitluse käigus selgitas PPA isikule, et tulenevalt Eesti Vabariigi seadusest on ta kohustatud

lahkuma kodakondsusjärgsesse riiki. Seejärel esitas isik kell 20.10 suuliselt rahvusvahelise

kaitse taotluse. Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel selgus, et isik soovib jääda

Euroopasse, tema eesmärk on jõuda Prantsusmaale ja esitada seal rahvusvahelise kaitse taotlus.

Puudutatud isik sai 25.03.2024 kätte PPA otsuse nr 12310080022-1, millega loeti tema

rahvusvahelise

kaitse

taotlus

selgelt

põhjendamatuks

ja

koostati

sundtäidetav

lahkumisettekirjutus Senegali Vabariiki. Samuti kohaldati isikule sissesõidukeeld Eesti

Vabariiki ja Schengeni viisaruumi 5 aastaks. Vaatamata sellele, et PPA on teinud isiku

rahvusvahelise kaitse taotluse osas tagasilükkava otsuse, on kinnipidamisel kohaldatav VRKS

§ 361 lg 2 p 4. Oluline on, et isik oleks PPA-le kättesaadav rahvusvahelise kaitse menetluse

lõpuni viimiseks, s.t VRKS § 3¹ lg 2 kohase lõpliku otsuseni, ning tulevase

väljasaatmismenetluse tarbeks. Samuti on isiku puhul kohaldatav VRKS § 361 lg 2 p 5. PPA

pidas isiku 08.10.2023 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1

alusel, mis võimaldab alates 18.06.2022 kehtiva VRKS redaktsiooni järgi inimest kinni pidada

ka selleks, et kontrollida tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikku alust ning

selgitada välja, kas tema kinnipidamine on vajalik Eestist lahkuma kohustamise menetluse

korraldamiseks või välismaalasele pandud lahkumiskohustuse täitmiseks. PPA oli 08.10.2023

kinnipidamise ajal jõudnud veendumusele, et isiku puhul on tegemist Eestis seadusliku aluseta

viibiva

välismaalasega.

Lahkumiskohustuse

täitmiseks

tehti

kohustuslikke

menetlustoiminguid, kuid ei jõutud koostada kohe sundtäidetavat ettekirjutust Eestist

lahkumiseks. Näiteks infosüsteemis loodi isiku Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase

profiil (nr 1052272798). Ärakuulamisõiguse rakendamiseks alustati küsitlusega, kuid selle

käigus esitas isik suulise rahvusvahelise kaitse saamise sooviavalduse. Pärast seda peatati

illegaalimenetlus ja alustati rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise tegevustega (sh loodi

rahvusvahelise kaitse taotleja profiil nr 12310080022).

Puudutatud isikul on põgenemisoht VSS § 68 p-de 2 ja 6 kohaselt. PPA hinnangul on VSS § 68

p 2 kohane ka olukorras, kus välismaalasel oli seadusest tulenev kohustus omada viibimisalust

riiki sisenemiseks ja riigis viibimiseks, kuid viibimisaluse taotlemise vältimiseks esitas ta

valeandmeid või võltsitud dokumendi. Isik esitas võltsitud dokumendi eesmärgiga luua vale

ettekujutus seadusliku aluse olemasolust ja mitte täita välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg-st

1 tulenevat kohustust taotleda endale seaduslik alus Eestis viibimiseks. Põgenemisoht tuleneb

ka VSS § 68 p-st 6. Isik oli teadlik sellest, et ta saabus Schengeni viisaruumi ilma seadusliku

aluseta. Ta oli meelega hävitanud oma isikut tõendava reisidokumendi ehk passi, et

3-23-2233

3(7)

ametivõimudel ei oleks võimalik teda tuvastada ja välja saata. Saabudes Schengeni viisaruumi

ja olles siin ebaseaduslikult, soovis isik jõuda Prantsusmaale, et just seal esitada rahvusvahelise

kaitse taotluse, kuna see oli temale selleks kõige meelepärasem riik. Isik peeti kinni Tallinna

lennujaamas, kui ta oli lennule suundumas. Isikul oli pilet lennule Helsingisse ja sealt edasi

Prantsusmaale. Eestit ja Soomet plaanis isik kasutada transiitriigina. Põgenemise ohtu

suurendab ka asjaolu, et PPA on teinud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi lükkava

otsuse, millest ta on teadlik. Koos keelduva otsusega on PPA teinud isikule sundtäidetava

ettekirjutuse Senegali lahkumiseks ja määranud Schengeni sissesõidukeelu 5 aastaks. PPA

hinnangul on isiku rahvusvahelise kaitse taotlus selgelt põhjendamatu. VRKS §-s 29 sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb

põgenemisoht. Isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta ega

perekonnaliikmeid ning tal puudub raha Eestis toimetulekuks. PPA-le teadaolevalt ei esine

isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.

4. Puudutatud isik selgitas 26.03.2024 kohtuistungil, et mõistab taotlust. Ta kinnitas, et tema

soov oli minna Prantsusmaale, kus tal on isa, õed ja teisi sugulasi. Isik märkis, et tal on tekkinud

kinnipidamiskeskuses probleemid unetusega ja nägemine on halvenenud. Samuti olevat

probleeme nohuga, kuid seoses sellega teeb ta koostööd keskuse meditsiinitöötajatega. Euroopa

Liitu tuli ta ebaseaduslikult ja eesmärgiaga jõuda Prantsusmaale sugulaste juurde, sest

kodumaal ja Venemaal oli tulenevalt seksuaalsest orientatsioonist tema elule oht. Ta ei ole

varjanud Eestis kinnipidamisest alates oma isikut ja on andnud selgitusi oma tegevuse kohta.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.03.2024 määrusega PPA taotluse ja andis loa

puudutatud

isiku

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.07.2024.

Praegusel juhul on eelkõige täidetud alused isiku kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel.

PPA oli puudutatud isikut VSS § 15 lg 1 alusel kinni pidades jõudnud järeldusele, et tal pole

Eestis viibimiseks seaduslikku alust ja alustas tema lahkuma kohustamise menetlust. Nii on

PPA selgitanud, et lahkumiskohustuse täitmiseks tehti kohustuslikke menetlustoiminguid, kuid

ei jõutud koostada kohe sundtäidetavat ettekirjutust Eestist lahkumiseks (nt loodi tema kohta

Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase profiil). PPA teavitas puudutatud isikut

menetluse eesmärgist. Ärakuulamisõiguse tagamiseks alustati ka küsitlusega, kuid selle raames

esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Saab nõustuda PPA-ga, et puudutatud

isiku kinnipidamine toimus Eestist lahkuma kohustamise menetluse raames ja asjaoludest

tulenevalt on alust arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks.

Arvestades et isik peeti kinni lennujaamas ning ka isik ise kinnitas, et tema eesmärgiks on jõuda

(Soome kaudu) Prantsusmaale, on PPA põhjendatult leidnud, et isik ei soovinud (vähemalt

esialgu) Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda. Seda versiooni toetab ka rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamise aeg. Alles pärast seda, kui isikule selgitati menetluse eesmärki ning tema

tõenäolist tagasisaatmist päritoluriiki, otsustas ta esitada rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis.

Kohtule esitatud teabe alusel ei ole võimalik välistada jätkuvat isikust lähtuvat põgenemisohtu.

Isik sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult, esitas kinnipidamisel Tallinna lennujaamas

ilmselgete võltsimistunnustega dokumendi ning on korduvalt väljendanud soovi liikuda edasi

Prantsusmaale. Saab nõustuda PPA-ga, et puudutatud isiku käitumine ja ütlused kogumis

viitavad sellele, et vabaduses viibides võib ta Eestist lahkuda. Seega esineb tema puhul

põgenemise oht. Põgenemisoht välistab VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamise (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14).

Isik peab olema kättesaadav võimalikuks lahkumisettekirjutuse täitmiseks ja tema tagasi

saatmiseks Senegali Vabariiki. Seetõttu on isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise

pikendamine kuni neljaks kuuks proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine

3-23-2233

4(7)

riivab isiku õigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks. Isiku kinnipidamine ei ole

muutunud ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses veidi alla

kuue kuu. Puuduvad andmed selle kohta, et isiku jätkuv kinnipidamine kinnipidamiskeskuses

oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3). Keskuses

on tagatud majutus ja toitlustus, värskes õhus viibimise võimalus, arstiabi ja vaba aja veetmise

võimalused. Ka on isikul võimalik suhelda välismaailmaga, kuna keskuses on võimalik

kasutada nii mobiiltelefone kui ka internetti. Seeläbi on isikul võimalik koguda ka oma

menetluste jaoks vajalikke tõendeid.

Arvestades võimalust, et puudutatud isik ilmselt vaidlustab rahvusvahelise kaitse andmisest

keeldumise ja sundtäidetava lahkumisettekirjutuse otsuse, võib olla õigustatud tema

kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ka kuni esimese astme kohtu otsuseni (lõplik otsus), sest

seoses tema rahvusvahelise kaitse taotluse esmases menetluses esitatud isiklike asjaoludega

võib olla vajalik koguda temalt endalt ainult talle teadaolevaid täiendavaid selgitusi tema

rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolude osas. Kuna isik ei ole kohtule teadaolevalt

keeldumisotsust veel kohtus vaidlustanud, siis on võimalik ka, et asjaolusid ei ole vaja

täiendavalt uurida. Seetõttu ei ole vähemalt praegu selget alust rahuldada PPA taotlus VRKS

§ 361 lg 2 p 4 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X palub määruskaebuses halduskohtu 28.03.2024 määrus tühistada ja teha uus määrus,

millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Isiku

kinnipidamine PPA toodud alustel ei ole lubatav ja kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus ei

olnud esitatud väljasaatmise vältimiseks. PPA ega kohus ei ole arvestanud isiku ütlustega, pole

teinud kindlaks ega arvestanud asjaoludega, miks isik oli sunnitud tegutsema nii, nagu ta seda

tegi. Kohus ei ole isikuga seotud asjaolusid piisavalt kaalunud. Kinnipidamise pikendamine ei

ole proportsionaalne. Mida pikem on kinnipidamine, seda kaalukamad peavad olema

kinnipidamist põhistavad asjaolud. Isiku põgenemisohtu ei ole piisavalt põhjendatud. Isik

vaidlustab oma kinnipidamist ka tervisega seotud põhjustel, sest ta on astmaatik ja tal on raske

hingata. Lisaks on tema isik nüüdseks kindlalt tuvastatud ja seega ei ole enam põgenemisohtu.

Puudutatud isikul on vaja olla vabaduses, et koguda kokku oma tõendid. Kõigepealt peab ta

parandama oma telefoni, kuna kõik tema tõendid on selles telefonis.

7. PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Puudutatud isikul ei olnud kinnipidamiskeskusesse paigutamisel kaasas ühtegi astmaatikule

mõeldud ravimit või inhalaatorit. Isiku asjade hulgas oli karp paratsetamooli.

Kinnipidamiskeskuses on tagatud igakülgne meditsiiniline abi. Isikule tehti 15.10.2023

tavapärane meditsiiniline ülevaade (vereanalüüsid, röntgen, üldine tervis), ei tuvastatud ühtegi

haigust ning tema üldtervislik seisund oli hea. 17.11.2023 pöördus isik arsti vastuvõtule

kõrvavaluga ja talle määrati ravi. 22.02.2024 pöördus isik arsti vastuvõtule punetavate

sügelevate silmadega ja talle määrati ravi. Isikule tehti tervisekontroll 25.04.2024, tal ei olnud

kaebusi ja üldine tervislik seisund oli hea. Kinnipidamiskeskuses on tagatud isikutele kaks

korda nädalas sportlik tegevus koos spordiinstruktoriga ja puudutatud isik on enamikul

kordades võtnud aktiivselt osa jalgpallist. Spordiinstruktor pole kordagi märganud, et isikul

tekiks aktiivse mängu ajal hingamisraskusi või muid terviseprobleeme. Samuti pole isik kordagi

kinnipidamise jooksul pöördunud valveametnike poole murega, et tal on raske hingata ning

soovinud seetõttu arsti või õe vastuvõttu. Kui isik soovib saada arstiabi (sh psühholoogilist abi),

tuleb tal vastavasisuline soov ametnikele edastada. Kui isik vajab kiireloomulist abi, siis

kutsutakse talle kiirabi.

3-23-2233

5(7)

Puudutatud isik ei ole teinud püüdlusi, et esitada rahvusvahelise kaitse menetluses tõendeid.

Kui PPA küsis 28.02.2024 toimunud vestlusel, kas isikul on esitada endaga seotud olulist infot

või tõendeid, vastas isik, et kogu temaga seotud info on vabalt internetist leitav.

Kinnipidamiskeskuses on isikul kasutuses telefon koos internetiga. Vajadusel saaks isik otsida

endaga seotud infot ning seda menetlejale esitada. Kuna tänu internetile on olemas

kontakteerumise võimalused, saaks isik lasta endale saata olulisi tõendeid. Seega isiku väide,

et kõik tema tõendid asuvad katkises telefonis, ei lähe kokku tema varasemate ütlustega. Samuti

ei ole isik esitanud mitte ühtegi avaldust, et ta sooviks oma telefonist tõendeid saada või seda

parandusse saata.

Puudutatud isik märgib määruskaebuses, et kohus ega PPA pole arvestanud isikust tulenevate

asjaoludega, kuid samas ei ole välja toonud konkreetseid asjaolusid, mida tema hinnangul pole

arvesse võetud. Halduskohus on määruses piisavalt põhjendanud ja jõudnud õigele järeldusele,

et isiku suhtes esineb kinnipidamise alus ja põgenemisoht.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

6).

9. VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud

kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud

eesmärkide saavutamiseks tõhusad. VRKS § 361 lg 2 p-de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks

eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete

kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on

nimetatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7. Nendes sätetes nimetatud põgenemisohuna

käsitatakse mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21). VSS § 68

kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult

esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja

juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5;

31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).

10. PPA tugines halduskohtule esitatud taotluses esiteks VRKS § 361 lg 2 p-le 4. Selle sätte

alusel kinnipidamist on senises kohtupraktikas peetud võimalikuks kuni PPA rahvusvahelise

kaitse tagasilükkamise otsuse tegemiseni, s.o mitte kauemaks kui VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud

kuuekuuliseks tähtajaks (Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2024 määrus nr 3-23-2004, p 8;

20.11.2023 määrus nr 3-23-246, p 9; 20.03.2023 määrus nr 3-22-1647, p 10; 04.08.2022 määrus

nr 3-22-903, p 16; 04.03.2022 määrus nr 3-21-2746, p-d 11–12). Kuna puudutatud isiku

rahvusvahelise kaitse taotlus on PPA 25.03.2024 otsusega nr 12310080022-1 tagasi lükatud, ei

saa teda enam pidada kinni VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus

kokkuvõttes õigesti, et nimetatud alus ei ole praegusel juhul kohaldatav.

11. Halduskohus leidis, et puudutatud isikut võib kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel.

Nimetatud sette kohaselt võib välismaalast vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui ta on

Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on

esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või

väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 361 lg 2 p 5 võtab üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.

juuni 2013. a direktiivi 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate

vastuvõtu nõuded, art 8 lg 3 p d. Selle sätte järgi võib taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse

kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud tagasisaatmiskorra kohaselt tagasisaatmise

3-23-2233

6(7)

ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab

objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada

juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist

käsitleva otsuse täideviimist. Riigikohus on selgitanud (vt 12.04.2024 määrused nr 3-23-2204

ja nr 3-23-2232), et riigis viibimise aluse kontrollimine ja lahkumisettekirjutuse tegemine

(tagasisaatmise otsustamine) ei pea toimuma rangelt ja formaalselt eristatavates

haldusmenetlustes. Tegemist võib olla sama menetluse erinevate staadiumidega, millest

esimene võib üle kasvada teiseks. Direktiiv 2008/115/EÜ ei sätesta täpset hetke, millal algab

tagasisaatmisotsuse vastuvõtmine. Euroopa Kohtu seisukohtadest võib järeldada, et see

staadium algab, kui pädev asutus on enda hinnangul tuvastanud isiku ebaseadusliku riigis

viibimise (Euroopa Kohtu otsus C-329/11, Achughbabian, p 31). Olukorras, kus

ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse

taotluse pärast hetke, mil kahtlus tema ebaseaduslikust viibimisest leiab kinnitust, eesmärgiga

nurjata enda tagasisaatmine, on selgelt tegemist VRKS § 361 lg 2 p-s 5 ja direktiivi 2013/33/EL

art 8 lg 3 p-s d kirjeldatud olukorraga. Tagasisaatmise nurjamise eesmärgile võib mh viidata

see, et isikul oli enne kinnipidamist küllaldaselt võimalusi taotleda rahvusvahelist kaitset.

12. Halduskohtule esitatud PPA taotluste kohaselt peeti puudutatud isik kinni 08.10.2023 kell

10.02 Tallinna lennujaamas VSS § 15 lg 1 alusel (vt ka isiku kinnipidamise protokoll, dtl 37).

Kuna isikul puudus kehtiv dokument, ei sai PPA asuda seisukohale, et tal puudub seaduslik alus

Eestis viibimiseks ning seega alustas PPA sisuliselt menetlust tema Eestist lahkuma

kohustamiseks, s.t infosüsteemis loodi isiku Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase

profiil (vt ka dtl 248–250). Ringkonnakohus peab usutavaks PPA selgitust, et on 09.10.2023

enne kui puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse esitas, oli PPA talle selgitanud

Schengeni viisaruumis ilma seadusliku aluseta viibimise tõttu on PPA-l alus tema

kinnipidamiseks ja tema lahkumise kohustamiseks (dtl 5). Samuti nähtub, et PPA alustas isiku

küsitlemist, mille käigus viimane esitas rahvusvahelise kaitse taotluse ning 08.10.2023 kell

20.10 peeti isik kinni VRKS-i alusel. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub eelnevast, et ajaks,

kui puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, oli kahtlus tema ebaseaduslikult

viibimisest leidnud kinnitust. Samuti oli puudutatud isikul olnud enne kinnipidamist piisavalt

võimalusi taotleda rahvusvahelist kaitset (vt ka põhjendusi allpool). Seega leidis halduskohus

õigesti, et puudutatud isikut võib kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel.

13. PPA leidis taotluses, et puudutatud isikul on põgenemisoht VSS § 68 p-de 2 ja 6 kohaselt

ning halduskohus nõustus põgenemisohuga seoses PPA seisukohaga. Ringkonnakohtu

hinnangul ei saanud isiku põgenemisohu kindlaks tegemisel tugineda VSS § 68 p-le 2. Viidatud

säte eeldab, et tegu oleks valeandmete või võltsitud dokumendi esitamisega olukorras, kus isik

taotleb seaduslikku viibimisalust Eestis. Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga, sest

puudutatud isik esitas võltsitud dokumendi selleks, et tõendada enda Eestis viibimise seadusliku

aluse olemasolu. Sellisel juhul ei ole VSS § 68 p 2 kohaldamise eeldused täidetud (nt Riigikohtu

12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 13).

14. Ringkonnakohus jagab aga PPA seisukohta, et puudutatud isikul esineb põgenemise oht

tulenevalt VSS § 68 p-st 6, sest isiku käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita. Isik on sisenenud Schengeni alale ebaseaduslikult. Kuigi isik viibis

enne Eestisse tulekut peaaegu kaks kuud Lätis (vt isikuandmete ankeet, dtl 11), ei esitanud ta

seal rahvusvahelise kaitse taotlust. Rahvusvahelise kaitse taotlust ei esitanud ta ka kohe pärast

Eestisse saabumist, vaid tegi seda alles siis, kui ta peeti siin kinni katsel võltsitud dokumenti

kasutades edasi reisida. Isiku selgituste kohaselt kavatses ta minna Prantsusmaale. Sellest

järeldub, et isikul on soov jõuda endale meelepärasesse riiki, mitte vältimatu vajadus

rahvusvahelise kaitse saamiseks. Isik kasutas Schengeni alal liikumiseks võltsitud dokumenti.

3-23-2233

7(7)

Ehkki tegemist ei ole VSS § 68 p-s 2 nimetatud asjaoluga, iseloomustab see siiski tema käitumist

kogumis muude asjaoludega. Praeguseks on isikule teada, et PPA on tema rahvusvahelise kaitse

taotluse tagasi lükanud ja teinud sundtäidetava ettekirjutuse Senegali lahkumiseks. Eelnevat

arvestades on PPA ja halduskohus kokkuvõttes jõudnud õigesti järeldusele, et on tõenäoline, et

isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le võimaliku tulevase lahkumiskohustuse täitmiseks

kättesaadav ning võib siit ilma loata lahkuda.

15. Põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16,

p 12). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kinnipidamist ei ole alust hinnata ka

ebaproportsionaalseks. Kuigi puudutatud isiku väitel on tal terviseprobleemid (astma), on PPA

selgitanud, et ta ei ole kinnipidamiskeskuses sellekohaste vaevustega arsti poole pöördunud

ning 25.04.2024 tervisekontrolli kohaselt oli tema tervislik seisund hea. Kinnipidamiskeskuses

on isikutele tagatud tervisekontroll ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus (VRKS § 363

lg 1 ja VSS § 269). Samuti on PPA ümber lükanud isiku väited, et kinnipidamiskeskuses olles

ei ole tal võimalik koguda rahvusvahelise kaitse vajadust kinnitavaid tõendeid. Isik on

28.02.2024 vestluses öelnud PPA-le, et kogu temaga seotud info on vabalt internetist leitav.

PPA on kinnitanud, et isikul on kinnipidamiskeskuses interneti kasutamise võimalus ning ta

pole esitanud avaldust, et ta sooviks oma telefonist tõendeid saada või seda parandusse saata.

Ringkonnakohus märgib siinkohal, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on isikule antud ka riigi

õigusabi PPA otsuse nr 12310080022-1 vaidlustamiseks, mistõttu saab tõendite kogumisel

aidata ka isikule määratud advokaadist esindaja.

16. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)