3-23-2221/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

14.02.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2221

Haldusasi

X kaebus õigusemõistmisega tekitatud 663 884 euro

suuruse kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.12.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.12.2023 määruse resolutsiooni p

2 peale läbivaatamatult.

2. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.12.2023 määruse

resolutsiooni p 1 peale.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.12.2023 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 06.10.2023 kaebuse, milles palus hüvitada

õigusemõistmisega tekitatud mittevaraline kahju 663 884 eurot. Kaebuses on viidatud

erinevatele rikkumistele kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetlemisel. Kaebusele oli lisatud

menetlusabi taotlus riigilõivu – 1050 eurot – tasumisest vabastamiseks.

2. Tallinna Halduskohus jättis 14.12.2023 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse käiguta, andes kaebajale määrusele vastamiseks

ja riigilõivu tasumiseks 15 päeva määruse kättesaamisest arvates (resolutsiooni p 2).

Kaebusest saab järeldada, et kaebaja soovib riigilt (Justiitsministeeriumi kaudu) mittevaralise

kahju hüvitamist seoses vormiliste rikkumistega ja kriminaalõiguse normide väära

kohaldamisega kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetlemisel. Menetlusabi andmine sellise

kaebuse menetlemiseks ei ole põhjendatud, sest kaebus on perspektiivitu. Kohtulahendid

kaebajaga seotud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on jõustunud. Kaebaja on kasutanud kõiki

edasikaebamise võimalusi. Kohtute infosüsteemi andmetel on kõik kohtulahendid digitaalselt

allkirjastatud.

3-23-2221

2(3)

Kui kohus ei mõistnud kaebaja nõuet õigesti, tuleb seda määruses antud tähtaja jooksul

selgitada. Kahju hüvitamise nõude juurde jäämisel tuleb tasuda riigilõiv 1050 eurot.

3. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 14.12.2023 määrus ja teha uus määrus,

millega saata kahjunõue halduskohtule uueks menetlemiseks.

Kaebajale ei tagatud õigust asja õiglasele arutamisele. Kaebajale tuleb hüvitada

õigusemõistmisega tekitatud mittevaraline kahju. Kaebaja menetlusabi taotlust ei vaadatud

sisuliselt läbi. Kaebus tagastati, kuid kaebajale ei selgitatud, kuhu ta peab vaidluse

lahendamiseks pöörduma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

4. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtu 14.12.2023 määruse resolutsiooni p

1 peale menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine menetlusabi taotluse

rahuldamata jätmise määruse peale on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

sätestatud nõuetele piisaval määral, et see lahendada.

5. Halduskohtu 14.12.2023 määruse resolutsiooni p-ga 2 jäeti kaebus käiguta ja anti

kaebajale tähtaeg kaebusele vastamiseks (sh vajadusel nõude täpsustamiseks) ja riigilõivu

tasumiseks. Selles osas ei ole määruskaebuse esitamine lubatud ja määruskaebus tuleb

tagastada läbivaatamatult (HKMS § 203 lg-d 1 ja 2, § 207 lg 1, § 187 lg 3 p 6).

II

6. Määruskaebus halduskohtu 14.12.2023 määruse resolutsiooni p 1 peale jääb rahuldamata.

7. Menetlusabi andmine eeldab, et taotleja ei suuda majandusliku seisundi tõttu ise

menetluskulusid kanda ning kavandatav menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg-d

1–3).

8. Kaebaja esitas kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude (663 884 eurot), millega

seoses tuli tasuda riigilõivu 1050 eurot (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 60 lg 2). Kaebaja

on kinnipeetav, kellel puuduvad menetlusabi taotluse (dtl 9) ja K-raha väljavõtte (dtl 12–14)

kohaselt piisavad vahendid 1050 euro suuruse riigilõivu tasumiseks.

9. Kaebajale menetlusabi andmine ei ole siiski põhjendatud, sest kaebuse edulootused on

vähesed.

10. Kaebusest saab järeldada, et kaebaja taotleb õigusemõistmisega (täpsemalt kriminaalasja

nr X-XX-XXXX menetlemise käigus) temale tekitatud kahju hüvitamist. Riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sh kohtulahendiga

tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud

kuriteo. RVastS § 15 lg 31 järgi võib isik nõuda kahju hüvitamist ka juhul, kui Euroopa

Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses,

kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma

õiguste taastamiseks.

11. Asja materjalidest ja kohtute infosüsteemist ei nähtu, et eespool toodud eeldused kahju

hüvitamiseks oleks täidetud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on seadusandja RVastS §-

ga 15 soovinud piirata kahju hüvitamist olukordades, kus kahju on võimalik ära hoida

kohtulahendi edasikaebamisega. RVastS § 15 lg 1 piirab põhiseaduse §‑s 25 sätestatud

põhiõigust nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 15 peamine eesmärk on

tagada kohtulahendi seadusjõu põhimõtte järgimine, mis aitab saavutada õiguskindluse ja

3-23-2221

3(3)

taastada õigusrahu. Piirangu eesmärk on tagada ka kohtute sõltumatus ning vältida olukorda,

kus sama kohtuasja lahendatakse kahel korral: esmalt põhivaidluse läbivaatamisel ja seejärel

õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 27.09.2023 otsuse nr 3-22-495 p 10 ja seal viidatud lahendid). Kohtute

võimalikud eksimused nt õigusnormide kohaldamisel, faktide tuvastamisel või tõendite

hindamisel ei kujuta endast iseenesest kuriteo toimepanemist. Kuritegu oleks teadvalt

ebaseadusliku kohtulahendi tegemine (karistusseadustiku § 311). Sealjuures ei ole halduskohus

pädev tuvastama kohtuniku poolt kuriteo toimepanemist. Kohtunikku ei saa käsitada kuriteos

süüdiolevana enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Seega on

õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamine ebatõenäoline ja kaebajale

menetlusabi andmine tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei ole põhjendatud.

12. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele veel, et halduskohus ei

tagastanud 14.12.2023 määrusega kaebust, sh halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Seega ei

pidanud halduskohus selgitama, kuhu kaebajal tuleb taolise vaidluse lahendamiseks pöörduda.

13. Kohtute infosüsteemi andmetel on 05.01.2024 tasutud kaebaja eest siinses haldusasjas

riigilõiv 20 eurot. Kuna määruskaebuse esitamisel ei pea tasuma riigilõivu, tuleb halduskohtul

välja selgitada, kas kaebaja eesmärk oli tasuda riigilõivu kaebuse eest, vähendades vastavalt ka

kahjunõude suurust. Vajadusel tuleb kaebajale anda uus tähtaeg täiendava riigilõivu

tasumiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)