3-24-1331/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1331

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. mai 2024. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja AK

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. mai 2024. a määruse

haldusasjas nr 3-24-1331 resolutsiooni punkti 2 peale.

2. Jätta rahuldamata X taotlus tõendite kogumiseks.

3. Võtta Tallinna Vangla dokument nr KI2450050045 haldusasja nr 3-24-1331

materjalide juurde.

4. Kuulutada haldusasja nr 3-24-1331 menetlus kinniseks.

5. Keelata Xl ja tema võimalikel esindajatel tutvuda kohtutoimikuga haldusasjas nr 3-

24-1331 määruse resolutsiooni punktis 3 märgitud dokumenti puudutavas osas ning

saada sellest dokumendist ärakirju.

6. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. mai 2024. a

määruse haldusasjas nr 3-24-1331 resolutsiooni punkt 2 muutmata.

7. Määruse avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 88 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). Ülejäänud osas ei saa

määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 03.05.2024 esialgse õiguskaitse taotluse lõpetada tema

üksikkambris hoidmine ja anda talle meditsiinilist abi. Taotlejal on probleemid vaimse ja

füüsilise tervisega (depressioon, närvilisus, apaatia, stress, psühhoosid, paanikahood, selja- ja

3-24-1331

2(6)

peavalud) ning üksikvangistus üksnes süvendab neid probleeme. Ühtlasi tegelevad

vanglaametnikud taotleja piinamisega ning talle ei anta arstiabi. Taotlejat hoitakse

üksikkambris alates 03.05.2024 ning selle kohta ei ole vangla esitanud haldusakti ega andnud

selgitusi. Taotleja soovib vabalt liikuda ja trenni teha.

2. Tallinna Vangla palus 07.05.2024 seisukohas jätta taotlus rahuldamata. Tallinna Vangla

03.05.2024 käskkirja nr 5-1/24/820 alusel lukustati 03.05.2024 julgeolekukaalutlustel vangla

III üksuse R1 eluosakonna kambrite uksed kuni asjaolude selgumiseni, kuna vanglale laekus

teave, et osakonnas on kinnipeetavate vahel konfliktioht. X esitas vanglale 03.05.2024 vaide

seoses kambri lukustamisega ja üksikvangistuses hoidmisega ning vaie on menetluses. Tallinna

Vangla lõpetas 06.05.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/845 R1 eluosakonna lukustamise ning

kohaldas 06.05.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/193 X suhtes kuni asjaolude äralangemiseni

vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud täiendavaid julgeolekuabinõusid

(vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine

ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine). Julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks

oli X poolt R1 eluosakonnas konflikti õhutamine ja seeläbi vangla julgeoleku ohustamine. X

esitas tema lukustatud kambris hoidmisega seonduvalt 05.05.2024 ja 06.05.2024 vaided, mis

on samuti menetluses.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli põhjendatud vangla julgeoleku tagamiseks ja

edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Ennetava meetme rakendamiseks ei pea õigushüve olema

olema juba kahjustatud, vaid kahjustamine peab olema tõenäoline (vt Riigikohtu 13.11.2009

otsus nr 3-3-1-63-09, p 16). Vangiregistrist nähtuvalt on Xl olnud aastatel 2021–2024 mitmeid

intsidente seoses ebakohase ja agressiivse käitumisega (sh füüsilised ja verbaalsed konfliktid

teiste kinnipeetavate ja vanglaametnikega). Need intsidendid näitavad, et X käitumine on ohtlik

ja ettearvamatu. Seega ei saanud vangla jätta teabe- ja uurimisosakonnale laekunud infole

reageerimata

ning

X

tuli

julgeolekukaalutlustel

isoleerida

lukustatud

kambrisse.

Julgeolekukaalutlustel ei ole teabe- ja uurimisosakonnale laekunud infot võimalik Xle

avaldada. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse, kui vangla on veendunud,

et X suudab käituda õiguskuulekalt ning ei ole enam teistele isikutele ohtlik. Praeguse aja

seisuga ei ole julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus ära langenud. Ka teised kinnipeetavad

on esitanud vanglale pöördumisi X käitumise kohta, mis näitab, et tema käitumine häirib neid

ja nad tunnevad end ohustatult. Vangla julgeolek ja teiste kinnipeetavate turvalisus kaalub üles

X vajaduse vabalt liikuda ja suhelda ning spordiga tegeleda.

X viibib lukustatud kambris alles viiendat päeva ja seega ei saa rääkida pikaajalisest

üksikvangistuses hoidmisest. Enne osakonna lukustamist 03.05.2024 viibis X ca kuu aega

avatud osakonnas ning tema liikumis- ja suhtlemisvabadust ei piiratud. Xl on diagnoositud

segatüüpi isiksusehäired F61.0 ja kaasneva diagnoosina F68.1, kuid tal puuduvad sellised

terviseprobleemid, mis välistaksid lukustatud kambrisse paigutamise. Psühhiaater on märkinud,

et X uhkustab oma F61.0 diagnoosiga ja loodab sellega saada lisasoodustusi (vt 28.09.2020

haigusjuht nr A16717). Seega esineb X puhul manipuleerivat käitumist ning ta hakkab

terviseprobleemidele rõhuma siis, kui satub enda jaoks ebasoodsasse olukorda, nt suletud

režiimile. Psühhiaater on palunud X puhul jälgida mõistlikku tasakaalu distsiplinaarmeetmete

rakendamise ja võimalike tagajärgede vahel, kuid arst ei ole tema ajutist isoleerimist keelanud

(vt 18.04.2024 haigusjuht nr A7084). Vahemikus 19.04.2024–07.05.2024 ei ole X pöördunud

meedikute poole ühegi kaebusega ning teised vanglateenistujad ei ole täheldanud lukustatud

kambris hoidmisest tingitud negatiivseid muutusi. X tarvitab regulaarselt arsti määratud

ravimeid ja esitas 07.05.2024 avalduse arsti vastuvõtule saamiseks (vastuvõtu aeg ei ole veel

teada). X ei viibi täielikus isolatsioonis, kuna ta saab käia jalutuskäigul, helistada ja kirjutada

oma lähedastele, kuulata kambris raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid ning vestelda

3-24-1331

3(6)

vanglateenistujatega, sh kohtuda kaplaniga. X ei ole kohtumist seni soovinud. Kokkuvõttes

leiab vangla, et X on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse selleks, et oma vaimsele tervisele

rõhudes pääseda tagasi tavarežiimile, mis aga ohustaks teisi temaga samas osakonnas viibivate

kinnipeetavate elu ja tervist.

3. Tallinna Halduskohus vabastas 08.05.2024 määrusega X riigilõivu tasumise

kohustusest (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni

p 2). Kuna taotleja on esitanud vanglale 03.05.2024 ja 06.05.2024 vaided seoses lukustatud

kambris hoidmisega, siis on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav (HKMS § 249 lg 2). Taotlejal

on esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg-d 1, 3), kuid esialgse õiguskaitse kohaldamine

võib ohustada nii vangla julgeolekut, teisi kinnipeetavaid kui ka taotlejat ennast, arvestades

taotleja poolt toime pandud rikkumisi ning uute õigusrikkumiste ohtu. Vangla on põhjendanud

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust ja esitanud ülevaate taotleja poolt toime

pandud rikkumistest alates 04.10.2021. Vangla kinnitusel tarvitab taotleja temale arsti määratud

ravimeid ja vanglaametnikud ei ole tema tervisega seondavalt täheldanud negatiivseid muutusi.

Samuti on registreeritud taotleja soov saada arsti juurde, kuid vastuvõtu aeg ei ole veel paigas.

Taotleja raviskeemist ja haigusjuhtude väljavõttest nähtuvad regulaarsed arsti külastused ning

taotleja on ise kinnitanud, et saab oma vaimse tervise toetamiseks igapäevaselt ravimeid. Seega

puudub alus kahelda, et taotlejale on vanglas tagatud vajalik arstiabi ja ravimid (VangS § 52).

Psühhiaater ei ole taotleja puhul üksikvangistuse kohaldamist välistanud, kuigi palus vanglal

järgida mõistlikku tasakaalu distsiplinaarsete meetmete rakendamise ja võimalike tagajärgede

vahel. Vangla kinnitusel ei viibi taotleja täielikus isolatsioonis: tal on jätkuvalt võimalus käia

jalutuskäikudel, helistada ja kirjutada, kuulata kambris raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid,

vestelda inspektor-kontaktisikuga ja kohtuda kaplaniga, kui ta selleks soovi avaldab. Eeltoodust

tulenevalt kaalub vangla julgeolek (sh teiste kinnipeetavate, vanglateenistujate ja taotleja enda

ohutus) hetkel üles taotleja vajaduse vaidemenetluse kestel vabalt liikuda, suhelda ja sportida.

VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine nende

aluseks olnud asjaolude äralangemisel. Kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli

tingitud eeskätt taotleja enda käitumisest, siis on tal piirangute kohaldamise kestust ja edaspidi

lukustatud kambrisse sattumist võimalik vältida, muutes oma käitumist ning järgides vanglas

kehtestatud käitumiseeskirju.

4. X palub 08.05.2024 määruskaebuses (hiljem korduvalt täiendatud) tühistada

halduskohtu 08.05.2024 määruse resolutsiooni p 2 ja uue määrusega rahuldada tema esialgse

õiguskaitse taotlus. Halduskohus on rikkunud taotlejale põhiseaduse §-dest 12–15 ja 146,

HKMS §-st 2, riigivastutuse seaduse §-st 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni art 6 lg-st 1 ning art-test 13 ja 14 tulenevaid õigusi. Taotleja ei ole teinud midagi

valesti ja tema peale on valetatud. Lukustatud kambris viibimine ei mõju hästi taotleja vaimsele

tervisele, vaid süvendab tema probleeme ja raskendab kohanemist avatud režiimiga.

Kohtupraktika järgi ei tohi kinnipeetavat hoida üksikvangistuses järjest rohkem kui 14 päeva ja

psüühikahäiretega isiku suhtes ei tohi üksikvangistust kohaldada. Pikaajaline üksikvangistus on

suurendanud taotlejale vajalike ravimite hulka, kuid kõiki neid talle ei anta. Tallinna Vangla

välja toodud intsidendid ei anna taotlejast tervikpilti ning osade intsidentide kohta on esitatud

valeandmeid (nt 04.10.2021 ja 29.06.2023 intsidentide kohta puuduvad tõendid). Taotleja palub

kohtul nõuda välja tõendid ja materjalid 04.10.2021, 29.06.2023 ja 17.12.2023 intsidentide

kohta. Taotleja kirjutab iga päev arstile ja kutsub meedikut, sest tal on psühhoosid ning raske

depressioon, samuti valutavad pea ja selg, kuid vangla keeldub temale abi andmisest. Taotleja

võtab iga päev 18 tabletti. Tallinna Halduskohtu 23.04.2024 määrusega nr 3-24-1123 peatati

esialgse õiguskaitse korras taotleja suhtes kartserikaristuse täitmisele pööramine. Taotleja palub

arvestada terviseandmetega aastatest 2007–2023. Tervisega seotud probleemid on diagnoositud

ning taotlejal puudub põhjus nendega manipuleerimiseks.

3-24-1331

4(6)

5. Tallinna Vangla esitas 17.05.2024 ringkonnakohtu nõudel teabe- ja uurimisosakonnale

laekunud info, mis oli X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks

(dokument nr KI2450050045) ning palus HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel piirata X

juurdepääsu sellele dokumendile.

6. X palus 17.05.2024 vastuses jätta Tallinna Vangla taotlus toimikule juurdepääsu

piiramiseks rahuldamata ning võimaldada tal tutvuda vangla esitatud dokumendiga. Tegemist

ei ole riigisaladusega ning taotleja soovib oma õiguste kaitseks selle dokumendiga tutvuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida vastustajalt täiendavat

seisukohta, vaid arvestab varem avaldatuga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse

üks ringkonnakohtunik.

8. Tallinna Vangla esitas ringkonnakohtu nõudel teabe- ja uurimisosakonnale laekunud info,

mis oli X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks (dokument nr

KI2450050045). Tegemist on asjas tähtsust omava tõendiga, mis tuleb HKMS § 62 lg 2 alusel

võtta haldusasja materjalide juurde.

9. X on 09.05.2024 täiendustes palunud nõuda vastustajalt välja tõendid ja materjalid

04.10.2021, 29.06.2023 ja 17.12.2023 intsidentide kohta, millele oli taotleja senise käitumise

iseloomustamisel Tallinna Vangla 07.05.2024 seisukohas viidatud. Ringkonnakohus jätab need

tõendid HKMS § 62 lg 2 alusel vastustajalt välja nõudmata, sest isegi kui kõnealused juhtumid

kõrvale jätta, ei mõjutaks see hinnangut, et taotleja on varem korduvalt käitunud agressiivselt

ja ebakohaselt. Taotleja lukustatud kambrisse paigutamist ei tinginud varasemad intsidendid,

vaid vanglale laekunud info, et X õhutab R1 eluosakonnas konflikti, mida vangla pidas taotleja

senise käitumise ja suhtumise põhjal usutavaks ning ei pidanud julgeoleku tagamiseks

võimalikuks jätta sellele reageerimata.

10. Kuivõrd Tallinna Vangla on palunud piirata X juurdepääsu 17.05.2024 esitatud

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumendile nr KI2450050045 ning praeguses asjas

käsitletakse ulatuslikult taotleja terviseandmeid ja puudub ülekaalukas huvi asja avaliku arutelu

vastu, kuulutab ringkonnakohus HKMS § 77 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38

lg 1 p-de 1 ja 3 alusel haldusasja nr 3-24-1331 menetluse kinniseks. Ringkonnakohus piirab

ühtlasi HKMS § 79 lg 1 p 1 ning § 88 lg-te 2 ja 7 alusel X ja tema võimalike esindajate

juurdepääsu Tallinna Vangla dokumendile nr KI2450050045. Tegemist ei ole riigisaladusega,

kuid dokument on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse § 35 lg 1

p-de 11 ja 12 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on kõnealuses dokumendis sisalduv teave

taotlejale avaldatud minimaalselt vajalikus ulatuses, mis võimaldab taotlejal oma õigusi kaitsta.

Taotleja on teadlik, et vanglale on laekunud info, et just tema võib õhutada R1 eluosakonnas

kinnipeetavate vahelist konflikti või kedagi rünnata, mistõttu on talle teada peamine põhjendus,

miks peeti vajalikuks kohaldada tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kuna taotlejale

täpsema teabe avaldamine võiks põhjustada kinnipeetavate vahel täiendavaid konflikte ja seega

suurendada ohtu vangla julgeolekule ning vanglas viibivatele isikutele, kaalub avalik huvi info

saladuses hoidmiseks üles taotleja õiguse tutvuda selle dokumendi osas haldusasja toimikuga.

3-24-1331

5(6)

11. X määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest tema suhtes kohaldatud

täiendavate julgeolekuabinõude võimalikke tagajärgi ei oleks tagantjärele võimalik täiel määral

likvideerida ning esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista ka kahju hüvitamise võimalikkus.

Taotleja on esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud eeskätt vaimse tervise probleemidega ja

nende süvenemisega tulenevalt pikaajalisest suletud kambri režiimil viibimisest. Vaidluse all ei

ole, et taotlejal on määratud põhidiagnoosiks segatüüpi isiksushäired (F61.0) ning talle on lisaks

raviskeemis (Tallinna Vangla 07.05.2024 vastuse lisa 7) kajastatud ravimitele korduvalt antud

närvilisuse ja ärevuse vastu palderjanitablette. Haldusasjas nr 3-24-440 esitatud tervisekaardi

andmete põhjal (vt Tallinna Vangla 19.02.2024 vastuse lisa 4) on taotlejat vangistuses viibimise

ajal (hetkel vangistuses alates 15.06.2020) tihti paigutatud kartserisse või eraldatud lukustatud

kambrisse (nt 21.12.2022 sissekanne). Eeltoodule vaatamata on vangla psühhiaater 18.04.2024

sissekandes (vt Tallinna Vangla 07.05.2024 vastuse lisa 6) leidnud, et taotleja isiksushäire on

kompenseeritud ja määratud raviskeem optimaalne. Kuigi psühhiaater tõi välja vajaduse järgida

mõistlikku tasakaalu distsiplinaarmeetmete rakendamise ja võimalike tagajärgede vahel, ei ole

psühhiaatri hinnangul taotleja isoleerimine tema vaimse tervise seisundit arvestades täielikult

vastunäidustatud. Psühhiaatrid on avaldanud ka seisukohta, et taotleja kipub oma vaimse tervise

probleeme võimendama, et saavutada enda soodsamat kohtlemist (nt 19.06.2020, 28.09.2020,

07.12.2020, 26.08.2021 ja 28.02.2024 sissekanded).

12. Kuigi taotleja on määruskaebuse menetluses esitanud andmed selle kohta, et on esitanud

ajavahemikul 04.05.2024–19.05.2024 sisuliselt igapäevaselt pöördumisi (kokku 19 avaldust)

Tallinna Vangla meditsiiniosakonna poole arstiabi saamiseks seonduvalt tema üksikvangistuses

hoidmisega, soovides ravimeid ja psühhoteraapiat ning seljavalu vastu lisamadratsit. Kuivõrd

pöördumistes välja toodud tervisekaebused on üldsõnalised (st puuduvad viited konkreetsetele

sümptomitele) ja piirduvad esmajoones viitega, et taotlejal on diagnoositud psüühikahäire ning

seetõttu peaks tema nn üksikvangistuses kinnipidamine olema välistatud, on põhjust järeldada,

et tegemist ei ole tegelike tervisekaebustega, vaid taotleja tegevus on pigem kantud eesmärgist

jätta mulje tõsistest psüühilistest probleemidest ning mõjutada sellega vangla psühhiaatrit või

kohut keelama tema lukustatud kambri režiimil hoidmise. Taotleja väited, et talle ei anta arstide

määratud ravimeid, ei ole usutavad, kuna taotleja on ise kinnitanud, et võtab päevas 18 tabletti.

Raviskeemi on psühhiaater viimati 18.04.2024 tunnistanud optimaalseks ning haldusasjas nr 3-

24-1417 esitatud Tallinna Vangla 16.05.2024 vastusest nähtuvalt toimub järgmine psühhiaatri

konsultatsioon 16.05.2024. Samuti jälgivad X käitumist ja selle võimalikku muutumist

igapäevaselt muud vanglateenistujad. Kokkuvõttes ei ole alust arvata, et taotleja oleks jäetud

vanglas vajaliku meditsiinilise abita ja X vaimse tervise seisund oleks sedavõrd halb, et ta tuleks

lukustatud kambri režiimilt viivitamata vabastada, olenemata sellega tõenäoliselt kaasnevast

julgeolekuohust.

13. X on 03.05.2024, 05.05.2024 ja 06.05.2024 vaietes viidanud üldistavalt mitmetele

kohtulahenditele ja raportitele ning oma terviseandmetele ja soovile vabalt liikuda ja treenida,

kuid ei ole esitanud mingeid sisulisi põhjendusi, millest saaks järeldada, et vangla on taotlejast

lähtuvat julgeolekuohtu prognoosinud ebaõigesti. VangS § 69 lg-s 2 sätestatud täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamiseks on piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus,

et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada. Täiendavate julgeolekuabinõude kui ennetavate

meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe põhjal

hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (nt Riigikohtu 19.05.2017 otsus nr

3-3-1-10-17, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul on vangla asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud,

miks tuli X vangla julgeoleku tagamiseks ning vanglas viibivate isikute õiguste kaitseks teistest

kinnipeetavatest eraldada (VangS § 69 lg 1). Seejuures lukustati konfliktiohu ilmnedes esmalt

Tallinna Vangla 03.05.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/820 eluosakond asjaolude selgitamise ajaks

3-24-1331

6(6)

tervikuna ning Tallinna Vangla 06.05.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/193 seonduvalt on vangla

esitanud tõendi, et kinnipeetavate vahelise võimaliku konflikti põhjustajaks saab pidada just X.

Seda toetavad vangla esitatud ja tervisekaardiga seostatavad andmed, et taotleja on vangistuses

viibimise ajal olnud üldiselt agressiivne ja konfliktne nii suhetes vanglaametnike kui ka teiste

kinnipeetavatega. Võimaliku konflikti olemust ja põhjuseid on vangla täpsemalt kirjeldanud

asja juurde võetud dokumendis nr KI2450050045. Vaideid ei saa pidada ilmselgelt

perspektiivituteks, kuid neil puuduvad ka ülekaalukad eduväljavaated.

14. Ehkki vangla julgeoleku ohustamise kaalutlused ei saa iseenesest õigustada kinnipeetava

kohtlemist tema tervist oluliselt kahjustaval viisil, ei kinnita asjas esitatud tõendid ja andmed,

et X suhtes VangS § 69 lg 2 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud meetmete rakendamine põhjustaks temale

ülemääraseid kannatusi, võrreldes nende õigushüvede tähtsusega, millega kahjustamise

ärahoidmiseks on taotleja teistest kinnipeetavatest eraldatud. Psühhiaater ei ole pidanud taotleja

vähemasti lühiajalist eraldamist absoluutselt välistatuks. Tallinna Vangla on selgitanud, et enne

eluosakonna kambrite lukustamist 03.05.2024, oli X viibinud avatud eluosakonnas ca kuu aega

(haldusasjast nr 3-24-440 nähtuvalt lõpetati varasem eraldamine alates 12.04.2024). Järelikult

ei ole tegemist pikaajalise katkematu eraldamisega. VangS § 69 lg-st 3 tulenevalt on vanglal

kohustus lõpetada täiendavate julgeolekuabinõude rakendamine viivitamata pärast selle

meetme põhjustanud asjaolude äralangemist.

15. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.05.2024

määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

16. Kuna määrus kajastab andmeid taotleja terviseseisundi kohta, tuleb määruse avaldamisel

asendada taotleja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)