3-23-1674/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2024, Tartu Haldusasja number 3-23-1674 Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks paigaldada kaebajale hambaimplantaadid ning mittevaralise kahju 75 000 eurot hüvitamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus jättis 3. mai 2024. a määruse resolutsiooni punktiga 2 rahuldamata Juri Kolesnikovi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, kaebuse käiguta ja andis talle riigilõivu summas 1050 eurot tasumiseks tähtaja kolm päeva kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest arvates. Sama määruse resolutsiooni punktiga 4 jättis halduskohus Juri Kolesnikovi riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Tartu Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole täpsustanud kui suure summa kahjuhüvitisest moodustab tervise kahjustamine ja kui suure väärikuse alandamine. Vaatamata sellele ei saa käesolevale kaebusele tervisekahju osas seaduses sätestatud riigilõivuvabastust laiendada, kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et just kaebuses vaidlustatud vangla tegevusest tingituna oleks kaebajale tekkinud tervisekahjustusi. HKMS § 112 lõike 1 punktis 1 sätestatud eeldus menetlusabi andmiseks on täidetud, kuid kaebuse eduväljavaated on HKMS § 111 lõike 1 mõttes kasinad. Taotluse riigi õigusabi saamiseks jättis halduskohus rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 punktide 1 ja 5 alusel.

2. J. Kolesnikov esitas 21. mail 2024 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses soovib J. Kolesnikov oma tervise ja ravimite mõju tõttu anda talle

2 advokaat, et esitada õigesti määruskaebus seoses halduskohtu 3. mai 2024. a määrusega. Kui kohus advokaati ei anna, siis pikendada aega, et äkki kaebaja ikka ise suudab.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel on selle järgi vajadus. Põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

4. Tartu Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

J. Kolesnikov aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi, määruskaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest ega ka esitatud taotlusest selliseid asjaolusid, millele tuginedes saaks öelda, et taotleja ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ega esitama käesolevas asjas määruskaebust halduskohtu 3. mai 2024. a määruse peale. Kaebaja tervislik seisund või ravimine manustamine ei ole aluseks riigi õigusabi määramisel. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Ringkonnakohtule ei nähtu samuti, et käesolevas asjas esineks tungiv avalik huvi. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat selleks, et ta saaks advokaadi abil vaidlustada halduskohtu 3. mai 2024. a määrust, millega tema menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks jäeti rahuldamata ja riigi õigusabi andmata. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

5. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei pikenda määruskaebuse esitamise tähtaega. Samuti ei ole ringkonnakohtul õigust pikendada seaduses sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega.

(allkirjastatud digitaalselt)