2-23-140342/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-140342 Tsiviilasi Elisa Eesti AS-i hagi J. R.

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 390,81 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Elisa Eesti AS, registrikood 10069659 Hageja lepinguline esindaja: Erki Casar Kostja: J. R. ; isikukood xxxxxxxxxx Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J. R. Elisa Eesti AS-i kasuks poolte vahel 16.04.2019. a sõlmitud kliendija teenuse osutamise lepingu ning seadmete rendija/või müügilepingu alusel:

2.1 võlgnevus 52,91 eurot, kahjuhüvitis 163 eurot, sissenõudmiskulu 29 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 136,24 eurot;

2.2 viivis 0,05% päevas tasumata teenuse võlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt alates 15.11.2024. a kuni märgitud võlgnevuste täieliku tasumiseni.

3. Menetluskulud jätta J. R. kanda.

4. Määrata Elisa Eesti AS-i menetluskulude rahaliseks suuruseks 245 eurot.

5. Mõista J. R. välja Elisa Eesti AS-i kasuks hageja menetluskulud 245 eurot, sh riigilõiv

140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 85 eurot.

6. J. R. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Elisa Eesti AS nõuab 16.11.2023. a esitatud hagis J. R. kasutatud teenuste eest võlgnevuse, seadmete eest kahjuhüvitise, sissenõudmiskulu ja viivise väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.04.2019.a. kliendija teenuse osutamise lepingu ning seadmete rendija/või müügilepingu, mille alusel sai kostja interneti ja TV-teenuse ning rentis digiboksi, modemi, DigiTV-kaardi teenuse kasutamiseks. Kostja sai seadmed kätte ja teenuseid kasutada ning kohustus seadmete renditasu ja teenuse hinna tasuma igakuiste arvete alusel. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu on põhivõlgnevuselt arvestatud ka viivist. Kostjale on saadetud tasulisi meeldetuletuskirju, millest tulenevalt on tekkinud võla sissenõudmiskulud. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka meeldetuletuskirjadele ja täiendavale tähtajale vaatamata, luges Elisa Eesti AS lepingud ülesöelduks üldtingimuste punkti 12.2. kohaselt.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 17.11.2023. a määrusega, andes kostjale hagile vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kuna kostjale ei õnnestunud dokumente muul viisil kätte toimetada, edastas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kostja enda poolt menetluses avaldatud eposti aadressile 04.04.2024. a ning luges TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel dokumendid kostjale kättetoimetatuks 10.04.2024. a. Seega oli hagile vastamise viimaseks päevaks 30.04.2024. a. Kostja vastust ei esitanud.

3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

5. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulude 85 eurot väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 245 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud 140 euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. TsMS § 4842 järgi on põhjendatud ka hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Ka hageja õigusabikulud summas 85 eurot on hagi sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Eelnevast tulenevalt on hageja menetluskulude suurus 245 eurot põhjendatud. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 245 eurot.

6. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin