2-23-125310/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S
Legislator headnote
AI generated2-23-125310/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 22.mail 2024
tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus
Tsiviilasja number
2-23-125310
Kohtuasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X vastu leppetrahvi
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
105 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood
10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus
Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja EA
Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X
vastu võla väljamõistmiseks
2. Välja mõista Xlt võlgnevus 45 eurot Osaühingu
EUROPARK ESTONIA kasuks
3. Lõpetada menetlus EUROPARK ESTONIA hagis X
vastu 60 euro väljamõistmiseks
Menetluskulude jaotus
1. Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses X kanda
2. Määrata
Osaühingu
EUROPARK
ESTONIA
menetluskulude suuruseks kokku 340 eurot
3. Välja mõista Xlt hagimenetluse kulud 340 eurot ja viivis
menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni
täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele
ei
saa
esitada
apellatsioonkaebust,
väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hageja nõue
1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista
Xlt (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvi võlgnevus kokku 105 eurot, millest 90 eurot on
leppetrahvi võlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu ning menetluskulud ja viivis
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni
täitmiseni.
2. 08.03.2024 taotluses loobus hageja hagiavalduses esitatud nõuetest kostja vastu kahe leppetrahvi
osas kokku summas 60 eurot, seega jäi hageja põhinõudeks kostja vastu 30 eurot leppetrahvi eest
ja sissenõudmiskulu 15 eurot.
2
Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
1. Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest sõidukite
numbrimärgiga XXXXXX ja numbrimärgiga YYYYYY (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav
kasutaja oli leppetrahvide tegemise ajal kostja, kes parkis sõidukeid EP opereeritavale
parkimisalale 03.02.2021 Paasiku 2a (1495) Tallinnas, 25.07.2021 Tallinna Lauluväljaku MÄE
parkla (MAE, 1478) Tallinnas ja 26.04.2022 Maxima, Linnamäe tee 57 (EP107, 1271) Tallinnas
parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkides ei olnud sõiduki
armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti, alustatud mobiilset parkimist
ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi
rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastati kostjale koheselt
pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõue number 1410 3022 1012 5525,
maksetähtaeg 17.02.2021, võlgnevuse summa 30 eurot, leppetrahvinumber 1952 5072 1142
8267, maksetähtaeg 08.08.2021, võlgnevuse summa 30 eurot ja leppetrahvinumber 0702 6042
2155 2426, maksetähtaeg 10.05.2022, võlgnevuse summa 30 eurot, paigutades selle sõiduki
kojamehe vahele. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid
kostja sellele ei vastanud. Kostja on tasunud hagejale võlgnevuse menetluse kestel osaliselt.
Kostja tasus hagejale menetluse kestel võlgnevuse summas 60 eurot. Hageja arvestas laekumise
VÕS § 88 lg 8 järgi menetluskulude katteks. Transpordiameti sõiduki taustakontrolli väljavõttest
nähtub, et sõiduki omanikuks ja parkimislepingu pooleks on kostja. See tähendab, et üksnes
kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit
kasutada antakse. Eeltoodu alusel on parkimise operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh
parkis EP parkimisalale, sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. EP tegi
kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust.
Kohtueelselt saatis EP kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Harju
maakond, XXX, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega
asunud ka kohustust täitma. Hageja nõuab kostjalt kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 1
sissenõudmiskulude 15 euro hüvitamist. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud
Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja
andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel
võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et
kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse
esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine EP poolt, milles hageja on kulutusi
kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks.
Kostja vastuväidete kokkuvõte
2. Kostja vastuväidete kohaselt tasus ta kaks trahvi - leppetrahvinumber 1952 5072 1142 8267 ja
leppetrahvinumber 0702 6042 2155 2426, pärast esimest teatamist Pärnu maakohtu kaudu.
Keegi polnud kostjale nendest varem teatanud. Kostja teavitas hagejat sellest, et ühel korral sõitis
tema sõidukiga teine isik, mille kohta ta esitas ka volikirja. Teade saadeti rohkem kui 6 kuud
hiljem ja ta ei saa selle isikuga enam ühendust.
Kohtuotsuse põhjendused
3. 08.03.2024 taotluses loobus hageja osaliselt hagiavalduses toodud nõuetest kostja vastu 60 euro
ulatuses, kuna kostja tasus menetluse kestel kaks leppetrahvi numbritega 0702 6042 2155 2426
3
ja 1952 5072 1142 8267. Kuna hageja loobus kostja vastu esitatud 60 euro nõudest, siis lõpetab
kohus selles osas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse.
4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et
leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või
lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse
leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste
tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud
kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes
muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1
sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja
väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral
sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese
tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja esitatud fotodega
kogumis parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on
tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk,
mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale
sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused
sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud
selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja
parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida
liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki
kasutajale
tehtud
nähtavaks
hageja
eraparklasse
sisenemise
teave
koos
viitega
lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb
seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus
on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet
väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p
49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate
peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduki parkimisega hageja parklasse avaldas
kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab
lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna
seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi.
Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning
sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks
sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb
tasuda leppetrahvi.
5. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1
kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,
VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või
mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab
võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.
VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist
kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut
rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud
rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta
4
mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta
leppetrahvi nõuab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama
neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja
äriregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav
kasutaja on kostja. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist kogumis ja sõiduki klaasipuhastaja
vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki parkinud 03.02.2021
Paasiku 2a (1495) Tallinnas hageja opereeritavale parkimisalale ning, et sõiduki armatuurlaual ei
ole vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise algusaeg
parkimiskellaga. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel
lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise
korral tuleb tasuda leppetrahvi. Fotodega sõidukist kogumis, millest nähtub mh sõiduki
klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteade ning väljatrükiga leppetrahvist nõue number
leppetrahvinumber 1410 3022 1012 5525, maksetähtajaga 17.02.2021, võlgnevuse summaga 30
eurot, on tõendatud, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude.
Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki
esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes
(Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on
Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks
piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja
märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et
vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.
7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub
esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu
tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt ühepoolne tehing on
tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille
tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
Kostja vastuväited, et tema sõidukit kasutas teine isik on tõendamata, kuna kostja esitatud
volikiri annab küll õiguse Yle kasutada sõidukit XXXXXX perioodil 01.02.2021-03.02.2021,
kuid see ei tõenda, et Y sõidukit ka tegelikkuses kasutas ja parkis selle 03.02.2021 Paasiku 2a
(1495) Tallinnas hageja opereeritavale parkimisalale. Kostja poolt esitatud tõendi näol tegemist
ühe isiku tahteavalduse ehk ühepoolse tehinguga (õigusega sõidukit kasutada), mis ei tõenda
sõiduki kasutamist konkreetsel ajal ja kohas. Volikirja väljastamine Yle ei välista ka kostja
õigust samal ajal oma sõidukit kasutada. Kohus on hagi menetlusse võtmise ja vastamiseks
tähtaja andmise kohtumääruses selgitanud kostjale, et kui hagi ei tunnistata, siis tuleb esitada
koos vastuväidetega kirjalikud tõendid, oma väidete tõendamiseks ja/või hageja väidete
ümberlükkamiseks. Kui kostja väidab, et tema, kui sõiduki omanik ei ole parkimislepingu
pooleks ja sõiduki parkis parkimistingimusi rikkudes muu isik, siis pidi ta oma väidet ka
tõendama. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või
vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist
(Riigikohtu 23.03.2016 lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahend nr 3-2-1-68-16, 26.01.2017
lahend nr 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahend nr 2-15-3430). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-3-16 p-
s 11 märkinud, et kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud, ning parklaoperaator ei suuda tõendada, kes
sõidukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et
5
parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik.
8. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta ei ole oma sõidukit hageja parkimisalale parkinud ega
seda, et tal oleks luba parkimisalal parkimiseks või et ta oleks kasutanud mobiilset parkimist või
tõendanud tasuta parkimisõigust parkimiskellaga. Samuti ei ole ta tõendanud, et ta oleks
paigutanud sõiduki armatuurlauale vastaval parkimisalal parkimisõigust andva parkimiskaardi
või
parkimisautomaadist
ostetud
parkimispileti.
Järelikult
parkis
kostja
sõidukit
parkimistingimusi rikkudes, kuna jättis parkimise eest tasumata. Kostja väited, et ta sai nõudest
teada alles kuue kuu möödumisel, on samuti tõendamata, kuna sõiduki kojamehe alla asetatud
leppetrahvi teatega on tõendatud leppetrahvi edastamine. Tallinna Ringkonnakohus on
tsiviilasjas nr 2-19-123666 p-s 37 selgitanud, et LS § 72 lg 2 ei kehti eraõiguslikes suhetes:
Eraõiguslikes suhetes peaks sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks
isegi kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul. Kuivõrd hagi ei ole aegunud, et saa
väita, et hageja oleks liigselt nõude esitamisega venitanud ja peab hea usu põhimõttest tulenevalt
kandma negatiivseid tagajärgi seoses sellega, et kostja ei ole vastavaid andmeid säilitanud (vt nt
Tallinna Ringkonnakohtu lahendit nr 2-16-116867). Järelikult teavitas hageja sõidukit juhtinud
isikut leppetrahvi asetamisega kojamehe alla. Järelikult on Riigikohtu praktikast lähtudes
teavitatud kostjat leppetrahvist VÕS § 159 lg 2 alusel mõistliku aja jooksul. Hageja on esitanud
hagiavalduses väljatrüki leppetrahvist ja fotod leppetrahvi tegemise hetkel seega on ta
leppetrahvist teavitanud koheselt pärast rikkumise tuvastamist. Asja lahendamisel ei oma
tähtsust, kas ja millal saatis hageja kostjale nõudekirja, sest hagejal ei ole seadusest tulenevat
kohustust sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat teavitada leppetrahvist. Kui sõiduki kojamehe
alla asetatakse leppetrahv, siis tulenevalt leppetrahvi sisust on kostjal võimalik esitada
neljateistkümne päeva jooksul vaie või tasuda leppetrahv. Pärast seda muutub leppetrahv
sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui
võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja on põhjendanud ja tõendanud, et ta
saatis 25.05.2022 meeldetuletuskirja kostja aadressile, et tekkinud vaidlus saaks kiiremini
lahendatud ning et pooltel ei tekiks täiendavaid menetluskulusid. Seega on hageja sõidukit
juhtinud isikut teavitanud leppetrahvi olemasolust siis, kui on selle vormistanud ja asetanud
kojamehe alla. Arvestades, et leppetrahvi sõiduki klaasipuhastaja alla asetamisega on mõistlikul
viisil teavitatud sõiduki juhti vormistatud leppetrahvist, siis on ka mõistlik järeldada, et
sõidukijuht on tehtud leppetrahvist teada saanud ning kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust
tulenev ja sissenõutavaks muutunud leppetrahv.
9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või
kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks
iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30
eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15
eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500
eurot. Väljavõtetega Transpordiametile, rahvastikuregistrisse saadetud päringutest sõiduki
omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks on tõendatud, et sissenõudmiskuludesse on
hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki
omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja
saatmiseks. Meeldetuletuskirjadega on tõendatud, et saadud andmetele tuginedes saadeti kostjale
nõudekiri. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt
lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks kooskõlas VÕS
6
§ 1132 lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku 45 eurot, millest 30
eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on
pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna kostja
tasus osaliselt trahvid menetluse vältel, siis kannab ta hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 1
kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi
täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 2
kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste
esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud
maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul
avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude
kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse
kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja
kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
11. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole.
Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20
eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 330 eurot. Lepingulise esindaja töötasu on 110
eurot/tund. Detailselt on lepingulise esindaja õigusabikulud jagunenud järgnevalt: hagiavalduse
koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse
koos lisadega maakohtule esitamine – 2 tundi (220 eurot) ning hageja 08.03.2024 seisukoha
koostamine ja kohtule esitamine – 1 tund (110 eurot). Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud
lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kantud käesoleva tsiviilasjaga.
Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg
2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §
113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 muutnud varasemaid seisukohti
ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt
väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb
eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil
oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna
TsMS § 175 lg 1 5 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses,
mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise
esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja
põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
13. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
14. Kohus on seisukohal, et riigilõiv hagi esitamisel summas 100 eurot on hagejale vältimatult
põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu
mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi rahuldamise
tõttu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Menetluskulu maksekäsu
kiirmenetluses, summas 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel kuulub rahuldamisele, kuna maksekäsu
7
asjast nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite
kogumiseks.
15. Kohus võttes arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust,
milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja
komplekteeritud, hageja esindaja tunnihinda 110 eurot/tund, mis vastab kohtupraktikas
aktsepteeritud määradele, esitatud hagiavalduse ning kogutud ja komplekteeritud tõendite mahtu,
seisukohtade esitamist kostja vastuväidetele leiab, et hageja esindaja kulud hagiavalduse
koostamiseks, tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega seotud
toimingute tegemiseks ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamiseks on põhjendatud
osaliselt ja kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele osaliselt alljärgnevalt: hagiavalduse
koos lisadega maakohtule esitamine – 1 tund (110 eurot) ning hageja 08.03.2024 seisukoha
koostamine ja kohtule esitamine – 1 tund (110 eurot), kokku 2 tundi (220 eurot).
16. Järelikult tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 340 eurot (100+20+220). TsMS
§ 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse
kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis
menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras.
/digitaalselt allkirjastatud/
Kohtunik