2-23-125310/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 22.mail 2024

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-23-125310

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X vastu leppetrahvi

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

105 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus

Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja EA

Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X

vastu võla väljamõistmiseks

2. Välja mõista Xlt võlgnevus 45 eurot Osaühingu

EUROPARK ESTONIA kasuks

3. Lõpetada menetlus EUROPARK ESTONIA hagis X

vastu 60 euro väljamõistmiseks

Menetluskulude jaotus

1. Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses X kanda

2. Määrata

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

menetluskulude suuruseks kokku 340 eurot

3. Välja mõista Xlt hagimenetluse kulud 340 eurot ja viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista

Xlt (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvi võlgnevus kokku 105 eurot, millest 90 eurot on

leppetrahvi võlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu ning menetluskulud ja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

2. 08.03.2024 taotluses loobus hageja hagiavalduses esitatud nõuetest kostja vastu kahe leppetrahvi

osas kokku summas 60 eurot, seega jäi hageja põhinõudeks kostja vastu 30 eurot leppetrahvi eest

ja sissenõudmiskulu 15 eurot.

2

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

1. Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest sõidukite

numbrimärgiga XXXXXX ja numbrimärgiga YYYYYY (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav

kasutaja oli leppetrahvide tegemise ajal kostja, kes parkis sõidukeid EP opereeritavale

parkimisalale 03.02.2021 Paasiku 2a (1495) Tallinnas, 25.07.2021 Tallinna Lauluväljaku MÄE

parkla (MAE, 1478) Tallinnas ja 26.04.2022 Maxima, Linnamäe tee 57 (EP107, 1271) Tallinnas

parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkides ei olnud sõiduki

armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti, alustatud mobiilset parkimist

ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi

rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastati kostjale koheselt

pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõue number 1410 3022 1012 5525,

maksetähtaeg 17.02.2021, võlgnevuse summa 30 eurot, leppetrahvinumber 1952 5072 1142

8267, maksetähtaeg 08.08.2021, võlgnevuse summa 30 eurot ja leppetrahvinumber 0702 6042

2155 2426, maksetähtaeg 10.05.2022, võlgnevuse summa 30 eurot, paigutades selle sõiduki

kojamehe vahele. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid

kostja sellele ei vastanud. Kostja on tasunud hagejale võlgnevuse menetluse kestel osaliselt.

Kostja tasus hagejale menetluse kestel võlgnevuse summas 60 eurot. Hageja arvestas laekumise

VÕS § 88 lg 8 järgi menetluskulude katteks. Transpordiameti sõiduki taustakontrolli väljavõttest

nähtub, et sõiduki omanikuks ja parkimislepingu pooleks on kostja. See tähendab, et üksnes

kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit

kasutada antakse. Eeltoodu alusel on parkimise operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh

parkis EP parkimisalale, sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. EP tegi

kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust.

Kohtueelselt saatis EP kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Harju

maakond, XXX, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega

asunud ka kohustust täitma. Hageja nõuab kostjalt kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 1

sissenõudmiskulude 15 euro hüvitamist. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud

Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel

võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et

kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse

esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine EP poolt, milles hageja on kulutusi

kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

2. Kostja vastuväidete kohaselt tasus ta kaks trahvi - leppetrahvinumber 1952 5072 1142 8267 ja

leppetrahvinumber 0702 6042 2155 2426, pärast esimest teatamist Pärnu maakohtu kaudu.

Keegi polnud kostjale nendest varem teatanud. Kostja teavitas hagejat sellest, et ühel korral sõitis

tema sõidukiga teine isik, mille kohta ta esitas ka volikirja. Teade saadeti rohkem kui 6 kuud

hiljem ja ta ei saa selle isikuga enam ühendust.

Kohtuotsuse põhjendused

3. 08.03.2024 taotluses loobus hageja osaliselt hagiavalduses toodud nõuetest kostja vastu 60 euro

ulatuses, kuna kostja tasus menetluse kestel kaks leppetrahvi numbritega 0702 6042 2155 2426

3

ja 1952 5072 1142 8267. Kuna hageja loobus kostja vastu esitatud 60 euro nõudest, siis lõpetab

kohus selles osas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et

leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse

leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes

muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1

sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja esitatud fotodega

kogumis parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on

tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk,

mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale

sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused

sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud

selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja

parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida

liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki

kasutajale

tehtud

nähtavaks

hageja

eraparklasse

sisenemise

teave

koos

viitega

lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb

seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus

on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet

väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p

49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate

peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduki parkimisega hageja parklasse avaldas

kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab

lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna

seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi.

Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning

sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks

sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb

tasuda leppetrahvi.

5. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist

kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

4

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

6. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja

äriregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav

kasutaja on kostja. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist kogumis ja sõiduki klaasipuhastaja

vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki parkinud 03.02.2021

Paasiku 2a (1495) Tallinnas hageja opereeritavale parkimisalale ning, et sõiduki armatuurlaual ei

ole vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise algusaeg

parkimiskellaga. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel

lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise

korral tuleb tasuda leppetrahvi. Fotodega sõidukist kogumis, millest nähtub mh sõiduki

klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteade ning väljatrükiga leppetrahvist nõue number

leppetrahvinumber 1410 3022 1012 5525, maksetähtajaga 17.02.2021, võlgnevuse summaga 30

eurot, on tõendatud, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude.

Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes

(Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on

Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks

piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja

märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et

vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.

7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub

esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu

tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt ühepoolne tehing on

tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille

tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.

Kostja vastuväited, et tema sõidukit kasutas teine isik on tõendamata, kuna kostja esitatud

volikiri annab küll õiguse Yle kasutada sõidukit XXXXXX perioodil 01.02.2021-03.02.2021,

kuid see ei tõenda, et Y sõidukit ka tegelikkuses kasutas ja parkis selle 03.02.2021 Paasiku 2a

(1495) Tallinnas hageja opereeritavale parkimisalale. Kostja poolt esitatud tõendi näol tegemist

ühe isiku tahteavalduse ehk ühepoolse tehinguga (õigusega sõidukit kasutada), mis ei tõenda

sõiduki kasutamist konkreetsel ajal ja kohas. Volikirja väljastamine Yle ei välista ka kostja

õigust samal ajal oma sõidukit kasutada. Kohus on hagi menetlusse võtmise ja vastamiseks

tähtaja andmise kohtumääruses selgitanud kostjale, et kui hagi ei tunnistata, siis tuleb esitada

koos vastuväidetega kirjalikud tõendid, oma väidete tõendamiseks ja/või hageja väidete

ümberlükkamiseks. Kui kostja väidab, et tema, kui sõiduki omanik ei ole parkimislepingu

pooleks ja sõiduki parkis parkimistingimusi rikkudes muu isik, siis pidi ta oma väidet ka

tõendama. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või

vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist

(Riigikohtu 23.03.2016 lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahend nr 3-2-1-68-16, 26.01.2017

lahend nr 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahend nr 2-15-3430). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-3-16 p-

s 11 märkinud, et kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud, ning parklaoperaator ei suuda tõendada, kes

sõidukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et

5

parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik.

8. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta ei ole oma sõidukit hageja parkimisalale parkinud ega

seda, et tal oleks luba parkimisalal parkimiseks või et ta oleks kasutanud mobiilset parkimist või

tõendanud tasuta parkimisõigust parkimiskellaga. Samuti ei ole ta tõendanud, et ta oleks

paigutanud sõiduki armatuurlauale vastaval parkimisalal parkimisõigust andva parkimiskaardi

või

parkimisautomaadist

ostetud

parkimispileti.

Järelikult

parkis

kostja

sõidukit

parkimistingimusi rikkudes, kuna jättis parkimise eest tasumata. Kostja väited, et ta sai nõudest

teada alles kuue kuu möödumisel, on samuti tõendamata, kuna sõiduki kojamehe alla asetatud

leppetrahvi teatega on tõendatud leppetrahvi edastamine. Tallinna Ringkonnakohus on

tsiviilasjas nr 2-19-123666 p-s 37 selgitanud, et LS § 72 lg 2 ei kehti eraõiguslikes suhetes:

Eraõiguslikes suhetes peaks sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks

isegi kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul. Kuivõrd hagi ei ole aegunud, et saa

väita, et hageja oleks liigselt nõude esitamisega venitanud ja peab hea usu põhimõttest tulenevalt

kandma negatiivseid tagajärgi seoses sellega, et kostja ei ole vastavaid andmeid säilitanud (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu lahendit nr 2-16-116867). Järelikult teavitas hageja sõidukit juhtinud

isikut leppetrahvi asetamisega kojamehe alla. Järelikult on Riigikohtu praktikast lähtudes

teavitatud kostjat leppetrahvist VÕS § 159 lg 2 alusel mõistliku aja jooksul. Hageja on esitanud

hagiavalduses väljatrüki leppetrahvist ja fotod leppetrahvi tegemise hetkel seega on ta

leppetrahvist teavitanud koheselt pärast rikkumise tuvastamist. Asja lahendamisel ei oma

tähtsust, kas ja millal saatis hageja kostjale nõudekirja, sest hagejal ei ole seadusest tulenevat

kohustust sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat teavitada leppetrahvist. Kui sõiduki kojamehe

alla asetatakse leppetrahv, siis tulenevalt leppetrahvi sisust on kostjal võimalik esitada

neljateistkümne päeva jooksul vaie või tasuda leppetrahv. Pärast seda muutub leppetrahv

sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja on põhjendanud ja tõendanud, et ta

saatis 25.05.2022 meeldetuletuskirja kostja aadressile, et tekkinud vaidlus saaks kiiremini

lahendatud ning et pooltel ei tekiks täiendavaid menetluskulusid. Seega on hageja sõidukit

juhtinud isikut teavitanud leppetrahvi olemasolust siis, kui on selle vormistanud ja asetanud

kojamehe alla. Arvestades, et leppetrahvi sõiduki klaasipuhastaja alla asetamisega on mõistlikul

viisil teavitatud sõiduki juhti vormistatud leppetrahvist, siis on ka mõistlik järeldada, et

sõidukijuht on tehtud leppetrahvist teada saanud ning kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust

tulenev ja sissenõutavaks muutunud leppetrahv.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot. Väljavõtetega Transpordiametile, rahvastikuregistrisse saadetud päringutest sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks on tõendatud, et sissenõudmiskuludesse on

hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja

saatmiseks. Meeldetuletuskirjadega on tõendatud, et saadud andmetele tuginedes saadeti kostjale

nõudekiri. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt

lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks kooskõlas VÕS

6

§ 1132 lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku 45 eurot, millest 30

eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna kostja

tasus osaliselt trahvid menetluse vältel, siis kannab ta hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi

täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 2

kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud

maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul

avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude

kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse

kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

11. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20

eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 330 eurot. Lepingulise esindaja töötasu on 110

eurot/tund. Detailselt on lepingulise esindaja õigusabikulud jagunenud järgnevalt: hagiavalduse

koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse

koos lisadega maakohtule esitamine – 2 tundi (220 eurot) ning hageja 08.03.2024 seisukoha

koostamine ja kohtule esitamine – 1 tund (110 eurot). Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud

lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kantud käesoleva tsiviilasjaga.

Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg

2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

12. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 muutnud varasemaid seisukohti

ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt

väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb

eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil

oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

TsMS § 175 lg 1 5 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses,

mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja

põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

13. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

14. Kohus on seisukohal, et riigilõiv hagi esitamisel summas 100 eurot on hagejale vältimatult

põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu

mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi rahuldamise

tõttu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses, summas 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel kuulub rahuldamisele, kuna maksekäsu

7

asjast nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite

kogumiseks.

15. Kohus võttes arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust,

milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja

komplekteeritud, hageja esindaja tunnihinda 110 eurot/tund, mis vastab kohtupraktikas

aktsepteeritud määradele, esitatud hagiavalduse ning kogutud ja komplekteeritud tõendite mahtu,

seisukohtade esitamist kostja vastuväidetele leiab, et hageja esindaja kulud hagiavalduse

koostamiseks, tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega seotud

toimingute tegemiseks ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamiseks on põhjendatud

osaliselt ja kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele osaliselt alljärgnevalt: hagiavalduse

koos lisadega maakohtule esitamine – 1 tund (110 eurot) ning hageja 08.03.2024 seisukoha

koostamine ja kohtule esitamine – 1 tund (110 eurot), kokku 2 tundi (220 eurot).

16. Järelikult tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 340 eurot (100+20+220). TsMS

§ 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik