2-24-6234/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-24-6234

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2024. a, Jõhvi

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

Swedbank P&C Insurance AS avaldus S R vastu

kahju hüvitamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Avaldaja:

Avaldaja esindaja:

Puudutatud isik:

Swedbank P&C Insurance AS

(registrikood 11269248, asukoht:

Liivalaia tn 12, Tallinn)

K R (e-post: xxx)

S R (isikukood xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Swedbank P&C Insurance AS avaldus rahuldada.

2. Välja mõista S Rlt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks 11 779 (üksteist tuhat

seitsesada seitsekümmend üheksa) eurot 23 senti (s.h põhinõue 9 755,60 eurot ja viivis

2 023,63 eurot).

3. Välja mõista S Rlt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks viivis põhinõudelt (9 755,60

eurolt) alates 19.04.2024. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Menetluskulud jätta S R kanda.

4.1. Välja mõista S Rlt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks avaldaja menetluskulude

katteks 50 (viiskümmend) eurot.

1

4.2. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

5. Toimetada kohtumääruse ärakiri S Rle kätte avalikult, kui TsMS § 313, 314, 315

ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks kohtumääruse

resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. Swedbank P&C Insurance AS esitas avalduse S R vastu 11 779,23 euro kahju hüvitamise ja

lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. Avalduse kohaselt toimusid

20.04.2021. a Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas xxx korteris nr xxx ja xxx

kahjujuhtumid. Kahjujuhtum sai alguse S Rle kuuluva korteris nr xxx veeavariist. Kohtla-Järve

linna, xxx oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud koguriskikindlustuse lepingu alusel Sweddbank

P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud poliis nr xxx. Kohtla-Järve linna, xxx oli

kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuslepingu alusel Swedbank

P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud sertifikaat nr xxx. Kahjujuhtumi

tagajärjel sai korteris nr xxx ja xxx siseviimistlus veekahju. Kahjujuhtumite tagajärgede

kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitistena kokku välja 9 895,60 eurot.

Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimikud nr XXX ja XXX. Avaldaja

hüvitas xxx omanikule kindlustusjuhtumi raames 5 541,40 eurot, millest avaldaja arvestab

maha 140 eurot pliidi puhastuse maksumuse (5541,40-140). Avaldaja saatis 10.02.2022. a

puudutatud isikule nõudekirja, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja

makstud summa 5 541,40 eurot hiljemalt 24.04.2022. a. Puuduatud isik ei tasunud avaldaja

nõuet määratud tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja puudutatud isikule 05.04.2022. a e-kirja,

milles andis puudutatud isikule täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 12.04.2022. a.

Kirjas selgitas avaldaja, et kui puudutatud isik nõuet tähtajaks ei täida, pöördub avaldaja oma

õiguste kaitseks kohtusse. Kohtumenetluses nõuab avaldaja puudutatult isikult xxx remondi

maksumuse hüvitamist summas 5 401,40 eurot. xxx arvestas avaldaja maha kindlustusvõtja

omavastutuse summas 190 eurot. 07.02.2022. a saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja,

milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 4 354,20 eurot

hiljemalt 21.02.2022. a. Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks, mistõttu

saatis avaldaja puudutatud isikule 05.04.2022. a e-kirja, milles andis puudutatud isikule

täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 12.04.2022. a. Kirjas selgitas avaldaja, et kui

puudutatud isik nõuet tähtajaks ei täida, pöördub avaldaja oma õiguste kaitseks kohtusse.

Kohtumenetluses nõuab avaldaja puudutatult isikult üksnes remondi maksumuse hüvitamist

summas 4 354,20 eurot.

Avaldaja palub mõista välja S Rlt Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja põhinõue

summas 9 755,60 eurot ja viivis põhinõudelt 2 023,63 eurot alates 19.04.2024. a kuni

põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Jätta kõik

menetluskulud S R kanda (avalduse esitamise seisuga on avaldaja menetluskuluks riigilõiv

50,00 eurot) ja mõista see S Rlt Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja. Mõista S Rlt

Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2

2. Kohtumäärus ja avaldus toimetati puudutatud isikule kätte 06.05.2024. a allkirja vastu.

Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult esitama avaldusele omapoolsed

vastuväited või vastuse. Puudutatud isik kohtule vastanud ja vastuväiteid avaldusele esitanud ei

ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab avalduse.

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lõike 1 p 1 järgi lahendab kohus

hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-19-19561 punkti 14

järgi lahendatakse hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja,

kuivõrd temale on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lõike 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu.

5. TsMS 477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele

vastamiseks. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas

võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud.

6. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi

eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik nõuda teiselt korteriomanikult

kahju hüvitamist VÕS §-de 115 lg 1, 127 ja 128 alusel (RKTKo 3-2-1-129-13 p 22). See

kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt korteris asuvate

tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh nende purunemist ja lekkeid. Riigikohus on

leidnud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule

kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid (RKTKo 3-2-1-129-13 p 34).

7. Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt

hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku

vastu. Kindlustusvõtja ja puudutatud isik on samas majas asuvate erinevate korterite omanikud.

Puudutatud isiku korterist tekkinud veekahju kahjustas kindlustusvõtja korterid.

Järelikult tuleneb võlasuhe korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab

korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi.

8. VÕS § 132 lõigete 1, 3 kohaselt, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku

hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse

vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab

kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta

hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.

9. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kodukindlustuse poliisi nr xxx,

kodukindlustuse sertifikaadi xxx, vara kahju avaldused, ehitise ülevaatusakti ja kahju

ülevaatuse aktid nr 1924 ja 1925, fotod (korter nr xxx ja xxx), korterite remonditööde

pakkumised, 10.02.2022. a ja 07.022.2022. a kahjunõuded S Rle, kohtuhoiatused.

3

10. Avaldaja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel VÕS § 115, § 127 lg 1-4, § 132, § 492

lg 1. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema

rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et

võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav.

Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

11. Vastutusest vabanemiseks tulnuks S Rl tõendada, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu

ning seetõttu ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest. S.R

ei ole tõendanud ka seda, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja

tema korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka

Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49).

12. Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste

olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust, põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud

isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks

kahju tekkinud.

13. S R kohtule omapoolseid vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta

korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks vabandatav. Eeltoodust

tulenevalt loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud.

14. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivis.

15. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

16. Avaldaja on arvestanud viivist perioodi 13.04.2022. a kuni 18.04.2024. a eest summas 2

023,63 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud.

17. TsMS § 367 kohaselt võib esitada viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest

18. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud

viivised 2 023,63 eurot ja lisanduva viivise alates 19.04.2024. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 järgi ettenähtud määras.

19. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse.

Menetluskulude jaotus

20. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

4

21. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus S Rlt välja avaldaja menetluskulude katteks 50 eurot

22. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 17.02.2026 määrusega.

5