2-23-102619/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.05.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-102619

Tsiviilasi

Advokaadibüroo HansaLaw OÜ hagi OÜ Peipus

Grupp vastu põhivõla ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

2748,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Advokaadibüroo HansaLaw OÜ (registrikood

11055205, asukoht Gonsiori 7, 10117 Tallinn)

Hageja esindajad: vandeadvokaat Vahur Kivistik ja

vandeadvokaat Gerly Kask (Advokaadibüroo

HansaLaw OÜ, e-post vahur.kivistik@hanslaw.ee)

Kostja: OÜ Peipus Grupp (registrikood 14386368,

asukoht Peterburi tee 71, 11415 Tallinn, e-post

peipsi.holding@gmail.com, peipus.grupp@gmail.com)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista OÜ-lt Peipus Grupp advokaadibüroo HansaLaw OÜ kasuks

põhivõlgnevus 2 094,21 eurot.

3. Välja mõista OÜ-lt Peipus Grupp advokaadibüroo HansaLaw OÜ kasuks

sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 778, 95 eurot

4. Välja mõista OÜ-lt Peipus Grupp advokaadibüroo HansaLaw OÜ kasuks

viivised alates 25.05.2024 kuni põhivõlgnevuse 2094,12 eurot täieliku tasumiseni

määras 0,05% päevas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.

5. Jätta menetluskulud OÜ Peipus Grupp kanda.

6. Välja mõista OÜ-lt Peipus Grupp advokaadibüroo HansaLaw OÜ kasuks

menetluskulud (riigilõiv) summas 385 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejatele

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni

tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Advokaadibüroo HansaLaw OÜ esitas Harju Maakohtule hagi OÜ Peipus Grupp vastu,

milles palus:

-

mõista OÜ-lt Peipus Grupp advokaadibüroo HansaLaw OÜ kasuks välja

põhivõlgnevus 2 094,21 eurot;

-

mõista OÜ-lt Peipus Grupp välja advokaadibüroo OÜ kasuks sissenõutavaks

muutunud viivis kuni 09.03.2023 kokku summas 326,03 eurot;

-

mõista OÜ-lt Peipus Grupp välja advokaadibüroo HansaLaw OÜ kasuks alates

10.03.2023 kuni põhivõlgnevuse 2094,12 eurot täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määrast;

-

jätta kõik menetluskulud OÜ Peipus Grupp kanda.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 11.10.2021

kliendilepingu, millega pooled leppisid kokku õigusteenuses – esindamine kõigis kolmes

halduskohtumenetluse astmes Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse tühistamiseks. Vastavalt

kliendilepingule leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja tasub hagejale tööülesannete

täitmise eest tunnihinna alusel 145 eurot. Tulenevalt kliendilepinguga kokku lepitud käsundist

esindas hageja kostjat halduskohtumenetluses nr 3-21-2488.

3. Hageja väljastas kostjale 25.03.2022 arve nr 1903337 koos tööaruandega perioodil

07.03.2022 - 25.03.2022 osutatud õigusteenuse eest, mahus 7:45h ja summas 1361,94 eurot.

Arve tasumise tähtpäev oli 01.04.2022. Kostja arvet ei tasunud.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 14.04.2022 otsusega osaliselt OÜ Peipus Grupp kaebuse.

5. Hageja esitas kostjale 03.05.2022 arve nr 1903519 koos tööaruandega perioodil 18.04.2022

osutatud õigusteenuse eest, mahus 0:30h ja summas 87,88 eurot. Arve tasumise tähtpäev oli

10.05.2022. Kostja arvet ei tasunud.

6. Tallinna Ringkonnakohus võttis 18.05.2022 määrusega menetlusse Maksu- ja Tolliameti

apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 14.04.2022 otsuse peale, millega muuhulgas

kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse apellatsioonkaebusele 30 päeva jooksul

Ringkonnakohtu määruse kättetoimetamisest arvates. Kostja vastusnõude tähtaeg oli

17.06.2022.

7. Hageja edastas 15.06.2022 kostja e-postile peipsi.holding@gmail.com kirja seoses

maksuhalduri apellatsiooniga. Kostja hageja e-kirjale ei vastanud.

8. Hageja väljastas kostjale 02.06.2022 arve nr 19035828 koos esitatud tööde raportiga

summas 87,88 eurot. Arve tasumise kuupäev oli 09.06.2022. Nimetatud arve on kostja poolt

tasumata.

9. Hageja esitas kostja nimel 17.06.2022 vastuse apellatsioonkaebusele.

10. Vastavalt hageja ja kostja vahel 11.10.2021 sõlmitud kliendilepingule täitis hageja kostja

käsundit ja esindas kostjat nii Tallinna Halduskohtus toimunud kohtumenetluses kui ka

Tallinna Ringkonnakohtus.

11. Vastavalt kliendilepingule leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja tasub hagejale

tööülesannete täitmise eest tunnihinna alusel 145 eurot. Vastavalt kliendilepingu punktile 4.1

on kliendil õigus esitada Büroole pretensioon Büroo poolt esitatud arvetele (mh tööde

aruandele) 20 päeva jooksul pretensiooni alguseks olevate asjaolude teadasaamisest või teada

saama pidamisest Kliendi poolt. Juhul, kui Klient pretensiooni ei esita, siis kuulub arve

maksmisele täies mahus. Kui Klient esitab pretensiooni, siis lahendatakse küsimus

läbirääkimiste teel või kohtus. Kliendilepingu punkti 7.1 kohaselt Büroo esitab Kliendile arve

tööülesannete täitmisega seotud tasu ja kulude hüvitamiseks teenuse osutamisele järgneval

kuul, millest on maha arvatud tasutud ettemaks. Bürool on õigus esitada arveid ka jooksval

kuul, kui tehtud töö maht on vähemalt 5 tundi. Koos arvega esitatakse tööaruanne, kus

kajastub tehtud tööde kirjeldus, kuupäev ja kestvus. Arve või ettemaksuteatise väljastamisel

kuulub see tasumisele näidatud tähtaja jooksul. Makse selgitusse peab Klient märkima arve

numbri või teatise kuupäeva. Kliendilepingu punkti 7.2 kohaselt nii arve kui tööaruande võib

Kliendile edastada e-posti teel ilma allkirjastamata. Arve võib maksta Kliendi eest ka kolmas

isik. Kliendilepingu punktis 8.1 leppisid pooled kokku, et hageja kostja poolt arve tähtajaks

tasumata jätmisel on hagejal õigus peatada Tööülesannete täitmine, nõuda viivist 0,05%

tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni arve täies ulatuses tasumiseni ning punkti 8.2

kohaselt on kostja kohustatud hagejale hüvitama kõik lisakulud, mis hagejal tekivad seoses

kostja poolt tähtaegselt tasumata summade sissenõudmisega.

12. 01.08.2022 edastas kosta hagejale e-kirja, milles teatas, et OÜ Peipus Grupp ei tea, mida

oli tehtud, mis eesmärgiga ja OÜ-le Peipus Grupp ei ole teatatud missugune töö oli tegelikult

tehtud, mistõttu ei saa tunnistada need hiljem esitatud arved.

13. 02.08.2022 vastas hageja esindaja kostja e-kirjale, kus selgitas, et hageja ei ole esitanud

14.04.2022 Tallinna Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebust nagu oli ka kostjaga läbi

arutatud. Hageja selgitas kostjale 02.08.2022 vastuskirjas, et kuna maksuvaidlus ei ole

lõppenud (millele viitas mh ka hageja 15.06.2022 saadetud kiri MTA apellatsioonkaebuse

kohta) ja esindussuhe on kehtiv, siis vastavalt õigusteenuse lepingule on hageja kohustus

pooleliolevas vaidluses teenust edasi osutada. Kohtumäärus MTA apellatsioonkaebusele

vastamiseks on täitmiseks kohtu määratud tähtajaks, mis oli 17.06.2022. Hageja selgitas, et

kõik hageja poolt esitatud ja kostja poolt maksmata arved seonduvad 11.10.2021 sõlmitud

kliendilepinguga. Kusjuures 25.03.2022 arve nr 1903337 summas 1361,94 eurot on seotud

kostja esindamisega Halduskohtus. 03.05.2022 arve nr 1903519, 02.06.2022 arve nr 1903582

ja 05.07.2022 arve nr 1903753 on seotud MTA apellatsioonkaebuse analüüsiga ja sellele

vastamisega, töö on tehtud kostja huvides ja eesmärgil, et Halduskohtu otsus jääks muutmata.

14. Vaatamata sellele, et hageja on 11.10.2021 kliendilepingus nimetatud käsundi täitnud ja

kostja on õigusteenuse kätte saanud, ei ole kostja hageja poolt punktides 10 – 13 nimetatud

arveid tasunud. Seega on punktides 10 - 13 tulemus saabunud ja kostjale väljastatud arved

kuuluvad tasumisele.

15. Kuna kostja hageja poolt väljastatud arveid ei tasunud, edastas hageja kostjale 21.12.2022

nõudeavalduse ja kliendilepingu ülesütlemise hoiatuse.

16. Hageja on seisukohal, et kostja on 11.10.2021 sõlmitud kliendilepingut rikkunud olles

jätnud omapoolsed lepingulised kohustused täitmata.

17. Hageja nõuab kostjalt 11.10.2021 sõlmitud kliendilepinguga ja 25.03.2022 arvega nr

1903337 summas 1361,94 eurot, 03.05.2022 arvega nr 1903519 summas 87,88 eurot,

02.06.2022 arvega nr 1903582 summas 87,88 eurot ja 05.07.2022 arvega nr 1903753 summas

556,51 eurot võetud rahalise kohustuse kokku summas 2094,21 euro täitmist.

18. Vastavalt hageja ja kostja vahel 11.10.2021 sõlmitud kliendilepingu punktile 8.1 on

hageja õigus nõuda kostja poolt arve tähtajaks tasumata jätmisel viivist 0,05% tasumata

summalt iga viivitatud päeva eest kuni arve täies ulatuses tasumiseni.

KOSTJA SEISUKOHT

19. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.

20. Kostja vastuse kohaselt juhul, kui Advokaadibüroo HansaLaw OÜ Vahur Kivistik oleks

teinud täiendavat juriidilist tööd, oleks pidanud selle kohta teatama kostjale ja esitama

materjalid, missugune töö on konkreetselt tehtud. Vahur Kivistik seda ei ole teinud. Näiteks

kiri töö tellimise kohta 23.09.2021 a ja 07.10.2021 a., kus võeti kontakt P. K. ja esitati

küsimused.

21. 09.03.2023 a. HansaLaw OÜ esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulas saatis kostjale kirja

lepingu ülesütlemise avaldus. Kostjale ei ole arusaadav, mispärast Vahur Kivistik, kellel on

advokaadibüroo, võttis veel appi vandeadvokaat Tõnu Tuulas. HansaLaw OÜ kiri 09.03.2023

a. L. K. allkirjaga, et tema saadab vandeadvokaat Tõnu Tuulase ülesandel kliendilepingu

ülesütlemise avalduse ja volikirja juhatuse liikme Vahur Kivistiku allkirjaga.

22. Vahur Kivistiku volituse alusel Tõnu Tuulas palus tühistada kliendilepingu, kuid

tegelikult kostja kliendilepingut ei ole saanud, vaatamata sellele, et Advokaadibüroo

HansaLaw OÜ Vahur Kivistikku paluti esitada leping tutvumiseks. Kostja sai

kliendilepinguga tutvuda ainult kohtu materjalidest, kus on näha, et lepingule on alla

kirjutanud tundmatu isik. Teisel ja kolmandal lehel on alla kirjutanud ainult üks inimene,

tundmatu isik, kus kostja allkirjad puuduvad. Neljandal lehel on Advokaadibüroo HansaLaw

OÜ allkiri Vahur Kivistik ja peab olema advokaadi allkiri, kes sellega peaks tegelema, aga

allkiri puudub. Leping on ekslikult saadetud e-posti aadressile peipsi.holding@gmail.com,

kuid tegelikult peaks olema Peipus Grupp OÜ või paulkarberg@gmail.com. Lepingus on ära

märgitud P. K. telefon, oli võimalik helistada igal ajal, võtta ühendust P. K..

23. Selle alusel kostja on arvamusel, et leping on vale ja ei vasta tõele, sellepärast Vahur

Kivistik otsustas teha juriidiline käik, et lõpetada kliendileping ja sellega saaks motiveerida, et

kliendileping oli olemas.

24. Advokaadibüroo HansaLaw OÜ esitas kohtumaterjalides arve: Arve nr. 1903753 05.07.22

summas 463.76-õigusteenus. Selle arve järgi on Advokaadibüroo HansaLaw OÜ teostanud

õigusteenust 15.06.22 ja 17.06.22, see tähendab kahe päeva jooksul. Tegelikult selle perioodi

jooksul kostja ja P. K. teenust ei ole kätte saanud ja teenust ei ole tellinud ja kirjas ei ole ära

märgitud, missugune õigusteenus oli tehtud. Lihtsalt hind ja tasustamise aeg. Kuid tegelikult

peab konkreetselt ära märkima, missugune töö on tehtud ja andma kliendile seletuse ja

kooskõlastama planeeritava teenuse. Aga antud olukorras kostja ja P. K. selle kohta ei tea

midagi. Kostja ei ole saanud nende käest ühtegi tõendavat dokumenti.

25. Arve juurde oli esitatud raport, kus peab olema märgitud töö sisu, aga selle asemel on

kirjutatud lihtsalt muu. Ei ole esitatud dokumendi sisu kliendile. Samuti selle raporti sees on

kirjas dokumendi koostamine, aga missuguse dokument on koostatud, kostjale ja P. K.le ei

ole teatatud ja ei ole kooskõlastatud ja ei ole saadetud. Seda arvet kostja ja P. K. ei tunnista,

kuna on näiline.

26. Arve 1903582 02.06.22 summas 73.23 EUR. Õigusteenuse arve sisu-õigusteenus.

Missugune teenus on teostatud, ei ole ära märgitud. Tegelikult niisugust teenust kostja ei ole

kätte saanud. See arve on näiline. Aga mis töö on tehtud, kostjale ja P. K. le ei ole teatatud ja

ei ole kooskõlastatud ja ei ole saadetud. Samuti on arvel märgitud bürootasu, niisugust

bürootasu, kui P. K. ja Vahur Kivistik olid esimesel korral kokku saanud, sellist kokkulepet ei

ole olnud.

27. Raport tehtud tööde kohta- töö sisu- dokumentide analüüs 20.mai 2022 a., kus on kirjas

apellatsioonikaebusega tutvumine ja analüüs. See ei vasta tõele, juhul kui Advokaadibüroo

HansaLaw OÜ ise valmistas ette dokumendid, siis ei ole mõtet nendega rohkem tutvuda ja

teha analüüsi. Seda teenust ei ole kätte saanud, see arve on näiline, nagu ka esimene.

28. Arve 1903519 03.03.22, summa 73.23 EUR. Arve on täpselt sama, nagu 1903582, sama

summa ja samad tunnid. Selle arve Vahur Kivistik lihtsalt oli kopeerinud ja ise ei ole

märganud, et näiliste arvete hulgas on juba samad andmed. Teenust ei ole tellitud ja ei ole

kätte saadud. Arve ja tööde raport on näiline.

29. Arve 1903337 25.03.22, summa 1134.96 EUR. See arve on näiline ja teenust ei ole kätte

saadud. Ei ole tellitud teenust ja ei ole kooskõlastatud.

30. Raporti periood 07.03.22-25.03.22, kus on kirjas maksuameti vastusega tutvumine, kuid

kostja ja P. K. sellega ei ole kursis. Peab tööd kooskõlastama kliendiga ja tõendama, et töö on

tehtud. Selle esitatud arve ja raporti sees ei ole ära märgitud, missugune konkreetne töö on

tehtud. Kostjale ja P. K.le ei ole teatatud sellest, et nemad tegelevad õigusteenusega peale

seda, kui Vahur Kivistiku ettepanekul oli õigusteenus selle kohta lõpetatud. Kliendiga, see

tähendab P. K. mingisugust nõupidamist ei ole olnud. See arve ja tööde raport on näilised.

Advokaadibüroo HansaLaw OÜ ja P. K. vahel oli kokkulepe Vahur Kivistiku ettepanekul

peale esimest kohtuistungit, et nemad lõpetavad juriidilise teenus, kuna ei ole perspektiivi

edasi kaevata ja P. K. rohkem ei ole kohtunud.

31. Kostja vaidleb vastu viivise nõudele. Tööd ei ole tehtud, teenust ei ole tellitud ja ei ole

suhelnud. Raport on näiline.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

32. Kohus leiab, et hagi rahuldada.

33. Hageja nõuab kostjalt haldusasjas nr 3-21-2488 Tallinna Halduskohtus ja Tallinna

Ringkonnakohtus esindamisega seotud arvete tasumist.

34. Pooltevahelise õigusteenuse osutamise lepingu puhul on tegemist käsunduslepinguga.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja)

vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi),

käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kui käsundi

täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi

oma majandus- või kutsetegevuses, kuid tasus ei ole kokku lepitud, kuulub VÕS § 627 lg-te 1

ja 2 kohaselt maksmisele vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Advokaaditasu lepitakse AdvS §

60 lg 1 järgi kokku kliendilepingus.

35. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel on kirjalikult sõlmitud kliendileping.

Kohus ei nõustu kostja väitega, et kliendilepingut ei ole poolte vahel sõlmitud. Kohtule

esitatud 11.10.2021 kliendilepingu esimese ja neljanda lehekülje on allkirjastanud hageja

esindajana juhatuse liige Vahur Kivistik ja kostja esindajana juhatuse liige P. K.. Asjaolu, et

kostja esindaja ei ole allkirjastanud kliendilepingu teist ja kolmandat lehekülge, ei tähenda

seda, et kliendilepingut pole sõlmitud. Lepingu sõlmimiseks ei pea olema lepingu kõik

leheküljed allkirjastatud lepingupoolte poolt. Piisab kui lepingu viimane lehekülg on

allkirjastatud mõlema lepingupoole poolt. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahel on

sõlmitud 11.10.2021 kliendileping, millega pooled leppisid kokku õigusteenuses – esindamine

kõigis kolmes halduskohtumenetluse astmes Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse tühistamiseks

(dtl 47-50).

36. Samuti on väär kosja väide, et hageja ei ole saanud kostja käest volikirja. Hageja on

selgitanud, et 11.10.2021 toimunud kohtumisel advokaadibüroos kostja allkirjastas

omakäeliselt nii kliendilepingu kui ka volikirja, kliendilepingu ja volikirja originaalid jäid

hageja kätte ja kostjale anti kliendilepingut koopia. Kohtule esitatud väljatrükist

vandeadvokaat Vahur Kivistik kalendrist nähtub, et kostja käis esimesel konsultatsioonil

hageja juures 29.09.20221 ja järgmine kohtumine toimus advokaadibüroos 11.10.2021 (dtl

201-202). Kohus tuvastab, et kostja juhatuse liige P. K. on omakäeliselt allkirjastanud

volikirja, millega volitab Advokaadibüroo HansaLaw OÜ vandeadvokaati Vahur Kivistikku

ja tehnilistes küsimustes juristi Jane Ristisaart esindama kostja kõigis kolmes

halduskohtumenetluse astmes Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse tühistamiseks (dtl 203).

Seega on kostja allkirjastanud volikirja hageja poolt kostja esindamiseks kõigis kohtuastmetes

maksuotsuse tühistamiseks.

37. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja advokaadid esitasid kaebuse Tallinna Halduskohtul

MTA 03.08.2021 maksuotsuse osalise tühistamise nõudes. Paljasõnaline on kostja väide, et

pärast esimest kohtuistungit 28.03.2022 Tallinn Halduskohtus, kliendileping lõpetati, kuna

edasi tegeleda pole perspektiivi. Nimetatud kostja väide ei ole ka eluliselt usutav, sest miks

oleks kostjat esindanud vandeadvokaat Vahur Kivistik pidanud andma etteruttavalt hinnangu

menetlusele, kui oli veel teadmata, mida otsustab esimese astme kohus.

38. Kohus tuvastab, et Tallinn Halduskohus 14.04.2022 rahuldas haldusasjas nr 3-2-1-2488

osaliselt kostja kaebuse. Kostjat esindasid Tallinna Halduskohtus hageja vandeadvokaadid

Vahuri Kivistik ja Gerly Kask (dtl 52-60). Tallinna Halduskohtu 14.04.2022 otsusest

nähtuvalt kaebaja (kostja) esitas taotluse MTA-lt menetluskulude väljamõistmiseks kokku

summas 4371,25 eurot ilma käibemaksuta. Kohtuotsusest nähtuvalt kaebaja esitas järgmised

Advokaadibüroo HansaLaw OÜ arved: 1) arve nr 1902796 (11 tundi x 145 eur) summas

1914,00 eurot; 2) arve nr 1902928 (4,5 tundi x 145 eur) summas 783,00 eurot; 3) arve nr

1903337 (7,75 tundi x 145,00 eur) summas 1348,50 eurot; arve nr 1903339 (6,00 tundi x 145

eur)summas 1044 eurot. Vaidlust ei olnud selle üle, et kaebaja on käibemaksukohustuslane ja

käesolev vaidlus puudutab tema ettevõtlust. Tallinna Halduskohtu hinnangul õigusabikulud

olid vajalikud ja põhjendatud, arvestades kohtuasja keerukust. Kuivõrd kohus rahuldas

kaebuse umbes pooles ulatuses, mõistis kohus MTA-lt välja kaebaja kasuks 2120,75 eurot

(ilma käibemaksuta) õigusabikulusid ning 65 eurot riigilõivu, kokku 2185,75 eurot.

39. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et vastavalt poolte vahel sõlmitud

kliendilepingule hageja vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Gerly Kask esindasid kostjat kogu

menetluse vältel Tallinna Halduskohtus.

40. Kohus tuvastab, et 18.04.2022 saatis hageja esindaja vandeadvokaat Gerly Kask kostja e-

postile: peipsi.holding@gmail.com e-kirja, mille teavitas Tallinna Halduskohtu otsusest.

Muuhulgas selgitas hageja kostjale, et kohtuotsuse peale võib edasi kaevata 30 päeva jooksul.

Hageja andis ka kostjale teada, et juhul kui maksuhaldur apelleerib, on kostjal võimalik

esitada vastuapellatsioon, mida soovitas hageja kostjal tõsisemalt kaaluda (dtl 60-61). Kohus

tuvastab, et Tallinna Ringkonnakohus võttis 18.05.2022 määrusega menetlusse Maksu- ja

Tolliameti apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 14.04.2022 otsuse peale, millega

muuhulgas kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse apellatsioonkaebusele 30 päeva jooksul

Ringkonnakohtu määruse kättetoimetamisest arvates. Hageja vastusnõude tähtaeg oli

17.06.2022 (dtl 78). Kohus tuvastab, et hageja esindaja Gerly Kask edastas kostjale

15.06.2022 e-postile peipsi.holding@gmail.com kirja seoses maksuhalduri apellatsiooniga,

milles palus kostjal saata vastus hiljemalt 17.06.2022 lõunaks kl 12 hageja esindaja poolt

esitatud küsimustele (dl 79). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt saatis hageja 15.06.2022 e-

kirja samale e-posti aadressile, mida kostja oli avaldanud hagejale kliendilepingu sõlmimisel

(dtl 47-50). Vaidlust pole selle üle, et kostja hageja e-kirjale ei vastanud. Kohus tuvastab, et

hageja esitas 17.06.2022 vastuse apellatsioonkaebusele (dtl 81-84). Kuna maksuvaidlus ei

olnud lõppenud, millele viitas ka hageja esindaja tema poolt kostjale 15.06.2022 saadetud e-

kirjas MTA apellatsioonkaebuse kohta ja esindussuhe oli kehtiv, siis vastavalt poolte vahel

sõlmitud kliendilepingule oli hagejal kohustus pooleliolevas vaidluses kostjale teenust edasi

osutada ja vastus MTA apellatsioonkaebusele esitada. Juhul kui kostja oleks soovinud

kliendilepingu lõpetada, siis oleks kostja saanud seda igal ajal teha, tehes hagejale vastava

tahteavalduse. Kohtule ei ole esitatud ühegi tõendit selle kohta, et kostja oleks teavitanud

hagejat soovist kliendileping lõpetada. Hoopis hageja on 21.12.2022 edastanud kostjale

nõudeavalduse ja kliendilepingu ülesütlemis hoiatuse seoses hageja poolt väljastatud arvete

tasumata jätmisega (dtl 95-105).

41. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 11.10.2021 kliendilepingu,

millega pooled leppisid kokku õigusteenuses – esindamine kõigis kolmes

halduskohtumenetluse astmes Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse tühistamiseks. Vastavalt

kliendilepingu punktile 4.1 on kliendil õigus esitada Büroole pretensioon Büroo poolt esitatud

arvetele (mh tööde aruandele) 20 päeva jooksul pretensiooni alguseks olevate asjaolude

teadasaamisest või teada saama pidamisest Kliendi poolt. Juhul, kui Klient pretensiooni ei

esita, siis kuulub arve maksmisele täies mahus. Kui Klient esitab pretensiooni, siis

lahendatakse küsimus läbirääkimiste teel või kohtus. Kliendilepingu punkti 7.1 kohaselt

Büroo esitab Kliendile arve tööülesannete täitmisega seotud tasu ja kulude hüvitamiseks

teenuse osutamisele järgneval kuul, millest on maha arvatud tasutud ettemaks. Bürool on

õigus esitada arveid ka jooksval kuul, kui tehtud töö maht on vähemalt 5 tundi. Koos arvega

esitatakse tööaruanne, kus kajastub tehtud tööde kirjeldus, kuupäev ja kestvus. Arve või

ettemaksuteatise väljastamisel kuulub see tasumisele näidatud tähtaja jooksul. Makse

selgitusse peab Klient märkima arve numbri või teatise kuupäeva. Kliendilepingu punkti 7.2

kohaselt nii arve kui tööaruande võib Kliendile edastada e-posti teel ilma allkirjastamata.

Arve võib maksta Kliendi eest ka kolmas isik. Kliendilepingu punktis 8.1 leppisid pooled

kokku, et hageja kostja poolt arve tähtajaks tasumata jätmisel on hagejal õigus peatada

Tööülesannete täitmine, nõuda viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni

arve täies ulatuses tasumiseni ning punkti 8.2 kohaselt on kostja kohustatud hagejale

hüvitama kõik lisakulud, mis hagejal tekivad seoses kostja poolt tähtaegselt tasumata

summade sissenõudmisega.

42. Kohtule esitatud hageja poolt kostjale esitatud ettemaksuarve nr 253, arved 1902796,

1902928 ja 1903339 ning maksekorraldused nimetatud arvete tasumise kohta tõendavad, et

kostja aktsepteeris kliendilepingu tingimusi, mh tunnitasu suurust 145 eurot (dtl 226-236).

43. Kohus tuvastab, et hageja väljastas kostjale 25.03.2022 arve nr 19033372 koos

tööaruandega perioodil 07.03.2022 - 25.03.2022 osutatud õigusteenuse eest, mahus 7:45h ja

summas 1361,94 eurot. Arve tasumise tähtpäev oli 01.04.2022. Tööaruande kohaselt on

hageja osutanud järgmist teenust: 07.03.2022 tutvus MTA vastusega kaebusele, 0:20 h,

09.03.2022 Asja materjalide täiendav analüüs tulenevalt MTA vastusest ja kohtunõudest, 1:30

h 11.03.2022 suhtlus MTA vaidemenetlejaga, suhtlus raamatupidajaga, e-kiri küsimustega

kliendile, 0:25 h 15.03.2022 Dokumendi analüüs Täiendav seisukoht kohtule, 2:00 h

21.03.2022 MTA vastusega kohtunõudele tutvumine, 0:10 h 25.03.2022 Suhtlus kliendiga

MTA täiendavate tõenditega seoses, 0:10 h 25.03.2022 Kohtuistungiks ettevalmistumine

Kohtuistungiks valmistumine, 1:00 h 25.03.2022 Kohtuistungiks ettevalmistumine

Kohtuistungiks valmistumine, 1:00 h 25.03.2022 Konsultatsioon Nõupidamine kliendiga

kohtuistungiga seoses, 0:35 h 25.03.2022 Konsultatsioon Nõupidamine kliendiga

kohtuistungiga seoses, 0:35 h (dtl 85-86). Kostja ei ole päras arve saamist nimetatud arvele

vastuväiteid esitanud ega arvet tasunud.

44. Kohus tuvastab, et hageja esitas kostjale 03.05.2022 arve nr 19035194 koos tööaruandega

perioodil 18.04.2022 osutatud õigusteenuse eest, mahus 0:30h ja summas 87,88 eurot. Arve

tasumise tähtpäev oli 10.05.2022. Tööaruande kohaselt on hageja osutanud järgmist teenust:

18.04.2022 Dokumendi analüüs 14.05.2022 kohtuotsusega tutvumine ja kliendile edastamine,

0:30 h (dtl 86-88). Kostja ei ole päras arve saamist nimetatud arvele vastuväiteid esitanud ega

arvet tasunud.

45. Kohus tuvastab, et hageja väljastas kostjale 02.06.2022 arve nr 19035828 koos esitatud

tööde raportiga summas 87,88 eurot. Arve tasumise kuupäev oli 09.06.2022. Tööaruande

kohaselt on hageja: 20.05.2022 Dokumendi analüüs MTA apellatsioonkaebusega tutvumine ja

analüüs, 0:30 (dtl 89-90). Kostja ei ole päras arve saamist nimetatud arvele vastuväiteid

esitanud ega arvet tasunud.

46. Kohus tuvastab, et hageja väljastas kostjale 05.07.2022 arve nr 1903753 koos esitatud

tööde raportiga summas 556,51 eurot. Arve tasumise kuupäev oli 12.07.2022. Tööaruande

kohaselt on hageja: 17.06.2022 Dokumendi koostamine Vastus apellatsioonkaebusele, 3:00h

(dtl 91-92). Kostja ei ole päras arve saamist nimetatud arvele vastuväiteid esitanud ega arvet

tasunud.

47. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt 01.08.2022 on kostja edastanud hagejale e-kirja,

milles teatas, et OÜ Peipus Grupp ei tea, mida oli tehtud, mis eesmärgiga ja OÜ-le Peipus

Grupp ei ole teatatud missugune töö oli tegelikult tehtud, mistõttu ei saa tunnistada need

hiljem esitatud arved (dtl 95), millele on 02.08.2022 hageja esindaja vastanud, kus on

selgitanud, et hageja ei ole esitanud 14.04.2022 Tallinna Halduskohtu otsusele

apellatsioonkaebust nagu oli ka kostjaga läbi arutatud. Hageja selgitas kostjale 02.08.2022

vastuskirjas, et kuna maksuvaidlus ei ole lõppenud (millele viitas mh ka hageja 15.06.2022

saadetud kiri MTA apellatsioonkaebuse kohta) ja esindussuhe on kehtiv, siis vastavalt

õigusteenuse lepingule on hageja kohustus pooleliolevas vaidluses teenust edasi osutada.

Kohtumäärus MTA apellatsioonkaebusele vastamiseks on täitmiseks kohtu määratud

tähtajaks, mis oli 17.06.2022. Hageja selgitas, et kõik hageja poolt esitatud ja kostja poolt

maksmata arved seonduvad 11.10.2021 sõlmitud kliendilepinguga (dtl 93-94).

48. Kostja väiteks eelnimetatud arvete mittetasumise osas on põhjendus, et kostja ei ole

eelnimetatud arvetes märgitud õigusteenust tellinud, arvetes ei ole märgitud, millist

õigusteenust on osutatud, arvetes märgitud tööd ei ole kostjaga kooskõlastatud. Kohus leiab,

et kostja vastuväited on põhjendamatud. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, siis hageja ja

kostja sõlmisid 11.10.2021 kliendilepingu, millega pooled leppisid kokku õigusteenuses –

esindamine kõigis kolmes halduskohtumenetluse astmes Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse

tühistamiseks. Hageja on osutanud õigusteenust halduskohtumenetluses nr 3-2-1-2488

Tallinna Halduskohtus ja vastuse esitamisel Maksu-ja Tolliameti apellatsioonkaebusele.

49. Tallinna Halduskohus on 14.04.2022 kohtuotsuses hinnanud kostja õigusabikulude

suurust ja on asunud seisukohale, et kostja õigusabikulud olid vajalikud ja põhjendatud,

arvestades kohtuasja keerukust. Kuivõrd kohus rahuldas kaebuse umbes pooles ulatuses,

mõistis kohus MTA-lt välja kaebaja kasuks 2120,75 eurot (ilma käibemaksuta)

õigusabikulusid ning 65 eurot riigilõivu, kokku 2185,75 eurot. Seega oli hageja poolt kostjale

osutatud õigusteenus vajalik ja põhjendatud. 25.03.2022 arvele nr 190337 lisatud

tööaruandest nähtub hageja poolt osutatud õigusabiteenuse sisu. Seega on ebaõige ka kostja

väide, et ta ei tea, millist teenust on talle osutatud.

50. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 18.04.2022 saatis hageja esindaja vandeadvokaat Gerly

Kask kostja e-postile: peipsi.holding@gmail.com e-kirja, mille teavitas Tallinna Halduskohtu

otsusest. Hageja on esitanud kostjale 03.05.2022 arve nr 19035194 koos tööaruandega, mille

kohaselt on hageja osutanud järgmist teenust: 18.04.2022 Dokumendi analüüs 14.05.2022

kohtuotsusega tutvumine ja kliendile edastamine, 0:30 h. Kuna vastavalt poolte vahel

sõlmitud kliendilepingule esindasid hageja vandeadvokaadid kostjat Tallinna Halduskohtus,

siis oli ka hageja ülesanne Tallinna Halduskohtu otsusega tutvuda ja sellest klienti teavitada.

Seega on hageja osutanud kostjale arvel nr 19035194 märgitud teenust.

51. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Tallinna Ringkonnakohus võttis 18.05.2022 määrusega

menetlusse Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 14.04.2022

otsuse peale hageja esindaja Gerly Kask edastas kostjale 15.06.2022 e-postile

peipsi.holding@gmail.com kirja seoses maksuhalduri apellatsiooniga, milles palus kostjal

saata vastus hiljemalt 17.06.2022 lõunaks kl 12 hageja esindaja poolt esitatud küsimustele.

Kostja seisukohta ei esitanud. Hageja vandeadvokaadid Vahur Kivisti ja Gerly Kask esitasid

17.06.2022 vastuse apellatsioonkaebusele. Kuna kostja ei teavitanud hagejat selle osas, et ta ei

soovi esitada vastust maksuhalduri apellatsioonile, siis oli kliendilepingust tulenevalt hageja

ülesanne esitada vastus maksuhalduri apellatsioonile. Seega on hageja osutanud kostjale

arvetes nr 19035828 ja 1903752 märgitud teenust. Samuti on ebaõige ka kostja väide, et ta ei

tea, millist teenust on talle osutatud.

52. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus leiab, et kuna

kostja ei täitnud 11.10.2021 hagejaga sõlmitud kliendilepinguga võetud kohustust ning on

jätnud tasumata hageja poolt väljastatud 25.03.2022 arve nr 1903337 summas 1361,94 eurot,

03.05.2022 arve nr 1903519 summas 87,88 eurot, 02.06.2022 arve nr 1903582 summas 87,88

eurot ja 05.07.2022 arve nr 1903753 summas 556,51 eurot, sellest tulenevalt on kostja oma

kohustust rikkunud. Rikkumist vabandavad asjaolud puuduvad. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS §

108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohustuse rikkumise korral nõuda

võlgnikult alati selle täitmist.

53. Hageja nõuab kostjalt 11.10.2021 sõlmitud kliendilepinguga ja 25.03.2022 arvega nr

1903337 summas 1361,94 eurot, 03.05.2022 arvega nr 1903519 summas 87,88 eurot,

02.06.2022 arvega nr 1903582 summas 87,88 eurot ja 05.07.2022 arvega nr 1903753 summas

556,51 eurot võetud rahalise kohustuse kokku summas 2094,21 euro täitmist. Kohus leiab, et

hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulevalt kohus mõistab

kostjalt välja hageja kasuks põhivõla summas 2094,21 eurot.

54. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis on VÕS § 101 lõike 1 p 6 alusel võlausaldajal

õigus nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg

1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Vastavalt hageja ja kostja vahel 11.10.2021 sõlmitud kliendilepingu

punktile 8.1 on hagejal õigus nõuda kostja poolt arve tähtajaks tasumata jätmisel viivist

0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni arve täies ulatuses tasumiseni.

55. Kohus leiab, et kuna kostja on viivituses lepingust tuleneva kohustuse täitmisega, siis on

hageja viivisenõue põhjendatud. Hageja poolt esitatud arve 1903337 summas 1361,94 eurot

tasumise tähtaeg oli 01.04.2022, seega muutus nõue sissenõutavaks 02.04.2022. Hageja on

arvestanud viivist võlgnevuselt summas 1361,93 eurot määras 0,05% päevas hagiavalduse

esitamise seisuga summas 233,57 eurot. Hageja poolt esitatud arve 1903519 summas 87,88

eurot tasumise tähtaeg oli 10.05.2022, seega muutus nõue sissenõutavaks 11.05.2022. Hageja

on arvestanud viivist võlgnevuselt summas 87,88 eurot määras 0,05% päevas hagiavalduse

esitamise seisuga summas 13,36 eurot. Hageja poolt esitatud arve 1903582 summas 87,88

eurot tasumise tähtaeg oli 09.06.2022, seega muutus nõue sissenõutavaks 10.06.2022. Hageja

on arvestanud viivis võlgnevuselt summas 87,88 eurot määras 0,05% päevas hagiavalduse

esitamise seisuga summas 12,04 eurot. Hageja poolt esitatud arve 1903753 summas 556,51

eurot tasumise tähtaeg oli 12.07.2022, seega muutus nõue sissenõutavaks 13.07.2022. Hageja

on arvestanud viivist võlgnevuselt summas 556,51 eurot määras 0,05% päevas hagiavalduse

esitamise seisuga summas 67,03 eurot. Hageja viivisearvestus on kohtu hinnangul korrektne

ja seaduslik. Eeltoodust tulenvalt kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista viivis

hagiavalduse esitamise seisuga summas 326,03 eurot.

56. TsMS § 367 1. lause kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt,

et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista

hageja kasuks viivis hagiavalduse esitamisest alates 10.03.2023 kuni kohtulahendi tegemiseni

24.05.2023 võlgnevuselt summas 2094,21 määraga 0,05% päevas summas 462,82 eurot.

Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis kuni kohtulahendi tegemiseni 778,95 eurot

(326,03+462,82) ja alates 25.05.2024 põhinõudelt summas 2094,21 eurot määraga 0,05 %

päevas kuni põhinõude täitmiseni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

57. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

58. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

59. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

60. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka

Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).

61. Kohus määras 17.04.2023 kohtuistungil pooltele menetluskulude nimekirja esitamise

tähtajaks 22.04.2024 ja vastaspoole menetluskuludele seisukoha esitamise tähtajaks

29.04.0224. Pooled ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. TsMS § 174 lg 1 teise

lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

62. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased

kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat

või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

63. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 385 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS §

138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu

väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati –

tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada

hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 385 eurot.

64. Vastavalt hagejate taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendisse, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

65. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik