Legislator Case Law & Legislation
3-24-120/10 AI generated

3-24-120/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-120/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 15.01.2024 taotluse anda kasuks (MTA kaudu) arest Abriss Invest OÜ ettemaksukontole (viitenumber 15027625)

Legislator headnote

AI generated

3-24-120/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 15.01.2024 taotluse anda kasuks (MTA kaudu) arest Abriss Invest OÜ ettemaksukontole (viitenumber 15027625)

Keywords

AI generated
maximum sum mortgage capital contribution and withdrawal investment loan capital reduction cash subscription of capital lump-sum settlement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-120

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba Abriss Invest

OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16. jaanuari 2024. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja TP

Puudutatud isik – Abriss Invest OÜ

Menetluse alus ringkonnakohtus

Abriss Invest OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Abriss Invest OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. jaanuari

2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-120 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 15.01.2024 taotluse anda

maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p 3 ja § 1361 lg 1 alusel luba seada Eesti Vabariigi

kasuks (MTA kaudu) arest Abriss Invest OÜ ettemaksukontole (viitenumber 15027625)

37 083,33 euro ulatuses. MTA 19.10.2023 korralduse nr 12.2-3/062500-1 alusel kontrollib

maksuhaldur Abriss Invest OÜ 2023. a augusti käibemaksu tagastusnõude (14 971,02 eurot)

õigsust ning ka käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil

2023. a aprill kuni august. Maksukontrolli tõenäoliseks tulemuseks on Abriss Invest OÜ-le

rahalise kohustuse määramine kokku 37 083,33 eurot (sh käibemaks 14 833,33 eurot, tulumaks

22 250 eurot).

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Abriss Invest OÜ ei ole tegelikult soetanud H4B

Arendus OÜ-lt (H4B) ehitus- ja remonditöid Tallinnas Pirita tee 26b-26 ja Kuristiku tn 1-10

kogusummas 89 000 eurot ning seega ei olnud äriühingul õigust deklareerida H4B 31.08.2023

arve nr 1004 alusel sisendkäibemaksu 14 833,33 eurot. Arvelt ei nähtu, millisel perioodil ja mis

3-24-120

2(5)

mahus on töid teostatud. Arve selgituseks on üksnes märgitud, et see kuulub tasaarveldamisele

21.04.2023, 27.04.2023, 05.05.2023, 05.07.2023, 17.07.2023 ja 22.07.2023 saadud laenudega.

Seega ei vasta arve käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p-de 5 ja 6 nõuetele. Abriss Invest OÜ

esindaja on mh kinnitanud, et arvel on märgitud vale aadress Pirita tee 26d-26 ja õige aadress

oli Pirita tee 26b-26. Abriss Invest OÜ ei ole esitanud ehitustööde lepinguid, hinnapakkumisi,

üleandmise-vastuvõtmise akte, kirjavahetust väidetava alltöövõtjaga ja pearaamatu väljavõtet.

H4B ei ole 2021. a jaanuarist kuni 2023. a juulini deklareerinud 20% määraga maksustatavat

käivet ning äriühingul puudusid teadaolev tegevuskoht ja töötajad, kes saanuks teostada arvel

näidatud ehitus- ja remonditöid. H4B on arve nr 1004 alusel küll deklareerinud käibemaksu

14 833,33 eurot, kuid ei ole seda tasunud ning maksusumma ajatamise graafik on tühistatud.

H4B kasutas ehitustöödeks väidetavalt alltöövõtjana Läti äriühingut Fatmon Latvia SIA, kes ei

ole aga deklareerinud teenuste müüki H4B-le ning likvideeriti juba 21.08.2023. Fatmon Latvia

SIA nimel väidetavalt tööde tegemist korraldanud KM selgitused on ebamäärased ega tõenda

reaalselt teenuse osutamist. Kõik eelnimetatud äriühingud olid seotud ühise juhatuse liikme MK

kaudu. Arve nr 1004 tasumine tasaarvelduse korras oli näilik, kuivõrd teenuseid ei saadud ja nn

laenuraha, mille Abriss Invest OÜ kandis H4B kontole, kasutati laenu saaja poolt osaliselt

ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel (MKe eksabikaasa uue korteri ettemaksuks ja korteri

sisustamiseks). Maksuhalduril on kavas korraldada Pirita tee 26b-26 ja Kuristiku tn 1-10

korterites vaatlus, tuvastamaks, kelle poolt ja milleks kortereid kasutatakse. Maksukontrolli

käigus võib tekkida mh vajadus vähendada teiste kontrollperioodil väljastatud arvete (s.o Pirita

tee 26b-26 korteri sisustamisega seotud arvete) alusel sisendkäibemaksu veel 1358,58 euro

ulatuses. Kuna Abriss Invest OÜ ei soetanud H4B-lt ehitus- ja remonditöid, kuid on teinud nn

laenude andmise näol väljamakseid kokku 89 000 eurot, siis on need väljamaksed ettevõtlusega

mitteseotud, kuna nende kohta puudub äriühingul raamatupidamist reguleerivates õigusaktides

ettenähtud nõuetele vastav algdokument (vt tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3).

Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tuleb tasuda tulumaks 22 250 eurot.

MTA-l on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslase tegevuse tõttu võib pärast rahalise nõude

või kohustuse määramist selle sundtäitmine osutuda raskendatuks või võimatuks. Abriss Invest

OÜ-d on alust kahtlustada maksupettuse toimepanemises ning on põhjendatud alus arvata, et

maksukohustuslase soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus. Abriss Invest OÜ ei

ole alates 2023. a septembrist deklareerinud maksustatavat käivet ja seega ei teki äriühingul

enam juurde rahalisi vahendeid, mille arvelt maksukohustust täita. Samuti on oht, et äriühing

võib oma tegevuse lõpetada või hoida teadlikult kõrvale maksude tasumisest. MTA-l puudub

täielik ülevaade äriühingu arvelduskontodest, kuid 30.09.2023 seisuga oli ühel kontol 582,51

eurot ja teisel 1575,80 eurot. Abriss Invest OÜ-le kuulub 2/3 kaasomandist Tallinnas J. Vilmsi

tn 32-42 mitteeluruumist, samuti on äriühingul väärtpaberikonto ja liiklusregistri andmetel

kuulub äriühingule lisaks 3 sõidukit. Sõidukid on likviidne vara, mida saab kergesti edasi

võõrandada, samuti on liiklusregistri kanded üksnes informatiivsed. Kuna Abriss Invest OÜ ei

ole esitanud maksuhaldurile kogu nõutud teavet ja sellega seoses on menetlus veninud

(maksuhaldur on juba pikendanud tagastusnõude täitmise tähtaega maksimaalselt lubatud

ulatuses), siis võib tekkida olukord, kus maksuhaldur on sunnitud vabastama käibemaksu

enammakse 14 971,02 eurot äriühingu ettemaksukontole juba enne maksuotsuse tegemist.

Sobivaks täitetoiminguks on äriühingu ettemaksukonto arestimine 37 083,33 euro ulatuses.

MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu kahe tööpäeva jooksul, kui selle

tinginud asjaolu on ära langenud või kui Abriss Invest OÜ esitab MKS § 122 kohase tagatise

37 083,33 euro ulatuses.

2. Tallinna Halduskohus andis 16.01.2024 määrusega MTA-le loa arestida Abriss Invest

OÜ ettemaksukonto 37 083,33 euro ulatuses. Taotlus vastab MKS § 1361 lg 2 nõuetele ning on

vajalikul määral põhistatud. MTA on alustanud Abriss Invest OÜ maksukontrolli, mille käigus

3-24-120

3(5)

jõudis järeldusele, et Abriss Invest OÜ on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises

reaalselt mittetoimunud tehinguid. Maksuhalduril on alus arvata, et Abriss Invest OÜ vormistas

ehitus- ja remonditööde soetamise H4B vahendusel, kuid tegelikkuses ei ole teenuste soetamist

toimunud ning Abriss Invest OÜ on seega küsinud alusetult tagasi sisendkäibemaksu vähemalt

14 833,33 eurot ning jätnud ettevõtlusega mitteseotud kuludelt deklareerimata ja tasumata

tulumaksu vähemalt 22 250 eurot. Sellest tulenevalt tekib äriühingul vähemalt 37 083,33 euro

suurune maksukohustus. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse

tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Maksuhaldur on ka põhjendanud, miks ei

oleks maksuotsuse hilisem sundtäitmine võimalik või oleks äärmiselt raske. Taotluse kohaselt

ei ole äriühing täitnud korrektselt kaasaaitamiskohustust, jättes maksuhaldurile tähtaegselt

esitamata nõutud dokumendid ja teabe. Samuti ei ole äriühing deklareerinud 2023. a septembrist

alates maksustatavat käivet ning seega võib äriühing hakata oma tegevust lõpetama. Seisuga

30.09.2023 on äriühingu arvelduskontode saldod 582,51 eurot ja 1575,80 eurot ning ka juhul,

kui mõningad laekumised veel toimuksid, tehakse nende arvelt ka jooksvalt kulutusi. Eeldada

ei saa, et äriühingule laekub summasid, mille arvelt tagada kogu määratava kohustuse täitmine.

Kuna maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et äriühing on pannud toime maksupettuse, siis ei

ole põhjendamatu ka maksuhalduri kahtlus, et äriühing võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt

määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks.

Maksuhaldur on kasutanud võimalust pikendada tagastusnõude täitmise tähtaega, kuid ei ole

suutnud siiski koguda kõiki maksustamisel tähtsust omavaid tõendeid. Vältimaks olukorda, et

maksuhaldur on sunnitud vabastama käibemaksu enammakse äriühingu ettemaksukontole enne

maksuotsuse tegemist, on vajalik ja põhjendatud anda MTA-le luba äriühingu ettemaksukonto

arestimiseks. Valitud täitetoiming ei ole ebaproportsionaalne. Ettemaksukonto arest võimaldab

äriühingul soovi korral majandustegevust jätkata. Äriühingu õiguste riive kaalub üles oluline

avalik huvi tagada maksuotsuse sundtäitmine. MTA lõpetab täitetoimingud 37 083,33 suuruse

tagatise esitamisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Abriss Invest OÜ palub 08.02.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 16.01.2024

määrus ja uue määrusega jätta MTA taotlus rahuldamata. Halduskohtu määrus ei ole seaduslik

ega põhjendatud ning see ei tugine tõenditele. Kohtule esitatud tõendid ei anna alust arvata, et

Abriss Invest OÜ ei ole tegelikult H4B-lt soetanud ehitus- ja remonditöid Pirita tee 26b-26 ja

Kuristiku tn 1-10 korterite tarbeks. Seda eriti olukorras, kus MTA alles plaanib teha korterites

vaatlused asjaolude tuvastamiseks. Puuduvad ka tõendeid, millest nähtuks, et H4B arve nr 1004

ei vasta raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele (vt raamatupidamise

seaduse § 7 lg 1 ja lg 2 p 2). Halduskohus ei ole põhjendanud, millised arvel olevad arvnäitajad

on ebaõiged ning kuidas või miks ei ole arvel märgitud müüja tuvastatav. Täitetoimingu valiku

osas ei ole halduskohus üldse käsitlenud, kas Abriss Invest OÜ registervara oleks võimaliku

maksuotsuse sundtäitmiseks piisav või mitte. Halduskohus on lähtunud üksnes maksuhalduri

kahtlusest, et korterites ei ole ehitus- ja remonditöid teostatud, algdokument ei vasta nõuetele

ning äriühingu registervara ei ole võimaliku nõude täitmiseks piisav.

4. Maksu- ja Tolliamet palub 22.02.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ning

halduskohtu määrus muutmata. Halduskohus ei rikkunud põhjendamis- ega uurimiskohustust.

Maksumenetluses on selgunud, et Abriss Invest OÜ kajastas raamatupidamises mittetoimunud

tehinguid. Tuvastatud rikkumised ei ole juhuslikku laadi. Maksupettuse kahtluse korral kaasneb

oluline oht, et määratava maksukohustuse hilisem sundtäitmine ei ole enam võimalik või oleks

see raskendatud. Täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa andmine ei välista maksuotsuse

hilisemat vaidlustamist. Ettemaksukontot ei ole arestitud makshalduri tõenäoliselt määratavast

maksukohustusest suuremas ulatuses.

3-24-120

4(5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. MKS § 1361 kohaldamise tingimusteks on, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise

õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning

kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava

haldusakti sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks (nt Riigikohtu 05.04.2017

määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Kuna MKS § 1361

alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks

otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal juba enne maksukontrolli lõppemist, siis ei saa ega

pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta

maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei

pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohus saab eelkõige kontrollida, et kavandatava

maksuotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt välistatud (nt aegumise tõttu). Maksukohustuslase

tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto või ettemaksukonto

arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur piisavalt põhistanud, miks ta leiab, et Abriss

Invest OÜ ei ole tegelikult soetanud H4B-lt ehitus- ja remonditöid Tallinnas Pirita tee 26b-26

ja Kuristiku tn 1-10 korterite tarbeks. Sisendkäibemaksu mahaarvamine on KMS § 31 lg 1

kohaselt lubatud üksnes KMS § 37 nõuetele vastava arve alusel (nt Riigikohtu 27.09.2017 otsus

nr 3-14-53226, p 12). Sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaldamiseks peab arve vastama mh

KMS § 37 lg 7 p-de 5 ja 6 nõuetele ehk arvel kajastatud teenused peavad olema piisavalt

identifitseeritavad. Eelkõige peab tehingute kohta koostatud dokumentide põhjal olema

tuvastatav, missuguseid teenuseid ja millises mahus on arvete alusel osutatud (nt Riigikohtu

17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p-d 15–17; 09.05.2013 otsus nr 3-3-1-81-12, p 11).

7. H4B 31.08.2023 arvelt nr 1004 (MTA taotluse lisa 3) nähtub üksnes see, et Abriss Invest

OÜ-l tuli arve alusel tasuda Tallinnas asuvate Pirita tee 26d-26 (tegelikult Pirita tee 26b-26) ja

Kuristiku tn 1-10 korterite „ehitus- ja remonditööde“ eest 74 166,67 eurot, millele lisandus

käibemaks 14 833,33 eurot (s.o kokku 89 000 eurot). Mõlema korteri puhul on arvel märgitud

ehitus- ja remonditööde ühikuks „obj“ ja koguseks „1,00“ ning maksetingimusena määratud, et

arve kuulub tasaarveldamisele 2023. a-l saadud laenudega. MTA on taotluses välja toonud, et

Abriss Invest OÜ ei ole esitanud ühtegi väidetavate ehitus- ja remonditööde hinnapakkumist,

lepingut, üleandmise-vastuvõtmise akti, kirjavahetust töövõtjaga ega muid dokumente, mille

alusel oleks võimalik tuvastada osutatud teenuse sisu, mahtu ja ühikuhindasid. Väidetavalt töid

organiseerinud alltöövõtja Fatmon Latvia SIA esindaja KM ei osanud samuti selgitada, kes

väidetavalt töid teostasid või milles need seisnesid. MTA taotlust ei saa pidada ennatlikuks ka

põhjusel, et selle esitamise ajal ei olnud veel vaatlusega tuvastatud, kas ja milliseid töid on

korterites üldse teostatud. Maksuhalduril oli piisavalt andmeid hindamaks, et isegi kui mingeid

ehitus- ja remonditöid tehti, ei toimunud see arve nr 1004 alusel ning töid ei teinud H4B ega

Fatmon Latvia SIA. Maksuhaldur on üksnes viidanud, et vaatluse tulemusel võib äriühingule

määratav maksukohustus veelgi suureneda. Kuna H4B arve nr 1004 ei vasta KMS § 37 lg 7

p-de 5 ja 6 nõuetele, siis ei saanud Abriss Invest OÜ kajastada seda oma sisendkäibemaksu

arvestuses. Väidetavalt soetatud teenuse eest tehtud väljamakse aluseks oleva algdokumendi

nõuetekohasus (sh RPS § 7 lg 2 p 3) omab tähtsust ka tulumaksuga maksustamise korral (nt

Riigikohtu 31.03.2021 otsus nr 3-18-1758, p 10). Kuna MTA on põhistanud, et H4B arve alusel

teenuste saamine ei ole tuvastatav, siis on arve alusel tehtud väljamakse (89 000 eurot) õigesti

loetud ettevõtlusega mitteseotud kuluks (TuMS § 51 lg 2 p 3), millelt tuleb Abriss Invest OÜ-l

tõenäoliselt tasuda tulumaksu 22 250 eurot (s.o 89 000 ÷ 0,80 × 0,20 – vt TuMS § 1 lg 3, § 4

lg-d 1 ja 11).

3-24-120

5(5)

8. MKS § 1361 alusel täitetoiminguks loa andmine on prognoosotsus ka sellest aspektist, et

puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus (nt Riigikohtu 18.06.2013

määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22), mistõttu sättes

märgitud kahtlus täitmise hilisemast raskendatusest ei eelda seda, et isik oleks juba astunud

konkreetseid samme selleks, et takistada võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist,

vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette

selliste võimaluste ärahoidmiseks. Eelkõige annavad selliseks kahtluseks alust tõendid, mis

viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on

varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on

põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus

nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Praegusel juhul on MTA-l põhjendatud kahtlus, et Abriss Invest OÜ

osales maksupettuses. Kõigi väidetavate tehingutega seotud äriühingute (Abriss Invest OÜ,

H4B Arendus OÜ, Fatmon Latvia SIA) juhatuse liikmeks on olnud sama isik (MK). Samuti ei

ole Abriss Invest OÜ täitnud kaasaaitamiskohustust ja ei ole pärast 2023. a augustit

deklareerinud maksustatavat käivet ning võib seega olla tegevust lõpetamas. Neist asjaoludest

piisab, tekitamaks kahtlust, et võimaliku maksukohustuse hilisem sissenõudmine võiks osutuda

maksukohustuslase tegevuse tõttu raskendatuks.

9. Määruskaebuses on heidetud ette, et halduskohus ei ole põhjendanud, miks ei ole peetud

tõenäoliseks, et maksukohustust oleks hiljem võimalik sundtäita äriühingu registervara arvelt.

Ringkonnakohus märgib, et olenemata sellest, et MTA taotluse p-s 4 välja toodud vara väärtus

võiks iseenesest olla piisav 37 083,33 euro suuruse maksukohustuse täitmiseks, on sobivaima

täitetoimingu valik MTA kaalutlusotsus ning kohus kontrollib üksnes seda, et valitud meede ei

riivaks puudutatud isiku õigusi ebaproportsionaalselt, võrreldes avaliku huviga tagada maksude

laekumine. Määruskaebuses ei ole toodud ühtegi sisulist põhjendust, millest saaks järeldada, et

ettemaksukonto arestimine oleks Abriss Invest OÜ jaoks ülemääraselt koormav. Maksuhaldur

on asjakohaselt selgitanud, et sõidukite puhul on tegemist likviidse varaga, mistõttu ei pruugi

need olla arestimise hetkel jätkuvalt äriühingu omandis (sh on liiklusregistri andmed omaniku

kohta üksnes informatiivsed). Väärtpaberid on samuti likviidne vara. MTA viitas täiendavalt,

et Abriss Invest OÜ-le kuulub 2/3 kaasomandi osa Tallinnas J. Vilmsi tn 32-42 mitteeluruumist,

kuid kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt on see võõrandatud 11.01.2024.

10. Määruskaebuse esitaja ei ole vaielnud vastu ka MTA järeldusele, et Abriss Invest OÜ ei

ole alates 2023. a septembrist deklareerinud maksustatavat käivet ning seega on tõenäoline, et

äriühingule ei laeku enam sissetulekuid, mille arvelt maksukohustust täita. Abriss Invest OÜ ei

ole esitanud ringkonnakohtule mingeid andmeid või dokumente, mis kinnitaksid, et tegemist

on jätkuvalt tegutseva äriühinguga, kes on võimeline temale tõenäoliselt määratava rahalise

kohustuse tasuma. Kuna MTA tuvastatud asjaolud viitavad maksupettuse toimepanemisele, siis

ei saa põhjendamatuks pidada MTA kahtlust, et puudutatud isik võib oma majandustegevuse

lõpetada või asuda maksukohustuse täitmisest kõrvale hoiduma. MTA taotlus sisaldas vastavalt

MKS § 1361 lg 2 p-s 3 nõutule andmeid tagatise kohta, mille esitamise korral täitetoimingud

lõpetatakse. Ettemaksukontol arestitud summa ei ületa tõenäoliselt määratavat maksukohustust.

11. Eelneva põhjal jääb Abriss Invest OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 16.01.2024 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)