2-21-8392/34 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-21-8392

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Narva linn, Viru tn 20 korteriühistu ning Narva linna (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) kompromiss järgnevalt:

1.1. Narva linn (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) tasub Narva linn, Viru tn 20 korteriühistule 2080,24 eurot (millest 1549,84 eurot on majandamiskulude võlg perioodi eest kuni 31. mai 2023 ja 530,40 eurot on hüvitatavad menetluskulud) Narva linn, Viru tn korteriühistu arvelduskontole XXX Swedbank selgitusega „Kompromiss tsiviilasjas 2-21- 8392“ kolme päeva jooksul kompromissi kinnitava ja tsiviilasja nr 2-21-8392 menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest.

Kohtuasja number 2-21-8392 Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2024, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Narva linn, Viru tn 20 korteriühistu avaldus O R vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja: Narva linn, Viru tn 20 korteriühistu (rk 80352766) Avaldaja esindaja: Vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman Puudutatud isik: O R (ik XXX, surnud 28. aprillil 2022) Puudutatud isiku esindaja:

Vandeadvokaat Henn Koduvere Puudutatud isiku üldõigusjärglane: Narva linn (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) (rk 75039729) Puudutatud isiku üldõigusjärglase esindaja:

Vandeadvokaat Andrei Matvejev

2-21-8392

2(5)

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-8392 menetlus.

3. Jaotada menetluskulud vastavalt kompromissile.

4. Jätta Narva linn, Viru tn 20 korteriühistu kompromisslepingus märkimata menetluskulud tema enda kanda.

5. Jätta Narva linna (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) kompromisslepingus märkimata menetluskulud tema enda kanda.

6. Jätta O R riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

7. Menetlusosalistele kompromisslepingus märkimata hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

8. Eesti Vabariigile hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

9. Tagastada Narva linn, Viru tn 20 korteriühistule avalduse esitamiselt tasutud riigilõivust pool s.o 25 eurot ning kanda see Nõuete Arvestamise Programmi vahendusel Narva linn, Viru tn 20 korteriühistu pangakontole nr XXX Swedbank, selgitusse märkida: „Poole riigilõivu tagastus tsiviilasi nr 2-21-8392“.

10. Jätta Narva linn, Viru tn 20 korteriühistu ning Narva linna (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Narva linn, Viru tn 20 korteriühistu avaldus O R vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes. Kohus määras Viru Maakohtu 01. septembri 2021 määrusega puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja. Puudutatud isik O R suri 28. aprillil 2022. Tsiviilasja menetlust jätkas puudutatud isiku esindaja. Puudutatud isiku üldõigusjärglase (pärija) esindaja esitas 11. mai 2023 kohtule tõendid õigusjärgluse kohta ning sellega astus puudutatud isiku õigusjärglane menetlusse puudutatud isiku O R asemel.

Avaldaja esitas kohtule taotluse asendada senine puudutatud isik O R uue puudutatud isikuga Narva linn (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) ning Narva linn Narva

2-21-8392

3(5) Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu palub kohtul lubada temale menetlusse astuda O R õigusjärglasena.

Kohus selgitab, et O R esindas menetluses esindaja ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 353 lg 2 menetlus ei peatu puudutatud isiku surmaga, kui teda esindab menetluses lepinguline esindaja. Samuti ei ole sellisel juhul vajalik ka menetluse uuendamine (TsMS § 361). Kuna üldõigusjärglane oli kohtule teada alates 11. maist 2023, mil puudutatud isiku O R üldõigusjärglane esitas kohtule pärimistunnistuse, ning üldõigusjärglane jätkas vabatahtlikult menetlust, ei pea kohus tegema eraldi määrust üldõigusjärglase kaasamiseks ega tema menetlusse lubamiseks.

Menetlusosalised esitasid 31. jaanuaril 2024 kohtule kompromissi ja taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks seoses kompromissi sõlmimisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et menetlusosaliste kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised sõlmida hagita menetluses kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.

Lähtuvalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus tuvastas, et menetlusosalised saavad menetluse esemeks, korteriühistu majandamiskulude võlgnevuse nõue, olevaid õiguseid käsutada, pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikkuega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab menetlusosaliste kompromissi.

Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

2-21-8392

4(5) TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele - avaldaja menetluskulud osas, mis ületab puudutatud isiku poolt avaldajale kompromissi alusel tasutava 530,40 eurot, jäävad avaldaja kanda, puudutatud isiku menetluskulud jäävad täielikult tema enda kanda.

Kompromisslepingus märkimata menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse ja hüvitamise osas kokku leppinud, kompromisslepingus märkimata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele kompromisslepingus märkimata hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Viru Maakohtu 01. septembri 2021 kohtumäärusega määrati puudutatud isiku õiguseellasele riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Eesti Vabariigile hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Riigilõivu tagastamine

Avaldaja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu, s.o 25 euro tagastamiseks. Avaldaja palub riigilõiv tagastada avaldaja pangakontole nr XXX Swedbank AS-s.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.

Kohus tuvastas, et avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot.

Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Kohus tagastab avaldajale pool tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot. Avaldajale tagastatav summa tuleb kanda avaldaja pangakontole nr XXX Swedbank AS-s Nõuete Arvestamise Programmi vahendusel.

Edasikaebamine

Menetlusosalised avaldasid, et paluvad lühendada kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise tähtaega kuni kolme päevani.

Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Kohus on seisukohal, et määruskaebuse esitamise õigusest saab loobuda vaid hagimenetluses. Korteriomandi ja kaasomandi asjad on TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjad. Seega on kompromissi puhul tegemist kokkuleppega hagita menetluses ning hagita menetluse menetlusosalised ei saa sealjuures menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.

2-21-8392

5(5) Kohus jätab menetlusosaliste taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks rahuldamata.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik