2-22-105751/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

21.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-105751

Kohtuasi

Y ja C hagi X vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.09.2022 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Y apellatsioonkaebus, hind 450 eurot

C apellatsioonkaebus, hind 535 eurot 50 senti

Menetlustaotlus

Y, C ja X kompromissi kinnitamise taotlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad (apellandid) Y (isikukood XXXXXXXXXXX) ja

C (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Q,

lepinguline esindaja Vladimir Makarov

Kostja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Olga Väina

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-105751 Y, C ja X vaheline kompromiss järgmistel

tingimustel:

1.1. X kohustub tasuma Y ülalpidamiseks:

1.1.1. ajavahemikul 16.02.2022–31.03.2022 elatist 163,44 eurot kuus;

1.1.2. ajavahemikul 01.04.2022–31.01.2023 elatist 175,64 eurot kuus;

1.1.3. ajavahemikul 01.02.2023–31.03.2023 elatist 161,47 eurot kuus;

1.1.4. ajavahemikul 01.04.2023–31.12.2023 elatist 206,16 eurot kuus;

1.1.5. ajavahemikul 01.01.2024–31.03.2024 elatist 222,83 eurot kuus;

1.1.6. alates 01.04.2024 kuni Y täisealiseks saamiseni (03.04.2034) elatist

250,22 eurot kuus (272,76+54,96–80/2–225/2/3). Elatise arvutamise

aluseks olevat elatise baassummat (272,76 eurot) indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi

muutusega

ning

Eesti

Vabariigi

keskmise

brutokuupalga osa (54,96 eurot) Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega. Seaduses

sätestatud lapsetoetuse (80 eurot) või lasterikka pere toetuse (450/2

2-22-105751

eurot)

suuruse

muutumise

korral

arvestatakse

alates

toetuse

muutumisest toetuse muutunud suurust. Lasterikka pere toetuse

maksmise lõpetamise järel ei arvestata lasterikka pere toetust.

1.2. X kohustub tasuma C ülalpidamiseks:

1.2.1. ajavahemikul 16.02.2022–31.03.2022 elatist 121,92 eurot kuus;

1.2.2. ajavahemikul 01.04.2022–31.01.2023 elatist 132,29 eurot kuus;

1.2.3. ajavahemikul 01.02.2023–31.03.2023 elatist 137,25 eurot kuus;

1.2.4. ajavahemikul 01.04.2023–31.12.2023 elatist 175,24 eurot kuus;

1.2.5. ajavahemikul 01.01.2024–31.03.2024 elatist 189,41 eurot kuus;

1.2.6. alates 01.04.2024 kuni C täisealiseks saamiseni (25.12.2035) elatist

212,69

eurot

kuus

((272,76+54,96–80/2–225/2/3)×0,85).

Elatise

arvutamise

aluseks

olevat

elatise

baassummat

(272,76

eurot)

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti

Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (54,96 eurot) Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga

muutusega. Seaduses sätestatud lapsetoetuse (80 eurot) või lasterikka

pere toetuse (450/2 eurot) suuruse muutumise korral arvestatakse alates

toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. Lasterikka pere toetuse

maksmise lõpetamise järel ei arvestata lasterikka pere toetust. Kuni

03.04.2034 vähendatakse elatist 15%.

1.3. X kohustub tasuma elatist iga kuu eest ette, hiljemalt jooksva kuu 10.

kuupäeval Q pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“,

märkides ära kuu nimetuse ja lapse nime, mille/kelle eest elatis on tasutud.

2. Tühistada Harju Maakohtu 05.09.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-22-105751 ja

lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y (hageja I) ja C (hageja II) esitasid 16.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Xlt (kostjalt) elatise saamiseks, milles palusid mõista hageja I kasuks

välja elatise 213,44 eurot kuus ja hageja II kasuks välja elatise 181,42 eurot kuus. 07.03.2022

määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. 25.03.2022 esitasid hagejad Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palusid:

2-22-105751

2.1. mõista kostjalt hageja I kasuks välja igakuine elatis alates maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisest, s.o 16.02.2022, baassummas 200 eurot, millele lisandub kolm protsenti

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast millest on maha arvatud perehüvitiste seaduse (PHS) §-s 17 märgitud ½

lapsetoetusest kuni lapse täisealiseks saamiseni (hagiavalduse esitamise seisuga on elatise

suurus 213,44 eurot);

2.2. mõista kostjalt hageja II kasuks välja igakuine elatis alates maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisest, s.o 16.02.2022, baassummas 181,44 eurot, millele lisandub kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud PHS §-s 17 märgitud ½ lapsetoetusest

kuni 03.04.2034 ning alates 04.04.2034 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 25.12.2035,

mõista kostjalt hageja II kasuks välja igakuine elatis baassummas 200 eurot, millele lisandub

kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast millest on maha arvatud PHS §-s 17 märgitud ½

lapsetoetusest;

2.3. kanda

väljamõistetud

elatis

iga

kuu

10. kuupäevaks

Q

arveldusarvele

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis lapsele“.

3. Kostja tunnistas hagi osaliselt ja nõustus tasuma hagejate ülalpidamiseks elatist igakuiselt

kokku 310 eurot.

4. Harju Maakohus rahuldas 05.09.2022 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt

ajavahemiku 16.02.2022–31.03.2022 eest hageja I kasuks välja elatise 163,44 eurot kuus ja

hageja II kasuks välja elatise 121,92 eurot kuus, alates 01.04.2022 kuni hageja I täisealiseks

saamiseni (03.04.2034) hageja I kasuks välja elatise 175,64 eurot kuus ning hageja II kasuks

elatise 132,29 eurot kuus ja alates 03.04.2034 kuni hageja II täisealiseks saamiseni elatise

225,64 eurot kuus. Maakohus määras kindlaks ka elatise suuruse arvutamise alused ning

kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt kohustub kostja tasuma elatise iga kuu eest ette,

hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäeval hagejate seadusliku esindaja Q pangakontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega: „elatis“ ning märkides ära kuu nimetuse ja

lapse nime, mille/kelle eest elatis on tasutud. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi

kanda.

5. Hagejad esitasid 02.10.2022 apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse

osas, millega maakohus jättis hagi kummagi hageja osas 50 euro ulatuses kuus rahuldamata ja

määras vastavalt kindlaks elatise suuruse arvutamise alused, ning teha asjas uue otsuse,

millega rahuldada hagi kogu ulatuses. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt arvestas

maakohus elatise suurust PKS § 101 järgi arvutades vääralt lasterikka pere toetust. Perele

makstavat lasterikka pere toetust arvestada, sest pere saab seda üksnes seetõttu, et peres

kasvab ka kolmas laps, kes ei ole kostja laps.

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Tallinna Ringkonnakohus tegi 30.04.2024 pooltele ettepaneku lahendada vaidlus

kompromissiga järgmistel tingimustel:

1) kostja kohustub tasuma hageja I ülalpidamiseks:

-

ajavahemikul 16.02.2022–31.03.2022 elatist 163,44 eurot kuus;

-

ajavahemikul 01.04.2022–31.01.2023 elatist 175,64 eurot kuus;

2-22-105751

-

ajavahemikul 01.02.2023–31.03.2023 elatist 161,47 eurot kuus;

-

ajavahemikul 01.04.2023–31.12.2023 elatist 206,16 eurot kuus;

-

ajavahemikul 01.01.2024–31.03.2024 elatist 222,83 eurot kuus;

-

alates 01.04.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (03.04.2034) elatist 250,22

eurot kuus (272,76+54,96–80/2–225/2/3). Elatise arvutamise aluseks olevat elatise

baassummat (272,76 eurot) indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi

keskmise brutokuupalga osa (54,96 eurot) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega. Seaduses sätestatud lapsetoetuse

(80 eurot) või lasterikka pere toetuse (450/2 eurot) suuruse muutumise korral

arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. Lasterikka pere

toetuse maksmise lõpetamise järel ei arvestata lasterikka pere toetust.

2) kostja kohustub tasuma hageja II ülalpidamiseks:

-

ajavahemikul 16.02.2022–31.03.2022 elatist 121,92 eurot kuus;

-

ajavahemikul 01.04.2022–31.01.2023 elatist 132,29 eurot kuus;

-

ajavahemikul 01.02.2023–31.03.2023 elatist 137,25 eurot kuus;

-

ajavahemikul 01.04.2023–31.12.2023 elatist 175,24 eurot kuus;

-

ajavahemikul 01.01.2024–31.03.2024 elatist 189,41 eurot kuus;

-

alates 01.04.2024 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (25.12.2035) elatist 212,69

eurot kuus ((272,76+54,96–80/2–225/2/3)×0,85). Elatise arvutamise aluseks olevat

elatise baassummat (272,76 eurot) indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti

Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (54,96 eurot) Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega. Seaduses sätestatud

lapsetoetuse (80 eurot) või lasterikka pere toetuse (450/2 eurot) suuruse muutumise

korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. Lasterikka

pere toetuse maksmise lõpetamise järel ei arvestata lasterikka pere toetust. Kuni

03.04.2034 vähendatakse elatist 15%.

3) kostja kohustub tasuma elatist iga kuu eest ette, hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäeval Q

pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“, märkides ära

kuu nimetuse ja lapse nime, mille/kelle eest elatis on tasutud.

Ringkonnakohus lähtus kompromissiettepanekut tehes elatiskalkulaatoriga arvutatud elatise

suurusest alates hagi esitamisest kuni ettepaneku tegemiseni, lähtudes sellest, et lasterikka

pere toetust tuleb arvestada, kuid alates 01.02.2023 poole väiksemas ulatuses.

8. 10.05.2024

teatas

hagejate

lepinguline

esindaja,

et

hagejad

on

nõus

kohtu

kompromissettepanekuga.

9. 17.05.2024 teatas kostja lepinguline esindaja, et kostja on nõus allkirjastama kohtu poolt

pakutud kompromissi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et pooltevaheline kompromiss tuleb kinnitada. Kompromissi

kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja

§ 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

11. Pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka

2-22-105751

kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4

esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või

muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud

kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi

kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub

olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus

TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda

kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

12. Praeguses asjas vaidlesid pooled alaealistele lastele elatise tasumise üle. Seejuures oli

apellatsioonimenetluses vaidlus üksnes selle üle, kas lasterikka pere toetust saab PKS § 101

järgi miinimumelatise suurust arvutades arvesse võtta. Kolleegiumi hinnangul ei esine

kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid – kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega

heade kommetega ega riku mingil viisil avalikku huvi. Elatise suurus vastab PKS § 101 järgi

arvutatud miinimumelatise suurusele. Kokkulepe on selge ja täidetav.

13. Kompromissi

sõlmimisel

kannavad

menetlusosalised

oma

menetluskulud

TsMS § 168 lg 3 alusel ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad menetluskulud

kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda.

14. Ringkonnakohtu kompromissi kinnitava määruse peale võib TsMS § 645 lg 2 järgi

koosmõjus TsMS § 696 lg-ga 1 esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)