3-23-2153/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mail 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-2153

Haldusasi

L.S-i kaebus Harku Vallavalitsuse 29. augusti 2023. a

ettekirjutus-hoiatuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja L.S, esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

Vastustaja Harku vald, esindaja Alle-Riin Siimo

Kolmas isik C.T, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista L.S-ilt C.T kasuks välja 4000 eurot (õigusabikulud). Jätta C.T kulud

ülejäänud osas tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20. juunil 2024 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse ( HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.S-ile kuulub Harju maakonnas Harku vallas Tabasalu alevikus YYY asuv

kinnistu (registriosa nr XXX, katastritunnus XXX).

2. 30. septembril 2021 andis Harku Vallavalitsus kaebajale ehitusloa nr

2112271/33288 kinnistule abihoone (hoovimaja) rajamiseks.

3. Vallavalitsus algatas 10. novembril 2022 hoovimaja ehitustööde üle riikliku

järelevalve. Järelevalve tulemusel tegi vallavalitsus kaebajale ettekirjutus-hoiatuse nr

12-4/18-1, millega kohustas ehitustööd peatama.

3-23-2153

3.1.

Ehitusloa järgi on hoovimaja ehitusalune pind 86 m2; kõrgus 5 m; absoluutne

kõrgus 38,5 m; pikkus 15,8 m; laius 5,8 m; maht 336 m2; sügavus 1 m ja maa-aluste

korruste arv 0. Hoovimaja eelprojekti p-i 3 järgi on selle madalam osa kavandatud

ZZZ krundi piiri lähedusse (1 m kaugusele piirist). Abihoone kõrgus maapinnast võib

ZZZ poolsel küljel olla kuni 3,2 m. Detailplaneeringus (DP) esitatud piirangu järgi

võib ZZZ poolses osas olla hoovimaja katusekalle kuni 12 kraadi.

3.2.

8. novembril 2022 tehtud paikvaatluse käigus tuvastasid ametnikud, et

hoovimajale on rajatud maa-alune täiskorrus. Lasermõõtmise järgi oli maa-aluse

korruse (betoonpõrandalt esimese korruse vahepaneelini) kõrgus 2,59 m. Hoovimajale

oli püstitatud 45-kraadise nurga all viilkatus, mistõttu ei vastanud katuseplaan ja

kalded ehitusloale ja DP-le. Ametnikel oli kahtlus, et hoovimaja on ehitatud lubatust

kõrgem. Abihoonele ehitatud ebaseaduslik maa-alune täiskorrus puhkeruumide jaoks

ei ole ohutu, sest kinnistu paikneb kõrge radoonisisaldusega alal.

3.3.

Vastustaja lubas kaebajal ehitustöödega jätkata pärast uue ehitusloa saamist või

vastustaja kirjalikul nõusolekul. Vastustaja hoiatas, et rakendab ettekirjutuse täitmata

jätmise korral sunniraha 3200 eurot (ehitusseadustiku (EhS) §133, haldusmenetluse

seadus (HMS) § 3 lg 2 ja § 4 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg

1 ja § 10 lg 1).

4. 22. novembril 2022 tegi vastustaja kaebajale korduva ettekirjutus-hoiatuse nr

12-4/18-3, millega kohustas teda peatama ehitustööd. Vastustaja hoiatas, et rakendab

ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha 6000 eurot.

4.1.

8. novembri 2022. a paikvaatluse ajaks oli paigaldatud hoovimaja katusele neli

fermi. Ametnikud selgitasid kaebajale, et hoone edasi ehitamine, sh fermide

paigaldamine ei ole lubatud. Kandekonstruktsioonide kaitsmiseks lubati kasutada

presenti. Kaebaja lubas plaanilise ehitustegevuse peatada.

4.2.

14. novembril 2022 tuvastasid ametnikud, et hoovimaja ehitus jätkub. Ehitajad

soojustasid hoonet ning juurde oli paigaldatud ka ferme. Samal päeval kordasid

ametnikud e-kirjaga, et ehitus tuleb peatada.

4.3.

Ka 15. novembri 2022. a paikvaatlusel tuvastasid ametnikud, et abihoone ehitus

jätkub. Soojustatud oli kandekonstruktsioone. Kandekonstruktsioonide paigaldamine

ei ole ajutise iseloomuga. Kaebajal oleks tulnud enne tööde alustamist vastustajat

planeeritavatest töödest teavitada. Kaebaja ei soovinud selgitada, kuidas

kandekonstruktsioonid suletakse.

4.4.

Vastustaja 18. novembri 2022 täitekorraldusega (dokument nr 12-4/18-2)

rakendati 10. novembri 2022. a ettekirjutus-hoiatuses määratud sunniraha 3200 eurot.

4.5.

22. novembril 2022 tuvastas ametnik, et hoovimaja ehitamine jätkub. Ehitusel

oli kolm ehitajat ja töödejuhataja. Viimase selgituste kohaselt oli neile antud korraldus

paigaldada aknad, uksed ja katusematerjal. Osaliselt oli hoovimajale paigaldatud

katuse aluskate ja roovitus.

5. Kaebaja täitis 22. novembri 2022. a ettekirjutuse, peatades hoovimaja

ehitustööd. Kaebaja tasus sunniraha.

6. 3. juulil 2023 küsis valla ametnik e-kirja teel, kas kaebaja plaanib hoovimaja

lammutada või soovib leida lahendust selle seadustamiseks, ehitades hoovimaja ümber

nii, et see on kooskõlas DP ja ehitusloaga. Kaebaja andis vastustajale teada, et

lammutamist ta ei soovi ja hoovimaja muudatusprojekt on koostamisel.

2(10)

3-23-2153

7. 6. juulil 2023 teavitas valla ametnik kaebajat, et hoovimajale tuleb taotleda uus

ehitusluba, sest hoovimaja on olulises vastuolus olemasoleva ehitusloaga. Hoovimaja

peab vastama ka DP- le. Vastustaja palus teavitada, millal hoovimaja muudatusprojekt

valmib. Kaebaja küsimusele ei vastanud.

8. Vallavalitsus tegi 29. augustil 2023 kaebajale ettekirjutus-hoiatuse nr 12-

4/18-5, millega kohustas kaebajat esitama hiljemalt 20. oktoobriks 2023 hoovimaja

ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse, mis vastavad vastustaja 18. mai 2021. a

korraldusega nr 335 kehtestatud XXX maaüksuse ja lähiala DP nõuetele.

8.1.

Hoovimaja kõrgus ja katusekalded lepiti kokku DP menetluse käigus ZZZ

kinnistu omanikuga, sest hoovimaja ehitati ZZZ kinnistu piirile lähemale kui neli

meetrit. ZZZ kinnistu omanik andis kaebajale oma nõusoleku hoovimaja püstitamiseks

tingimusel, et maja kõrgus ZZZ kinnistu piiri poolsel osal ei ületa 3,2 meetrit ja

katusekalle jääb vahemikku 0–12 kraadi.

8.2.

DP järgi ei tohi abihoone kõrgus ZZZ poolsel küljel ületada 3,2 m ja hoovimaja

katusekalle peab jääma vahemikku 0–12 kraadi. Abihoone püstitamisel on lubatud üks

maa-alune ja maapealne korrus. Ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti järgi on

hoovimaja aga ühekorruseline hoone maa-aluse korruseta. Hoone katusekalle ZZZ

kinnistu poolses osas võib olla 0–12 kraadi.

8.3.

Hoovimaja vastuolu ehitusloa ja DP-ga on ehitusloa kehtetuks tunnistamise

aluseks (EhS § 46 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2). Kaebaja ei ole seitsme kuu jooksul asunud

kõrvaldama tekkinud õigusvastast olukorda. Vastustaja hoiatas, et ettekirjutuse

täitmata jätmise korral tuleb kaebajal tasuda sunniraha 2100 eurot.

9. Tallinna Halduskohtus registreeriti 28. septembril 2023 kaebaja kaebus

vallavalitsuse 29. augusti 2023. a ettekirjutus-hoiatuse tühistamiseks.

9.1.

Ettekirjutus-hoiatuse tegemiseks ei ole õiguslikku alust. Vastustaja nõuab

vallavalitsuse 18. mai 2021. a korraldusega kehtestatud XXX maaüksuse ja lähiala DP

nõuetele vastavat ehitusprojekti ja ehitusloa taotlust, kuid kaebaja on need esitanud

vastustajale 2021. a-l. Vaidlust ei ole selle üle, et vallavalitsus on 30. septembril 2021

väljastanud kaebajale ehitusloa. Loa aluseks olev ehitusprojekt on DP-ga kooskõlas.

9.2.

EhS § 130 lg 2 loetleb riiklikus järelevalves kohaliku omavalitsuse üksuse

ülesanded. Neist ei tulene vastustajale õigust nõuda kaebajalt uue ehitusprojekti ja

ehitusloa taotluse esitamist. Seda ei võimalda ka korrakaitseseaduse (KorS) § 23 lg 3

ja 4, mille kohaldamisel tuleb arvestada KorS § 23 lg-tega 1 ja 2. KorS-is sätestatud

riikliku järelevalve meetmeid rakendatakse üldjuhul avaliku korra eest vastutava isiku

suhtes (KorS § 23 lg 1). Üksnes seaduses selgelt sätestatud juhtudel on riikliku

järelevalve meetme kohaldamine võimalik ka teiste isikute suhtes (KorS muutmise ja

rakendamise seaduse (424 SE) eelnõu juurde kuuluv seletuskiri). KorS § 23 lg 2

nimetab seega riikliku järelevalve meetmed, mida saab rakendada avaliku korra eest

mittevastutava isiku suhtes. EhS § 131, millele vastustaja viidanud ei ole, reguleerib

riikliku järelevalve erimeetmeid, mille alusel võib kohaldada ka vallasasja läbivaatust

(KorS § 49), valdusesse sisenemist (KorS § 50) ja vallasasja hoiulevõtmist (KorS §

52). Ettekirjutus-hoiatuses ei ole kaebajale pandud KorS § 23 lg-st 3 tulenevat

kohustust, mille täitmise tagamiseks oleks vastustajal õigus teha KorS § 23 lg-st 4

tulenevalt ettekirjutus.

9.3.

Ettekirjutuse tegemine ei ole vajalik ja kohane. Kaebaja ei vaidle selle üle, et

hoovimaja peab vastama ehitusloale ja DP-le, kuid talle on ebaselge, kuidas

3(10)

3-23-2153

ettekirjutuse tegemise ja selle täitmisega seda eesmärki saavutada. Tegevus, mida

vastustaja kaebajalt nõuab, on juba tehtud. Ehitusprojekt vastab nõuetele.

9.4.

Vastustaja on rikkunud haldusakti põhjendamiskohustust, mistõttu ei ole

ettekirjutus-hoiatus ka formaalselt õiguspärane. Ettekirjutus-hoiatusest ei selgu,

millisel õiguslikul alusel ja millistel põhjendustel nõuab vastustaja kaebajalt DP

nõuetega kooskõlas oleva ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse esitamist olukorras, kus

ehitusluba ja selle aluseks olev ehitusprojekt on DP-ga vastavuses. Haldusakt ei või

tugineda oletustele. Abihoone kõrgust mõõdetud ei ole. Ametnik mõõtis lasermõõtjaga

üksnes abihoone maa-aluse korruse kõrgust. Ehitise kõrguse kindlaks tegemisel tuleb

lähtuda majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste

andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 30 lg-st 1. Selle kohaselt ei arvestata ehitise

kõrguse hindamisel ehitise maapinnast allapoole jäävaid osi.

9.5.

EhS § 38 lg 1 järgi annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa

andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks tuleks

takistada seda, et kaebaja ehitab XXX abihoonet vastavalt ehitusloale ja

ehitusprojektile. Ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks EhS 46 lg 1 p 1 järgi alust ei ole,

sest ehitusloa aluseks olevat ehitusprojekti ei ole muudetud. Vaatamata näiliselt

imperatiivsele normi sõnatusele ei ole haldusorgan EhS § 28 lg 1 p-des 1–7 esinevatel

alustel kohustatud ehitusluba alati kehtetuks tunnistama. Tegemist on

kaalutlusotsusega (Riigikohtu halduskolleegiumi 29. mai 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-

23-06). Ei esine kaalukat avalikku huvi ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks (EhS § 46

lg 2 p 1).

9.6.

Ettekirjutus-hoiatus ei ole õiguspärane. Seetõttu ei esine ka alust hoiatada

kaebajat sunniraha rakendamise eest ega kohaldada ettekirjutuse täitmata jätmise

korral sunniraha.

10. Vastustaja esitas 1. novembril 2023 vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata

jätta.

10.1.

Kaebaja ei vaidle vastu, et ta on rajanud hoovimajale ehitusloaga vastuolus

oleva maa-aluse korruse ja et katusekalle on vastuolus ehitusloa ja DP-ga. Kaebaja

väidab üksnes seda, et ehitusluba on juba DP-ga kooskõlas, mistõttu ei ole vaja seda

uuesti taotleda. Kaebaja on rikkunud kohustust ehitada ehitusprojekti kohaselt,

järgides kehtivaid nõudeid. Samuti on kaebaja rikkunud kohustust ehitada vastavalt

planeeringutele ja lubadele (EhS § 12 lg-d 1 ja 2, § 19 lg 1 p 1 ja 2). Vastustajal on

seega õigus tunnistada ehitusluba kehtetuks (EhS § 46 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2), nagu

ettekirjutuses viidatud. XXX hoovimaja on vaja ümber ehitada DP-le vastavaks

katuselahenduse osas. Maa-alune korrus ei ole lubatud. Selleks on vaja ehitusprojekti

ja -luba. Ettekirjutuse tegemine on tingitud peamiselt sellest, et kaebaja on ise

vastustajale kirjas selgitanud, et koostab hoovimaja seadustamiseks uue projekti

(digitoimiku leht (dtl) 57). Kirja saatmise ajal oli projekt kaebaja sõnul koostamisel.

10.2.

KorS § 15 lg 1 järgi vastutab avaliku korra eest see isik, kes avalikku korda

rikub. Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku isiklike

õiguste rikkumine või õigushüve kahjustamine (KorS § 5 lg 1). Kaebaja on rikkunud

hoovimaja püstitamisel ehitamisele kehtestatud nõudeid, eeskätt ettekirjutuses viidatud

EhS § 19 ning § 12 lg 1 ja 2. Ka rikkus kaebaja DP-s hoovimaja püstitamisele seatud

nõudeid. Kaebaja on seega pannud toime korrarikkumise KorS § 5 lg 1 järgi. Kaebaja

on avaliku korra eest vastutav isik KorS § 15 lg 1 ja KorS § 23 lg 1 tähenduses.

Kaebajal on kohustus KorS § 23 lg 3 kohaselt taluda tema suhtes kohaldatavaid

riikliku järelevalve meetmeid. Vastustajal on KorS § 23 lg 4 alusel seega õigus teha

4(10)

3-23-2153

talle ettekirjutus ja rakendada sunniraha. Sellest, et hoovimaja on vastuolus ehitusloa

ja DP-ga, teavitas vastustaja kaebajat juba 10. ja 22. novembri 2022. a ettekirjutustega,

mistõttu pidi kaebajale olema arusaadav, et ta peab aktiivselt tegutsema.

10.3.

Ettekirjutuses esitatud meede on sobiv eesmärgi saavutamiseks. Kaebaja peab

koostama ja esitama vastustajale uue ehitusprojekti ning ehitusloa taotluse, et

kõrvaldada hoovimaja vastuolu õigusaktidega. Abinõu on vajalik juhul, kui eesmärki

ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on

vähemalt sama efektiivne (Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus asjas nr 3-2-1-134-

16, p 45). Alternatiivselt oleks vastustaja saanud teha kaebajale ka ettekirjutuse ehitis

lammutada EhS § 132 lg 3 alusel või tunnistada ehitusloa kehtetuks. See oleks valitud

meetmest koormavam. Arvestades kaebaja passiivsust olukorra lahendamisel ja teiste

isikute õigusi, oli vastustaja valitud meede ka mõõdukas. Mõõdukuse analüüsimisel

tuleb kaaluda põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning piirangu eesmärgi

tähtsust (3-2-1-134-16, p 45). Kaebaja oli juba DP menetluse ajal teadlik sellest, et

hoovimaja kõrgus ja katusekalded lepiti kokku DP menetluses ZZZ kinnistu

omanikuga (sest maja ehitati ZZZ kinnistu piirile lähemale kui 4 m). Kaebaja peatas

ehituse alles pärast mitmeid e-kirju, sunniraha tasumist ja 22. novembri 2022. a

ettekirjutust. Kaebajal oli piisavalt aega, et vabatahtlikult rikkumine kõrvaldada ja

hoovimaja nõuetega kooskõlla viia. Korduvatele teavitustele vaatamata ta seda ei

teinud. Ettekirjutus on proportsionaalne. Hoiatuses määratud sunniraha on 1/3

maksimaalsest määrast ja samuti proportsionaalne.

11. Kolmas isik esitas 22. detsembril 2023 seisukoha.

11.1.

Hoovimaja on rajatud vastuolus DP ja ehitusloaga. See, et ehitusluba ei näe

hoovimajale ette keldrikorrust ja et hoovimaja katusekalle on vastuolus ehitusloa ja

DP-ga, nähtub, kui võrrelda fotot hoovimajast, eelprojekti ja DP põhijoonise teksti (dtl

117–120, 121–137, 61). Kolmanda isiku andmetel on hoovimaja kõrgus kuus meetrit

maapinnast katuseharja tipuni, kuigi DP ja ehitusloa järgi peaks kõrgus olema

maksimaalselt viis meetrit (dtl 61 ja 122).

11.2.

Ebaseadusliku maa-aluse korruse ehitamist ja selle seost ehitusprojekti või

ehitusloaga ei ole kaebuses eitatud. Kaebaja on üksnes teises esialgse õiguskaitse

taotluses märkinud, et tal on kavatsus hoovimaja seadustada ning kinnitanud ka ise, et

ehitusluba ei näe ette maa-alust korrust. Kolmas isik nõustus DP-ga üksnes põhjusel, et

hoovimaja katusekaldeks ZZZ poolses osas määrati 0–12 kraadi.

11.3.

Siseministri 30. märtsi 2017. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ § 22 lg 2 järgi peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa

meetrit, st hoone tuleb rajada vähemalt nelja meetri kaugusele kõrvalkinnistust.

Selleks, et tuleohutuskujast kõrvale kalduda ja rajada hoone kõrvalkinnistule lähemale

kui neli meetrit, pidi kaebaja lähtuma kolmanda isiku nõusolekus toodud tingimustest.

11.4.

Kaebaja rikkus DP-s, sh kolmanda isiku nõusolekus esitatud tingimusi. Selle

tulemusena on ta saanud rajada hoone kolmanda isiku kinnistule ohtlikult lähedale.

Kolmandal isikul on seega õigus nõuda, et hoovimaja püstitatakse kooskõlas DP-ga, sh

et hoovimaja katusekalle ZZZ poolses osas vastab DP-le. DP ja ehitusloaga vastuolus

olev hoovimaja kahjustab kolmanda isiku õigusi (põhiseaduse §-des 13 ja 14

sätestatud õigus riigivõimu kaitsele, §-s 32 sätestatud omandipõhiõigus) ja meelerahu.

Vastustajal on antud juhul mh õigus tunnistada ehitusluba kehtetuks EhS § 46 lg 1 p 1

ja lg 2 p 2 alusel, nagu ettekirjutuses on viidatud.

5(10)

3-23-2153

11.5.

Kolmas isik nõustub, et ettekirjutus on põhjendatud. Kaebaja on avaliku korra

eest vastutav isik, kellele on võimalik teha ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks.

Ettekirjutus on proportsionaalne. Kaebajat teavitati juba 10. novembri 2022. a

ettekirjutusega hoovimaja vastuolust DP ja ehitusloaga ning teda kohustati

ehitustegevus peatama. Kaebaja peatas ehituse alles pärast 22. novembril 2022 tehtud

ettekirjutust. Ettekirjutustes selgitati, et tegemist on puudustega, mida pole võimalik

kõrvaldada kasutusloa menetluses ning ehitustöödega saab jätkata peale ehitusloa

saamist.

11.6.

Enam kui pool aastat hiljem, s.o 4. juuli 2023. a kirjas kinnitas kaebaja, et

muudatusprojekt on koostamisel. Ka täiendavas esialgse õiguskaitse taotluses nõustus

kaebaja, et uue ehitusprojekti koostamine on vajalik. Kuna üheksa kuud pärast

rikkumisest teavitamist ei olnud kaebaja jätkuvalt rikkumist kõrvaldanud ega

teavitanud vastustajat, millal ta kavatseb seda teha, ei jäänud vastustajal muud üle, kui

kohustada kaebajat ettekirjutusega viima ehitamine ja ehitis kooskõlla õigusaktidega

ning kõrvaldada korrarikkumine.

11.7.

Ettekirjutus vastab HMS §-s 54 sätestatud nõuetele ja sisaldab viiteid asjas

tähtsust omavatele õigusnormidele. Ka juhul, kui ettekirjutus ei sisaldaks kõiki

asjaomaseid viiteid, ei oleks põhjust seda tühistada, kui haldusakti toetav õiguslik alus

on õiguskorras tegelikult olemas ning kohtuvaidluses ilmneb, et selle kohaldamise

eeldused on täidetud (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2022. a otsus asjas

nr 3-20-1548, p 14). Vaidlust ei ole selle üle, et vastustajal on kohustus kontrollida,

kas ehitis ja ehitamine toimub nõuetele vastavalt (EhS § 130 lg 2 p 2). Ettekirjutust

toetav õiguslik alus on seega olemas. Ka faktilised asjaolud kinnitavad ettekirjutuse

tegemise vajadust.

12. Kaebaja esitas 6. mail 2024 seisukoha.

12.1.

Kaebaja ei nõustu vastustajaga selles, et ta ei olnud üheksa kuud pärast

rikkumisest teavitamist rikkumist kõrvaldanud ega teavitanud, millal ta kavatseb seda

teha. Vastustaja ei andnud kaebajale tähtaega rikkumist kõrvaldada ja sellest valda

teavitada.

12.2.

Vastustaja 10. ja 22. novembri 2023. a ettekirjutus-hoiatustega ehitustegevus

peatati. Ehitustöödega lubati jätkata pärast uue ehitusloa saamist või vastustaja

kirjalikul nõusolekul. Ettekirjutus-hoiatuste järgi ei ole kaebajal seega ehitustööde

tegemiseks vaja esitada uut ehitusluba. Tööde aluseks on vastustaja kirjalik nõusolek

(ja olemasolev ehitusprojekt ning -luba). Hoovimaja on pooleliolev ehitis.

Katuselahenduse ehitamine ehitusprojektile ja -loale vastavaks ei nõua uut projekti ja

luba. Ettekirjutustega ehitustegevus peatati ja määrati, millistel tingimustel saab edasi

ehitada. Muid kohustusi nendega ei pandud. Ettekirjutused oli seega suunatud

ehitamise keelamisele. Kaebaja sai arvestada ja arvestas sellega, et ta ei saa hoovimaja

ehitamisega jätkata enne uue ehitusprojekti ja -loa taotluse esitamist või vastustajalt

kirjaliku nõusoleku saamist ehitustööde jätkamiseks.

12.3.

Ehitusprojekti ja loataotluse esitamine faktilist olukorda ei muuda. Seetõttu ei

ole valitud meede ka asjakohane. Kaebaja ei välista, et kohandab katuselahenduse

vastavaks olemasoleva ehitusprojekti ja ehitusloa taotlusega. Kaebaja esitas 2022. a-l

taotluse DP algatamiseks, et muuta olemasolevat DP-d. Kaebaja soovis muuta mh

hoovimaja katuselahendust. Otsust kaebaja DP taotluse kohta ei ole vastustaja teinud.

See, millist 2022. a ettekirjutuses esitatud lahendust (katuse ehitamine ehitusloale ja

DP-le vastavaks, uue ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse esitamine vastustajale või

6(10)

3-23-2153

muu lahendus) kaebaja kasutab, sõltub ka sellest, mida vastustaja kaebaja DP taotluse

kohta otsustab.

13. Kolmas isik esitas 13. mail 2024 seisukoha.

13.1.

EhS lisa 1 järgi tuleb sellise hoone, nagu on kaebaja hoovimaja, püstitamiseks,

ümberehitamiseks, laiendamiseks (sh üle ja alla 33%) ja lammutamiseks taotleda

ehitusluba. Seega, sõltumata sellest, kas kaebaja soovib hoovimaja DP-ga kooskõlla

viia või selle lammutada, peab ta esitama vastustajale ehitusloa taotluse ja uue

ehitusprojekti (EhS § 40 lg 3). Kolmandale isikule on äratuntav, et kaebaja ei soovi

hoovimaja lammutada. Seda kinnitab kaebaja taotlus DP muutmiseks hoovimaja

kõrguse ja katusekalde osas selliselt, et kaebajal on lubatud püstitada kahepoolse

viilkatusega kuni kuuemeetrise harjakõrgusega ning 3,05 m räästakõrgusega hoone (dtl

264–268). Kuna kaebaja ei soovi hoovimaja lammutada ja vastustaja ei nõustu DP-d

muutma, peab kaebaja esitama vastustajale hoovimaja kohta ehitusprojekti ja -loa

taotluse, mis vastavad DP-d nõuetele. See, et kaebaja soovis muuta DP-d nii, et

hoovimaja suurim lubatud harjakõrgus on kuus meetrit (mitte viis meetrit, nagu DP-s

ettenähtud) viitab sellele, et ka maja kõrgus on lubatust suurem.

13.2.

Ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile ja DP-le (EhS § 12 lg 1 ja 2). Kaebajal

kui XXX kinnistu omanikul on kohustus tagada ehitise vastavus planeeringule (EhS §

19 lg 1 p 1). Sel põhjusel on asjakohatu kaebaja väide, et ehitusloa osaks olev

ehitusprojekt on DP-ga kooskõlas. Probleem ei ole selles, kas ehitusluba ja selle osaks

olev ehitusprojekt on DP-ga kooskõlas, vaid selles, et kaebaja püstitatud hoovimaja on

vastuolus DP ja ehitusloaga.

13.3.

29. augusti 2023. a ettekirjutus on kohane meede. Esiteks tuvastas vastustaja

kaebaja rikkumise 8. novembril 2022 (dtl 26 ja 27). Kaebaja oli teadlik, et hoovimaja

kohta on vaja esitada uus ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus (dtl 57–60). 29. augusti

2023. a ettekirjutuse tegemise hetkeks ei olnud kaebaja teinud midagi hoovimaja

seadustamiseks, sh selle DP-ga kooskõlla viimiseks. Kaebaja ei ole esitanud

hoovimaja uut ehitusprojekti ja ehitusloa taotlust siiani. Kaebaja tegevusetus nii enne

kui ka pärast 29. augusti 2023. a ettekirjutuse tegemist kinnitab seega ettekirjutuse

põhjendatust. Kaebaja soov viia hoovimaja ehitusloaga kooskõlla ei piirdu vaid

katuselahenduse muutmisega, selleks on vaja likvideerida hoovimaja keldrikorrus või

esitada vastustajale uus ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt, mis näevad keldrikorruse

ette. Kaebaja peab esitama vastustajale hoovimaja kohta seega uue ehitusloa taotluse ja

ehitusprojekti.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Hoovimajale on ehitatud maa-alune täiskorrus ja sellele on püstitatud 45-

kraadise nurga all viilkatus. DP ja ehitusloa järgi pidi hoone katusekalle ZZZ kinnistu

poolses osas jääma vahemikku 0–12 kraadi. Ehitusloa järgi oli hoovimaja lubatud ilma

maa-aluse korruseta.

15. Vaidlust ei ole seega selle üle, et kaebaja on ehitanud hoovimaja, mis ei vasta

ehitusloale ja DP-le. Vaidluse ese seisneb selles, kas vastustaja 29. augusti 2023. a

ettekirjutus-hoiatus on õiguspärane ja põhjendatud.

16. Kaeabaja leiab, et 29. augusti 2023. a ettekirjutus-hoiatus pole materiaalselt ega

formaalselt õiguspärane, sest ehitusluba ja selle aluseks olev ehitusprojekt on DP-ga

kooskõlas. Vastustaja hinnangul on ettekirjutus-hoiatus aga õiguspärane ja

7(10)

3-23-2153

põhjendatud, sest kaebaja püstitatud hoovimaja on vastuolus ehitusloa ja DP-ga ning

kaebaja ise väljendas soovi seadustada ehitis uue ehitusloa taotlemise teel. Kolmas isik

nõustub vastustajaga.

17. Kaebaja küll peatas 22. novembri 2022. a korduva ettekirjutuse tulemusel

hoovimaja ehitustööd, kuid ei taotlenud hoovimajale uut ehitusluba. Samuti ei olnud

kaebaja taotlenud vastustajalt kirjalikku nõusolekut ehitustööde tegemiseks, millega

viia hoovimaja vastavusse ehitusloa ja DP-ga. Vastustaja tegi 29. augustil 2024

kaebajale ettekirjutus-hoiatuse seega seetõttu, et kaebaja ei võtnud meetmeid olukorra

lahendamiseks.

18. Ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna

avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise

kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui

isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul (KorS § 28 lg 1). Õige on

kaebaja väide, et vastustaja ei seadnud 10. ega 22. novembri 2022. a ettekirjutuses

kaebajale tähtaega, mille jooksul tulnuks leida lahendus hoovimaja seadustamiseks.

See ei tingi aga 29. augusti 2023. a ettekirjutuse õigusvastasust. Kohtule esitatud

tõenditest nähtub, et kaebajale oli arusaadav ning ta oli teadlik, et hoovimaja oli

ehituse aluseks olevate õigusaktidega vastuolus ning kaebajalt oodati olukorrale

lahendust. Kaebaja oli teadlik ka sellest, et kolmas isik andis nõusoleku hoovimaja

ehitamiseks üksnes nendel tingimustel, millega arvestades väljastas vastustaja

kaebajale ehitusloa. Esimese ettekirjutus-hoiatuse tegi vastustaja kaebajale juba 10.

novembril 2022. Kaebajal oli enne 29. augusti 2023. a ettekirjutuse tegemist

rikkumiste kõrvaldamiseks aega seega rohkem kui kümme kuud, mis on selliste

rikkumiste kõrvaldamiseks mõistlik aeg. Ka vaidlustatud ettekirjutuses on kaebajale

antud mõistlik tähtaeg hoone seadustamiseks vajalike toimingute tegemiseks.

19. Kohus juhib tähelepanu sellele, et HKMS § 158 lg 3 alusel on kaalutlusõiguse

alusel tehtud otsuste kohtulik kontroll piiratud. Kohus ei hinda eraldivõetuna

kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust

kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

19.1.

29. augusti 2023. a ettekirjutuse tegi vastustaja. Kohalikule omavalitsusele on

pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse üle

(EhS § 130 lg 2 p 2; KorS § 23 lg-d 3 ja 4). Ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad

normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on avaliku korra

osa (KorS § 4) (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. detsembri 2018. a otsus asjas nr 3-

16-1050, p 10).

19.2.

Ettekirjutus on tehtud kehtival õiguslikul alusel ja sellega kooskõlas. Kaebaja

on KorS § 15 lg 1 alusel avaliku korra eest vastutav isik. Kaebaja püstitas hoovimaja,

mis ei ole kooskõlas selleks ettenähtud õigusaktidega. Tegu on seega KorS § 5 lg 1

järgi rikkumisega. Vastustaja on ettekirjutus-hoiatuse õigusliku alusena viidanud EhS

§ 130 lg 2 p-dele 1–3 ja KorS § 23 lg-tele 3 ja 4, mis on ettekirjutuse tegemisel

asjakohased. Järelevalvemenetluse käigus on vastustajal õigus nõuda vajadusel ka

ehitusprojekti või ehitusloa esitamist (EhS §- d 12 ja 19; Tallinna Ringkonnakohtu 22.

jaanuari 2024. a määrus asjas 3-23-2153, p 21).

19.3.

Ettekirjutuse järgi on vastustajal on põhjendatud kahtlus, et hoovimaja on

lubatust kõrgem, sest maa-alune korrus oli lasermõõtmise tulemusel 2,59 m. Kaebaja

hinnangul ei saa põhjendatud kahtlus tekkida maa-aluse korruse kõrguse põhjal, kuna

ehitise kõrguse hindamisel ehitise maapinnast allapoole jäävaid osi ei arvestata

8(10)

3-23-2153

(majandus- ja taristuministri määruse nr 57 § 30 lg 1). Kolmanda isiku hinnangul

näitab asjaolu, et kaebaja soovis DP-d muuta nii, et hoovimaja lubatud suurim harja

kõrgus on kuus meetrit (mitte viis meetrit nagu DP-s), seda, et hoovimaja kõrgus on

lubatust suurem.

19.4.

Kohus nõustub kolmanda isikuga, et kaebaja soov muuta DP sel viisil viitab

sellele, et hoone on ehitatud lubatust kõrgem. Hoovimaja tegelikku kõrgust kindlaks

tehtud pole. See pole vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasuse hindamiseks oluline.

Vastustaja põhjendatud kahtlus on asjakohane. Vaatamata sellele, et hoovimaja maa-

aluse korruse kõrgusest ei saa tõsikindlaid järeldusi teha kogu maja ehitusloale

mittevastavuse kohta, on maa-aluse korruse ehitamine ise vastuolus ehitusloaga.

Samuti on katusekalle DP ja ehitusloa nõuetega vastuolus. Seega ei ole praeguses asjas

määrav, kas hoovimaja kõrgus on vastuolus ehitusloa ja DP-ga, sest ettekirjutus oleks

tulnud teha sõltumata hoovimaja kõrgusest.

19.5.

Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse

eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes

põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). 29. augusti 2023. a ettekirjutus oli vajalik, sest

hoovimaja ei või jääda kinnistule püsima ebaseaduslikuna määramata ajaks. Vastustaja

võis seega KorS § 6 lg 1 ja § 28 lg 1 ning EhS § 130 lg 2 p 2 kohaselt teha kaebajale

ettekirjutuse. EhS § 12 lg 1 järgi tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt. Kaebaja seda

teinud ei ole. Ettekirjutus on kohane meede, kuna hoovimaja ehitus ei vasta DP-le ega

ehitusloale ning kaebaja ei võtnud kahe eelneva ettekirjutuse tulemusel hoovimaja

seadustamiseks meetmeid. Vastustaja 10. ja 22. novembri 2022. a ettekirjutuste järgi

oli kaebajal võimalik ehitustegevust jätkata juhul, kui ta taotleb ja saab uue ehitusloa.

Kaebajal lubati teha ehitustöid hoone olemasoleva ehitusloaga kooskõlla viimiseks ka

vastustaja kirjalikul nõusolekul. Seda võimalust kaebaja ei kasutanud. Lisaks väitis

kaebaja 4. juuli 2023. a e-kirjas vastustaja esindajale ise, et hoovimaja

muudatusprojekt on koostamisel, sest selle katuseosa lammutamisega ta nõus ei ole.

Vastustaja on arvestanud seega ettekirjutuse koostamisel kaebaja enda selgitusi ja

väljendatud soovi. Kui kaebaja plaanid on muutunud ning ta soovib hoopis hoovimaja

lammutada või olemasoleva ehitusloaga vastavusse viia, tuleb tal vastustajale sellest

teada anda. Vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajaks ei olnud kaebaja seda teinud.

Eeltoodu põhjal ei ole ettekirjutuses valitud meede ka ebaproportsionaalne.

Ettekirjutus ei ole ka tühine, sest HMS § 63 lg-s 2 nimetatud aluseid ilmselgelt ei

esine.

20. Õige pole kaebaja väide, et ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse esitamine ei

muuda faktilist olukorda XXX kinnistul. Taotlust menetledes saaks vastustaja hinnata

selle vastavust õigusaktidele. Samuti saaks vastustaja kaaluda kolmanda isiku huve.

Juhul, kui vastustaja kiidaks hoovimaja projekti muudetud kujul heaks, saaks kaebaja

ehitustöid jätkata.

21. 29. augusti 2023. a ettekirjutus sisaldab põhjendusi, miks on hoovimaja ehitus

vastusolus DP ja ehitusloaga, samuti miks on vastuolud ehitusloaga olulised.

Kaalutlusvigu ettekirjutuses kohtu hinnangul ei ole. Vastustaja on selgitanud ka

vastuses kaebusele, miks on ettekirjutus sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Ehitis peab

vastama selle püstitamiseks ettenähtud tingimustele. Kaebaja on ehitanud hoovimaja

olulises osas tingimustel, mis ei vasta DP-le ja ehitusloale. Ka sunniraha määramine on

õiguspärane ning määratud sunniraha pole asjaolusid arvestades põhjust pidada

ülemäära suureks (ATSS § 7 lg 1 p 4 ja § 8 lg 1).

9(10)

3-23-2153

22. Vastustaja jättis 2. mai 2024. a vallavolikogu otsusega nr 32 XXX maaüksuse

ja lähiala DP algatamata (dtl 57–272). Kaebajal ei ole seega võimalik hoovimaja

seadustamisel arvestada sellega, et DP tingimused muutuvad.

23. Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja vastustaja 29. augusti 2023. a ettekirjutus-

hoiatuse jõusse. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema

poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele (HKMS § 108 lg 8).

23.1.

Kolmas isik palus 6. mail 2024 esitatud taotluses (dtl 212) mõista kaebajalt

välja õigusabikulud 4934 eurot ning 13. mai 2024. a taotluses (dtl 256) 1220 eurot.

Kokku palub kolmas isik mõista kaebajalt välja 6154 eurot. See sisaldab nii kaebusele,

esialgse õiguskaitse taotlusele kui ka määruskaebusele vastamiseks tehtud kulutusi.

23.2.

Kaebaja esitas 13. mail 2024 seisukoha (dtl 277), milles leidis, et õigusabikulud

ei ole täies ulatuses põhjendatud ja on ebamõistlikult suured. Kolmas isik on korranud

nii esialgse õiguskaitse taotlusele kui ka kaebusele esitatud vastustes oma seisukohti.

Samuti on kolmas isik korranud 13. mai 2024. a seisukohas oluliselt varem juba

esitatut.

23.3.

Kohus mõistab välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud (HKMS §

109 lg 6). Haldusasi ei ole keskmisest keerulisem. Kohus nõustub kaebajaga, et

kolmanda isiku vastused osaliselt korduvad, mistõttu ei ole põhjendatud kolmanda

isiku menetluskulude väljamõistmine täies ulatuses. 13. mail 2024 esitatud seisukoht

sisaldab peamiselt eelnevalt esitatud vastuste ja seisukohtade kordust. Samuti ei pea

kohus mõistlikuks 31. detsembri 2023. a spetsifikatsioonis esitatud kõiki vastuse ja

seisukohtade koostamise töötunde, arvestades seda, et kolmas isik oli juba esialgse

õiguskaitse taotlustele vastamise käigus asjaolud välja selgitanud. Kohus peab

põhjendatud ja vajalikeks kuludeks 4000 eurot.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

10(10)