2-22-123052/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 21.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-123052

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.10.2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja EA

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21.10.2022. a määrus muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud X kanda.

4. Määrata kindlaks määruskaebuse menetlemise kulud ja mõista Xlt välja Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

kasuks

104 eurot.

Määrata,

et

hüvitatavatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada rahuldamata jäetud osas määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 417 lg

4).

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-22-123052

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 28.06.2022 Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (võlgnik, kostja) 45 euro

saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 07.07.2022 võlgnikule makseettepaneku, mille toimetas

võlgnikule kätte 12.07.2022 avaliku e-toimiku (AET) kaudu. Võlgnik esitas 12.07.2022

nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas nõude

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 09.08.2022 maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja võla 45 eurot

(30 eurot leppetrahvid ning 15 eurot sissenõudmiskulud). Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda, määrata need rahaliselt kindlaks ning mõista kostjalt välja koos seadusjärgses

määras viivisega.

Hagiavalduse kohaselt parkis kostja talle kuuluva sõiduki numbrimärgiga XXXXXX hageja

opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimise ajal ei olnud sõiduki

armatuurlauale asetatud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimisluba. Hageja esitas

kostjale leppetrahvinõude, mille paigutas sõiduki kojamehe vahele ning saatis kostjale

meeldetuletuse võla kohta. Kostja võlga ei tasunud.

3. Maakohus võttis hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Maakohus hoiatas

kostjat, et hagile tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hageja nõusolekul teha

tagaseljaotsuse.

4. Maakohus toimetas hagi koos lisadega kostjale AET-i kaudu kätte 15.09.2022.

5. Kostja hagile ei vastanud.

6. Harju Maakohus rahuldas hagi 30.09.2022. a tagaseljaotsusega.

7. Maakohus toimetas tagaseljaotsuse kostjale AET-i kaudu kätte 07.10.2022.

8. Kostja esitas 07.10.2022 hagile vastuse ning 08.10.2022 tagaseljaotsuse peale kaja.

Kaja põhjenduste kohaselt esitas kostja vastuse hagile tähtaegselt 26.09.2022 läbi AET-i.

Kostja lisas pildi, et kõik dokumendid on dateeritud kuupäevaga 26.09.2022. Kosta ei oska

vastata, miks dokumendid ei jõudnud lõplikult kohale. Kostja leidis, et tehnilised probleemid

dokumentide esitamisel on mõjuvaks põhjuseks tsiviilasjas menetluse taastamiseks. Maakohus

ei oleks tohtinud tagaseljaotsust teha, sest kostja oli maksekäsu kiirmenetluses nõudele vastu

vaielnud.

9. Hageja leidis, et kaja tuleb rahuldamata jätta. Hageja leidis, et kostja esile toodud põhjused

hagile tähtaegselt vastamata jätmise kohta ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

422 lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks. Kostja ei ole järginud menetlusosaliselt mõistlikult

oodatavat hoolsust hagile vastamisel. Samuti ei esine TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud aluseid.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Harju Maakohus jättis 21.10.2022. a määrusega kostja avalduse menetluse taastamiseks

ning täitemenetluse peatamiseks rahuldamata. Kaja menetlemise kulud jättis maakohus kostja

kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.

10.1. Maakohus leidis, et kuna hagi ning menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult kätte

toimetatud avaliku e-toimiku kaudu, siis on kaja esitamiseks vajalik mõjuv põhjus (TsMS § 415

2-22-123052

lg 1 p 1). Maakohus leidis, et kostja esitatud kuvatõmmis, mis kajastab 26.09.2022 koostatud

dokumente, ei tõenda, et kostja on hagi vastuse 26.09.2022 kohtule esitanud. Kostja väide, et

ta esitas hagile vastuse 26.09.2022, on tõendamata. Kostja tegeles 26.09.2022 dokumentide

koostamisega, kuid ei ole neid 26.09.2022 kohtule edastanud.

10.2. Maakohus ei nõustunud kostja vastuväidetega, et kuna ta vaidles maksekäsu

kiirmenetluses nõudele vastu, siis oleks see vastuväide tulnud lugeda esialgseks vastuseks

hagile. Maksekäsumenetluses esitatud vastuväidet ei saa lugeda hagile vastamiseks. Kohus

hoiatas kostjat hagile vastamata jätmise tagajärgedest, milleks on tagaseljaotsuse tegemine

hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Neil põhjendustel jättis

maakohus kaja rahuldamata ning tsiviilasja menetluse taastamata.

10.3. Maakohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kostja parkis sõiduki

registreerimisnumbriga XXXXXX hageja opereeritaval alal parkimiskorda rikkudes. Hageja

esitas kostjale leppetrahvinõude. Kostja nõuet ei täitnud. Hageja palus kostjalt välja mõista ka

sissenõudmiskulu 15 eurot. Koos leppetrahviga on hagejal kostja vastu nõue suurusega

45 eurot. Hageja palus mõista võla välja koos seadusjärgses määras viivisega. Hageja esile

toodud asjaolude kohaselt oli poolte vahel parkimisleping, mida kostja rikkus ning rikkumise

tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Leppetrahvi tasumise tähtaeg on möödas,

kostja jättis selle tasumata. Hageja nõue kostja vastu on õiguslikult põhjendatud kuna 1) kostja

rikkus lepingulist kohustust, 2) kostjal tekkis rikkumise tõttu leppetrahvi maksmise kohustus,

3) leppetrahvist on kostjat mõistlikul viisil teavitatud, 4) leppetrahvi tasumise tähtaeg on

möödunud, mistõttu on hageja nõue sissenõutavaks muutunud, 5) lisaks leppetrahvile on

hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist. Kostjal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76

lg-st 1, § 158 lg-st 1 tulenevalt kohustus tasuda hagejale leppetrahvi parkimislepingu rikkumise

tõttu. Samuti on VÕS § 113-2 lg 2 p 1 järgi hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulu 15 eurot.

Seega tuleb hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja võlg suurusega 45 eurot.

Tagaseljaotsuses ei hinda kohus tõendeid.

10.4. Kaja menetlemisega seotud menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, kuid neid

rahaliselt kindlaks ei määranud.

10.5. Maakohus jättis kostja taotluse peatada täitemenetlus rahuldamata, kuna kostja ei tasunud

tagatist TsMS § 3401 lg 2, § 417 lg 6 § 472 lg 3 ega selgitanud oma taotluses, millise

täitemenetluse peatamist ta soovib.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

11. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada, kaja rahuldada ning tsiviilasja menetluse taastada. Samuti palus kostja

menetlustähtaja ennistada.

11.1. Määruskaebuse etteheidete kohaselt andis maakohus kostjale hagile vastamiseks aega

ainult kümme päeva. Kostja ei hoidnud kõrvale hagile vastamisest. Kostja ei parkinud oma

autot 10.07.2019 hageja opereeritavas parklas. Kostja põetas ajavahemikul 17.10.2022–

25.10.2022 oma haiget last. Tähtaja määramisel tuleb arvestada asja hinda, mahukust ja

tähendust kostjale, eeldatavaid takistusi vastamisel ning vajadust võtta esindaja.

11.2. Tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks.

Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata

(TsMS § 407 lg 6).

11.3. Kostja teatas maakohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Maakohus tegi

praeguses asjas lahendi üksnes hageja väidete alusel. Kostja leidis ka, et maakohus rikkus

kohustust teda ära kuulata.

2-22-123052

Menetluse edasine käik

12. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele hageja seisukohta.

13. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657

lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab sellega

seonduvad menetluskulud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja

tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

15.1. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium täiendavalt järgmist. Vaidlus puudub

selles, et kostjale toimetati hagimaterjalid isiklikult kätte 15.09.2022. Maakohus leidis, et kostja

väide, et ta esitas hagile vastuse 26.09.2022, on tõendamata. Maakohtu järeldus on loogiline ja

põhjendatud.

15.2. Dokumendi esitamist kohtule elektrooniliselt reguleerib TsMS § 336, mille lg 2 esimese

ja teise lause kohaselt loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud

kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Dokumendi saatjale edastatakse

selle kohta elektrooniline kinnitus. TsMS § 336 lg 3 järgi kehtestab elektroonilise dokumendi

kohtule edastamise täpsema korra ja dokumendiformaatidele esitatavad nõuded valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Viidatud sätte alusel on justiitsminister kehtestanud 28.12.2005. a

määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“, mille § 7 lg 1 järgi saab esitaja e-kirjaga

dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e-posti aadressile automaatse vastuvõtukinnituse

dokumendi laekumise kohta kohtu e-postkasti. Riigikohus on selgitanud, et viidatud sätetest

tulenevalt on dokumendi salvestamine kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud

andmebaasi seotud saatjale sellekohase automaatse elektroonilise kinnituse saatmisega ning

saatja ei saa eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase

elektroonilise kinnituse (vt RKTKm 27.01.2016, 3-2-1-164-15, 13). Praegusel juhul ei ole

kostja esile toonud, et ta oleks saanud elektroonilise kinnituse kohtule dokumentide saatmise

kohta. Seega ei saanud ta eeldada oma vastuse jõudmist saajani.

15.3. Maakohus leidis põhjendatult, et tagaseljaotsuse tegemist ei välistanud asjaolu, et kostja

oli maksekäsu kiirmenetluses esitanud vastuväite (dtl 12). Kolleegium nõustub maakohtu

põhjendustega, ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

15.4. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et tagaseljaotsuse tegemine oli takistatud,

sest kostja sai hagile vastamiseks liiga lühikese tähtaja. Kostja viitas kaebuses Riigikohtu

seisukohale (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 14). Nimetatud lahendis selgitas Riigikohus,

et minimaalne tähtaeg hagile vastamiseks TsMS § 394 lg 5 järgi ei ole alati vastamiseks piisav,

vastasel juhul poleks TsMS § 407 lg 5 p-l 1 sisu. Tähtaja määramisel tuleb arvestada asja hinda,

mahukust ja tähendust kostjale, eeldatavaid takistusi vastamisel, vajadust võtta esindaja

(samas).

15.5. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja esile toonud selliseid asjaolusid, mille tõttu oleks

maakohtu antud 10 päevane tähtaeg osutunud liiga lühikeseks. Hageja nõue ei olnud õiguslikult

keerukas ega asjaoludelt mahukas. Sisuliselt oleks kostja pidanud hagile vastates üksnes

avaldama isiku, kes hagis väidetud rikkumise ajal sõidukit kasutas. Selline toiming ei oleks

palju aega ega tähelepanu nõudnud.

2-22-123052

16. Kostja esile toodud teine vastuväide – et ta hooldas 17.10.2022–25.10.2022 – ei ole

kolleegiumi hinnangul kaja lahendamisel asjassepuutuv. Lapse hooldamine toimus pärast

vastuse esitamise tähtaja möödumist ega mõjutanud seega menetluses osalemist.

17. Kostja viitas määruskaebuses, et asjas ei võinud tagaseljaotsust teha, kuna see ei olnud

õiguslikult põhjendatud (TsMS § 415 lg 1 p 3). Kolleegium kostja etteheitega ei nõustu.

Maakohus on hagi õiguslikku põhjendatust kaja lahendamisel põhjalikult analüüsinud ning

ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.

18. Kuna tagaseljaotsuse tegemise formaalsed eeldused on täidetud ja hagi on õiguslikult

põhjendatud, on maakohus õigesti jätnud kaja rahuldamata ning menetluse sisulises osas

taastamata.

19. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS

§ 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja vastuses

määruskaebusele ja selle järgi on hageja lepinguline esindaja kulutanud õigusteenuse

osutamisele 65 minutit. Lepingulise esindaja tasu on 96 eurot tunnis. Kolleegium leiab, et

hageja esindaja tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja

lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja põhjendatud. Kokku tuleb kostjalt välja mõista

määruskaebuse menetlemise kulu 104 eurot.

20. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist.

21. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 417 lg 4

kohaselt võib määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt