2-22-19345/57 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-22-19345

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

20. mai 2024, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

R V hagi A V vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

1800 eurot (200 eurot × 9 kuud)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja R V (isikukood XXX)

Kostja A V (isikukood XXX)

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

09.04.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Keelduda kostja 11. aprillil 2024 esitatud selgituste ja tõendite vastuvõtmisest ning

kuivõrd neid on esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need kostjale tagastatuks.

2. Jätta R V hagi täies ulatuses rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-22-19345

1.R V (hageja) esitas 28. detsembril 2022 Viru Maakohtule hagiavalduse A V (kostja) vastu

elatise väljamõistmiseks. Hageja kui täisealiseks saanud ja jätkuvalt õppiva lapse nõue on mõista

välja elatis 200 eurot kuus alates hagiavalduse esitamise päevast kuni hageja kesk- või

kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohustada kostjat

kandma elatis O K pangakontole XXX igakuiselt 15. kuupäevaks. Jätta menetluskulud kostja

kanda. Vaadata läbi asi kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse kohaselt kostja on hageja isa. Viru Maakohtu kohtuotsusega mõisteti hageja

kasuks välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Hageja sai täisealiseks 26. septembril 2022 ning jätkab õppimist Narva Keeltelütseumi 12.

klassis. Kuna hageja õpib täiskoormusega päevaosakonnas, puudub temal võimalus töötamiseks

ja raha teenimiseks. Pärast gümnaasiumi lõpetamist soovib hageja jätkata õppimist ja hariduse

omandamist. Hageja elab ema juures koos noorema venna ja ema abikaasaga. Hageja vältimatud

kulud kuus on 453 eurot ja nendeks on:

- eluasemekulud

keskmiselt 47 eurot, arvestus 190/4;

- elekter

keskmiselt 2 eurot;

- kulud toidule

keskmiselt 210 eurot, 7,0 eurot päev × 30 päeva;

- riided ja jalatsid

keskmiselt 50 eurot;

- sidekulud

24 eurot;

- hügieen

keskmiselt 15 eurot;

- ravi

keskmiselt 25 eurot;

- kantseleitarbed

keskmiselt 20 eurot;

- meelelahutus/taskuraha

keskmiselt 60 eurot.

2. Kohus 28. detsembri 2022. a määrusega võttis hagi menetlusse.

3. Kostja vastuses hagile palub jätta hagi rahuldamata. Muu hulgas märgib, et arusaamatud on

põhjused kanda elatist hageja ema kontole, mitte hageja enda kontole. Kostja majanduslik

olukord on raske ja ta ei saa maksta elatist hagiavalduses esitatud suuruses. Kostja on töötu,

omab kaks ülalpeetavat last (kooliõpilased).

4. Hageja esitas 22. jaanuaril 2023 kohtule seisukoha kostja vastusele. Hageja selgitab, et

vältimaks pikaajalist vaidlust hageja kulude osas, millele kostja esitas vastuväited, vältida kulude

tõendamist ja arvestades kostja ülalpeetavaid, muudab hageja oma nõuet järgmiselt:

1)

Mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuine elatis 100 eurot alates hagiavalduse

esitamise päevast kuni R V kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-

aastaseks saamiseni.

2)

Kohustada kostjat kandma elatis O K pangakontole XXX igakuiselt 15. kuupäevaks.

3)

Jätta menetluskulud kostja kanda;

4)

Vaadata läbi asi kirjalikus menetluses.

5. Kohus 5. aprillil 2023 teatas pooltele kirjalikult, et võtab vähendatud nõude menetlusse ja

edasi menetleb hageja nõudeid, mis on esitatud kohtule 22. jaanuaril 2023.

6. Kohtule 18. aprillil 2023 esitatud avalduses palus hageja kohtulahendi tegemisel märkida

konto number, kuhu tuleb elatist üle kanda, XXX (saaja R V).

7. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja jätkuvalt väidab, et tal ei ole võimalust maksta

elatist hagejale. Kui kohus määrab elatise hageja kasuks, muutub halvemaks kostja kahe

alaealise lapse olukord.

8. Hageja esitas 22. septembril 2023 kohtule nõude suurendamise avalduse, mille kohaselt on

hageja asunud õppima Tallinna Ülikooli. Vastavalt kohtule esitatud tõendile õpib hageja alates

2(12)

Tsiviilasi nr 2-22-19345

15. augustist 2023 Tallinna Tehnikaülikoolis bakalaureuseõppes ning on infotehnoloogia

teaduskonna informaatika õppekava täiskoormusega õppiv üliõpilane. Nominaalne õppeaeg on 3

aastat. Hageja kulud on oluliselt kasvanud ning hageja suurendab oma nõuet.

Hageja palub:

1)

Mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuine elatis 200 eurot alates hagiavalduse

esitamise päevast kuni R V kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-

aastaseks saamiseni.

2)

Kohustada kostjat kandma elatis O K pangakontole XXX igakuiselt 15. kuupäevaks.

3)

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4)

Vaadata läbi asi kirjalikus menetluses.

Hageja vältimatud kulud kuus on 614 eurot ja nendeks on:

- eluasemekulud

150 eurot (ühiselamu);

- kulud toidule

keskmiselt 210 eurot, 7,0 eurot päev × 30 päeva;

- riided ja jalatsid

keskmiselt 50 eurot;

- sidekulud

20 eurot;

- hügieen

keskmiselt 15 eurot;

- ravi

keskmiselt 25 eurot;

- kantseleitarbed

keskmiselt 20 eurot;

- meelelahutus/taskuraha

keskmiselt 60 eurot;

- sõidukulud

64 eurot (8 euro Narva - Tallinn + 8 eurot Tallinn- Narva) × 4.

9. Kohus 7. detsembril 2023 teatas pooltele kirjalikult, et võtab suurendatud nõude menetlusse ja

edasi menetleb hageja nõudeid, mis on esitatud kohtule 22. septembril 2023.

10. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata. Kostja jätkuvalt väidab, et tema perekondlik olukord

ei võimalda täiskasvanud poega ülal pidada. Kostja ei tööta ja tal puudub sissetulek hageja

elatisvajaduste katmiseks. Hageja sai kostjalt elatise võla katmiseks päranduse - kahetoalise

korteri aadressil XXX, väärtusega 22 500 eurot, samuti 450 eurot relvade müügist. Selleks, et

tagada hagejale kinnisvara, mida ta saab müüa või oma huvides kasutada, pidi kostja loovutama

oma teisele pojale 50% sellest varast. Kostjal ei ole muud vara ega sissetulekuallikat. Hageja

töötab ettevõttes B AS ja teenib raha, mis võimaldab tal iseennast ülal pidada ning oma vajadusi

rahuldada.

11. Hageja kostja väidetega ei nõustu. Kostja viib kohut eksitusse, et ta ei tööta ja ei saa

sissetulekut. Hageja küll ei saa dokumentaalselt tõendada kostjal töökoha ja sissetuleku

olemasolu, vaid arvestades, et kostja on piisavalt noor ja terve eeldatakse, et ta teenib piisavalt

raha enda kulude katteks ja oma lastele ülalpidamise andmiseks. Kostja poolt esitatud töötukassa

tõend on väljastatud aasta tagasi ning ei ole usaldusväärne, et aasta jooksul ei saanud kostja leida

endale töökohta.

Kostja tõesti loobus pärandist hageja kasuks. Vaid kostja loobumine ei olnud seotud

ülalpidamiskohustuse täitmisega oma vara arvelt hageja ees. See oli seotud sellega, et kostjal on

mitmed võlausaldajad ja pärand oleks võõrandatud kostja võlgnevuste katteks. Pärandvara

inventuuri kohaselt koosneb pärand korteriomandist väärtusega 21 000 eurot ja püstolist

väärtusega 300 eurot (mille asukoht ei ole teada). Täiendavalt positiivse varale on ka kohustused

summas 8087,59 eurot. Praegu just hageja kannab pärandiks olevad kohustused.

Hageja töötas õppimisest vabal ajal kullerina ning tema sissetulek oli ajutine. Hageja teenis aasta

eest 1481,97 eurot ehk keskmiselt 123 eurot igakuiselt. Hageja õpib Tallinnas täis koormusega.

Hageja töötamine õppeprotsessi kõrval oli seotud sellega, et hageja ema ei ole suuteline üksi

kandma kõik hageja kulusid ja perekonna majanduslik olukord ilma kostja ja riigipoolse abita

3(12)

Tsiviilasi nr 2-22-19345

elatise abi osas, muutus väga halvaks. Riik ei maksa hagejale elatisabi. Kostja hoiab kõrvale

ülalpidamiskohustuse täitmisest ning varjab oma sissetulekut.

12. Kohus 4. märtsi 2024 määrusega määras kohtuistungi aja ja korraldas menetluse kohtuistungi

pidamiseks. Kohus selgitas osapooltele õiguslikku olukorda, tegi ettepanekud täiendavate

selgituste ja tõendite esitamiseks. Ühtlasi andis kohus teada, et lisab asja materjalide juurde

erinevatest registritest saadud andmed hageja ja tema vanemate varalise seisundi kohta, hageja

ema ja kostja töötamise kohta, hageja ema kohta andmed Äriregistrist.

Lisaks andis kohus pooltele teada, et, määramaks hageja ja tema vanemate varalist seisundi

kindlaks, teeb kohus päringud ka Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile,

Töötukassale ja AS-ile Pensionikeskus. Kohus pärib info järele alates 1. juulist 2022 (pool aastat

enne hagi esitamist).

Samuti on kohus teinud osapooltele ettepaneku sõlmida kompromissi.

13. Pooled kompromissi ei esitanud.

14. Hageja poolt 11. märtsil 2024 esitatud menetlusdokumendis tõi hageja välja oma igakuised

kulud ja nendeks on:

1. Eluasemekulud

200 eurot (ühiselamu)

2. Eluasemekulud

100 eurot (korter)

3. Kulud toidule

keskmiselt 210 eurot (7,0 eurot päev × 30 päeva)

4. Riided ja jalanõud

keskmiselt 50 eurot

5. Sidekulud

20 eurot

6. Hügieen

keskmiselt 15 eurot

7. Ravi

keskmiselt 25 eurot

8. Kantstarbed

keskmiselt 20 eurot

9. Meelelahutus/taskuraha

keskmiselt 60 eurot.

10. Sõidukulud

64 eurot (8 eurot Narva-Tallinn+8 eurot Tallinn-Narva)×4.

Kokku

764 eurot.

Lisatud konto väljavõttest on hageja hinnangul näha, et nii hageja kui ka hageja ema maksavad

iga kuu ühiselamu eest 144-250 eurot.

Hageja sai korteriomandi aadressil XXX pärandina. Korteriomandi omanikuks saamisega tekkis

ka kommunaalkulude kandmise kohustus. Igakuised kommunaalkulud korteri XXX eest

moodustavad keskmiselt 100 eurot. Tehtud inventuurist on näha, et korteriomandi pärimisega sai

hageja ka suured võlad. Ema abil hageja kustutab võlgnevusi.

Aadressil XXX asuvas eriomandis mitte keegi ei ela ja korter ei ole üürile antud. Korter on

elamiseks kõlbmatus seisundis ja vajab kapitaalremonti. Kuna hageja ja hageja ema jõud on

suunatud eelkõige võlgnevuste kustutamise poole, remonditööde teostamine on võimatu

majanduslikul põhjusel.

Alates juulist 2023 ehk 9 kuu eest kandis hageja ema ainuisikulikult hageja ülalpidamiseks 2375

eurot. Kuna pärandavaraks olid ka võlad, siis teise poja kontolt hageja ema kandis 4525 eurot

aastatega kogutud rahalistest vahenditest abiks võlgnevuste kustutamiseks.

15. Kostja selgitas kohtule 24. märtsil 2024 esitatud menetlusdokumendis, et hagi esitamise

hetkel oli kostja teine laps K K 17-aastane, praegu on ta 19-aastane. Laps elab ja on sisse

kirjutatud kostja pere juurde, õpib, töötab ja omandab keskharidust.

4(12)

Tsiviilasi nr 2-22-19345

Auto kuulub lapsele K K, ta ostis selle enda kokkuhoitud rahadega. Kostja on sõiduauto vastutav

kasutaja, kuna tal on vaja iga päev viia poega Narva linna, kooli. Kostja koos perega elavad 25

km linnast väljaspool ja õppeasutusest eemal. Last kooli viia ja koju tuua tuleb autoga, kuna

selles piirkonnas pole ühistransporti ja bussid siin ei käi. Koolibussi siin samuti pole. Kütusekulu

on 10 eurot päevas, lisaks makstakse iga kuu 50 eurot elektri eest ja 20 eurot gaasi eest. Makseid

teostab kostja abikaasa. Naisel on sissetulek ja pere elab sellest rahast ning peab üleval lapsi.

Elavad eramus, on aed ja kodune majapidamine. Kostja saab elatusmiinimumi, mis sõltub Narva-

Jõesuu linnavalitsusest. Kostjal pole sissetulekuid.

Kogu omandi, mille kostja sai pärandina, andis ta hagejale üle. Kostjat on kaks korda

pärandusest ilma jäetud. Esimest korda pidi hageja ema saama piisavalt suure rahasumma (9000

eurot) ja teist korda sai korteri (XXX), kuid kohtutäitur ei fikseeri selle maksumust.

16. Kohus arutas asja 9. aprillis 2024 toimunud kohtuistungil. Kohtul ei õnnestunud viia pooli

kompromissini. Pooled jäid oma nõuete, väidete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.

17. Hageja esitas 10.04.2024 oma menetluskulude nimekirja. Menetluskuludeks on nõustaja

osavõtt 04.04.2024 ja 09.04.2024 kohtuistungitel kokku 2 tundi, kulude summa 120 eurot.

18. Kohus selgitas hagejale 11. aprilli 2024. a kirjas TsMS § 175 lg-s 2 sätestatut, et nõustaja

kulusid ei hüvitata. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukoht, et TsMS § 144 lg 1 nimetab

kohtuvälise kuluna eksitavalt ka nõustaja kulu. Menetlusosalisel võivad tekkida nõustajaga

seoses kulud, kuid kommenteeriv norm (§ 144 lg 1) on üldnorm § 175 lg 2 suhtes, mis

erinormina sätestab, et nõustaja kulusid ei hüvitata (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I.

Kommenteeritud väljaanne, lk 703).

Hageja esitatud menetluskulude nimekirja alusel ei ole hagejal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid.

Kohus teatas hagejale, et kuivõrd menetluskulude nimekirjas puuduvad muud hageja

menetluskulud, ei edasta kohus kostjale hageja menetluskulude nimekirja ning ei küsi kostja

seisukohta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Dokumentide tähelepanuta jätmine

Pärast 9. aprilli 2024 kohtuistungi toimumist esitas kostja selgitused ja dokumendid.

TsMS § 329 lg 1 järgi peavad menetlusosalised esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja

vastuväited menetluses nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on

menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Sama sätte teise lause järgi võib uusi

avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada pärast eelmenetluse lõppemist üksnes

juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Viidatud sättest tuleneb seega,

et üldjuhul võivad menetlusosalised esitada avaldusi ja tõendeid kuni eelmenetluse lõpuni.

TsMS § 237 lg 1 järgi annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks

ja kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud, võib menetlusosaline tugineda tõendile hiljem

juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist. Seega saab lugeda

menetlusosalise esitatud tõendid tähtaegselt esitatuks, kui need on esitatud enne kohtu määratud

tähtaja möödumist või eelmenetluse lõppemist.

Kohus 4. märtsi 2024. a määruses tegi osapooltele ettepanekud täiendavate selgituste ja tõendite

esitamiseks.

5(12)

Tsiviilasi nr 2-22-19345

TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja

möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse,

taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei

põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et

hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Kostja dokumentidest on näha, et seletus on samasugune nagu on esitatud 24. märtsil 2024.

Seletusele lisatud pangakonto väljavõtted hõlmavad ajavahemikku 10.04.2023–11.04.2024.

Kostja ei põhistanud, mille pärast ei ole ta saanud varem oma tõendeid esitada.

TsMS § 238 lg 3 p-st 3 nähtub, et kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada

või keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui

tõend esitatakse või tõendite kogumist taotletakse hilinenult.

Eeltoodu alusel ja TsMS § 238 lg-st 3 tulenevalt keeldub kohus kostja 11. aprillil 2024 esitatud

seletuse ja tõendite vastuvõtmisest ja kuivõrd neid on elektrooniliselt esitatud, loeb need kostjale

tagastatuks.

Asja sisuline lahendamine

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega

rahuldamisele.

1.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese

ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS

§ 97 p-le 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või

kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Narva Keeltelütseumi 13. detsembri 2022. a tõendist 2-4/171 (kd 1, tl 7) nähtuvalt õpib hageja

2022/2023. õppeaastal kooli 12A klassis.

Tallinna Tehnikaülikooli 4. septembri 2023. a tõendi nr 845 (kd 1, tl 53) järgi õpib hageja alates

15. augustist 2023 Tallinna Tehnikaülikoolis bakalaureuseõppes ning on infotehnoloogia

teaduskonna informaatika (kood 175317) õppekava täiskoormusega õppiv üliõpilane.

Nominaalne õppeaeg on 3.0 aastat.

Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on sündinud 26. septembril 2004 ja sai täisealiseks 26.

septembril 2022. Samuti puudub vaidlus, et kostja on hageja isa.

Seega, kostja on hageja vanem ja hagejale ülalpidamist andma kohustatud isik (PKS § 96) ning

hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja elab kostjast eraldi ning et kostja hageja

ülalpidamiskohustust ei täida, seega on hageja õigustatud esitama kostja vastu elatise nõude.

28. detsembril 2022 esitatud hagiavalduses nõudis hageja elatist 200 eurot kuus alates

hagiavalduse esitamise päevast kuni hageja kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte

kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 22. jaanuaril 2023 muutis hageja oma nõuet ja palus igakuist

elatist 100 eurot. 22. septembril 2023 suurendas hageja oma elatise nõuet 200 euroni kuus.

6(12)

Tsiviilasi nr 2-22-19345

PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

22. septembril 2023 esitatud menetlusdokumendis nimetab hageja igakuiste kulutuste suuruseks

614 eurot. 11. märtsil 2024 esitatud menetlusdokumendis on hageja märkinud kulutuste

suuruseks 764 eurot kuus ja nendeks on eluasemekulud 200 eurot (ühiselamu), eluasemekulud

100 eurot (korter), toidukulud keskmiselt 210 eurot (7,0 eurot päev × 30 päeva), riiete ja

jalanõude kulud keskmiselt 50 eurot, sidekulud 20 eurot, hügieen keskmiselt 15 eurot, ravi

keskmiselt 25 eurot, kantstarbed keskmiselt 20 eurot, meelelahutus/taskuraha keskmiselt 60

eurot, sõidukulud 64 eurot (8 eurot Narva-Tallinn + 8 eurot Tallinn-Narva) × 4.

9. aprilli 2024 kohtuistungil seletas hageja, et elab ja õpib Tallinnas, kuid käib Narvas kas igas

nädalavahetuses või paar korda kuus. Samuti sai hageja ta seletuste kohaselt kostjalt pärandi, mis

koosneb eriomandist ja suurtest võlgadest, mille kustutamisele on suunatud hageja ja hageja ema

jõud. Eriomandis ei saa elada ega üürile anda, kuna see on elamiseks kõlbmatus seisundis ja

vajab kapitaalremonti.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 231 lg 2 järgi ei vaja poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

Kostja ei vaielnud vastu hageja kulutuste suurusele ja liikidele.

Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulutused 453 eurot. Oma kulutuste tõendamiseks

esitas hageja KÜ T arved 2022. a augusti ja oktoobri eest (kd 1, tl 8). Arvetest on näha, et

korteris XXX on registreeritud ja tarbijateks neli inimest. Hageja osa on 47 eurot.

Elektrienergia eest olnud kulutuste tõendamiseks esitas hageja VKG Elektrivõrgud arve 2022. a

novembri eest (kd 1, tl 9).

Telefoni eest olnud kulude kohta esitas hageja Elisa arve 2022. a novembri eest (kd 1, tl 11).

Toidukulude tõendamiseks esitas hageja Maxima kaupluse ostutšekid (kd 1, tl 10).

Asjaolu, et inimesed tarbivad iga päev toitu, vajavad riideid ja jalanõusid, hügieenivahendeid,

ravimeid on üldtuntud ja tegemist on tõendamist mittevajavate asjaoludega. Kohtu hinnangul on

toidukulud suuruses 210 eurot kuus küll põhjendatud. Siinkohal arvestab kohus viimaste aastate

jooksul olnud keskmise toidukorvi kallinemisega. Kohus leiab, et hageja toodud kulutuste liigid

ja kulude suurus on põhjendatud ja ei ole ülepaisutatud.

22. septembril 2023 esitatud menetlusdokumendis nimetab hageja igakuiste kulutuste suuruseks

614 eurot. 11. märtsil 2024 esitatud menetlusdokumendis on hageja märkinud kulutuste

suuruseks 764 eurot kuus ja nendeks on eluasemekulud 200 eurot (ühiselamu), eluasemekulud

100 eurot (korter), toidukulud keskmiselt 210 eurot (7,0 eurot päev × 30 päeva), riiete ja

jalanõude kulud keskmiselt 50 eurot, sidekulud 20 eurot, hügieen keskmiselt 15 eurot, ravi

keskmiselt 25 eurot, kantstarbed keskmiselt 20 eurot, meelelahutus/taskuraha keskmiselt 60

eurot, sõidukulud 64 eurot (8 eurot Narva-Tallinn + 8 eurot Tallinn-Narva) × 4.

7(12)

Tsiviilasi nr 2-22-19345

9. aprilli 2024 kohtuistungil seletas hageja, et elab ja õpib Tallinnas, kuid käib Narvas kas igas

nädalavahetuses või paar korda kuus. Samuti sai hageja ta seletuste kohaselt kostjalt pärandi, mis

koosneb eriomandist ja suurtest võlgadest, mille kustutamisele on suunatud hageja ja hageja ema

jõud. Eriomandis ei saa elada ega üürile anda, kuna see on elamiseks kõlbmatus seisundis ja

vajab kapitaalremonti.

Hageja on välja toonud kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot kuus, mis teeb aastas 600 eurot.

Kohtu hinnangul saab üldtuntuks lugeda, et inimesed vajavad iga päev riideid ja jalanõusid.

Võttes arvesse Eesti kliima, kus erineval aastaajal kantakse erinevaid riideid, ei ole kohtu

hinnangul hageja märgitud kultused ülepaisutatud ja on mõistliku suurusega.

Kohus leiab samuti, et sidekulud 20 eurot, hügieen keskmiselt 15 eurot, ravi keskmiselt 25 eurot,

kantstarbed keskmiselt 20 eurot, meelelahutus/taskuraha keskmiselt 60 eurot, sõidukulud 64

eurot (8 eurot Narva–Tallinn + 8 eurot Tallinn–Narva) × 4 on põhjendatud kulud ja mõistliku

suurusega.

Küll aga kohus leiab, et ühiselamu eluasemekulud 200 eurot kuus on ülepaisutatud.

Ajavahemiku 01.01.2023–21.12.2023 eest hageja pangakonto XXX väljavõttest (kd 1, tl 72-75

pöördel) nähtuvalt tasus hageja 27.07.2023 selgitusega „obshaga“ ehk ühiselamu 50 eurot, 2023.

a septembris tasus hageja ühiselamu eest kokku 381,97 eurot, 2023. a oktoobris 150 eurot, 2023.

a novembris 358,22 eurot, 2023. a detsembris 1266,77 eurot. Kohtuistungil ei osanud hageja

seletada, miks 2023. a detsembris tasus ta ühiselamu eest tunduvalt suuremat raha.

Ajavahemiku 01.07.2023–07.03.2024 eest hageja pangakonto XXX väljavõttest (kd 1, tl 108-

109) nähtuvalt tasus ta ühiselamu eest ajavahemikul 17.07.2023-05.02.2024 kokku 1347,16

eurot, mis teeb keskmiselt 168,40 eurot kuus.

Kohus leiab, et põhjendatud ühiselamu kulutuse suurus on keskmiselt 168,40 eurot kuus.

Täisealiseks saanud lapse puhul võib eeldada, et tal on hankida endale eluks vajalikud vahendid

ise.

Pärandvara 24.11.2023. a inventuuri (kd 1, tl 65-67) kohaselt moodustab pärandvara activa (vara

ja õiguste väärtus) kokku 21 300 eurot, m.h aadressil XXX asub eriomand väärtusega 21 000

eurot. Pärandvara passiva (kohustused) moodustavad kokku 8087,59 eurot.

Kohus leiab, et pärandina saadud XXX eriomandi hooldamisega seotud kulutused (kd 1, tl 110,

117-119) on põhjendamata. Olukorras, kus ei ole hageja väitel tal võimalik õppimise ajal ennast

ülal pidada, kohtu hinnangul eriomandi eest tasumine põhjendatud ei ole. Kui eriomandi, kus

pole hageja sõnul võimalik elada ega üürile anda, sest see on elamiseks kõlbmatus seisundis ja

vajab kapitaalremonti, oleks ära müüdud, saanuks hageja selle müügist saadud rahast kindlustada

enda ülalpidamise.

Hageja sai aadressil XXX asuva eriomandi omanikuks kinnistusraamatusse kandmisega

04.09.2023 (kd 1, tl 80).

Eriomandi müügist saadud rahast saaks hageja kustutada pärandina saadud võlad 8087,59 euro

ulatuses ja talle jääks 13 212,41 eurot ülalpidamiseks üle. Kuna hageja saab 21-aastaseks

26.09.2025, siis ajavahemikul 04.09.2023–26.09.2025 saaks ta kindlustada endale ülalpidamist

528,50 eurot kuus (13 212,41 eurot : 25 kuud). Eriomandi müügi tõttu ei oleks hagejal kohustust

kanda eriomandi hooldamisega seotud kulutusi. Võlgade kustutamise järel vabaneks hageja

kohtutäituri tasu maksmise kohustusest.

8(12)

Tsiviilasi nr 2-22-19345

Hageja saab iga kuu ka vajaduspõhist toetust 150 eurot kuus (kd 1, tl 120).

Seega leiab kohus, et hageja on võimeline ennast ise ülal pidama.

Hageja pangakonto väljavõtetest (kd 1, tl 121-139, 140-157, 158-162) nähtub, et ta pidevalt

investeerib raha selgitusega „skoro stanu millionerom“ ehk peatselt saan miljonäriks või „invest“

ja saab ka investeerimisest tulu. Näiteks 25.12.2023 sai hageja 550 eurot, 05.02.2024 – 200

eurot. Enda ülalpidamiseks oleva raha puudumise korral ei ole kohtu hinnangul võimalik või

vähimgi mõistlik raha investeerimine.

Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri seisuga 2. märts 2024 andmete (kd 1, tl 86)

kohaselt on hagejal ettevõtluskonto alates 04.10.2022.

Kinnistusraamatu andmetel (kd 1, tl 80) on hageja omandis aadressil XXX asuv 39,60 m2

suurune eriomand. Äriregistris puuduvad andmed, et hagejale kuuluks liikmesus hooneühistus

või et ta ajaks äri. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed, et hagejale kuuluks

sõidukid. Samuti puuduvad Transpordiameti liiklusregistris andmed, et hageja oleks teistele

isikutele kuuluva sõiduki vastutavaks kasutajaks.

Maksu- ja Tolliameti 12. märtsi 2024. a teatise (kd 1, tl 164) ja maksuandmete tõendi (kd 1, tl

169) kohaselt tehti ajavahemikul 01.07.2022–29.02.2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku

kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid 0,70 eurot.

Maksu- ja Tolliameti 12. märtsi 2024. a maksuandmete tõendi (kd 1, tl 169) kohaselt laekus

hageja ettevõtluskontole ajavahemikul 2022. a oktoobrist kuni 2023. a detsembrini (k.a) kokku

1767,80 eurot, millest arvati maha sotsiaalmaks kokku 214,51 eurot, kohustusliku

kogumispensioni makse kokku 9,13 eurot ning tulumaks kokku 129,94 eurot, seega brutosumma

on 1414,22 eurot, mis teeb keskmiselt 108,80 eurot kuus.

Ettevõtluskonto omamine tähendab ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadusest

tulenevalt, et hageja pidevalt tegeles ettevõtlusega, osutas teenuseid.

AS-i Pensionikeskus 12. märtsi 2024. a vastuse (kd 1, tl 172) kohaselt on hageja nimel avatud

pensionikonto. Hageja ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust.

Eesti Töötukassa 5. märtsi 2024. a teatise (kd 1, tl 100) kohaselt ei ole hageja registreeritud

töötuna arvel.

Sotsiaalkindlustusameti 7. märtsi 2024. a vastuse (kd 1, tl 104) kohaselt maksti hagejale välja

alates 01.07.2022 kuni käesoleva ajani:

-

elatisabi kogusummas 497,52 eurot. Toetus on välja makstud O K;

-

lapsetoetus - 01.07.2022 kuni 31.12.2022 igakuine summa 60,00 eurot; 01.01.2023 kuni

30.09.2023 igakuine summa 80,00 eurot;

-

hinnatõusu leevendamise toetus – 11.2022 summa 50,00 eurot.

Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud, sest hagejal on vara, mille müügi

arvel on ta võimeline oma ülalpidamiseks ise vahendeid hankima. Samuti saab hageja

sissetulekuid hankida tema pangakontode väljavõtete ja ettevõtluskonto andmete alusel.

PKS § 105 lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga

osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise

seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega

peab kohus analüüsima ka hageja vanemate varalist seisundit ja võimekust anda hagejale

ülalpidamist.

9(12)

Tsiviilasi nr 2-22-19345

Kostja varaline seisund

Kostja väitel ei võimalda ta olukord täiskasvanud poega ülal pidada. Kostja ei tööta ja tal puudub

sissetulek hageja elatisvajaduste katmiseks. Kui kohus määrab elatise hageja kasuks, siis muutub

halvemaks kostja alaealise lapse olukord. Kostja kaasal on sissetulek ning pere elab sellest rahast

ja peab üleval lapsi. Elukohaks on eramu, olemas on aed ja kodune majapidamine. Kostja saab

elatusmiinimumi, mis sõltub Narva-Jõesuu Linnavalitsusest. Kostjal pole sissetulekuid.

Kohus analüüsib kostja võimekust hagejale ülalpidamise anda.

Transpordiameti liiklusregistri andmetel (kd 1, tl 81) on kostja teisele isikule kuuluva 2007.

ehitusaasta sõiduauto Volkswagen Passat Variant vastutav kasutaja.

Liiklusseaduse § 2 p 93 kohaselt on vastutavaks kasutajaks Eesti kodakondsusega või Eestis

elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis registreeritud

juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu

alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks

kasutajaks loetakse ka käesolevas punktis nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku

poolt määratud esindaja.

Kostja tõi välja, et tal puudub sissetulek, mis lubaks oma lapsi ülal pidada nõutavas ulatuses.

Kohus 4. märtsi 2024. a kohtumääruses tegi kostjale ettepaneku selgitada, millest ta kõnealust

sõidukit hooldab ja kuidas seda kasutab. Kostja selgitas, et sõiduauto kuulub tema teisele

täisealisele lapsele K K, kes on ostnud selle enda kokkuhoitud rahadega. Kostja on sõiduauto

vastutav kasutaja, kuna tal on vaja iga päev viia (alaealist) poega Narva linna, kooli. Kostja koos

perega elavad 25 km linnast väljaspool ja õppeasutusest eemal. Last kooli viia ja koju tuua tuleb

autoga, kuna selles piirkonnas pole ühistransporti ja bussid siin ei käi. Koolibussi siin samuti

pole. Kütusekulu on 10 eurot päevas.

Äriregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri.

Kinnistusraamatus puuduvad andmed, et kostjale kuuluks kinnisavara. Transpordiameti

liiklusregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks sõidukid.

Eesti Töötukassa 5. märtsi 2024. a teatise (kd 1, tl 100) kohaselt ei ole kostja registreeritud

töötuna arvel.

Sotsiaalkindlustusameti 7. märtsi 2024. a vastuse (kd 1, tl 104) kohaselt ei ole kostjale määratud

ega makstud pensioni ja/või toetuseid.

AS-i Pensionikeskus 12. märtsi 2024. a vastuse (kd 1, tl 172) kohaselt on kostja nimel avatud

pensionikonto. Kostja ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust.

Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri seisuga 2. märts 2024 andmete (kd 1, tl 85)

kohaselt on kostjal ettevõtluskonto alates 09.11.2023.

Maksu- ja Tolliameti 12. märtsi 2024. a teatise (kd 1, tl 166) kohaselt tehti ajavahemikul

01.07.2022–29.02.2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning

töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale väljamakseid 0 euro. Andmed ettevõtluskontole

laekumiste kohta puuduvad.

10(12)

Tsiviilasi nr 2-22-19345

PKS 102 lg 1järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Kostjal on veelgi üks, alaealine, XXX sündinud laps.

PKS § 98 näeb ette, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja

ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse

alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast

ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme

sugulasele.

Kohus leidis juba, et hagejal on vara, mille müügi arvelt on ta võimeline oma ülalpidamiseks ise

vahendeid hankima, ning sissetulek, mis võimaldab tal end küllaltki ülal pidada. Kohtu

hinnangul pole kostja võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust kahjustamata alaealise lapse

ja enese tavapärast ülalpidamist.

Hageja ema varaline seisund

Transpordiameti liiklusregistri andmetel (kd 1, tl 82) kuulub hageja emale O K 2007. ehitusaasta

sõiduauto Mitsubishi Colt alates 06.09.2022.

Äriregistris puuduvad andmed, et hageja emale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks

äri. Kinnistusraamatus puuduvad andmed, et hageja emale kuuluks kinnisavara. Transpordiameti

liiklusregistris puuduvad andmed, et hageja ema oleks teistele isikutele kuuluva sõiduki

vastutavaks kasutajaks.

Eesti Töötukassa 5. märtsi 2024. a teatise (kd 1, tl 100) kohaselt ei ole hageja ema registreeritud

töötuna arvel.

Sotsiaalkindlustusameti 7. märtsi 2024. a vastuse (kd 1, tl 104) kohaselt maksti hageja emale

välja alates 01.07.2022 kuni käesoleva ajani lapsetoetus 01.07.2022 kuni 31.12.2022 igakuine

summa 120,00 eurot (R V eest 60,00); 01.01.2023 kuni 30.09.2023 igakuine summa 160,00

eurot (R V eest 80,00); 01.10.2023 kuni tänaseni igakuine summa 80,00 eurot. Hinnatõusu

leevendamise toetus - 11.2022 summas 100,00 eurot (R V eest 50,00). Elatisabi kogusummas

390,00 eurot (R V eest). Toetused on välja makstud R V XXX (SWEDBANK AS).

AS-i Pensionikeskus 12. märtsi 2024. a vastuse (kd 1, tl 172) kohaselt on hageja ema nimel

avatud pensionikonto. Hageja ema ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust.

Maksu- ja Tolliameti töötamiste registri andmetel (kd 1, tl 83-84) töötab hageja ema alates

06.03.2020 SA-s N XXX.

Maksu- ja Tolliameti 12. märtsi 2024. a teatise (kd 1, tl 166) kohaselt tehti ajavahemikul

01.07.2022–29.02.2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning

töötuskindlustusmaksete maha arvamist hageja emale väljamakseid 32 455,01 eurot.

Maksu- ja Tolliameti 12. märtsi 2024. a maksuandmete tõendi (kd 1, tl 16) kohaselt tegid

väljamakseid SA N, Töötukassa, AS SEB Pank, Tervisekassa.

Seega leiab kohus tuvastatuks, et hageja ema varaline olukord ja sissetulek on tunduvalt parem

kui kostjal.

Eeltoodu alusel ning arvestades, et:

11(12)

Tsiviilasi nr 2-22-19345

-

hagejal on vara, mille müügi arvelt on ta võimeline oma ülalpidamiseks ise vahendeid

hankima, ning sissetulek, mis võimaldab tal end küllaltki ülal pidada;

-

kostjal on veel alaealine laps;

-

kostja ei ole võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust kahjustamata alaealise lapse ja

enese tavapärast ülalpidamist;

-

PKS § 98 järgi eelistatakse alaealist last teistele lastele,

leiab kohus, et hagi ei ole täies ulatuses põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulusid pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd jäeti hagi rahuldamata, seega sai otsus tehtud hageja kahjuks, siis peaks kohus jätma

menetluskulud hageja kanda.

Ent kohus võib TsMS § 162 lg 4 alusel jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik.

Kohus leiab, et kostja menetluskulude jätmine hageja kanda oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane. Hageja oli õigustatud esitama elatise nõude kohtusse, sest kostja ei täitnud hageja

ülalpidamiskohustust. Tegemist on elatise nõudmise hagiga, mille järgi on hagejaks haridust

omandav laps. Kohus ei pea õiglaseks säärastel asjaoludel jätta ei täielikult ega osaliselt kostja

menetluskulusid hageja kanda.

Kohus jätab TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 kooskõlas määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Osapoolte menetluskulud jäävad nende endi kanda ning seetõttu ei ole menetluskulude rahaline

kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

Kohtunik

Kohtuotsus on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2024 kohtuotsusega.

12(12)