2-23-11685/26 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-11685

1 / 5

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2024, Narva Tsiviilasja number 2-23-11685 Tsiviilasi IMCD Baltics UAB hagi OÜ Primatek Coatings vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 7621 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: IMCD Baltics UAB (rg-kood 111746454; postiaadress Ukmergė tn. 120-1, 08105 Vilnius, Leedu), Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela (jurist@julianus.ee) Kostja: OÜ Primatek Coatings (registrikood 12391997; asukoht Kadastiku tn 29a, 21004 Narva linn) Kostja lepinguline esindaja: Igor Sumarok (e-post: isumarok@hotmail.com) Kohtuistung 22.01.2024, 17.05.2024 RESOLUTSIOON:

1. Võtta hageja 21.11.2023 loobumisavaldus vastu ja lõpetada menetlus hageja viivise nõudes ulatuses, mis ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud viivise määra.

2. Rahuldada hagi.

3. Mõista kostjalt OÜ Primatek Coatings hageja IMCD Baltics UAB kasuks välja põhinõue 3990 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja 20.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutnud viivis (perioodi 24.05.2022 – 20.05.2024 eest) summas 831.94 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja lisanduvad viivised põhinõudelt (3990 euro) alates 21.05.2024 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Tagastada riigilõiv summas 35 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE147700771000526428.

5. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

2-23-11685

2 / 5

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja seisukohad

1. Hageja ja kostja sõlmisid suulise lepingu, milles pooled leppisid kokku, et kostja esitab hagejale tellimuse ja kostja kohustub selle eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvele. 04.05.2022 saatis kostja hagejale e-maili teel tellimuse ning soovis tellida 3 tonni Lomon R-996 (titaandioksiid). Kostja soovis, et talle saadetaks esimesel võimalusel arve ja öeldaks tarnekuupäev. Samal päeval teatas hageja kostjale, et nad peavad maikuus TiO2 hinda korrigeerima, kuna said lattu uue tarnepartii ja USD/EUR kurss mõjutas selle hinda. Nad teavitasid uuest hinnast 3,99 EUR/kg ja jäid ootama kinnitust. Kostja kinnitas hinna ja palus saata arve. Hageja esitas 23.05.2022 arve nr 5014001 summas 11 970 eurot maksetähtajaga 23.05.2022. Antud arvest on tänaseks tasutud 7980 eurot. 01.06.2022 ja 03.06.2022 saatis hageja kostjale e-kirja, milles teavitas, et kogu summa ei ole laekunud ja palus puuduoleva summa 3990 euro tasumist. Kostja antud kirjadele ei vastanud. 14.06.2022 saatis kostja hagejale e-kirja, kus palus arvet, mis on vaja tasuda ja soovis teha ka uut tellimust. Hageja teavitas kostjat, et arve 5014001 on endiselt 3990 euro ulatuses tasumata. 20.06.2022 küsis hageja uuesti kostjalt, millal tasutakse puuduolev summa, kostja lubas tasuda lähipäevil. 07.07.2022 teatas hageja kostjale, et makse ei ole endiselt laekunud ja palus teha makse esimesel võimalusel, kostja ei tasunud makset. Kauba tarnis kostjale Itella Estonia OÜ.

2. Kuivõrd kostja vabatahtlikult hagejale arvet ei tasunud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle I AS-le. Kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest on nõudele lisandunud sissenõudekulu 40 eurot vastavalt VÕS § 1131 lg 1.

3. Hageja soovib ka viivise välja mõistmist. Hageja arvestab viivist perioodi eest 24.05.2022 – 17.08.2023 0,2% summast päevas, kokku 3591 eurot.

4. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust summas 3990 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot ja viivist 3591 eurot.

5. 22.03.2024 kinnitab hageja, et arve on muutunud sissenõutavaks alates 23.05.2022. Kostja on kauba kätte saamist kinnitanud 07.06.2022. Kostja ei ole peale arve ja meeldetuletuste saamist vaidlustanud kauba kättesaamist, vastupidiselt kostja on kinnitanud kauba kättesaamist. Kostja oleks pidanud avastatud puudusest teavitama mõistliku aja jooksul, mitte hiljem kui 24.07.2022.

2-23-11685

3 / 5

Kostja vastus

6. Kostja hagi ei tunnista ja palub see jätta rahuldamata. Kostja leiab, et puudus kokkulepe arvel näidatud summa tasumiseks ja puudus kokkulepe viiviste tasumiseks. 22.01.2024 kohtuistung

7. Pooled jäid oma varasemate seisukohtade juurde. Kostja väitis, et tõendamata on kauba kättesaamine sellises koguses ja summas, mille eest raha nõutakse. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tellis hagejalt ainet R996, titaan ja kostja nõustus hinnaga.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Hageja nõudis esmalt lepingus sätestatud viivist, kuid vähendas viivist ja palub välja mõista hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 461,40 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 3990 eurolt alates 18.08.2023 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni (dtl 77). Riigikohus on 20.03.2019 tsiviilasjas 2-14-61508 tehtud lahendis sedastanud, et: „haginõude vähendamist ei peeta TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi küll hagi muutmiseks, kuid sellest tuleneb vaid see, et vähendamisele ei kehti TsMS § 376 lg 1 järgsed piirangud hagi muutmiseks, eelkõige, et muutmiseks on vajalik kostja või kohtu nõusolek. Menetluslikult saab olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2, §-d 424 ja 425) või menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3, §- d 429 ja 431).“ Kohus on menetluslikku olukorda pooltega 17.05.2024 arutanud ja hageja on kinnitanud, et ta on selles osas hagist loobunud. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

10. Kohus võtab hageja hagist loobumise osaliselt vähendatud viivise nõudes vastu ja lõpetab menetluse hageja viivise nõudes ulatuses, mis ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud viivise määra. Kohus jätkab menetlust põhinõude (3990 eurot) ja hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 461,40 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 3990 eurolt alates 18.08.2023 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni ning sissenõudmiskulude nõude osas.

11. Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb rahuldada.

12. Esmalt analüüsib kohus kohaldatava õiguse küsimust. Lepingule kohaldatav õigus tuleb kindlaks määrata vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. a määrusele (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (vt Rooma I määruse art 28). Selle määruse art 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse lepingule lepingupoolte valitud õigust. Valik tuleb teha sõnaselgelt või see peab nähtuma selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest. Lõike 2 kohaselt võivad pooled igal ajal

2-23-11685

4 / 5

kokku leppida selles, et lepingu suhtes hakatakse kohaldama muud õigust, kui selle suhtes kohaldati varem kas art 3 alusel tehtud valiku või muude Rooma I määruse sätete alusel. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et tsiviilkohtumenetluses kehtivast dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt on pooltel õigus ka kohtumenetluse vältel leppida kokku vaidluse lahendamisele kohaldatava õiguse suhtes (vt Riigikohtu 16.02.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-04, p 17). Pooled kinnitasid, et kohaldamisele kuulub Eesti õigus (dtl 138, dtl 142), seega kohaldab kohus Eesti õigust.

13. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tellis hagejalt ainet titaandioksiid, mudel R-996, tootja LOMON (dtl 102). Tellimus esitati 3 tonni Lomon 996 tellimiseks 04.05.2022 (dtl 7), hinna pakkumus esitati samal päeval (dtl 6) ja kokkulepe sõlmiti 4.05.2022 (dtl 6, dtl 111 jj). Arve (dtl 10), s.h viide viivise suurusele 0,2% päevas tasumata summalt (dtl 10). Tarnetingimus DAP ja viide ettemaksule (dtl 10).

14. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 219 lg 1 ja 2 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandusvõi kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kui müügilepingus on ette nähtud asja vedamine, võib ostja asja üle vaadata asja jõudmisel sihtkohta. VÕS § 220 lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

15. Kohus leiab, et pooled sõlmisid müügilepingu, mille alusel hageja müüs kostjale 3 tonni titaandioksiidi summas 11 970 euro eest, kostja kohustus aga selle eest tasuma. Osaliselt on summa tasutud, tasumata on 3990 eurot (dtl 14). Kostja ei ole sellele summale vastu vaielnud. Kostja on oma vastuväited esitanud selles osas, et hageja ei ole tõendanud kauba tarnimist. Esmajoones leiab kohus, et arve muutus sissenõutavaks juba enne tarne tegemist (dtl 10), kuid lisaks sellele on hageja esitanud tõendid tarne teostamise osas (dtl 121, 122). Kostja on küll leidnud, et tõendid ei ole piisavad selleks, et tõendada kauba kätte saamist, samas on jätnud kostja tähelepanuta asjaolu, et nõue muutus juba sissenõutavaks enne tarne tegemist. Täiendavalt, kohus leiab, et kostja on ka ise tunnistanud kauba saamist ja ka lubanud selle eest maksta (dtl 123, dtl 16, dtl 19, dtl 53, dtl 123). Kui kostjal oleks olnud vastuväiteid kauba osas, siis oleks pidanud ta need õigeaegselt esitama, mida kostja kohtu hinnangul ei ole menetluses tõendanud. Hageja on mitmel korral ka kostjale maksmist meelde tuletanud (dtl 12, 16).

16. Kohus leiab, et kostja on müügilepingut rikkunud ja hagejal on õigus nõuda õiguskaitsevahendina selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Seega mõistab kohus hageja kasuks välja 3990 eurot tasumata müügihinna.

17. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi 24.05.2022 – 17.08.2023 summas 461,40 eurot ning 18.08.2023 – 20.05.2023 summas 370.54 (kasutatud rakenduse viivisekalkulaator.ee abi). Alates

2-23-11685

5 / 5

21.05.2024 mõistab kohus viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 3990 eurolt kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni (TsMS § 367).

18. VÕS § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale, kostja äriregistris märgitud e-postiaadressile, meeldetuletuse, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 24-26). Samas märgib kohus, et VÕS § 1131 lg 1 ei seo sissenõudmiskulu hüvitise nõudmist kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega, vaid õigusega nõuda võlgnevuselt viivist. Seega mõistab kohus hagejalt välja sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et hageja osaline hagist loobumine viivisenõude suuruse osas ei saa mõjutada menetluskulude suurust, kuna muutus viivise nõudmise alus ja nõude suurus, kuid nõue jäi siiski menetluses alles.

20. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.

21. Hageja on esitanud taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Hageja taotleb 105 euro tagastamist. Kohus sellega ei nõustu. Kui hageja vähendab nõuet ja loeb seda nõudest osaliseks loobumiseks, siis on tal loobutud osalt 50% ulatuses õigus riigilõiv tagasi saada (TsMS § 150 lg 2 p 2). Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu arvestusega, et tsiviilasja hind on kuni 8000 eurot. Peale osalist loobumist on kohtu hinnangul hagi hind 5341,94 eurot (põhinõue 3990 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 831,94 eurot, aastane viivis 480 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot), seega on vajalik riigilõivu tasuda 595 eurot. Hagejal tekib õigus saada tagasi 35 eurot ((665 – 595):2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik