1-24-457/26 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. mai 2024, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-457 (23233050852)

Kohtukoosseis

kohtunik Jaanika Kõrgmaa

Rahvakohtunikud

Tarmo Raud, Eigor Timoska

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri

Tõlk

Svetlana Hamaza, Aleksander Minin

Kriminaalasi

Olga Netšajeva süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi,

üldmenetluse korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margit Pärn

Süüdistatav

Olga Netšajeva

isikukood 46512053724; elukoht XXX, viibimiskoht Tallinna

Vangla; kodakondsus määratlemata; XXX; emakeel vene keel;

XXX; kriminaalkorras karistatud ühel korral, nimelt:

- 27.06.2013 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega

nr 1-12-12342 tunnistati süüdi KarS § 113 järgi ja mõisteti

karistuseks 6 aastat vangistust.

Tõkend - kahtlustatavana kinni peetud 16.10.2023, vahistatud

kuni 2 kuuks, s.o kuni 16.12.2023, pikendatud vahi all

pidamise tähtaega kuni 4 kuuks s.o kuni 16.02.2024,

kohtumenetluses kohaldatud vahistamist

Kaitsja

määratud korras Igor Belugin

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 311, 313 ja 315 maakohus otsustas:

1. Tunnistada Olga Netšajeva süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 8

(kaheksa) aastat vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Olga Netšajeva karistuse kandmise alguseks tema

kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 16.10.2023.

3. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada Olga Netšajeva suhtes tõkendit vahistamine kuni

kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistuse ärakandmiseni, sõltuvalt sellest, milline

asjaolu saabub varem.

4. Jätta rahuldamata Olga Netšajeva kaitsja Igor Belugini taotlus hüvitada Olga

Netšajevale SKHS § 5 lg 1 p 1, 2 alusel süüteomenetluses tekitatud kahju.

Asitõendid:

–

Häirekeskuse kõnesalvestise ja vormikaamera salvestistega DVD-R plaat, mis asub

kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse

jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

–

Kööginuga – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada S S kohtuotsuse jõustumisel.

–

Pusa SAMO ja polo T-särk OSTIN – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse

jõustumisel.

–

Pusa S.B.Grant 1952 – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulud:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Olga Netšajevalt riigituludesse menetluskulud: KrMS

§ 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 tulenevalt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise

korral summas 2050 (kaks tuhat viiskümmend) eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel

ekspertiisiakti nr XXX tegemisega seotud kulud summas 155 (ükssada viiskümmend viis)

eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiakti nr XXX tegemisega seotud kulud summas

155 (ükssada viiskümmend viis) eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiakti nr XXX

tegemisega seotud kulud summas 155 (ükssada viiskümmend viis) eurot, KrMS § 175 lg 1

p 3 alusel DNA- ekspertiisiakti nr XXX tegemisega seotud kulud summas 1050 (üks tuhat

viiskümmend) eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja Igor Belugini tasu Olga

Netšajevale riigi õigusabi osutamise eest kohtueelses- ja kohtumenetluses summas 2654

(kaks tuhat kuussada viiskümmend neli) eurot ja 34 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Olga Netšajeva hüvitama temalt väljamõistetud riigi

nõude menetluskulude näol kogusummas 6219 (kuus tuhat kakssada üheksateist) eurot ja

34 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Viitenumbri

märkimine on kohustuslik.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr

EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

XXX ning selgitus „Olga Netšajeva, 1-24-457, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tartu Ringkonnakohtus.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru

Maakohtu kantseleis hiljemalt 20.05.2024.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul

alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib

apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul (KrMS § 315 lg 6).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS 15.

peatükis sätestatud korras.

Menetluskulude vaidlustamiseks tuleb esitada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamisest teade, milles tuleb märkida, et vaidlustatakse üksnes

menetluskulusid. Teate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult

menetluskulude osas. Lahend on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt 20.05.2024.

Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Viru Maakohtule viieteistkümne

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama.

SÜÜDISTUS

1. Olga Netšajevat süüdistatakse selles, et tema 16.10.2023 kella 17.00 paiku XXX korteris

lõi tahtlikult kannatanule S S üks kord noaga kõhu piirkonda. Olga Netšajeva tekitas kannatanule

S S füüsilist valu ja eluohtliku tervisekahjustuse – kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal

pool keskkõhus, mille tüsistusena tekkis verikõht.

Sellega pani Olga Netšajeva toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja

ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse

teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid

tõendeid, jõuab kohus järeldusele, et Olga Netšajeva süü talle etteheidetava kuriteo

toimepanemises on tõendamist leidnud ning tegu õigesti kvalifitseeritud.

Faktilised asjaolud

3. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et 16.10.2023 pärastlõunal viibisid T P , S S ja

Olga Netšajeva T P juures XXX ühiselamu toas nr XX ja tarvitasid alkoholi. T P ja Olga

Netšajeva jõid kanget alkoholi ning S S jõi veini. See nähtub üheselt tunnistaja T. P (kohus võttis

vastu tunnistaja T. P kohtueelses menetluses antud ütlused poolte kokkuleppel KrMS § 2911

alusel), kannatanu S. S ning süüdistatava O. Netšajeva ütlustest. Tunnistaja P , kannatanu S ning

süüdistatava ütlustest tuleneb üheselt seegi, et S. S ja O. Netšajeva lahkusid T. P juurest koos

ning läksid S. S tuppa. Nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlustest nähtub, et O. Netšajeva tuli S. S

tuppa vabatahtlikult ning S. S toas olid nad kahekesi, seejuures lukustas S. S tuppa jõudes ukse.

Lisaks on S. S ning O. Netšajeva ütlused kokkulangevad faktis, et S. S toas lõi O. Netšajeva S. S

noaga kõhtu. Eelnev haakub ka teiste tõenditega, mistõttu pole alust selles osas nende ütluste

usaldusväärsuses kahelda.

4. Nii tunnistaja G K kui ka tunnistaja E K kinnitavad oma ütlustes, et uks oli lukus kui nad

kannatanu S. S toa nr XX juures käisid. G. K on oma ütlustes kinnitanud, et kuulis toast nr XX

naise karjed, et avage uks ja uks oli lukus. Tunnistaja E K ütlustest nähtub, et 16.10.2023 õhtul

kella 17.00 paiku pöördus tema poole G. K , et naine karjub toas nr XX, et ei saa välja ning

tunnistaja E. K avas toa nr XX ukse oma varuvõtmega. Toas viibisid O. Netšajeva ning S. S . S. S

lamas diivanil, põrand oli verine. 17.10.2023 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud

häirekeskuse kõne ning politsei rinnakaamerate videosalvestusi (2 tk) tõendab, et 16.10.2023 kell

17.09 helistab häirekeskusesse naine, kes teatab, et naine torkas meest (S S ) noaga kõhtu

aadressil XXX. Vormikaamera XX salvestuse kohaselt 16.10.2023 kell 17.16 jõuavad

patrullpolitseinikud XXX tuppa. Kannatanu lamab diivanil ja oigab. Kannatanu kõhul on näha

haava. Vastuseks politseiniku küsimusele, kes teda noaga torkas, vastab kannatanu, et A . Kell

17.20 jõuab kohale kiirabi, kes osutab esmaabi ning kannatanu transporditakse haiglasse.

Vormikaamera XX salvestuse kohaselt 16.10.2023 kell 17.15 jõuavad patrullpolitseinikud XXX

tuppa, küsivad teatajalt, et kus ta (naine) on. Teataja vastab, et teisel korrusel, nimi on Olja.

Politseinikud liiguvad tuppa nr XX, kus istub naine (Olga Netšajeva), vasakul jalal verejäljed.

Politseiniku küsimusele, et kas tema (mees) on ka haavatud, vastab O. Netšajeva, et lõi teda

(meest) ka noaga ja näitab kõhu piirkonda. O. Netšajeva näitab haava jalal ja ütleb, et kui ta (mees)

ei oleks seda teinud, ma ei oleks talle andnud ja ei oleks teda löönud. (KoTo, tõendite köide tl 1-

14).

5. Kohus võttis kohtuistungil vastu tunnistajate politseinike A K ja E J kohtueelses

menetluses antud ütlused poolte kokkuleppel KrMS § 2911 alusel. Politseinikest tunnistajate

ütlused ühtivad 16.10.2023 asitõendi vaatlusprotokollis kajastatuga. Nii nähtub tunnistaja A. K

ütlustest, et ta sai 16.10.2023 kell 17.11 väljakutse aadressile XXX, naine lõi meest noaga, mehel

verejooks kõhust. Kohale jõudes said nad info, et naine nimega Olga oli teisele korrusele oma

tuppa läinud. Koridoris ja trepiastmetel olid verejäljed, mis viisid toa nr XX ukse taha. Toas nr XX

istus alkoholi tarvitamise tunnustega naine – Olga Netšajeva, kelle vasakul jalal oli lõikehaav.

Olga seletuse kohaselt tekitas jalahaava talle S ja Olga omakorda lõi S noaga kõhu piirkonda.

(KoTo, tõendite köide tl 131-134). Tunnistaja E. J ütlustest nähtub, et ta sai 16.10.2023 kell 17.11

väljakutse aadressile XXX, naine lõi meest noaga, mehel verejooks kõhust. Kohale jõudes nägi

ühiselamus trepiastmetel ja koridoris verejälgi. Toas nr XX lamas diivanil S S , kellel oli paremal

pool kõhu piirkonnas torkehaav. (KoTo, tõendite köide tl 135-137).

6.

16.10.2023 sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et ühiselamu toa, aadressil XXX, ees

ühiskoridoris on hulganisti verekahtlast määrdumist ja selgelt eristatav inimese vasaku jalalaba

tallapind. Toas kaootiliselt laiali erinevaid asju ja põrandal verekahtlast määrdumist. Verekahtlane

määrdumine on tuvastatud ka mööblidetailil, mis asetseb vastu köögikappi. Köögikapi ja voodi

vahel põrandal on avastatud musta värvi käepidemega kööginuga, noa pikkus ca 340 mm, noa tera

ca 200 mm, noa teraterituse laius laiemast kohast ca 37 mm, tera küljel trükitud Pintinox

(pakendati plastiktuubi ja anti üle menetlejale). Verekahtlased jalalaba talla jäljed avastatud veel

erinevate korruste põrandapinnal ja toas nr XX. (KoTo, tõendite köide tl 15-30). 29.11.2023

põhistamata ekspertiisiaktist nr XXX nähtub, et toast nr XX ära võetud kööginoalt teralt teraviku

juurest ja käepidemelt on saadud DNA segaproov, milles on tuvastatav ka O. Netšajeva DNA

profiil. Noa teralt Pintinox kirja kohalt saadud segaproovis O. Netšajeva DNA profiile ei

tuvastatud, sealt saadud segaproovis peamine oli S S DNA profiil, tõenäosussuhe 1021. (KoTo,

tõendite köide tl 77-82). Eelneva pinnalt leiab kohus, et on tõendatud, et XXX asuvas ühiselamu

toas nr XX kella 17.00 paiku O. Netšajeva lõi kannatanu S. S noaga kõhtu.

7. Järgnevalt peatub kohus noaga löömise täpsematel asjaoludel. Nagu kohus varasemalt on

tuvastanud, siis toas nr XX viibisid S S ning Olga Netšajeva kahekesi. Seega toas toimunud

sündmuse täpse kulu osas on määrava tähtsusega nende ütlused, sest otsest tõendusliku teavet saab

ainult S. S ning O. Netšajeva ütluste kaudu. Kannatanu toas 16.10.2023 juhtunu osas on aga

kannatanu ja süüdistatav ühel meelel ainult selles, et kannatanu tuppa läks O. Netšajeva

vabatahtlikult, toas olid nad kahekesi, kannatanu lukustas toa ukse ning Olga Netšajeva lõi

kannatanut noaga kõhtu. Ülejäänud osas on kannatanu ja süüdistatava ütlused kardinaalselt

erinevad. Seega on vajalik põhjalikult hinnata kannatanu ja süüdistatava ütluste usaldusväärsust

ning kohus tugineb siinkohal kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtetele, mille kohaselt isikulise

tõendiallika usaldusväärsus seostub näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning

ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise

asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste

andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle

kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega (vt nt RKKKo 3-1-1-89-12, p 14). Tähelepanu tuleb

pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on

erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi (vt nt RKKKo 3-1-1-10-17,

p 8) Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud

ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud

ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt

ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast

vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või

tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta. (vt RKKKo 3-1-1-131-13, p-d 11–

12).

8. Kannatanu S. S kohtuistungil antud ütluste kohaselt läks ta 16.10.2023 pärastlõunal T P

juurde, sest tal oli vaja arvuti korda saada, ta soovis paigaldada arvutisse Skype programmi ning T.

P oli talle öelnud, et teab inimest. T ukse juurde jõudes oli koridoris Olga ning ka Olga sisenes T

juurde. Olga ja T omavahelist vestlust kannatanu ei kuulnud, sest toas mängis televiisor ning tema

vaatas televiisorit. Kannatanul oli kaasas pakk veini ning ta jõi veini, Olga ja T jõid kanget

alkoholi. Skype paigaldamisest oli kannatanul T juttu augusti kuus, 16.10.2023 kohtumisel oli

sellest öeldud paar sõna. Kannatanu sai aru, et Olga Netšajeva saab Skype paigaldada, aga

täiendavaid küsimusi ta selle kohta ei esitanud. T juures oli kannatanu umbes 10 minutit, seejärel

ta ütles T , et tal on kodus mõned toiduained ja ta annab need T üle. Kannatanu lahkus T juurest

ning Olga tuli talle järgi. Kannatanu oma tuppa sisenedes keeras ukse lukku ning jättis võtme

lukuauku. Ukse lukustas kannatanu seetõttu, et ta teeb seda alati. Toas võttis kannatanu ära jope ja

tossud, palus O. Netšajeval istuda ning läks ise tualetti, oli seal 8-10 minutit. Pärast tualetist

naasmist O. Netšajeva ikka veel seisis ning kannatanu võttis tal õlgadest kinni, sest tal oli vaja

mööda minna, et toiduaineid kotti panna. Seejärel läks ta arvutit võtma ning avastas, et puhvetist

on kadunud 50 eurot. Kannatanu sai aru, et selle võttis Olga, ajal kui kannatanu oli tualetis ning ta

ütles Olgale, et tagasta raha. Siis märkas kannatanu, et ukse ees ei ole enam võtit. Kannatanu läks

Olga juurde, võttis õlgadest kinni ning ütles, et tagasta kõik. Olga hakkas karjuma, et teda

vägistatakse. Kannatanu nägi Olga pükse taskust oma võtmete keti osa, ta sirutas end ketti võtma

kui Olga end pööras ja kannatanu sai löögi noaga kõhtu. Lüües ütles Olga, olen istunud ja istun

veel. Kannatanu haaras kõhust kinni, tal oli valus. Kannatanu lükkas Olga eemale, võtmed sai ta

kätte ja need lendasid minema. Tal oli väga hirmus, sest kartis, et Olga võib teda veel lüüa, kuulis

kuidas nuga maha kukkus ja siis läks kõik häguseks ja rohkem ta ei mäleta. Seksuaalvahekorrast

Olgaga korteris olles juttu ei olnud. Olga Netšajeva jalavigastuse kohta kannatanu midagi öelda ei

oska.

9. Süüdistatav Olga Netšajeva kohtuistungil antud ütluste kohaselt kohtus ta 16.10.2023 toa nr

XX või XX juures S S ja nad läksid T. P juurde alkoholi tarvitama. Tema jõi T. P viina või

puskarit ning S. S veini. P ei meeldinud, et Olga külla tuli ning T. P hakkas kaebama. Kui

süüdistatav tõusis, siis ta ajas pitsi ümber. Skype paigaldamisest ega toiduainete üleandmisest T. P

juures juttu ei olnud. Skypest ei rääkinud S midagi ka temale, ta ei tea arvutitest midagi. S. S

pakkus minna tema tuppa ja süüdistatav läks koos kannatanuga. Süüdistatav läks kannatanu juurde,

sest sai aru, et S kodus on alkoholi pudel või ta ostab selle. S toas S. S võttis ära jalanõud ja jope

ning pani selga spordijope. S. S pakkus O. Netšajevale istet, süüdistatav istus diivanile. S. S

tõukas süüdistatava diivanile, hüppas ta peale ning hakkas kätega tema keha puudutama ja ütles, et

praegu kepin läbi. O. Netšajeva osutas käte ja jalgadega vastupanu, tal õnnestus S. S eemale

lükata ning ta jooksis ukse poole, kuid uks oli kinni. Netšajeva koputas rusikatega vastu ust.

Kannatanu ütles, et ust saab avada ainult teiselt poolt. O. Netšajeva nägi kraanikausi juures nuge,

võttis sealt noa, et avada noaga uks. Ust ta avada ei jõudnud, sest S. S haaras vasaku käega temast

kinni ja parema käega süüdistatava käest, kus oli nuga. Nad maadlesid ning nuga lõikas O.

Netšajeva jalga. Seejärel sai O. Netšjajeva jalaga S. S pihta ning S eemaldus. Netšajaeva nägi

endal jalal noahaava, nuga oli ikka tema käes ning kui S. S talle uuesti lähenes, lõi ta S. S noaga.

Netšajeva hakkas karjuma ning veidi aja pärast avas valvur ukse. O. Netšajeva läks koju, kuid toa

juurde jõudes, ei leidnud võtit ja läks V. M juurde. S. S toas olles neil mingist rahast juttu ei

olnud, S tualetis ei käinud ning süüdistatav ei näinud, et S oleks toiduaineid kotti pannud. S. S ei

ole ta öelnud, et on istunud ja võib istuda veel.

10. Kaitsja on seisukohal, et tunnistaja T P ütlused on rohkem kooskõlas O. Netšajeva

ütlustega kui kannatanu ütlustega, sest tunnistaja T. P ei kinnitanud midagi Skype paigaldamisest

ning toiduainete üleandmisest. Kohus nõustub kaitsjaga, et kannatanu ütlused osas, mis

puudutavad tunnistaja T P toas juhtunut - seda, et kannatanu läks T. P juurde, et tunnistaja aitaks

tal leida inimest Skype paigaldamiseks, et Skype programmi saab paigaldada O. Netšajeva ning

kannatanu sõnad tunnistajale, et ta tal on kodus toiduaineid, mida tunnistajale anda, ei ole

tunnistaja T. P ütlustega kinnitust leidnud. T. P ütlustest nähtub, et 16.10.2023 umbes kell 16.00,

17.00 paiku istusid tema juures toas S. S ja O. Netšajeva. S. S oli rahulik, jõi veini. O. Netšajeva

oli juba tema juurde tulles kõvasti purjus, nägi tunnistaja juures avatud viinapudelit, hakkas

tunnistajat sellega üle valama, kuid tunnistajal õnnestus O. Netšajevat takistada. O. Netšajeva jõi

viina, kuna ta oli purjus ja agressiivne, siis tunnistaja ütles, et Netšajeva lahkuks. Netšajeva ei

teinud seda ning siis võttis S. S O. Netšajevalt käest kinni ja viis toast välja. Kui S. S kutsus O.

Netšajeva enda poole, siis Netšajeva lausa jooksis S järele. Tunnistaja juuresolekul S. S ei

pakkunud O. Netšajevale seksi, ega riielnud O. Netšajevaga. Seega T. P ütlusest ei tulene, et T. P

oleks S rääkinud Skypest või toiduainetest. Samas ei nähtu T. P ütlustest üldse, kas ja millest T.

P juures alkoholi tarvitades räägiti. Kohus võttis vastu T. P kohtueelses menetluses antud ütlused

KrMS § 2911 alusel, mistõttu ei ole T. P kohtus ristküsitletud. Seega leiab kohus, et ainuüksi

sellest, et T. P ütlustest ei nähtu, et 16.10.2023 oleks T. P juures jutuks olnud Skype

paigaldamine ning toiduainete üleandmine, ei saa teha järeldust, et sellist jutuajamist ei ole

kannatanu ja tunnistaja vahel toimunud. T. P ei ole oma ütluses kinnitanud, et sellist jutuajamist

toimunud ei ole. Kannatanu ütlusest nähtuvalt oli 16.10.2023 Skypest juttu vaid paar sõna ning ka

toiduainete üleandmise ettepanek ei tulnud tunnistajalt, vaid kannatanult, kes ütles, et tal on

toiduaineid, mida üle anda. Seega on eluliselt usutav, et tunnistaja P ei pruukinud neid asjaolusid

pidada oma ülekuulamisel politsei poolt oluliseks, seda enam, et tema ütlusest ei tulene üldse,

millest toas räägiti. Seega kuigi P ütlused kannatanu ütlusi ei kinnita, siis kohus ei näe mitte

ühtegi põhjust ega motiivi, miks kannatanu oleks pidanud oma ütlustes tunnistaja T. P juures

viibimise asjaolude osas tegelikkust moonutama.

11. Kannatanu pole eitanud, et koos O. Netšajevaga tuppa sisenedes ta lukustas enda järel ukse.

Ukse lukustamist on kannatanu selgitanud sellega, et teeb seda alati, seejuures on ta selgitanud, et

on olnud juhtumeid, kus ühiselamus tungitakse sisse ja pekstakse, võetakse ära asju. Kohus leiab,

et selline põhjus ukse lukustamiseks on veenev. Üldteada olevalt elavad ühiselamus väga erineva

taustaga inimesed, sh on ühiselamu tihti koduks äsja vanglast vabanenud isikutele, kelle

õiguskuulekuses ei saa alati kindel olla. Seega on igati mõistlik oma vara ja tervise kaitseks oma

koduuks lukustatuna hoida. Kaitsja on välja toonud, et kui S soovis tunnistajale P toiduaineid

viia, siis polnud ukse lukustamine vajalik, sest toiduainete viimiseks oli vaja niikuinii kohe

väljuda. Ka Skype programmi paigaldamine ei vajanud ukse lukustamist. Kaitsja hinnangul viitab

ukse lukustamine olukorras, kus kannatanu jäi tuppa koos purjus naisterahvaga sellele, et S. S oli

plaanis olla naisega intiimsuhetes. Kohus nõustub, et vajadus ukse lukustamiseks puudus, kui

kannatanu pidi toiduainete viimiseks toast kohe väljuma. Kohtu hinnangul tuleb aga arvestada

harjumuse jõuga. Kannatanu ütluste kohaselt lukustab ta ukse alati ja käitus sarnaselt ka eelmises

ühiselamus elades. Seetõttu on eluliselt usutav, et kannatanu harjumus ukse lukustamiseks oli

muutunud automaatseks tegevuseks, mis teostatakse mõtlemata, nagu näiteks käituvad autojuhid

enne pöörde sooritamist suunatule sisselülitamisel. Kohus möönab, et sisenedes tuppa O.

Netšajevaga, kes oli S. S vähetuttav, oleks kannatanu pidanud ukse lukustamiseks pöörduma

esmalt O. Netšajeva poole. Ainuüksi selle tegemata jätmine ei ole aga kohtu hinnangul piisav, et

teha järeldust, et kannatanul oli soov asuda O. Netšajevaga seksuaalvahekorda. Tunnistaja T. P

ütluste kohaselt ei pakkunud tema juuresolekul S. S O. Netšajevale seksi. Seda, et S. S poole

minnes oli juttu võimalikust seksuaalvahekorrast, ei kinnita ka O. Netšajeva. Tunnistaja E K

ütluste kohaselt ei ole tema kui ühiselamu valvuri poole pöördutud teemal, et S. S käitub

ebameeldivalt, teeb seksuaalseid ettepanekuid, ahistab. Seega S. S eelnev käitumine ei viita

kuidagi sellele, et S. S oli soov asuda O. Netšajevaga seksuaalvahekorda. Kannatanu ise on oma

vanusele viidates andnud ütlusi, et ta on isegi unustanud, kuidas seda teha. Kaitsja on leidnud, et

selline väide on absoluutselt ebausaldusväärne, sest on üldteada, et mehed mõtlevad seksile ka

selles vanuses. Kohus rõhutab, et iga inimene on erinev ning ei pea põhjendatuks pidada kannatanu

ütlusi seetõttu ebausaldusväärseks.

12.

16.10.2023 sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et S. S toas oli kitsas ning

ruumi liikumiseks vähe. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fotolt nr 5 nähtub, et selleks, et jõuda

akna all asuva lauakeseni on vaja, kas ronida üle diivani või kasutada diivani ja kapi vahel olevat

kitsast läbikäiku. Fotodelt nr 7, 9 ja 10 nähtub, et ka diivani ja kraanikausi/köögikapi vahe on

väike (KoTo, tõendite köide tl 20-23). Seetõttu on eluliselt usutavad S. S ütlused, et selleks, et

toas liikuda, palus ta O. Netšajeval istuda ning kui O. Netšajeva jätkuvalt seisis, siis võttis ta O.

Netšajevalt õlgadest ja ütles, et palun istu. Kannatanu ütluste kohaselt toas pani ta kokku

toiduained ja liikus siis diivanist mööda arvutit võtma ja puhvetit avades avastas raha kadumise.

16.10.2023 sündmuskoha vaatlusprotokolli fotolt nr 4 on näha toa nr XX põrandal kilekott ja sealt

veidi eemal pakk leivaga ning lahtised leiva- ja saiaviilud. (KoTo, tõendite köide tl 20). Seega

haakuvad kannatanu ütlused osas, et ta soovis T. P toiduaineid anda ning pani need toas kotti,

sündmuskoha vaatlusprotokollil kajastatuga. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fotol nr 5 on akna all

oleval lauakesel punast värvi sülearvuti. (KoTo, tõendite köide tl 20). Sülearvuti laukesel haakub

kannatanu ütlustega ning arvestades, et kannatanul on rahvastikuregistri järgi tütar (KoTo, tõendite

köide tl 99), siis on eluliselt usutav, et kannatanu soovis tütrega suhtlemiseks Skype programmi

paigaldada. Kohus möönab et arvestades, et süüdistatav oli 16.10.2023 alkoholi tarvitanud, siis

kannatanu poolt ei olnud mõistlik eeldada, et Skype paigaldamisel saab talle abiks olla ebakaine

isik - O. Netšajeva. Samas oli alkoholi tarvitanud ka kannatanu ise, mistõttu ei pruukinud

kannatanu selles osas mõistuspäraselt käituda. Kannatanu on andnud ütlusi, et O. Netšajevale ta

täiendavaid küsimusi Skype paigaldamise kohta ei esitanud, ta küsis, kas O. Netšajeva saab

paigaldada ja ta sai aru, et saab ning kannatanu juhindus oma käitumises sellest.

13. Kaitsja on seadnud kahtluse alla kannatanu ütluste usaldusvääruse osas, et O. Netšajeva

võttis kannatanult raha. Kaitsja viitab, et O. Netšajeva ei ole varem varguse eest karistatud ning

raha temalt ei leitud. Ka süüdistatav seadis kahtluse alla kannatanu ütluste elulise usutavuse raha

võtmise osas, juhtides tähelepanu, et kui ta oleks võtnud raha ja võtmed, siis ta oleks pidanud ära

jooksma, mitte tuppa seisma jääma. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistuses asjaolu,

et O. Netšajeva võttis kannatanult raha, kajastatud ei ole, mistõttu hindab kohus raha kadumise

temaatikat isikute ütluste usaldusväärsuse kontekstis. Kannatanu ütluste kohaselt avastas

kannatanu puhvetist raha kadumise ja kuna tema ütluste kohaselt tema juures keegi ei käinud, siis

ta sai aru, et raha võttis O. Netšajeva ning ta palus süüdistataval raha tagastada. Kohus on

seisukohal, et kannatanu arusaam, et raha võttis O. Netšajeva võis olla ka ekslik. Arvestades kui

kergesti kannatanu O. Netšajeva, kui talle vähetuttava isiku, enda juurde tuppa kutsus, ei saa

välistada, et selliseid kutseid on S. S teinud ka teistele. Seega ei saa välistada, et raha kadumine

puhvetist võis toimuda ka varem ning kannatanu arusaam, et raha võttis just O. Netšajeva, võis olla

ekslik ning tingitud sellest, et kannatanu avastas raha kadumise ajal kui ta oli koos O. Netšajevaga.

Kannatanu võimalik ekslik arusaam raha võtnud isiku osas, ei muuda aga kuidagi

ebausaldusväärseks kannatanu ütlusi, et ta avastas raha kadumise ja palus süüdistatavalt raha

tagastamist. Samas leiab kohus, et ei ole ka välistatud, et kannatanu arusaam oli õige ja O.

Netšajeva võttis kannatanu puhvetist raha enda kätte. Sularaha O. Netšajevalt tema kinnipidamise

protokolli kohaselt tõepoolest ei leitud, kuid O. Netšajeva kinnipidamine ei toimunud

sündmuskohal, vaid hiljem kui O. Netšajeva oli jõudnud juba oma tuppa. Karistusregistri kohaselt

omab O. Netšajeva ühte kehtivat kriminaalkaristust KarS § 113 järgi ning kolme kehtivat väärteo

karistust, sh on teda kahel korral karistatud KarS § 218 järgi (KoTo, tõendite köide tl 100). Seega

on O. Netšajevat karistatud väärteo korras varavastaste süütegude eest, millest saab järeldada, et O.

Netšajeva suhtumine võõrasse varasse ei ole olnud eeskujulik. Tunnistaja T. P ütlustest tulenevalt

tunnistaja toas viinapudelit nähes, tahtis O. Netšajeva sealt jooma hakata olenemata sellest, et

tunnistaja ütles, et tegemist on võõra pudeliga. Tunnistaja ütluse peale sai O. Netšajeva vihaseks ja

hakkas tunnistajat viinaga üle valama. Seega tõendavad tunnistaja T. P ütlused O. Netšajeva suurt

soovi alkoholi tarvitada, seejuures ei pidanud O. Netšajeva oluliseks, kellele alkohol kuulub.

Arvestades T. P ütlusi seoses viinapudeliga, peab kohus usaldusväärseks O. Netšajeva ütlusi osas,

et O. Netšajeva läks tunnistaja T. P juurest kannatanu S. S kaasa, sest sai aru, et S. S juures on

kas alkoholi või ostab S. S alkoholi. Eluliselt usutav on, et O. Netšajeva soovis jätkata alkoholi

tarvitamist ning kohus loeb tõendatuks, et O. Netšajeva läks kannatanuga kaasa just nimelt sel

põhjusel, et saada alkoholi või raha alkoholi ostmiseks. Eelnev toetab kannatanu arusaama, et just

O. Netšajeva võttis tema puhvetikapist raha. O. Netšajeva eelnev käitumine kinnitab, et ta soovis

igal juhul jätkata alkoholi tarvitamist. Kannatanu ütluste kohaselt läks kannatanu esmalt tualetti ja

viibis seal ligikaudu 10 minutit, mis on piisav selleks, et süüdistatav, kes oli aru saanud, et

kannatanu juures saab ta alkoholi, hakkas alkoholi toast otsima ja leidis raha. Kuna süüdistava

alternatiivne arusaam oli, et kannatanu ostab alkoholi, siis ei pidanudki süüdistataval olema soov

raha endale võtta, vaid kasutada raha ühise joomise jaoks. Seetõttu on mõistetav, et süüdistatav ei

pidanud vajalikuks toast rahaga lahkuda. Eeltoodust lähtuvalt ei pea kohus kannatanu ütlusi

eluliselt mitte usutavateks.

14. Kohus rõhutab et kannatanu ütluste puhul ei ole tekkinud küsimust, et kannatanu oleks

andnud ajas erinevaid ütlusi. Kannatanu ütlused on olnud ajas muutumatud ning on vastuolus

ainult süüdistatava ütlustega.

15. Süüdistatava ütluste osas nõustub kohus kaitsjaga selles, et süüdistatava ütlused on

tunnistaja T. P ütlustega riimuvad. Nii tunnistaja kui ka süüdistatava ütlustest nähtub, et T. P

soovis, et O. Netšajeva lahkuks tema juurest ning S. S võttis O. Netšajeval käest ja viis toast välja.

Lisaks luges kohus usaldusväärseks O. Netšajeva ütlused ka osas, et O. Netšajeva läks tunnistaja

T. P juurest kannatanu S. S kaasa, sest sai aru, et S. S juures on kas alkoholi või S. S ostab

alkoholi.

16. O. Netšajeva ütluste kohaselt tahtis S. S teda oma toas vägistada. Seda on O. Netšajeva

väitnud vahetult pärast juhtunut ka tunnistajatele G. K , E. K , V. M ning A. K (K ). Tunnistaja

G. K ütluste kohaselt nägi ta süüdistatavat oma tuppa minnes ühiselamu koridoris ning O.

Netšajeva ütles, et teda taheti vägistada. E. K ütluste kohaselt läks ta toa nr XX ust avama, toa

juurde lähenedes ta mingeid karjeid ei kuulnud. Tunnistaja avas ukse, nägi O. Netšajevat, kes

karjus, et kannatanu tahtis teda vägistada. V. M ütluste kohaselt tuli O. Netšajeva tema juurde, oli

vihane ja närviline, et lõi noaga meest ja ütles, et teda taheti vägistada. Tunnistaja A. K ütluste

kohaselt avaldas O. Netšajeva, et ühisjoomingu käigus üritas S. S teda vägistada. Seega on O.

Netšajeva läbivalt väitnud, et S. S tahtis teda vägistada. Netšajeva ütluste kohaselt lükkas S. S ta

diivanile, hüppas ta peale, hakkas kätega keha puutuma, ütles, et praegu kepib läbi. O. Netšajeva

osutas vastupanu käte ja jalgadega. S. S hoidis tema kätest kinni ja O. Netšajeva hoidis teda oma

kätega eemale ja tal õnnestus S. S eemale saada. Seega O. Netšajeva ütlustest nähtub, et ta osutas

S. S aktiivset vastupanu. Sellise vastupanu osutamine ei ole aga teiste tõenditega kinnitust

leidnud. 27.11.2023 ekspertiisiakti XXX kohaselt tuvastati O. Netšajeval pindmine lõikehaav

vasaku sääre alumise osa piirkonnas. (KoTo, tõendite köide tl 92-95). Muid vigastusi ei

tuvastatud. O. Netšajeva kahtlustatavana kinnipidamise protokollist ja fototabelist nähtub, et

kinnipeetu vasakul jalal on 1,5 cm sügavune ja 7 cm pikkune lõikehaav. (KoTo, tõendite köide tl

83-91) Muid vigastusi fikseeritud ei ole ning ei nähtu ka fototabelist. Kannatanu suhtes koostatud

meditsiinilistest dokumentidest (KoTo, tõendite köide tl 31-43) ja 16.11.2023 ekspertiisiaktist nr

XXX ei nähtu, et kannatanul esinesid muid vigastusi peale haava kõhus. (KoTo, tõendite köide tl

44-47). Seega O. Netšajeval ei ole tuvastatud ei marrastusi, hematoome, rebenenud riideid ega

muud sarnast, mis viitaks aktiivsele vastupanule, enda lahti rabelemisele, S. S poolt kätest kinni

hoidmisele ning S. S eemale lükkamisele. Ka kannatanul ei ole tuvastatud vigastusi, mis

tõendaksid, et tema vastu oleks käte ja jalgadega võideldud. Eeltoodust lähtuvalt on O. Netšajeva

vägistamise versioon ainult O. Netšajeva enda sõnadel tuginev. Seejuures leiab kohus, et prokurör

on asjakohaselt välja toonud, et on eluliselt ebausutav, et kui isikul on eesmärk astuda

naisterahvaga seksuaalvahekorda, siis tuppa sisenedes ja õueriiete seljast võtmise järgselt, hakkab

isik endale veel spordijakki täiendavalt selga panema. Kohus leiab, et see on täiesti ebamõistlik

tegevus isiku poolt, kes soovib astuda intiimvahekorda ja kes peaks hakkama lahti riietuma, mitte

riideid selga panema. 18.11.2023 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et kannatanul oli seljas t-särk

ja 2 pusa. (KoTo, tõendite köide tl 31-43).

17. Küsitavusi O Netšajeva ütluste elulise usutavuse osas on veelgi. Nimelt O. Netšajeva

ütluste kohaselt võttis ta kraanikausi juurest noa, sest soovis avada noaga ust. 16.10.2023

sündmuskoha vaatlusprotokolli fotolt nr 2 nähtub, et kannatanu toa uks on metallist (KoTo,

tõendite köide tl 19), mistõttu selle avamine noaga, oleks jäänud ilmselgelt edutuks.

18. Elulise usutavuse küsimus tekib ka O. Netšajeva jalale noahaava tekitamise osas. O.

Netšajeva kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli nuga tema käes ning jäi O. Netšajeva kätte ka

pärast seda kui kannatanu oli tema käest kinni haaranud, selle alla painutanud ja jalale haava

tekitanud. Tunnistaja A. K ütluste kohaselt oli O. Netšajeval vasakul jalal lõikehaav umbes 7 cm

pikk ja 1,5 cm sügav. 17.10.2023 asitõendi vaatlusprotokolli fotolt nr 5 nähtub, et haavast jookseb

rohkelt verd. (KoTo, tõendite köide tl 4). O. Netšajeva kahtlustatavana kinnipidamise protokollist

ja fototabelist nähtub, et kinnipeetu vasakul jalal on 1,5 cm sügavune ja 7 cm pikkune lõikehaav.

(KoTo, tõendite köide tl 83-91). Tuvastatud on, et O. Netšajeva oli sündmuse ajal alkoholijoobes,

tunnistaja A. K ütluste kohaselt oli süüdistatava alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1.02 mg/l ja

seda kinnitab ka 17.10.2023 asitõendi vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide tl 1-14). Teatavasti

alkoholijoove omab tuimestavat mõju, kuid sellise sügavuse ja pikkusega noahaava saamine pidi

kaasa tooma mingigi valuaistingu. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et äsja noahaava saanuna, suutis

O. Netšajeva jätkuvalt noast kinni hoida, ilma et kannatanul, kes O. Netšajevat käest hoidis, ei

õnnestunud nuga ära võtta.

19. Seoses noaga esineb vastuolu O. Netšajeva ütluste ja tunnistaja G. K ütluste vahel. Nimelt

tunnistaja G. K ütluste kohaselt kuulis ta toast nr XX müra ja karjeid avage uks. Prokuröri

taotlusel avaldati G. K kohtueelses menetluses antud ütlused usaldusväärsuse kontrolliks, kuna

kohtuistungil kinnitas G. K , et ta ei kuulnud peale lause avage uks midagi muud, kuid kohtueelses

menetluses andis ütlusi, et kuulis veel ühte lauset. Pärast ütluste avaldamist selgitas G. K , et ta

mäletas kohtueelses menetluses juhtunut paremini, sest see juhtus ju kohe ning peab võimalikuks,

et kuulis lauset anna nuga siia, mis öeldi naiserahva häälega. Kohus leiab, et G. K selgitus, miks

talle kohtus ütlusi andes kohe ei meenunud lause anna nuga siia on, usutav. Kuna on tuvastatud, et

toas nr XX viibisid O. Netšajeva ja kannatanu kahekesi, siis sai selle lause öelda ainult O.

Netšajeva ning see sai olla suunatud kannatanule. O. Netšajeva ei ole oma ütlustes kordagi

kinnitanud, et toas olles oli kannatanul nuga käes ja ta nõudis selle üle andmist.

20. Kui kannatanu ristküsitlemisel ei tekkinud vajadust kannatanu eelnevalt antud ütluste

avaldamiseks, siis süüdistatava puhul rahuldas kohus kahel korral prokuratuuri taotluse avaldada

O. Netšajeva ütluste usaldusväärsuse kontrolliks süüdistatava kohtueelses menetluses antud

ütlused. Esmalt seoses asjaoluga, et O. Netšajeva ütluste kohaselt ei olnud neil kannatanuga toas

rahast juttu. Prokurör taotles avaldada O. Netšajeva kahtlustava vahistamise küsitlemise

protokollist ning avaldati järgnev: Kohus küsib siin kahtlustavalt, öelge millises seisundis te olite,

kui lõite kannatanut ja siin oli ka jutt sellest, et kannatanu rääkis midagi rahast ja siis ta vastab,

alguses ta räägib probleemist, aga ütleb, ta rääkis midagi rahast, et ma olen selle raha võtnud, et

mingu ta sauna sellega. Kohtuistungil jäi O. Netšajeva selle juurde, et tal S. S raha võtmisest või

raha vargusest juttu ei olnud. Põhjendusena, miks ta vahistamise istungil rahast rääkis, esitas O

Netšajeva: võib-olla rahast oli öeldud sellest, et ta võis midagi osta, aga ta ei ole midagi ostnud ja

minu juuresolekul ei ole midagi välja võtnud. Avaldatud ütlustest nähtub, et O. Netšajeva on

andnud vahistamise istungil ütlusi, et S. S ütles talle, et süüdistatav on raha võtnud. Süüdistatava

09.04.2024 kohtuistungil ristküsitlemisel O. Netšajeva eitas seda, et kannatanu rääkis raha

võtmisest, kategooriliselt. Seejuures jääb O. Netšajeva põhjendus, miks tema ütlused raha

puudutavas osas on vastuolulised, täiesti ebaloogiliseks ning seosetuks, mistõttu leiab kohus, et O.

Netšajeva ütlused osas, et S. S toas ei olnud juttu rahast, on ebausaldusväärsed.

21. Prokurör taotles O. Netšajeva kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist

usaldusväärsuse kontrolliks ka seoses vastuoluga löökide järjekorra osas. Nimelt nähtub O.

Netšajeva kohtus antud ütlustest, et esmalt vigastas S. S noaga O. Netšajeva jalga ja seejärel lõi O.

Netšajeva noaga S S . Prokuröri poolt avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et

esmalt lõi süüdistatav noaga S S ning alles siis lõi S süüdistatavat noaga jalga. Nimelt prokuröri

avaldatu: koheselt võtsin noa tema kõhust välja ja viskasin verise noa põrandale, lootsin, et S

rahuneb, aga ei, S kõndis minu poole, hoidis paremat kätt löögi kohapeal ehk paremal pool kõhu

alaosas. S ütles „сука“,, siis S kukkus põrandale, kuidagi võttis noa pihku ja lõi mulle noaga

vastu jalga. O. Netšajeva seletas tekkinud vastuolu asjaoluga, et kohtueelses menetluses ütlusi

andes oli ta veel purjus, pärast meenutas ning siis andis teisi ütlusi. Kohtu täpsustavatele

küsimustele, vastas Netšajeva, et ülekuulamine politseis toimus päevasel ajal, tema ülekuulamisel

osales kaitsja ning kaitsjal küsimust selles, et ta ei ole kaine ja ütlusi anda ei suuda, ei tekkinud, O.

Netšajeva ise oma enesetundest kellelegi ei rääkinud. Kohus leiab, et eluliselt mitteusutav on O.

Netšajeva väide, et ta kuulati üle veel purjus olekus ja olukorras, kus ta ei olnud oma ebakaine

oleku tõttu võimeline ütlusi andma. Isegi kui pidada võimalikuks, et politseiametnikul jääb, mis

iganes põhjusel märkamata isiku ebaadekvaatne seisund, siis ülekuulamisel osales ka kaitsja.

Seega pidi O. Netšajeva seisund jääma märkamata mitte ainult ühel, vaid kahel isikul, sealhulgas

kaitsjal, kelle ülesanne on tegutseda oma kaitsealuse parimates huvides. Seega peab kohus O.

Netšajeva põhjendust, miks tema ütlustes on vastuolud, otsituks. Seda enam, et oma viimases

sõnas asus O. Netšajeva ka oma põhjendust muutma, väites, et politseis ülekuulamisel ajal ei olnud

ta siiski mitte purjus, vaid pohmellis.

22. Kohus peab vastuolude esinemist löökide järjekorra osas oluliseks. Tegemist ei ole

tähtsusetu detailiga, mida võib vabandada kogemata unustamise või segi ajamisega, vaid olulise

asjaoluga, mis mõjutab kogu sündmusejada. Seda kinnitab ka asjaolu, et avaldatud ütlusest

nähtuvalt kannatanu pärast seda kui oli saanud noalöögi kõhtu, liikus O. Netšajeva poole, kukkus

põrandale, sai kuidagi noa pihku ja lõi noa süüdistatava jalga. O. Netšajeva kohtuistungil antud

ütluste kohaselt sai ta jalale noahaava, sest nad S maadlesid, S kallutas ta ettepoole ja nuga lõikas

O. Netšajeva jalga. S. S tegevust pärast kõhtu noahaava saamist kirjeldas O. Netšajeva oma

kohtuistungil antud ütlustes, et S. S läks diivanile lamama ning põrandal ei vedelenud. Seega ei

erine O. Netšajeva ütlustes mitte ainult löökide järjekord, ehk siis O. Netšajeva on andnud

vastuolulisi ütlusi mitte ainult selles osas kumb löök toimus varem, vaid ka selles osas, millistel

asjaoludel sai O. Netšajeva noahaava ja kuidas käitus kannatanu pärast seda kui oli saanud kõhust

haavata. Kohus peab seoses O. Netšajeva ütluste usaldusväärsusega vajalikuks märkida ka seda, et

Viru Maakohtu 18.10.2023 kohtumäärusest nr 1-23-6112 tulenevalt (tegemist on määrusega,

millega O. Netšajeva vahistati) on O. Netšjaeva kaitseversioonina esitanud selle, et kannatanu ise

liikus noa otsa. (KoTo, tõendite köide tl 103-106). Seega nähtub, et O. Netšajevale on olnud

omane esitada juhtunu kohta erinevaid versioone. O. Netšajeva on andnud ajas erinevaid ütlusi

ning neis esinevad vastuolud on sedavõrd ulatuslikud, mistõttu ei saa O. Netšajeva ütlusi löökide

järjekorra ning talle jalahaava tekitamise asjaolude osas pidada usaldusväärseks. Eelnevat ei väära

ka asjaolu, et sündmuskohale jõudnud politseile (tulenevalt 17.10.2023 asitõendi

vaatlusprotokollist ning tunnistaja A. K ütlustest) on O. Netšajeva pärast juhtunut avaldanud

noalöökide järjekorra selliselt, et esmalt lõi kannatanu ning seejärel süüdistatav.

23. O. Netšajeva on varem kriminaalkorras karistatud KarS § 113 järgi ning kriminaalkorras

karistatud isikuna pidi olema teadlik ja aru saama, et isiku noaga löömine võib kaasa tuua

kriminaalkaristuse. Seega tuleb O. Netšajeva ütlusi hinnates arvestada, et tal võib olla huvi anda

ennast õigustavaid ütlusi, sh juba algusest peale asuda oma teguviisi õigustama väitega, et teda

taheti vägistada. Arvestades eeltoodut ja seda, et süüdistatav on andnud eri ajaetappidel erinevaid

ütlusi, milles esinevad olulised ja ulatuslikud vastuolud ja ka seda et O. Netšajeva ütlustes esineb

küsitavusi elulise usutavuse aspektist, leiab kohus, et O. Netšajeva ütlused kannatanu toas juhtunu

osas (v.a ütlused, et O. Netšajeva läks kannatanu juurde ise ja süüdistatav ning kannatanu viibisid

toas kahekesi, uks oli lukus ja O. Netšajeva lõi kannatanut noaga kõhtu, mis on kooskõlas teiste

tõenditega) ei ole usaldusväärsed ja kohus jätab need tõendikogumist välja.

24. Kuna kannatanu ütlused on olnud ajas muutumatud, vastuolud neis esinevad ainult

süüdistatava ütlustega ning neid saab lugeda usutavateks ka elulise usutavuse aspektist, siis loeb

kohus usaldusväärseks kannatanu ütlused. Kohus loeb sündmuste kulu kannatanu toas tõendatuks

kannatanu ütlustes kirjeldatud kujul. Kohus loeb kannatanu ütlustele tuginevalt tõendatuks, et

kannatanu koos O. Netšajevaga tuppa sisenedes lukustas ukse, jättis võtme ukse ette, riietus

ümber, läks tualetti ning tualetist tagasi tulles avastas puhvetist raha kadumise. Kannatanu

arusaama järgi võttis raha süüdistatav ning kannatanu palus O. Netšajevalt raha tagastamist.

Netšajeva ei vastanud selle peale midagi ning kannatanu märkas, et võtit ukse ees ei ole.

Kannatanu läks O. Netšajeva juurde, võttis tal õlgadest ning palus kõik tagastada. Kui kannatanu

märkas, et Netšajeva taskust ripub võtme kett ja ta sirutas käe võtme võtmiseks, Netšajeva pöördus

ja lõi kannatanut noaga kõhtu. Kannatanu haaras kõhust, siis lükkas O. Netšajeva eemale, sai kätte

Netšajeva taskust oma toa võtmed, mis lendasid eemale. Netšajeva käes olev nuga kukkus maha ja

seejärel muutus kannatanul kõik häguseks. Seega kohus loeb tuvastatuks, et O. Netšajeva lõi

kannatanut ootamatult vastuseks kannatanu palvele tagastada raha ja võti. Kuna tunnistaja T. P

ütluste kohaselt oli O. Netšajeva juba tema juures agressiivne ning sai vihaseks P märkuse peale

ning tahtis P viinaga üle valada, siis leiab kohus, et O. Netšajeva võis ükskõik millise teda

ärritava asjaolu osas ebaadekvaatselt reageerida. Antud juhul reageeris O. Netšajeva kannatanu

palvele noalöögiga.

25. Kuna pärast lööki kõhtu kannatanu enam edasist sündmuste kulgu ei mäleta, seejuures ei

mäleta isegi seda, et sündmuskohale jõudis kiirabi ja politsei ning et talle osutati esmaabi, ei ole

kannatanu ütluste põhjal tuvastatav, millistel asjaoludel sai O. Netšajeva jalahaava. 10.01.2024

ekspertiisiakt nr XXX kohaselt ei ole välistatud, et O. Netšajeva võis jalahaava tekitada endale ise

(KoTo, tõendite köide tl 96-98). Kuna kannatanu ütlustest nähtub, et noahaav pidi olema tekitatud

O. Netšajevale pärast seda kui kannatanu sai noahaava kõhtu, siis loeb kohus tõendatuks, et

jalahaav O. Netšajevale tekitati pärast seda kui O. Netšajeva lõi kannatanut noaga kõhtu. Kuna

jalahaav tekitati pärast kõhuhaava, siis on kohus seisukohal, et O. Netšajevale jalahaava täpsed

tekitamise asjaolud ei ole asjas määrava tähtsusega.

26.

16.11.2023 ekspertiisiaktiga XXX on tõendatud, et S. S oli kõhuõõnde tungiv torke-

lõikehaav paremal pool keskkõhus, mille tüsistusena tekkis verikõht. Vigastus on tekitatud noa või

muu sarnase esemega. Kõhuõõnde tungiv haav põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. (KoTo,

tõendite köide tl 44-47). Ekspert M V ütluste kohaselt tingis haava eluohtlikkuse asjaolu, et haav

tungis kõhuõõnde. Kohus leiab, et kohtu poolt tuvastatud sündmuste jada kinnitab, et vaidlust ei

ole, et haav kannatanu kõhus oli tekitatud just O. Netšajeva noalöögist, mistõttu on tõendamist

leidnud ka asjaolu, et O. Netšajeva noalöögist saadud haav tekitas S. S eluohtliku

tervisekahjustuse.

Kuriteo koosseisupärasus (objektiivsed tunnused)

27. Olga Netšajevale on süüdistus esitatud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, s.o teisele inimesele raske

tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati oht elule. KarS § 118 objektiivne koosseis seisneb

raske tervisekahjustuse tekitamises. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu

häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist. Oht elule on põhjustatud sellise

tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. Oht kannatanu

elule peab olema tekitatud otseselt tervisekahjustuse iseloomust.

28. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et O. Netšajeva lõi 16.10.2023 kella 17.00 paiku XXX

korteris S S ühel korral noaga kõhu piirkonda. Vahetult pärast noalööki saabus kohale politsei ja

kiirabi, kannatanule osutati esmaabi ning kannatanu toimetati haiglasse. 16.11.2023

ekspertiisiaktiga nr XXX on tõendatud, et S. S oli kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal

pool keskkõhus, mille tüsistusena tekkis verikõht. Kõhuõõnde tungiv haav põhjustas eluohtliku

tervisekahjustuse. (KoTo, tõendite köide tl 44-47). Kohtuistungil oli üle kuulatud ekspert M V ,

kes kinnitas oma ütlustes, et kannatanu haava eluohtlikkuse tingis asjaolu, et haav tungis

kõhuõõnde. Vabariigi Valitsuse määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise

kord“ § 7 lg 2 p 9 kohaselt on kõhuõõnde ulatuv haav, sh siseorganite kahjustusteta, eluohtlik

tervisekahjustus.

29. O. Netšajeva noalöögi ja kannatanule tekitatud tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos

ning kohus on seisukohal, et see on tuvastatav nii ekvivalentsusteooria kui ka objektiivse

omistamise kriteeriumi alusel. Nagu kohus on varem tuvastanud, siis haav kannatanu kõhus oli

tekitatud O. Netšajeva noalöögist. Teo ehk noaga löömise mõttelisel eemaldamisel oleks tagajärg,

s.o eluohtlik terviskahjustus, jäänud saabumata (seos ekvivalentsusteooria järgi).

30. Kohus leiab, et tagajärg on süüdistatavale omistatav ka normatiivselt. Objektiivse

omistamise kriteeriumi lähtepunktiks on arusaam, et täideviija käitumisega kausaalseoses olevad

muutused välisilmas peavad endast kujutama just täideviija poolt loodud ohu realiseerumist

koosseisupärases tagajärjes. Sisuliselt tuleb esitada küsimus, kas üldise elukogemuse põhjal on

alust pidada võimalikuks või tõenäoliseks, et isiku käitumine vallandab just sellise kausaalahela

kulgemise, mis päädib ühe või teise koosseisupärase tagajärje saabumisega (nt inimese surm,

tervisekahjustus, valu vms) (vt. RKKKo nr 3-1-1-102-16, p 9). O. Netšajeva lõi kannatanut kõhu

piirkonda noaga, mille tera oli ca 200 mm ning noa teraterituse laius laiemast kohast ca 37 mm

(KoTo, tõendite köide tl 15). Üldise elukogemuse pinnalt saab jaatada, et selliste parameetritega

noa löömisel inimesele kõhtu, kus üldteada olevalt asuvad erinevad siseorganid, on tõenäoline, et

tekivad vigastused, mis võivad olla eluohtlikud.

31. Kokkuvõttes on KarS § 118 lg 1 p 1 kuriteo objektiivsed tunnused täies ulatuses tõenditega

kinnitust leidnud.

Subjektiivne koosseis

32. Subjektiivse koosseisu puhul tuleb arvestada, et raske tervisekahjustuse tekitamine ei ole

iseseisev süütegu, vaid kujutab endast KarS §-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise

enamohtlikku koosseisu. Sellest tulenevalt peab KarS § 118 lg 1 kohaldamisel lähtuma KarS §-s

19 sätestatud reeglist, mille kohaselt vastutab isik enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle

vähemalt ettevaatamatusest. Samuti on KarS § 118 lg 1 p-de 1–7 järgi isiku karistamise eelduseks,

et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamise, mis viis enamohtliku

tagajärje saabumiseni (vt nt nr 1-19-5641/62, p 7, RKKKo 1-17-105/35 p-d 10-12, RKKKo 1-16-

6512/64 p 8).

33. Kohus on seisukohal, et O. Netšajeva tekitas S. S tervisekahjustuse otsese tahtlusega. KarS

§ 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. O. Netšajeva kasutas kannatanu löömiseks

kööginuga. Nuga on teatavasti lõikevahend ning iga keskmine mõistlik inimene teab, et lüües

inimest noaga, kaasneb sellega mitte ainult valuaisting vaid ka tervisekahjustus. Seega ka Olga

Netšajeva täiskasvanud inimesena teadis, et noaga kannatanut kõhtu lüües põhjustab ta tahtlikult

tervisekahjustuse, mis vastab vähemalt KarS § 121 lg 1 alt 1 ettenähtud teokoosseisule.

34. KarS § 118 lg 1 osas on aga oluline, kuidas suhtus süüdistatav mitte n-ö harilikesse

tervisekahjustustesse, vaid S. S elu ohustamisse Kohus on O. Netšajeva ütlused kannatanu toas

juhtunu osas lugenud tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed, mistõttu pöördub kohus välise

teopildi juurde. Olga Netšajeva lõi kannatanut ühel korral noaga kõhtu, seejuures oli tegemist

suure noaga, mille tera oli ca 200 mm ning noa teraterituse laius laiemast kohast ca 37 mm (KoTo,

tõendite köide tl 15). Ekspert M V on oma ütlustes kinnitanud, et torkelõikehaava või

haavakanali sügavus oleneb otseselt noa tera pikkusest, mida pikem noa tera, siis seda pikem võib

olla haavakanal. Kannatanu S. S puhul ei olnud võimalik haavakanali pikkust hinnata, sest selline

informatsioon puudus ravidokumentides. Kirjeldatud haav oli paremal poolt kõhu eesseinal, naha

haava ja kõhuõõne vahel oli ühendus ja kui kannatanule tehti operatsioon, siis leiti 750 ml verd

kõhuõõnes. Lisaks välisvaatlusele haiglas tuvastati, et haavast väljub suur rasviku osa. Nii

raviarstid, kui ka ekspert tegid järelduse, et tegemist on kõhuõõnde tungiva torkelõikehaavaga ja

haavakanali pikkus sel korral võib olla mitte vähem, kui kõhu rasvkihi, nahakihi ja lihaskihi, kõhu

eesseina nahakihi, rasvkihi, lihaskihi paksus. Seega kinnitab kannatanule tekitatud haav

koostoimes löögiks valitud vahendiga teo ohtlikkust.

35. Lisaks tuleb arvestada ka piirkonda, mille O. Netšajeva kannatanu löömiseks valis. O.

Netšajeva lõi kannatanut kõhtu. On üldteada, et elutähtsad organid asuvad mitte ainult pea- või

südamepiirkonnas, vaid ka kõhuõõnes. Seega iga täiskasvanud inimene on võimeline oma

elukogemusele tuginedes aru saama, et noalöök kõhtu võib kaasa tuua kõhuõõne ning seal asuvate

elundite vigastuse, mis võib muuhulgas seada ohtu inimese elu. Seejuures on arusaadav seegi,

mida pikema teraga nuga löögiks kasutada, seda ulatuslikum vigastus tekib ning seda tõenäolisem

on oht isiku elule. Kohus on seisukohal, et tehes noalöögi 200 mm tera pikkuse noaga kannatanu

kõhu piirkonda, mis on elutähtsate organite piirkond, pidi O. Netšajeva täiskasvanud inimesena

ette nägema, et see võib tabada mistahes elundit, sh kõhuõõnt ning võib tekitada vigastusi, mis

meditsiinilise abita jäämisel lõppevad surmaga. Kohus on seisukohal, et objektiivne teopilt

kinnitab, et O. Netšajeva möönis, et löök noaga kõhtu toob kaasa eluohtliku tervisekahjustuse

kõhuõõnde tungiva haava näol ja seega hõlmas tema tahtlus just selle tervisekahjustuse tekitamist,

mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni. Mööndes

kannatanule selliste vigastuse tekkimist, mis ohustavad tema elu, tegutses O. Netšajaeva

kannatanut S. S t noaga kõhtu lüües KarS § 118 lg 1 p-s 1 ettenähtud enamohtliku tagajärje suhtes

kaudse tahtlusega. KarS 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Eeltoodu alusel saab

väita, et tegemist on otsese tahtlusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega

oht elule. Seega O. Netšajeva täitis KarS § 118 lg 1 p 1 subjektiivse koosseisu tunnused.

Õigusvastasus ja süü

36. KarS § 27 näeb ette, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud

süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse,

rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

37. Kaitsja ja O. Netšajeva on seisukohal, et O. Netšajeva kaitses ennast S. S vastu, sest S. S

tahtis O. Netšajevat vägistada, neil käis võitlus, et O. Netšajeva saaks avada lukustatud ukse ning

võitluse käigus sai vigastada O Netšajeva jalg. Seetõttu leiab kaitsja, et O. Netšajeva tegutses

vajaliku enesekaitse seisukorras.

38. KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult

eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja

õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

39. Hädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Hädakaitse

olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või

vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Rünne on inimese

tegu, millega ohustatakse või kahjustatakse õigushüve ning on ründena käsitatav sotsiaalse

arusaama järgi. Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja

lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn ex ante hindamine).

40. Kohus on O. Netšajeva ütlused kannatanu S. S toas toimunu osas lugenud

ebausaldusväärseks ning lugenud usaldusväärseks kannatanu ütlused. O. Netšajeva küll väitis

erinevatele tunnistajatele, et teda taheti vägistada, kuid see versioon on ainult O. Netšajeva sõnadel

tuginev. Marrastusi, kriimustusi, hematoome, riiete rebenemist O. Netšjeval ei esinenud, muid

vigastusi peale noahaava kõhus ei tuvastatud ka kannatanul. Seega seda, et kannatanu tahtis O.

Netšajevat vägistada, kohus ei tuvastanud. Samuti ei tuvastanud kohus, et kannatanu tekitas O.

Netšajeva jalale noahaava enne seda kui O. Netšajeva lõi kannatanut kõhtu. Seega on ainetu väide,

et O. Netšajeva kaitses ennast kannatanu ründe – vägistamine, noaga jala vigastamine, vastu.

41. Kuna kohus luges usaldusväärseks kannatanu ütlused, siis selle pinnalt on tuvastatav, et

kannatanu võttis toas olles O. Netšajevalt kahel korral õlgadest kinni. Seega sekkus kannatanu O.

Netšajeva kehalisse puutumatusse, mistõttu peab kohus vajalikuks anda hinnang, kas sellise

sekkumise puhul saab olla tegemist ründega. Esimest korda võttis kannatanu O. Netšajevalt

õlgadest kinni kui soovis O. Netšajevast mööda minna. Teisel korral kui palus O. Netšajeval

tagastada raha ja võti. Raha ja võtmete tagasi palumise kohta on kannatanu andnud ütlusi, et

kõvasti ei võtnud, mingit jõudu ei kasutanud, ei raputanud süüdistatavat, võttis õlgadest kinni ja

ütles, et pane tagasi. KarS § 121 puhul ei loeta karistatavaks selliseid tegusid, mis seisnevad teise

inimese keha vähese intensiivsusega mõjutamises (nt kinnihoidmises, pigistamises, tõukamises või

trügimises), kui sellega ei kaasne tüüpilise tagajärjena tervisekahjustust või valuaistingut. Kohus

leiab, et kannatanu poolt süüdistava õlgadest kinnivõtmine ei olnud sellise intensiivsusega kehaline

mõjutamine, mida saaks tõlgendada ründena.

42. Kohus peab vajalikuks peatuda ka asjaolul, et kannatanu ning süüdistatav viibisid

kannatanu toas lukustatud uksega. Kannatanu ütlustest tulenevalt kannatanu küll lukustas ukse,

kuid jättis võtme ukse ette. Seega kuigi uks oli lukku keeratud, oli O. Netšajeval võimalus uks

lukust lahti keerata ja soovi korral toast väljuda. Kannatanu ütluste kohaselt O. Netšajeva võttis

võtme ukse eest ära ja pani oma tasku. Pärast seda kui kannatanu oli saanud löögi noaga kõhtu,

õnnestus kannatanul võtmed enda kätte saada ja need lendasid eemale. Seega alles pärast

kannatanu noaga löömist, tekkis olukord, kus O. Netšajeva ei saanud kannatanu toast välja, sest

võtmed olid eemale lennanud. Kannatanu ütluste kohaselt leidis ta võtmed hiljem diivani alt.

43. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vahetut õigusvastast rünnet O. Netšajeva õigushüvedele

ei toimunud, mistõttu ei olnud O. Netšajeva hädakaitse seisundis.

44. O. Netšajeva süüdivuses KarS § 32 lg 1 mõttes kohtul kahtlusi ei tekkinud. Seega on O.

Netšajeva tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline.

Karistus

45. Kuna kohus mõistab O. Netšajeva süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, tuleb mõista ka karistus.

Riiklik süüdistaja taotles O. Netšajeva süüdi mõistmist KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning karistamist 9

aastase pikkuse vangistusega. Seadusandja on KarS § 118 lg 1 p 1 sätestatud kuriteo

toimepanemise eest karistusena ette näinud nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse ning karistuse

keskmine määr on 8 aastat.

46. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav

toime pani, selle tehiolusid ja raskust, ning seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest

andmetest. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus (KarS § 56 lg 1 ls 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

47. Hinnates O. Netšajeva teosüüd leiab kohus, et see on suur. O. Netšajeva lõi 200 mm

pikkuse teraga ning noa teraterituse laiemast kohast ca 37 mm laiuse kööginoaga kannatanut

kõhtu, s.o piirkonda, kus üldteada olevalt asuvad elutähtsad organid. Seda, et teosüü on suur

kinnitavad ka kannatanul tuvastatud vigastused. Kuigi haavakanali pikkust ei olnud võimalik

tuvastada, siis tegemist oli eluohtlikku kõhuõõnde ulatuva haavaga ning kannatanule tehtud

operatsiooni käigus leiti 750 ml verd kõhuõõnes, mis ekspert M V ütluste kohaselt tähendab, et

vigastada sai vähemalt üks veresoon. Teosüü suurust kinnitab ka asjaolu, et löök oli kannatanu

jaoks ootamatu ning O. Netšajeva tegi selle pärast seda kui kannatanu palus tal tagastada raha ja

võti. Süü suuruse hindamisel peab kohus vajalikuks peatuda ka O. Netšajeva teojärgsel käitumisel.

Tunnistaja G. K ütluste kohaselt O. Netšajeva palus toast nr XX abi ukse avamiseks, sest ta ei

saanud välja ning hiljem O. Netšajevaga koridoris kohtudes väitis O. Netšajeva tunnistajale, et teda

vägistati. Tunnistaja E. K ütluste kohaselt tuppa sisenedes hakkas O. Netšajeva karjuma, et teda

vägistati. Ei tunnistaja K ega K ei avaldanud Netšajeva, et kannatanul on kõhus haav ning

kannatanule on vaja kutsuda kiirabi. Tõenditest ei nähtu, et O. Netšajeva oleks tundnud huvi

kannatanu seisundi osas, vaid O. Netšajeva lahkus kohe pärast ukse avamist.

48. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad, kuivõrd KarS § 58 p-s 8

märgitud raske tagajärje põhjustamine kui karistust raskendav asjaolu on praegusel juhul hõlmatud

juba kuriteokoosseisust, milles isik süüdi mõistetakse, mistõttu on seda asjaolu arvestanud

seadusandja juba antud kuriteo eest sanktsioonimäära kehtestamisel. Küll aga peab kohus erinevalt

prokuratuurist võimalikuks arvestada O. Netšajeva kahetsust toimunu osas karistust kergendava

asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses.

49. Kuigi on tuvastatud, et O Netšajeva ei rääkinud toimunu kohta tõtt ning tema ütlused

leidsid osalist ümberlükkamist, on süüdistatav algusest peale teo toimepanemist tunnistanud ja

avaldanud, et tal on kahju, et nii juhtus. Kohus märgib, et puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p

3 tähenduses ei eelda seda, et teo toimepanija aktsepteeriks vastuvaidlematult kõiki süüdistuse

väiteid. Isik võib siiralt kahetseda nii enda tegu kui ka saabunud tagajärge, viidates samal ajal

näiteks ka kannatanu rollile toimunus (vt RKKKo nr 1-20-3535, p 20). Eeltoodust lähtuvalt

arvestab kohus O. Netšajeva kahetsust toimunu osas kergendava asjaoluna ning leiab, et teosüüga

võrdeline karistuse määr on sanktsioonimäära keskmine.

50. Nagu eelevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle KarS § 56 kohaselt isikule karistuse

mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. O. Netšajeva on

27.06.2013 otsusega tunnistatud süüdi KarS § 113 järgi ning karistatud vangistusega 6 aastat.

Seega on O. Netšajeva varem toime pannud isikuvastase kuriteo, saanud selle eest karistada, kuid

määratud karistus ei ole mõju avaldanud. Kohus arvestab siinkohal ka sellega, et karistus on

määratud 2013. aastal. Üldpreventiivseid kaalutusi silmas pidades O. Netšajevale mõistetav

karistus peab andma signaali, et tegu, mis ta toime pani, on taunitav ja sellega kaasneb

karistusõiguslik järelm. Võttes arvesse, et uus karistus samalaadse kuriteo eest ei saa olla reeglina

eelmisest kergem, et mõjutada süüdistatavat lõpetama kuritegude toimepanemist ja varem on O.

Netšajevat karistatud 6 aastase vangistusega, peab kohus võimalikuks karistada Olga Netšajevat 8

aastase pikkuse vangistusega.

51. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb O. Netšajeva karistusaja hulka arvata tema eelvangistuses

viibitud aeg. O. Netšajeva oli kahtlustatavana kinni peetud 16.10.2023 (KoTo, tõendite köide tl

83-91). Viru Maakohtu 18.10.2023.a määrusega on O. Netšajeva suhtes kohaldatud vahistamist

kuni kaheks kuuks (KoTo, tõendite köide tl 103-106). Viru Maakohtu 15.12.2023. a määrusega on

vahistamist pikendatud veel kahe kuu võrra (KoTo, tõendite köide tl 107-110). Kriminaalasja

arutav kohus jättis 12.02.2024. a kohtu alla andmise määrusega O. Netšajeva suhtes kohaldatud

vahistamise muutmata. Kuivõrd O. Netšajeva on käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses vahi all

viibinud katkematult alates 16.10.2023, siis tuleb karistuse alguseks lugeda eelnimetatud

kahtlustatavana kinnipidamise päev.

52. Kuivõrd kohus mõistis Olga Netšajevale pikaaegse reaalse vangistusliku karistuse, siis on

otstarbekas, et O. Netšajeva kannaks karistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ilma

teda vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus O. Netšajeva suhtes tõkendina kohaldatud

vahistamise muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni.

Vahistamise alus ei ole ära langenud ning tõkendi jätkuv kohaldamine tagab ka kohtuotsuse

täitmise.

Asitõendid

53. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse

asitõenditega toimimise viisi kohta.

54. Kohtumenetluse käigus esitas prokurör kohtule koos 17.10.2023 asitõendi

vaatlusprotokolliga häirekeskuse kõnesalvestise ja vormikaamera salvestistega DVD-R plaadi.

Kohus võttis plaadi vastu ja see asub tõendite toimikus. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta DVD-R

plaat kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

55. Prokurör esitas kohtumenetluse käigus kohtule koos 16.10.2023 sündmuskoha

vaatlusprotokolliga kööginoa pakendis nr 1. Kohus võttis pakendi koos noaga vastu. Tegemist on

kannatanu S. S kuuluva noaga ning kannatanu on prokurörile avaldanud, et soovib nuga tagasi

saada, kuna kannatanu jaoks on noal emotsionaalne väärtus - tegemist on tütre kingitusega. KrMS

§ 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kööginuga S S kohtuotsuse jõustumisel.

56. Prokurör esitas kohtule koos 18.11.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga Pusa SAMO ja polo

T-särk OSTIN paberpakendis nr 1 ja pusa S.B.Grant 1952, paberpakendis nr 2. Kohus võttis

paberpakendid koos riietega vastu. Tegemist on kannatanu riietusesemetega, mida kannatanu

kandis kuriteosündmuse ajal, riided on verega määrdunud ning lõikekohaga. KrMS § 126 lg 3 p 4

alusel hävitada Pusa SAMO, polo T-särk OSTIN ja pusa S.B.Grant 1952 kohtuotsuse jõustumisel.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine

57. Kaitsja on oma seisukohas süüdistuse osas avaldanud, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral

süüdistatavale tuleb hüvitada alusetult vahi all viibitud aeg süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seaduse alusel. Sama taotlust on kaitsja korranud ka kohtuvaidlustes.

58. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) § 4 järgi võib isik

nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 5 lg 1 kohaselt,

kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse

seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see

tekitati: vahistamisega; kahtlustatavana kinnipidamisega; elukohast lahkumise keeluga; ametist

kõrvaldamisega; vara arestimise või äravõtmisega; ebamõistliku menetlusajaga. SKHS § 18 lg 1

sätestab, et kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel esitab isik taotluse kahju

hüvitamiseks kohtule. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist.

59. Kuna kohus mõistab Olga Netšajeva KarS § 118 lg 1 p 1 järgi süüdi, siis taotlus

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 1, 2 alusel ei kuulu rahuldamisele.

Menetluskulud

60. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), ekspertiiside

tegemisega seotud kulu (KrMS § 175 lg 1 p 3) ning kohtueelses- ja kohtumenetluses tekkinud

kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p 4).

61. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha

instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa

kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada

kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte

karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05).

62. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse

08.12.2023 määruse nr 113 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks

820 eurot. St, et sundraha suurus on 2050 eurot.

63. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 punktile 3 on kriminaalmenetluse kulu riiklikul

ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud S. S

ja O. Netšajeva kohtuarstlikud ekspertiisid (ekspertiisiaktid nr XXX ja XXX) ning O. Netšajeva

kohtuarstlik täiendav ekspertiis(ekspertiisiakt nr XXX). Iga nimetatud ekspertiis on maksumusega

155 eurot, kokku maksumusega 465 eurot. Samuti on kriminaalmenetluse kuluks DNA-ekspertiisi

(ekspertiisiakt nr XXX) kulu summas 1050 eurot.

64. Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1

punktile 4 menetluskulu. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Igor Belugini tasu taotluste alusel

on kaitsjale määratud O. Netšajevale osutatud riigi õigusabi eest kohtueelses menetluse tasu ja

hüvitatud kulud summas 1102,74. Kohtumenetluses on kaitsja Igor Belugini tasu ja hüvitatavad

kulud O. Netšajevale õigusabi osutamise eest kokku summas 1551,60 eurot, sh käibemaks. Kohus

on kaitsja tasutaotlused täielikult rahuldanud. Kokku on O. Netšajeva kaitsjale määratud tasu ja

hüvitatavad kulud kohtueelses- ja kohtumenetluses 2654,34 eurot, sh käibemaks.

65.

O. Netšajeva

peab

maksma

riigile

kokku

6219,34

eurot

(2050+155+155+155+1050+1102,74+1551,60).

66. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Hinnates vaadeldaval juhul süüdistatava varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid asub kohus seisukohale, et puuduvad vähimadki

kaalutlused KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks. Kuna kohus

mõistab O. Netšajeva süüdi, siis on põhjendatud jätta menetluskulud süüdimõistetu kanda. Nii ei

ole kaitsja ega süüdistatav välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate

menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. Kohtul ei ole teada asjaolusid mis

takistaksid sissetuleku saamist nt tervislikust seisundist tulenevalt, siis on põhjendatud jätta

menetluskulud O. Netšajeva enda kanda. Seega kuuluvad O. Netšajevalt välja mõistmisele

sundraha, ekspertiisitasud ning kohtueelses- ja kohtumenetluses tekkinud määratud kaitsja tasu.

67. Arvestades seda, et süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus ja pidades

silmas välja mõistetava rahalise kohustuse kogusuurust ning O. Netšajeva kasinat varanduslikku

seisu, siis peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude ajatamist. Seisukoha

kujundamisel lähtub kohtukoosseis ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla

kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas

viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib

pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega

või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. O. Netšajeva peab

menetluskulud kogusummas 6219,34 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul.

Seega on O. Netšajeval võimalus tasuda menetluskulud ühe aastase perioodi kestel alates

kohtuotsuse jõustumisest ning määrates ise kindlaks kohustuse täitmise aja, kuid mille hiliseim

tähtaeg on üks aasta kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud

digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

kohtunik

/allkirjastatud

digitaalselt/

Tarmo Raud

rahvakohtunik

/allkirjastatud

digitaalselt/

Eigor Timoska

rahvakohtinik