2-23-7208/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Meeli Kaur ja Liis Arrak

Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-7208

Kohtuasi

X hagi AS-i Eesti Gaas ja AS-i Gaasivõrk vastu lepingu

täitmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. märtsi 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Erki Casar

Kostja

AS

Eesti

Gaas

(registrikood

10178905),

lepinguline esindaja Kaidi Sulg

Kostja

AS

Gaasivõrk

(registrikood

12503841),

lepinguline esindaja Kristi Lõoke

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 6. märtsi 2024. a määrus vaidlustatud osas muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Harju Maakohtu 6. märtsi 2024. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus

jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistis Xlt AS-i Eesti

Gaas kasuks välja menetluskulude hüvitise 70 eurot ja AS-i Gaasivõrk kasuks välja

menetluskulude hüvitise 70 eurot ning märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

4. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

2-23-7208

2 (5)

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagiavaldus AS-i Eesti Gaas (kostja I) ja AS-i

Gaasivõrk (kostja II) vastu lepingu täitmise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on hageja täitnud kostja I ees lepingust nr 7123005331311 tulenevad

kohustused ja kostja II ees võrgulepingust nr V012261099 tulenevad kohustused. Kostja I teatas

20. aprilli 2023. a kirjaga hagejale võlgnevusest 3052,99 eurot. Kostja I ähvardas hagejat, et

võlgnevuse tasumata jätmisel esitab ta kostjale II avalduse gaasitarnete katkestamiseks. Hageja

tasus võlgnevuse 3052,99 eurot. Hageja edastas 2. mail 2023 kostjale I kirja, et võlgnevused on

tasutud ja lisas väljavõtte www.gaas.ee lehelt. Kostja I teatas 8. mail 2023, et iseteeninduses oli

väär info, ning 15. mail 2023, et sulgeb gaasi seoses võlaga 18. mail 2023. Hageja vastas

kostjale I, et võlgnevus puudub ja hageja on sunnitud kohtusse pöörduma. Kostja II ei esitanud

ühtki pretensiooni, et hageja oleks rikkunud sõlmitud võrgulepingut nr V012261099. Kostja I

ei selgitanud võlgnevuse tekkimist. Kostjad ei ole viidanud ühelegi õiguslikule alusele, mille

kohaselt kostja II peab täitma kostja I nõudeid gaasi sulgemiseks hageja suhtes. Kostjad rikuvad

hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet ning kohustust vältida teisele poolele kahju tekitamist.

Hageja nõudis, et kohus kohustaks kostjaid täitma lepingut nr 7123005331311 ja võrgulepingut

nr V012261099.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hagejal on võlgnevus kostja I ees. Pärnu Maakohus tegi

23. märtsil 2023 maksekäsu nr 2-23-107776/6, millega kohustas hagejat tasuma kostjale I

põhinõude 2404,50 eurot (sh võrgulepingust tulenevad nõuded), kõrvalnõudeid 34,62 eurot,

hüvitama riigilõivu 94,50 eurot ja menetluskulu 20 eurot ning tasuma täiendavalt viiviseid

0,060000% päevas 2404,50 eurolt alates 24. märtsist 2023. Hagejal oli 21. juunil 2023 tasumata

221,61 eurot, mille tõttu oli kostjatel õigus katkestada hageja gaasiga varustamine.

3. Kohus selgitas hagejale 16. jaanuaril 2024, et nõue ei ole menetluskõlbulik.

4. Hageja teatas 7. veebruaril 2024, et ei soovi nõuet muuta.

5. Kostja I esitas 20. veebruaril 2024 menetluskulude nimekirja, milles palus hagejalt kostja I

kasuks välja mõista 1065,35 eurot, s.o lepingulise esindaja tasu 995,35 eurot ja tasutud riigilõiv

70 eurot. Kostjale I osutati õigusabi 42,5 töötunni ulatuses tunnitasuga 23,42 eurot. Kostja I

palus märkida, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus jättis 6. märtsi 2024. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitise 714,05 eurot ja

kostja II kasuks menetluskulude hüvitise 70 eurot. Kohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist seaduses sätestatud määras menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

2-23-7208

3 (5)

6.1. Määruse põhjenduste kohaselt tuli hageja sooritusnõue jätta tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna see ei olnud täidetav. Lepingute

täitmisele suunatud nõuet hagiavalduse nõudepunktis 2 toodud sõnastuses ei saaks selle nõude

rahuldamise korral täitemenetluses maksma panna. Nõude rahuldamisel poleks selge, mida

konkreetselt peaksid kostjad tegema, et nõue täita.

6.2. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

6.3. Kostja I palus mõista hagejalt välja menetluskulude hüvitis 1065,35 eurot

(18. veebruari 2024. a menetluskulude nimekirja palus kostja jätta tähelepanuta). Hagi

tagamisele esitatud määruskaebuselt tasus kostja 70 eurot. Kostja I nõudis lepingulise esindaja

tasu 42,5 t eest tunnitasuga 23,42 eurot. Kohus hindas määruskaebusega seotud töö mahtu 15 t

osas ülemääraseks. Muus osas oli kohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.

Kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks menetluskulude hüvitisena välja 714,05 eurot [70 + (42,5

- 15) × 23,42].

6.4. Kostja II palus mõista hagejalt välja menetluskulude hüvitise 70 eurot määruskaebuselt

tasutud riigilõivu eest. Tegemist oli põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus mõistis hagejalt

kostja II kasuks menetluskulude hüvitisena välja 70 eurot.

6.5. Vastavalt kostjate taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märkis kohus määruse resolutsioonis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist seaduses sätestatud määras.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 3

osas, millega mõisteti hagejalt kostja I kasuks välja esindaja kulud 644,05 eurot. Hageja palub

jätta määruskaebusega seotud kulud kostja I kanda.

7.1. Hageja väitel ei nähtunud määrusest põhjendusi, mille põhjal kohus leidis, et kostja I

esindaja on lepinguline esindaja TsMS § 175 lg 1 ja § 218 tähenduses, kelle kulusid võiks

hüvitada. Kuna kostja I esindaja on kostja I töötaja, siis on tegemist kostja I kuludega, mis ei

sõltu kohtuvaidluste olemasolust.

7.2. Lisaks on kostja I menetluskulude suurus tõendamata. Kui tegemist on töötajaga, kes täitis

töökohustusi, on tööandja nn kuluks esindamisega seotud töötundide maksumus, mida

arvestatakse töötaja põhipalga alusel. Esindamine toimus tööajal. Kostja I ei ole vastavaid

tõendeid ega arvestust esitanud.

7.3. Lisaks ei ole kostja I esindaja töömaht vaidluse sisu, keerukust ja mahtu arvestades

põhjendatud.

8. Kostja I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja I esindaja Kaidi

Sulg ei ole kostja I töötaja, vaid kostja I ja K. Sule vahel on sõlmitud käsundusleping, mille

alusel toimus ka tsiviilasjas nr 2-23-7208 esindamine. Kostja I on esindajale tasunud

esindamise eest tsiviilasjas nr 2-23-7208, tegemist ei ole töötasuga. Hageja väide, et

menetluskulude suurus on tõendamata, on ebaõige. Kostja I esitas esindaja töö kohta

üksikasjaliku aruande. Maakohus vähendas määruskaebuse koostamisega seotud töö mahtu 15 t

osas. Lisaks on kostja I esindaja tunnitasu oluliselt madalam kui üldiselt lepinguliste esindajate

tunnitasu. Hageja taotles määruskaebusega seotud kulude kostja I kanda jätmist, kuid TsMS §

178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

2-23-7208

4 (5)

9. Kostja II määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.

10. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta

muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

12. Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

lahendamisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määrust üksnes selle osas, millega maakohus mõistis

hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitise kostja I lepingulise esindaja

õigusabikulude eest 644,05 eurot. Muus osas on maakohtu 6. märtsi 2024. a määrus TsMS §

456 lg 1, lg 2 p 1, lg 4 teise lause ja § 659 järgi jõustunud.

13. Hageja seab määruskaebuses kahtluse alla kostja I kohustuse õigusabikulude eest tasuda.

Hageja väitel on kostja I esindaja kostja I töötaja, mistõttu kostjal I ei ole siinses menetluses

tekkinud hüvitatavaid lepingulise esindaja kulusid. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu.

13.1. Iseenesest on õige hageja väide, et ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise

tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 teise

lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 2 sätestab, et ka menetlusosalise

töötaja või teenistuja võib kohtus olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks, kui tal on kohtu

arvates piisavad teadmised ja kogemused menetlusosalise esindamiseks. TsMS § 175 lg 2

esimese lause kohaselt aga hüvitatakse menetlusosalist esindava töötaja menetluskuludest vaid

sõidukulud.

13.2. Kostja I on 4. aprilli 2024. a määruskaebuse vastuses esile toonud, et tema lepinguline

esindaja K. Sulg ei ole tema töötaja. Kostja I selgitas, et tema ja K. Sule vahel on sõlmitud

käsundusleping, mille alusel kostjat I esindati ka siinses tsiviilasjas. Kostja I on esindajale

siinses tsiviilasjas esindamise eest tasunud ning tegemist ei ole töötasuga. Kostja I esitas oma

väidete tõendamiseks tema ja K. Sule vahel sõlmitud käsunduslepingu (dtl-d 370–371). Samuti

esitas kostja I maksekorralduse, kust nähtub K. Sulele ülekande tegemine selgitusega „Tasu

tsiviilasja 2-23-7208 eest Akti alusel“ (dtl 373).

13.3. Ringkonnakohus leiab, et kostja I on 4. aprilli 2024. a määruskaebuse vastuses esitatud

selgitustega põhistanud ja samale seisukohale lisatud käsunduslepingu ja maksekorraldusega

tõendanud, et tal on kohustus õigusabikulude eest tasuda. K. Sulg ei ole kostja I töötaja. Ta on

käsitatav kostja I lepingulise esindajana TsMS § 218 lg 1 p 2 tähenduses. K. Sulg on esitanud

kohtule nii enda haridust tõendava dokumendi (nt dtl 84, 31. mai 2023. a määruskaebuse lisa)

kui ka volikirja (nt dtl 44, 30. mai 2023. a taotluse lisa). Eelnevat arvestades on alusetu

määruskaebuse väide, et kostjal I ei ole siinses menetluses hüvitatavaid lepingulise esindaja

menetluskulusid tekkinud.

14. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus ületas kostja I lepingulise esindaja

menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire.

2-23-7208

5 (5)

14.1. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja

ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-

1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma

kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik

vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

14.2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kostja I lepingulise esindaja kulude

kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Hageja ei ole määruskaebuses (ega ka

maakohtumenetluses) välja toonud, milliste menetlustoimingute tegemist kostja I lepingulise

esindaja poolt ta loeb põhjendamatuks või ülemäära ajamahukaks. Hageja määruskaebuses

esitatud üldine väide, et kostja I lepingulise esindaja töömaht ei olnud vaidluse sisu, keerukust

ja mahtu arvestades põhjendatud, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsustusse

sekkuda. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise

esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende

kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul,

kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu

hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine.

14.3. Maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire ka kostja I lepingulise esindaja tunnitasu

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ning hageja ei ole seda määruskaebuses ka väitnud.

15. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

vaidlustatud osas muutmata.

16. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

17. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja §

178 lg 1 teise lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)