2-22-15389/20 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 20. mai 2024

Tsiviilasi

nr 2-22-15389

M.K. hagi solidaarselt M.M., R.S. ja K.S. vastu kahju

hüvitamise 4543,92 euro ja seadusjärgsete viiviste nõudes

kirjalik hagimenetlus

Hagihind

4908,43 eurot

Kohtunik

Kadi Aavik

Hageja

M.K. (isikukood

xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx xx,

xxxxxxxx linn; e-post: xxxxxx.xxxxxx@xxxxx.

xxx

)

Kostja I

M.M. (isikukood: xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht:

xxxxxx xxx xx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx,

xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx@gmail.com)

Kostja II

R.S. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxx xxx x,

xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx, e-post:

xxxxx.xxxx.xx@xxxxx.xxx)

Kostja III

K.S. (elukoht: xxxxxxxx xxx x, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx

xxxx, xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxx.xxxx@xxxx.xx)

Kostjate lepingulised esindajad

jurist Mehis Lõhmus ja jurist Rando Mähar (Õiguskliinik OÜ,

e-post: info@oiguskliinik.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista solidaarselt M.M.lt, R.S.lt ja K.S.lt M.K. kasuks välja kahjuhüvitis 802 eurot.

Seda ületavas osas jätta hageja põhinõue rahuldamata.

3. Mõista solidaarselt M.M.lt, R.S.lt ja K.S.lt M.K. kasuks alates 12.10.2020 kuni

kohtulahendi tegemiseni välja viivis tasumata kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses, kokku 271,41 eurot.

4. Määrata kindlaks menetluskulude suurus ning jätta menetluskulud 22% ulatuses

solidaarselt kostjate kanda ja 78% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista solidaarselt M.M.lt, R.S.lt ja K.S.lt M.K. kasuks välja menetluskulu 123,20 eurot

ja M.K.lt solidaarselt M.M., R.S. ja K.S. kasuks menetluskulud 386,88 eurot.

Tasaarvestada eelnimetatud poolte vastastikused menetluskulude nõuded ning välja

mõista M.K.lt solidaarselt M.M., R.S. ja K.S. kasuks 263,68 eurot.

6. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja ühele kostjate lepingulistest esindajatest (TsMS §

321 lg 1 viimane lause).

Edasikaebe kord

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Selgitus

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 13.10.2022 kohtusse hagi solidaarselt alaealiste kostjate M. M. ja S. S. vastu

kahjuhüvitise 4543,92 euro väljamõistmiseks. Menetluse ajal on kostja I saanud täisealiseks.

Samuti on menetluse kestel alaealine kostja II S. S. asendatud 09.01.2024 kohtumäärusega tema x

R. S. ja K. S.ga. S. S. osas jättis kohus hagi läbi vaatamata. Hageja on 23.03.2023 ja 19.10.2023 ja

23.02.2024 selgitustes täiendavalt taotlenud kostjatelt perioodi 12.10.2020 kuni kohtulahendi

tegemise eest kahjunõudelt seadusjärgseid viiviseid.

2. Hagis märgitakse, et hagejale kuuluval O.-K. kinnistul toime pandud vandaalitsemisega on

tekkinud hagejal kahju. Hagiavaldusele on juurde lisatud väärteomenetluse lõpetamise määrus (dtl

7). Kinnistul oli lõhutud hoone katus, eemaldatud ajutine katusekate, soojustusmaterjal katuselt

laiali pillutud ja lõhutud. Hoones olnud ehitusplokid olid mööda kinnistut laiali pillutud, vastu

põrandat puruks pekstud ning hoone kõrval maa sees asuvasse reovee septikusse pillutud. Septik

oli ääreni ehitusmaterjale täis. Lisaks oli lõhutud spetsiaalselt nimetatud hoone jaoks lõigatud

ehituskivid. Kõrvalasuva ehitise kanalisatsioonitorud, mis olid paigaldatud pinnasesse, on maast

välja tõmmatud ning liiv ja muu sodi on vihmaga kandunud allesjäänud torustikku ning

septikusse. Hageja on püüdnud leida kohtuvälist lahendust neljal korral. Lisaks hagiavaldusele ja

selle lisale esitas hageja 28.10.2022 kohtule selgituse, millest tulenevalt andis hageja kostjatele

veelkord võimaluse asi lahendada kohtuväliselt (dtl 21). Kostjad on teinud hagejale

kompromissettepaneku, millest hageja on loobunud (dtl 41).

3. Kostjad esitasid kohtule hagiavaldusele vastuse 02.01.2022 (dtl 49-58). Kostjad paluvad esitada

hagejatele ettepanek sõlmida kompromiss ja anda hagejatele tähtaeg kostjate pakutud

kompromissiga nõustumiseks. Alternatiivselt rahuldada hagi kostjate vastu üksnes

kompromissettepanekus kostjate poolt pakutud ulatuses, välja arvatud riigilõivu hüvitamist

puudutavas osas ja jätta kõik menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel hagejate kanda. Vastuse

kohaselt ei ole kostjad andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks, kuivõrd kostjad on nõus

tehtud kahju hüvitama. Samuti on nad teavitanud hagejat, et ei nõustu hüvitama kõiki kinnisasjal

esinevaid puuduseid, mis hageja kahjude kalkulatsioonis kajastub (dtl 60), kuivõrd need ei ole

kostjate tegevusega seotud. Kostjad juhivad kohtu tähelepanu asjaolule, et O.-K. krunt on väga

halvas seisukorras juba aastaid ja on selgelt aru saada, et krundi omanikul puudub tegelik huvi

krundi heakorra vastu (krunt on prügiga reostatud ja hooldamata). Kostjad leiavad, et hageja

kinnisasjale ja hoonele tekkida võinud muud kahjud ja krundile veetud jäätmed on eelkõige hageja

kui kinnisasja omaniku hoolsuskohustuse eiramisest tulenev kahju. Kostjad ei ole valmis

hüvitama tõendamata kahju ning on järjepidevalt sellele seisukohale ka jäänud. Kostjad on

esitanud heauskse kompromissettepaneku, mis hõlmab tõendatud kahjusid. Hageja kontakteerus

kostjate xga ja 08.10.2020 kohtuti O.-K. kinnistul, et võimalikud kahjud tuvastada ja kokku

leppida nende hüvitamises, kuid kokkulepet ei saavutatud. Peale kohtumist saatis pea aasta hiljem,

16.07.2021, hageja esindaja alaealiste laste xle pretensiooni (dtl 61), millele kostjad on vastanud

ning teinud ka omapoolsed pakkumised (dtl 65-66). 17.10.2022 esitas hageja kostjatele kirja, mille

kohaselt on hageja esitanud kostjate vastu hagiavalduse kohtusse (dtl 67). M. M. ja S. S. ei ole

püüdnud vältida vastutust ning on esitatud ka väärteo ülekuulamise protokollid (dtl 62-64), milles

on M. M. ja S. S. oma tegusid kirjeldanud detailselt. Kostjad on seisukohal, et käesoleval hetkel ei

ole hageja esitanud piisavaid tõendeid enda nõutud kahjude hüvitamiseks. Samuti ei ole hageja

tõendanud kahju tekkimist ja põhjuslikke seoseid teo ning tagajärje vahel.

4. Hageja esitas 16.01.2023 kostja vastusele seisukoha, milles selgitab, et on esitanud kahjunõude

vastavalt väärteomenetluse lõpetamise määrusele (dtl 95-100). Kostjate väide, et hageja on

kinnistu hüljanud või maha jätnud ei vasta tõele, kuivõrd kuni 2020 aprillini oli kinnistul

videovalve ning sealt edasi on silma peal hoidnud naaber. Hageja on dokumendis esitanud ka

nõuete kalkulatsiooni, mis on muutunud ehitusmaterjalide hindade muutuse tõttu (dtl 99). Hageja

on 19.10.2023 menetlusdokumendis palunud asendada sündmuse ajal alaealise S. S. vastu esitatud

nõue nõudega tema x R. S. ja K. S. vastu (dtl 112-113). Hageja leiab, et M. M. ja S. S. on tekitatud

kahjud omaksvõtnud, kuivõrd väärteomenetluse lõpetamise määrust ei ole kostjad vaidlustanud,

samuti kostjad ei ole vaidlustanud hageja esitatud kalkulatsiooni. Hageja on nõus kompromissiga,

mille kohaselt kostjad tasuvad kahju suuruses 4 543,92 eurot ning riigilõiv võrdselt kolme

osapoole vahel.

5. Kohus asus 09.01.2024 määruses seisukohale, et kostja II asendamine tema xga (nüüd kostja II ja

kostja III) on põhjendatud ning alaealise kostja II osas tuleb jätta nõue läbi vaatamata (TsMS §

423 lg 1 p 2). Lisaks andis kohus võimaluse esitada kostjatel täiendavaid seisukohti.

6. Kostjad on esitanud 22.01.2024 täiendava seisukoha, milles leiavad, et on algusest peale

proovinud leida probleemile lahendust, kuid ei ole nõus maksma hageja nõutavat summat, kuivõrd

see on hagejal tõendamata. Lisana on esitatud pildid, millest nähtub hageja poolt paigaldatud silt

pärast politsei krundil käimist ning pilt võõrast isikust krundil (dtl 123-124). Kostjate hinnangul

tõendab pilt sildist, et hageja ei ole ise ka kindel, kas lapsed olid võimelised kõike hageja poolt

väidetud korraldama ja teine pilt võõrast isikust, mis näitab, et hageja kinnistul võivad jalutada ja

erinevat kraami vedada ükskõik kes. Kostjad on 18.03.2024 vastanud kohtunõudele, milles kohus

on palunud kostjate seisukohta hageja esitatud (23.03.2023 viiviseraport, dtl 102; 19.10.2023

viivisekalkulatsiooni selgitus, dtl 112 ja 23.02.2024 viivisenõude täpsustus, dtl 125) viivisenõudele

(dtl 118-121). Kostjad ei ole hageja viivisenõudega nõus, sest hageja on kostjate

kompromissettepanekuid ignoreerinud ja kohtumenetlust sai alguse ning on pikenenud ainult

hageja tegevuse tõttu. Hageja on esitanud tõendamata ja põhistamata nõudeid ning pole kostjaid

kuulda võtnud seosest teo, tagajärje, põhjuslike seoste ning tegeliku tekitatud kahju osas. Kostjad

on püüdnud hagejale seda korduvalt seletada, kuid tulutult. Kostjad leiavad TsÜS § 150 lg-le 1

tuginedes mh, et hageja viivisenõue on aegunud. Hageja sai kahju hüvitama kohustatud isikutest

teada 08.10.2020. Seega on möödas 3 aastat ja 5 kuud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma

nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud

asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS §

436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb

menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

8. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt

esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt.

9. Hageja nõuet tuleb kvalifitseerida kui deliktiline kahjunõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, §

1045 lg 1 p 5 ja § 1050 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju

tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati

kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Õigusvastaselt tekitatud

kahju hüvitamise nõude eeldused on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 ja § 127 lg 4 järgi eelkõige kahju

tekitaja õigusvastane tegu, hagejal kahju olemasolu ning põhjuslik seos õigusvastase teo ning

hagejal kahju tekkimise vahel. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse

kohaldamiseks peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, st kahju tekitanud teo(d), kahju

olemasolu, põhjusliku seose teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud,

et talle on põhjustatud õigusvastaselt kahju, vabanevad kostjad vastutusest, kui nad tõendavad

mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt ka RKTKo nr 3-2-1-53-

12, p 14 ja RKTKo nr 3-2-1-132-16, p 14).

10. Esmalt tuleb tuvastada, kas esinesid kostjale I või kostjatele II ja III kui S. S. xle etteheidetavad

teod, mis vastavad õigusvastase teo tunnustele (VÕS § 1045 lg 1 p 5), seejärel kas sellised teod on

põhjuslikus seoses kahjuga, mille hüvitamist hageja nõuab.

11. Pooled ei vaidle selle üle, et alaealised kostja I (M. M.) ja S. S. (kostjate II ja III alaealine x)

viibisid hagejale kuuluval O.-K. kinnistul. On tuvastatav, et kostja I on võtnud omaks hageja

kinnisasjal septikusse kivide loopimise ja katusele pingi tegemise ning alaealine S. S. on võtnud

omaks, et viskas katuselt alla penoplasti plaate. Kohus tuvastab alaealiste M. M. ja S. S. antud

ütlustest, et kostjad on viibinud hageja kinnistul mitmel korral. M. M. on väärteomenetluse

ütlustega selgitanud, et ehitas olemasolevatest asjadest katusele pingi, tõstes ringi aluseid ja

pannes sinna peale poolikud penoplasti tükid. M. M. kinnitab ka seda, et viskasid koos S. S.ga

septikusse kive, võis olla 8-10 kivi. Samuti tõsteti laudu põõsa alt hoonesse, et neist hiljem onn

ehitada (dtl 62-64, ülekuulamise protokollid).

12. Hageja on esitanud kohtule väärteomenetluse nr 284020000955 lõpetamise määruse, millest

nähtub asjaolude kirjeldus ning väärteo kvalifikatsioon (dtl 7). On tuvasta Toomas Alp on esitanud

kostjatele hageja esindajana pretensiooni, millega on kostjatele tehtud ettepanek anda teada, kui

suures ulatuses on kostjad nõus vabatahtlikult hageja kalkulatsiooni arvestades kahju hüvitama

(dtl 61). Kostjad on pretensioonile vastanud ning teinud selleks omapoolsed pakkumised (dtl 65-

66).

13. Väärteomenetluse lõpetamise määrus ning pooltevahelised kirjavahetused tõendavad, et kostja I ja

kostjate II ja III alaealine x S.S. on toime pannud õigusvastase teo, mis on kvalifitseeritud

väärteona karistusseadustiku (KarS) § 203 lg 1 ja 218 lg 1 järgi, s.o väheoluline varavastane

süütegu. KarS § 218 lg 1 alusel karistatakse väheväärtusliku asja varavastase süüteo eest kuni 300

trahviühikuga. Lõpetamise määruses on loetletud hageja poolt kinnistul toimepandud asjaolud,

kuid väärteomenetluse lõpetamise määrus järgi ei ületa need KarS § 121 p 1 alusel olulise kahju

ulatust, milleks on seaduse kohaselt 4000 eurot. Eelnimetatud tõendite alusel on seega tuvastatav

kostja I ja Kostjate II ja III poja õigusvastane tegu ehk hageja omandi rikkumine VÕS § 1045 lg 1

p 5 tähenduses.

14. Kostjad ei tunnista hüvitamisele kuuluvat summat ja leiavad, et hageja ei ole kahju suurust

tõendanud. Hageja ei ole esitanud peale väärteomenetluse lõpetamise määruse kohtule ühtegi

tõendit selle kohta, et kinnistule tekitatud kogu hageja poolt kirjeldatud kahju on tulenenud just ja

ainult kostja I ja S. S. tegevusest. Lapsed on omaks võtnud kinnistul toime pandud teod osaliselt

ning kostjad on olnud valmis hüvitama kahju kokku 491,40 eurot järgnevalt:

-

septiku tühjendamine reoveest – 50 eurot;

-

septiku tühjendamine sisse loobitud ehitusmaterjalidest – 150 eurot;

-

septiku täitmine veega – 50 eurot;

-

soojustusplaatide tellimine – 3 x 35 eurot ehk 105 eurot;

-

soojustusplaatide transport – 60 eurot;

-

ehitusplokid Aeroc ecoterm –10 x 5,14 eurot ehk 51,4 eurot;

-

ehitusplokkide transport – 25 eurot.

Kohus leiab, et väärteomenetluse lõpetamise määrusega on tõendatud küll õigusvastane tegu, kuid

tõendamata on, et hageja kirjeldatud kahju ulatus on tekitatud üksnes kostja I ja S. S. poolt.

Kostjad on esitanud kohtule hageja kalkulatsiooni (dtl 60) ning hilisemalt on esitanud

kalkulatsiooni ka hageja (dtl 99). Nimekirja kohaselt nõuab hageja kostjatelt järgnevate tööde ja

materjalide hüvitamist:

septiku tühjendamine, septiku tühjendamine sisse loobitud

ehitusmaterjalidest, hoone vundamendi vahel asuva kanalisatsioonitorustiku taastamine, hoone

vundamendi vahel asuva kanalisatsioonitorustiku läbipesu, hoone vundamendi vahel asuva

kanalisatsioonitorustiku kaamerauuring, septiku täitmine veega, kaevukaane teleskoop,

anaeroobne filter septikus, kaevukaane teleskoobi ja anaeroobse filtri transport Tabasalust

objektile, hoone ümbruse koristamine soojustusmaterjalidest, hoone koristamine lõhutud

ehitusmaterjalidest, lõhutud materjalide utiliseerimine, hoone katuse ajutise veepidavuse

tagamiseks vajalikud tööd, hoone katuse ajutise veepidavuse tagamise abimaterjalid, hoone

katuse taastamine (ajutine lõhutud kate maha, puhastamine/kuivatamine, soojustus tagasi, uus

kate peale), hoone katuse ajutine kate (lõhutud ajutise katte asemel), spetsiaalselt Orika Kõrtsi

objekti jaoks tehasest tellitud kaldega lõigatud soojustusplaadid (1200x2000), soojustusplaatide

transport Maardust objektile, ehitusplokid Aeroc ecoterm, ehitusplokkide Aeroc ecoterm transport

kauplusest objektile, spetsiaalselt lõigatud Aeroc plokkidest plaadid (materjal, lõikamine, aeroc

lintsae rent, transport), kahjude hindamine objektil, pakkumiste küsimine, kalkulatsiooni

koostamine, asjaajamine.

15. Kostja I ja S. S. poolt toime pandud õigusvastase teoga on hagejale tekkinud otsene varaline kahju

VÕS § 128 lg 3 mõttes, mis hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

halvenemisest tekkinud vara väärtuse vähenemist. Vastavalt VÕS § 128 lg 3 hõlmab otsene

varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud

väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või

tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja nõuab VÕS § 132 lg 1 alusel

hävinud/kaotsiläinud vara väärtuse hüvitamist, mis vastab kinnisasjal lõhutud asjade

kahjustamises. Deliktiõiguse eesmärk seoses omandi kaitsega on kaitsta isiku omandis olevate

esemete koosseisu säilimist. Seetõttu kuulub omandi rikkumise korral VÕS § 132 järgi eelkõige

hüvitamisele rahasumma, mis on vajalik kahjustatud omandiõiguse objekti senise seisukorra

taastamiseks (parandamise kulud) või hävimise või kaotsimineku korral uue samaväärse asja

hankimiseks. Riigikohus on seisukohal, et kahjuhüvitis peab olema nii suur, et kannatanul oleks

kahju hüvitamise ajal võimalik soetada samaväärne asi. Kohtul tuleb kahjuhüvitise suurust

kindlaks määrates lähtuda samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise

aja seisuga. Üksnes juhul, kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, tuleb VÕS § 132 lg

2 järgi hävinud või kaotsiläinud asja väärtus hüvitada. Samas on asja soetamise hind eeldatavasti

sama, kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind (vt RKTKo nr 1-19-6307, p 63).

16. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non

põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse

põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks

saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale

ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi

saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks. Kohtu hinnangul on osaliselt tõendatud põhjuslik

seos kostja I ja S. S. poolt kinnistul viibimise ja hagejal tekkinud kahju vahel.

17. Kuivõrd kostjad on kinnitanud väärteomenetluses antud ütlustega, et on viibinud kinnistul mitmel

korral ning teinud katusel ümberkorraldusi, lisaks visanud kive septikusse ning visanud katuselt

alla penoplasti plaate, siis kohus peab mõistlikuks nende tõendatud tegevuse tulemusel kahju

hüvitamist hagejale. Kohus leiab, et õigustatud nõue on septiku tühjendamine reoveest ja selle

tühjendamine sisse loobitud ehitusmaterjalist ja septiku täitmine veega. Hageja ei ole tõendanud

ega seostanud kaevukaane teleskoobi ja anaeroobse filtri nõuet. Kohus märgib, et ei ole torutööde

ja sellega seonduva osas spetsialist ning kohtule ei ole esitatud ka vastavaid väiteid või tõendeid,

mida kohus saaks eelnevaga seonduvalt hinnata. Tõendatud ei ole, milline filter oli septikus

eelnevalt ning kuivõrd hageja on öelnud, et filtri seisukord on teadmata, siis ei saa teada olla ka

asjaolu, et filter oleks kostja I ja/või S. S. poolt purustatud või kahjustatud. Hageja nõuded seoses

hoone koristamisega ning lõhutu utiliseerimisega on kohtu hinnangul põhjendatud. Asjaolu, et

kostja I ja S. S. on viibinud hageja kinnistul mitmel korral ning tunnistanud, et on viibinud maja

katusel ning teinud seal ümberkorraldusi, ei ole kohtule veenev, et kohus saaks rahuldada ka

hageja kõiki kahjunõudeid seoses katusetöödega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, milline oli

katuse seisukord enne kostjate viibimist katusel. Kostjad on selgitanud, et ehitasid seal

olemasolevatest asjadest pingi, tõstes aluseid ringi, seega saab kohus aru, et katusel oli lahtiselt

materjali, mille tõttu võis katus ka ilmastikuoludega vms seonduvalt kahjustada saada. Seega ei

ole võimalik usaldusväärselt ega objektiivselt hinnata, kas nimetatud kahju on tekitanud just kostja

I ja S.S. ning kui suures ulatuses on kahju katusel just laste poolt põhjustatud. Kohtule on esitatud

tõendeid, millest võib järeldada, et hageja kinnisasjale on olnud juurdepääs ka teistel võõrastel

isikutel (vt dtl 123-124, s.o pilt võõrast isikust hageja kinnisasjal), seega ei pruugi ka hagejal olla

täit ülevaadet, kes on talle kuuluval kinnisasjal lisaks M. M.le ja S. S.le veel viibinud ja/või kelle

(täiendava) tegevuse läbi on hageja kinnisasjale kahju tekitatud. Hageja nõue seoses

soojustusplaatide, ehitusplokkide ja spetsiaalselt lõigatud plaatidele tuleb rahuldada osaliselt.

Hageja ei ole tõendanud, kui palju oli kinnisasjal soojustusplaate ja ehitusplokke, seega rahuldab

kohus hageja vastava nõude osa tulenevalt kostjate poolt väljatoodud kahjustatud soojusplaatide ja

ehitusplokkide arvule. Kohus jätab hageja nõude (kahju hindamine objektil, pakkumiste küsimine,

kalkulatsioon, asjaajamine) rahuldamata, kuivõrd hageja ei ole tõendanud kohtule põhjuslikku

seost alaealiste M. M. ja S. S. teo ning nimetatud kahju vahel.

18. On ilmne, et kui alaealised kostja I ja S.S. ei oleks hageja kinnistul käinud ja seal rumalaid tegusid

korda saatnud, poleks hagejale kahju saanud tekkida. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju

hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Kohus juhindub töö ja materjalide hindade kalkulatsioonist, mis on esitatud hageja poolt

16.01.2023. Kohus rahuldab eelmistes punktides toodud põhjendustel hageja kahjunõude

järgnevate toimingute ja tööde ulatuses:

-

septiku tühjendamine reoveest – 50 eurot;

-

septiku tühjendamine sisse loobitud ehitusmaterjalidest – 150 eurot;

-

septiku täitmine veega – 45 eurot;

-

hoone ümbruse koristamine soojustusmaterjalidest – 50 eurot;

-

hoone koristamine lõhutud ehitusmaterjalidest – 75 eurot;

-

lõhutud materjalide utiliseerimine – 128 eurot;

-

soojustusplaatide tellimine – 3 x 50 eurot ehk 150 eurot;

-

soojustusplaatide transport – 60 eurot;

-

ehitusplokid Aeroc ecoterm – 10 x 6,90 eurot ehk 69 eurot;

-

ehitusplokkide transport – 25 eurot.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud kahju 802 eurot. Muus osas jääb tõendamatuse tõttu

hageja kahjunõue kostjate vastu rahuldamata. Kohus on seisukohal, et kostja I ja S. S. tegude

õigusvastasust välistavad asjaolud VÕS § 1045 lg-te 2 ja 3 tähenduses käesoleval juhul puuduvad.

19. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole

kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Alaealise kahju tekitaja puhul

märgitakse seaduses, et reeglina alla 14-aastane isik ei vastuta enda tekitatud kahju eest (VÕS §

1052 lg 1). VÕS § 1053 lg 1 kohaselt vastutavad alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule

õigusvastaselt tekitatud kahju eest sõltumata oma süüst, alaealise vanemad või eestkostja. Sellest

lähtuvalt on kohus teo toimepanemise ajal alla 14-aastase kostja S. S. asendanud tema xga (kostjad

II ja III). VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda

isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest

solidaarselt. Kohus on seisukohal, et kostjad I, II ja III ei ole tõendanud, et nad pole hagejale kahju

tekitamises süüdi.

20. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja kahjuhüvitise nõude kostjate I, II ja III vastu osaliselt

ja mõistab solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja 802 eurot.

21. Hageja on solidaarselt kostjate vastu esitanud ka seadusjärgse viivisenõude ning palub välja

mõista viivise alates 12.10.2020 kuni lahendini VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

22. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama

kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Aegumine peatub TsÜS § 160 lg 1 kohaselt

õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamise

ajaks on TsMS § 362 lg 1 järgi hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem kätte

toimetatud. Hagi esitamise ja nõude aegumise peatumise aja määramisel on seega oluline, millal

hagi kohtule esitati ja millal see kostjale kätte toimetati. Nõude aegumine saab aga TsÜS § 160 lg

1 järgi siiski peatuda üksnes selle nõude osas ja selles ulatuses, mis on hagis esitatud (vt RKTKo

nr 3-2-1-52-10, p 18). Kohus loeb hagiavalduse viivisenõudes esitatuks 23.03.2023 ning seega

esitatud viivisenõue ei saa olla aegunud, kuivõrd hagejale sai kahjust ja kahju hüvitama

kohustatud isikust teada 08.10.2020.

23. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 ning § 113 lg 1 kohaselt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub 8% aastas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, sest vaatamata

pooltevahelistele läbirääkimistele ei ole hagejale siiski tekitatud kahjust midagi hüvitatud. Samas

tuleb viivisenõuet arvestada kohtu poolt väljamõistetud osaliselt kahjuhüvitiselt, s.o 802 eurolt.

Vastavalt TsÜS § 147 lg-le 2 muutub nõue sissenõutavaks alates ajast mil õigustatud isikul on

õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohus mõistab TsMS § 367 alusel kostjalt välja

viivise alates 12.10.2020 kuni kohtulahendini, s.o 20.05.2024, VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, s.o summas 271,41 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee).

24. Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad, mis

on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasja lahendamisel

sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud.

MENETLUSKULUD

25. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui

otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest

samuti solidaarselt.

26. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul õiglane ja põhjendatud jagada menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega. Kuna hagi rahuldati ca 22% ulatuses, jäävad vastavas ulatuses hageja

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning 78% kostjate menetluskuludest tuleb kanda

hagejal.

27. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hagejal kulunud juriidilisele

konsultatsioonile 414,80 eurot. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud kulu käsitamine menetluskuluna

põhjendatud, kuivõrd hageja on menetluses läbivalt esindanud ennast ise ning teinud kõik

avaldused enda nimel. Menetluskulu kui õigusabikuluna saab kohus TsMS § 175 lg 1 viimase

lause kohaselt arvestada üksnes kohtumenetluses menetlusosalise esindajana tegutsenud esindaja

(nt jurist, advokaat) kulusid. Hageja menetluskuluna on aga põhjendatud arvestada tema tasutud

riigilõivu 560 eurot. Sellest tuleb kostjatel hagejale solidaarselt hüvitada 22%, s.o 123,20 eurot

(560 x 22 : 100).

28. Kostjate menetluskulud on lepingulise esindajale mh menetlusdokumentide koostamise eest

tasutud õigusabikulud 496 eurot (dtl 139). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo nr 3-2-1-4-15, p 14). Kostjate

lepingulise esindaja tunnihind 80 ja (hiljem) 95 eurot on kooskõlas sama kvalifikatsiooniga

esindajate õigusabitasude keskmiste tunnihindadega. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud

kostjate esindaja töö maht 5,6 h. Kostjate poolt esindajale tasutud õigusabikulud on põhistatud

täies ulatuses. Hagejal tuleb hüvitada kostjate õigusabikuludest 78%, s.o 386,88 eurot (496 x 78 :

100).

29. Kuivõrd on hagejal ja kostjatel on vastastikused menetluskulude nõuded, saab need TsMS § 445

lg-le 1 tuginedes tasaarvestada (vt ka RKTKo nr 3-2-1-91-16, p 18). Seega mõistab kohus hagejalt

solidaarselt kostjate kasuks välja menetluskulud 263,68 eurot (386,88-123,20).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Aavik

Kohtunik