2-23-4411/19 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 20. mai

2024

Tsiviilasi (number ja avaldus)

nr 2-23-4411

K K. hagi C.M.K. vastu Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

18.11.2016 otsusega nr 2-16-16462 väljamõistetud elatise

vähendamiseks

kirjalik hagimenetlus

Hagihind

687,23 eurot (TsMS § 129 lg 2)

Kohtunik

Kadi Aavik

Hageja

K K. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxx-xxxxx xxx x-xx,

xxxx-xxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx, e-post:

xxxxxxxxxxxx@xxxxx.xxx)

Hageja lepinguline esindaja

jurist Kaupo Süvaoja (Süvaoja & Partnerid Õigusbüroo OÜ; e-

post: kaupo@oigusburoo.com)

Kostja

alaealine C.M.K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxx

x-x, xxxxxxxxx xxxxxx, xxxxx-xxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx)

Kostja seaduslik esindaja

K. V. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxx x-x,

xxxxxxxxx xxxxxx, xxxxx-xxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx; e-

post: xxxxx.xxxxxx@xxxx.xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Vähendada Tartu Maakohtu 18.11.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-16462 väljamõistetud

elatise suurust ning mõista elatis kehtiva perekonnaseaduse § 101 lg 2 alusel K K.lt C.M.K.

kasuks välja hagi esitamisest kuni kohtuotsuseni muutuva suurusena, st perioodi 21.03.2023

– 31.03.2023 eest 215,64 eurot, perioodi 01.04.2023 – 1.03.2024 eest kokku 3123,96 eurot ja

perioodi 01.04.2024 – 20.05.2024 eest 287,72 eurot. Arvestada nimetatud summadest maha

hageja poolt kostjale käesoleva kohtumenetluse ajal juba tasutud elatis.

3. Mõista K K.lt C.M.K. kasuks alates 21.05.2025 kuni C.M.K. täisealiseks saamiseni

(xx.xx.xxx) välja elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 287,72 eurot kuus

(valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96 eurot, s.o 3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o

50 % lapsetoetusest). Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning

lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostja seaduslikule esindajale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS

§ 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Hageja on esitanud 21.03.2023 kohtusse hagi elatise vähendamiseks (dtl 5-7). Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja 18.11.2016 otsusega nr 2-16-16462 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud

elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammääras (dtl 8-10). Hagiavalduse esitamise ajal peaks x maksma elatist lapsele 292 eurot kuus.

Avalduse esitamise hetkel on elatise alammäär elatisekalkulaatori järgi aga 215,64 eurot. Hageja on

seisukohal, et käesolevaks ajaks on õiguslik kord muutunud ja ta soovib elatise vähendamist

nimetatud summani. Hageja soovib elatise vähendamise osas uut lahendit ning märgib, et tuleks

arvestada ka xle makstavate riigipoolsete toetustega. Hageja palub kohtul välja nõuda x sissetulekud,

kulud lapsele ning toetused, mida laps saab riigilt (dtl 32-33). Hageja leiab, et taotlus x sissetulekute

saamiseks on vajalik, kuivõrd vanematel on võrdsed õigused ja kohustused. Hageja on viidanud

Riigikohtu lahendile nr 2-19-18082, mille kohaselt tuleb kohtul hinnata mõlema vanema

sissetulekuid ja varalist seisundit. Hageja on seisukohal, et on oluline teada lapse kulusid ning alles

seejuures oleks võimalik hinnata, milline võiks olla hageja võimalik elatise määr. Lisaks põhjendab

hageja riigi hüvede taotlust sellega, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saavad rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (dtl 38). Hageja esitatud

17.04.2024 seisukohas palub hageja menetluskulud jätta poolte endi kanda ning kohtul elatise

vähendamise hagi rahuldada (dtl 43).

2. Kostja seaduslik esindaja K. V. on seisukohal, et elatise vähendamisel ei ole alust, kuivõrd kostja käib

koolis ning tegeleb spordi ning teiste huviringidega, mida kool pakub. Kostja mängib xx xxxxxx

koondises xxxxxxxxx, millega kaasnevad ka kulutused. Kohtutäitur J. Pool on saanud hageja kontolt

mingis osas elatise kätte, kuid hageja on hoidnud kõrvale elatise maksmisest ja maksmised ei ole

olnud korrapärased ning on olnud minimaalsed. Seetõttu on kostja saanud elatisabi. K. V. märgib, et

esialgne elatis, mis määrati oli 292 eurot, kuid seaduse muudatusega vähenes 215 eurole, kuid ka

elatise vähendamisega ei ole hageja hakanud elatist maksma. Hageja on elatise makseid teinud

vabatahtlikult minimaalselt. K. V. esitas kohtule kohtutäituri poolt saadetud dokumendi elatise

laekumise/kinnipidamiste graafiku K. K. arvelduskontolt (dtl 19-20). K. V. leiab, et taotlus

sissetulekute, kulutuste ja toetuste osas ei ole põhjendatud, kuivõrd hageja võlg kostjale on väga suur.

Lisaks märgib K. V., et hageja käib tööl mitteametlikult, et vältida oma kohustusi lapse ees ja

arvestab maha elatisest kingituste summad (dtl 44).

3. Kohus jättis 18.12.2023 määrusega hageja taotluse kostja esindajalt sissetulekute ning lapse kulude

väljanõudmiseks rahuldamata, kuid rahuldas taotluse riiklike toetuste väljanõudmiseks.

Sotsiaalkindlustusamet märgib, et K. V.le on määratud lapse kostja eest lapsetoetus 80 eurot kuus

ning lasterikka pere toetust ei ole määratud ega maksta (dtl 43). Kohus määras 09.04.2024 asja

lahendamise kirjalikku menetlusse, andis pooltele tähtajad õiguslike seisukohtade ja menetluskulude

esitamiseks ning soovi korral vastaspoole esitatud menetluskulude nimekirjale arvamuse andmiseks,

sh määras kindlaks kohtuotsuse teatavaks tegemise aja.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud

perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega.

5. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt

esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last

ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 12; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18).

Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda

mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18). Kui vanem elab

lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei

osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust

üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 19). PKS § 101 lg 1

sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud

summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et

igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel

aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses,

milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6

sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanxga koos veedetava

ajaga.

7. On tuvastatav ja poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas;

-

Tartu Maakohus tegi 18.11.2016 tsiviilasjas nr 2-16-16462 otsuse (dtl 8-10), millega

kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja elatise PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummääras (s.o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumkuupalga alammäära);

-

kostja eest makstavad riiklikud toetused laekuvad kostja seaduslikule esindajale;

-

kostja elab x juures ja on x vahetul ülalpidamisel.

8. Hageja nõudeks on varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamine TsMS § 459 lg 1

tähenduses alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 alusel väljaarvutatud elatise

määrani. Hageja tugineb elatise vähendamise nõude esitamisel õigusliku olukorra muutumisele

vastavalt PKS §-le 2172. Samas loeb kohus hagist välja, et hageja sooviks, et elatis oleks edaspidi

välja mõistetud kindla summana. PKS § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud

kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud

elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta

1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 2172

lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal

õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

Eeltoodust tuleneb, et ainuüksi PKS muudatused võivad anda aluse väljamõistetud elatise suuruse

muutmiseks. TsMS § 459 lg 2 sätestab, et otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja

arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

9. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised

maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda

maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või

kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise

aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates

uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka

tagasiulatuvalt.

10. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi

asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta,

kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või

vastuväited tuginevad (RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11).

11. Hageja on tuginenud elatise vähendamise nõudes 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse elatise

regulatsioonile, kuid muid vastuväiteid ning tõendeid miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks hageja esitanud ei ole. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või üldjuhul

igakuine elatis olla väiksem kui PKS §-s 101 arvutatud summa (nn miinimummäär). Hageja on

esitanud kohtule hagiavalduse 21.03.2023. Miinimumelatise summa sellel hetkel kostjale oli 215,64

eurot. See muutus 01.04.2023, millisest hetkes oli miinimumelatise summa kostjale 260,33 eurot

kuus. Alates 01.04.2024 on miinimumelatiseks kostjale ette nähtud 287,72 eurot. Arvestades kehtiva

ja ka varasemalt kehtinud PKS § 101 lg 1 sõnastust, ei oleks kohtu hinnangul alaealise kostja

huvides, kui tema kasuks väljamõistetav miinimumelatis oleks sätestatud kindla summana, vaid

jooksev miinimumelatise summa peab elukalliduse tõusu tõttu arvestama ka erinevaid ajas muutuvaid

(sh keskmine brutopalk, lastetoetused) suuruseid.

12. Vanem vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja

varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Kui vanem on nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Elatist saab vähendada alla seadusega

kehtestatud miinimummäära seaduses sätestad eelduste esinemisel (PKS § 102 lg 2). Seega annab

PKS § 102 lg 2 kohtule õiguse mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimummäära. Hageja ei

ole kohtule esile toonud muid põhjuseid elatise vähendamiseks, kui perekonnaseaduse regulatsiooni

muutus. Hageja ei ole kohtule väitnud, et tema puhul oleks tegemist osalise töövõimega isikuga või

tal esineb muid mõjuvaid põhjuseid (nt teisele lapsele ülalpidamise andmine) elatise vähendamiseks

alla seaduses sätestatud miinimummäära.

13. Miinimummääras muutuva suurusega elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel

määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et

miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi

ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13). Kohus on

seisukohal, et kostja esindaja poolt välja toodud argumendid, et menetlus ajal pidanuks elatise

maksmine jätkuma varasema kohtuotsusega määratud summas, ei ole veenvalt põhistatud. Samas

märgib kohus, et õige ei ole elatise maksetena arvestada hageja poolt kostjale tehtud kingitusi, sest

elatist tuleb maksta kostja ülalpidamisega seotud kulutuste katteks ja kingitused lapsele ei seondu

kostja vahetu ülalpidamise vajadusega.

14. Kõike eelnevat arvesse võttes vähendab kohus Tartu Maakohtu 18.11.2016 otsusega nr 2-16-16462

hagejalt väljamõistetud elatise suurust ning mõistab PKS § 101 lg 2 alusel hagejalt kostja kasuks

elatise välja hagi esitamisest kuni kohtuotsuseni muutuva suurusena, st perioodi 21.03.2023 –

31.03.2023 eest 215,64 eurot, 01.04.2023 – 31.03.2024 eest kokku 3123,96 eurot (s.o 260,33 x 12) ja

perioodi 01.04.2024 – 20.05.2024 eest 287,72 eurot (kohtu arvutused:

https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Nimetatud summadest tuleb maha arvestada hageja poolt

kostjale käesoleva kohtumenetluse ajal juba tasutud elatis. Alates 21.05.2024 tuleb hagejalt kostja

kasuks kuni tema täisealiseks (xx.xx.xxxx) saamiseni välja mõista elatis muutuva suurusena, st hetkel

igakuine elatis 287,72 eurot kuus (valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96

eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40

eurot, s.o 50 % lapsetoetusest). Elatissummat tuleb muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse

muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.

15. Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad, mis on

otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasja lahendamisel sisulist

tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud.

16. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud

ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

kohtunik