2-23-16387/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi

Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

17. mai 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-16387

Kohtuasi

X hagiavaldus Y vastu 800 euro hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. märtsi 2024. a määrus (menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 8. märtsi 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-16387 ja

saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 20. novembril 2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu

kahju hüvitamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt võttis kostja pärast hagejast lahutamist hagejale kuuluvast korterist

kaasa televiisori ostuhinnaga 350 eurot ning ruuteri väärtusega 50 eurot. Ka elas kostja pärast

abielulahutust kolm kuud hageja korteris kulusid tasumata. Lisaks on hagejal mittevaraline

kahju nõue 350 eurot. Kokku on kostja hagejale tekitanud kahju 1534 eurot. Hageja taotles

kohtult tõendite kogumist ja riigi õigusabi määramist.

2. Harju Maakohus jättis 31. jaanuari 2024. a määrusega hagi selles esinevate puuduste tõttu

käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

3. Hageja täpsustas hagiavaldust 31. jaanuaril 2024 ja 18. veebruaril 2024. Hageja täpsustas,

et kostja poolt varastatud televiisori väärtus on 300 eurot ja ruuteri väärtus 50 eurot ning kostja

osa kolme kuu elamiskulude eest on 450 eurot (150 eurot kuus). Hageja selgitas, et tal

puuduvad tõendid, sest ta viibib vanglas ja ta ei saa täita ka menetlusabi saamiseks taotlust.

2 (4)

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju

Maakohus

keeldus

8. märtsi

2024. a

määrusega

(vaidlustatud

määrus)

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ning lg 2 p 2 alusel hagi

menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagiavaldus ulatuslike puudustega ning

selles esitatud asjaoludest jääb ebaselgeks hageja nõuete kujunemine. Samuti ei ole hageja

esitanud kohtule väidete tõendamiseks ühtegi tõendit, sh hagis nimetatud asjade soetamise,

väärtuse või kulude kohta. Hagimenetlus on võistlev menetlus ning kohus ei otsi tõendeid ise,

s.t kohus ei helista hageja poolt esitatud telefoninumbritele, otsides tõendeid asjaolude ja

hüvitatavate asjade väärtuse kohta. Nendel põhjendustel keeldus maakohus hagiavalduse

menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel.

4.2. Ka leidis maakohus, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2

p 2 alusel. Maakohtu hinnangul ei ole avaldust, milles hageja taotleb televiisori varguse või

omastamise tõttu kahju hüvitamist, võimalik rahuldada. Seetõttu ei ole avaldusega avaldaja

mistahes eesmärki võimalik saavutada.

4.3. Kuna maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, siis ei vaadanud maakohus läbi

hageja menetlusabi taotlust. Maakohus leidis, et menetlusabi andmine hageja poolt avalduses

märgitud andmete põhjal ei ole põhjendatud, kuivõrd need on märgitud väga üldsõnaliselt.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.

Hageja hinnangul saab kohus tema kahju hüvitamise nõuet menetleda. Hageja on juriidilise

hariduseta ning ta ei oska kõikidele vorminõuetele vastavat hagiavaldust esitada.

6. Harju Maakohus vabastas 19. aprilli 2024. a määrusega hageja määruskaebuselt riigilõivu

70 euro tasumise kohustusest.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

9. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10

ning § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohtu hinnangul on hagiavaldus ulatuslike puudustega ning

avalduses ja selle täpsustustes esile toodud asjaolude pinnalt ei ole võimalik hagi rahuldamist

saavutada. Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest

ning jättis ebaõigesti lahendamata hageja menetlusabi ja riigi õigusabi saamise taotlused.

10. Asja materjalidest nähtuvalt jättis maakohus 31. jaanuari 2024. a määrusega hagiavalduse

selles esinevate puuduste tõttu käiguta. Hageja esitas maakohtule 31. jaanuaril 2024 ja

18. veebruaril 2024 hagiavalduse täpsustused. Kolleegiumi hinnangul on hageja kõrvaldanud

puudused määral, mis ei võimalda asuda seisukohale, et hageja taotletavat eesmärki ei oleks

hagiga võimalik saavutada.

3 (4)

Hageja menetlusdokumentides esile toodud asjaolude kohaselt on kostja hagejale kuuluvast

korterist ära viinud hagejale kuuluvad esemed (televiisor ja ruuter). Hageja hinnangul on

televiisori väärtus 300 eurot ja ruuteri väärtus 50 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt

elamiskulude hüvitamist, kuivõrd kostja elas pärast abielu lahutamist kolm kuud edasi hageja

korteris. Hageja on välja toonud, et elamiskuludeks on kommunaalkulud (vesi, elekter, küte) ja

sidekulud, kokku 150 eurot kuus, s.o kolme kuu eest 450 eurot. Kokku on hageja palunud

kostjalt välja mõista 800 eurot. Kolleegiumi hinnangul on hagi ese formuleeritud sellisel viisil,

et seda saaks hagi rahuldamisel täita, samuti nähtub hagiavaldusest hageja eesmärk, kostja isik

ja muud põhjendused. Hagiavalduse menetlusse võtmisest ei saa keelduda, kui viitamata on

nõude õiguslik alus. Kohus kohaldab TsMS § 436 lg 7 kohaselt õigust ise, mistõttu ei saa kohus

nõuda pooltelt õigusküsimustes seisukoha võtmist.

Kolleegium märgib, et TsMS § 371 lg 2 p 2 võimaldab kohtul jätta hagi menetlusse võtmata,

kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Seejuures on Riigikohus korduvalt selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või

2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt

RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10; RKTKm 11.12.2013, 3-2-1-139-13, p 14; RKTKm

03.03.2014, 3-2-1-193-13, p 12). Kolleegiumi hinnangul on esitatud asjaoludest mõistetav, et

kostja tegevus on tekitanud hageja varalises sfääris negatiivse varalise diferentsi ning sellise

hagi menetlemine ei ole õiguslikult võimatu.

11. Kolleegiumi hinnangul on maakohus hagiavaldust käiguta jättes vääralt nõudnud hagejalt

tõendeid hagi aluseks olevate asjaolude kohta, kuivõrd asja menetlusse võtmise üle otsustamisel

ei ole kohtul õigust hinnata tõendeid, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt nt RKTKm

06.01.2021, 2-19-20574/19, p 9). Seetõttu ei ole asjakohane ka vaidlustatud määruses esitatud

etteheide tõendite esitamata jätmise kohta.

12. Kolleegium leiab, et maakohus ei saanud enne menetlusabi saamise taotluse nõuetekohast

lahendamist otsustada hagi menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel.

Selleks, et jätta hagiavaldus menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel, tulnuks

maakohtul hageja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks sisuliselt lahendada.

Kui maakohus ei pea riigilõivu maksmisest vabastamist põhjendatuks, peab andma hagejale

TsMS § 147 lg 1 kolmanda lause ja TsMS § 340¹ alusel tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.

13. Kolleegiumi hinnangul on praegusel juhul ilmne, et hageja ei suuda ise oma õigusi kaitsta.

Sellisel juhul tuleb tavapäraselt kohtul isikule TsMS § 217 lg 8 järgi selgitada võimalust saada

riigi õigusabi. Praegusel juhul on hageja nii hagiavalduses kui ka hilisemates

menetlusdokumentides taotlenud esindaja määramist riigi õigusabi korras. Selle taotluse on

maakohus kolleegiumi arvates jätnud põhjendamatult tähelepanuta. Ringkonnakohus möönab,

et asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja vastavaid taotlusi esitanud maakohtule

näidisvormidel. Samas soovib hageja esindaja määramist ning ta on kohtule esitanud

kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi (k-raha) väljavõtte (dtl-d 13–16) ja pärast

määruskaebuse esitamist ka menetlusabi saamise taotluse riigilõivust vabastamiseks koos

teatisega taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. Seejuures

on kohtul vastavalt riigi õigusabi seaduse § 14 lg-le 5 õigus nõuda riigi õigusabi taotlejalt või

teistelt isikutelt või asutustelt teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete

majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Seega on ka kohtul endal võimalik päringuid

teha. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht hageja riigi õigusabi taotluse

kohta.

14. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause

4 (4)

mõttes, jaotatakse menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.

15. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, siis ei

ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)