3-21-1743/31 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-21-1743

Otsuse kuupäev

17. mai 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

Osaühingu Largemar ja M.C kaebus Rakvere Vallavolikogu

30. juuni 2021. a otsuse nr 27 tühistamiseks ja vastustaja

kohustamiseks vaatama nõuetekohaselt kaebajate ettepanek läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – Osaühing Largemar ja M.C

esindaja vandeadvokaat Grete Tark

Vastustaja – XXX

esindajad Q.X ja vandeadvokaat Karl Haavasalu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu Largemar ja M.C kaebus.

2. Tühistada Rakvere Vallavolikogu 30. juuni 2021. a otsus nr 27 ning kohustada

XXXa Osaühingu Largemar ja M.C 29. märtsil 2021 esitatud taotlust uuesti läbi

vaatama.

3. Mõista Rakvere vallalt Osaühingu Largemar ja M.C kasuks välja menetluskulud

summas 5039,20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 17. juuni 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

3-21-1743

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rakvere Vallavolikogu 30. augusti 2017. a määrusega nr 8 võeti maastikukaitsealana

kohaliku kaitse alla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide ja Veltsi külas asuv ala,

mille nimeks sai Pahnimäe maastikukaitseala (edaspidi kaitseala). Kaitseala kaitse-eesmärk

on kaitsta ja tutvustada piirkonnas erilist pinnavormi (Pahnimäe oos), maastikuilmet ning

alaga seotud ajaloolis-kultuurilisi väärtusi ning tagada kaitsealuste liikide ja nende

kasvukohtade kaitse. Kaitseala hulka arvati M.C-le kuuluvast XXXst Kiigemetsa

katastriüksus (katastritunnus 66101:001:0195).

2. M.C ja Osaühing Largemar (edaspidi kaebajad) esitasid 29. märtsil 2021 Rakvere

Vallavalitsusele taotluse Pahnimäe kohaliku kaitse alla võtmise otsuse, kohaliku kaitseala

moodustamise määruse ja kaitse-eeskirja kehtetuks tunnistamiseks või XXX Kiigemetsa

katastriüksuse Pahnimäe kaitseala hulgast väljaarvamiseks ja sellega seonduvalt vastavate

aktide muutmiseks. M.C ja Osaühing Largemar leidsid, et Pahnimäe kohaliku kaitseala

moodustamisel on oluliselt rikutud menetlusnorme; kaitseala moodustamise eeldused ei ole

täidetud, vähemalt ei ole need täidetud XXX osas; kaitseala moodustamine määruses esile

toodud eesmärkidel on põhjendamatu; ala kohaliku kaitse alla võtmine menetluse algatamise

otsuse lisas 2 ja seletuskirjas esile toodud põhjendustel on arusaamatu ning ebavajalik;

puuduvad kaalukad põhjused ala kohaliku kaitse all hoidmisel, kinnistu omanike ja õigustatud

isiku huvidega ei ole vald kaitseala loomisel arvestanud; ala kohaliku kaitse alla võtmise otsus

ja kaitse-eeskiri tuleb tervikuna kehtetuks tunnistada mh piirkonna varustuskindlustusega

seotud kaalutlustel.

3. Rakvere Vallavolikogu 30. juuni 2021. a otsuse nr 27 punktis 1 otsustati mitte algatada

Pahnimäe maastikukaitsealal uue ekspertiisi läbiviimist järgmistel põhjustel:

-

vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lõikele 1 on igaühel õigus esitada kaitse alla

võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks;

-

Rakvere Vallavalitsus sõlmis Pahnimäe kaitse alla võtmiseks vajaliku dokumentatsiooni

väljatöötamiseks töövõtulepingu Ester Valdveega (Rakvere Vallavalitsuse 7. jaanuari

2016. a korraldus nr 2-3/2-1). Ester Valdvee töötas välja koos 27. aprilli 2016. a otsusega

nr 5 „Pahnimäe kaitseala kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamine“ otsuse lisa 2

„Pahnimäe kaitseala kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise põhjendused ja

kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldus“, milles tugineti vallavalitsusele 20. jaanuaril

2015 laekunud ettepanekule nr 6-2/18-1 ning 17. märtsil 2015 laekunud ettepanekule

nr 6-2/74-1;

-

halduskohus (haldusasjas nr 3-16-1071) leidis, et LKS kohaselt võib kohalik omavalitsus

algatada kaitse alla võtmise ka omal algatusel ning antud asjast on näha, et vallavalitsus

on kaasanud eksperdi, kes on vastavad eeldused ja otstarbekuse tuvastanud ning need

dokumendid on otsusele lisatud;

-

Ester Valdvee poolt koostatud otsuse nr 5 lisas 1 on toodud piiri ettepanek, lisas 2 on välja

toodud põhjendused, kaitse alla võtmise eesmärk ja kaitseks kavandavate piirangute

kirjeldus ning tegevuste kooskõlastamine, mis vastab LKS § 8 lõikele 2;

3-21-1743

-

Rakvere Vallavalitsus tellis ekspertiisi Kark OÜ-lt. Ekspertiisi ,,Ekspertarvamus

Pahnimäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõule ja tsoneeringule“ on koostanud Timo

Kark. Nimetatud ekspertiisis on analüüsitud kaitse alla võtmise põhjendusi, otstarbekust

ning kavandavate piirangute otstarbekust, mis vastab LKS § 8 lõikele 3;

-

teated kaitseala loomise menetluse algatamise kohta saadeti 29. aprillil 2016 kaitsealasse

jäävate kinnistute omanikele. Teadete sisu vastab LKS § 9 lõikele 4. Kinnistute omanikele

saadeti peale ekspertiisi toimumist Pahnimäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja

seletuskirja eelnõud tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks, mis vastab LKS § 8 lõikele 4.

Rakvere Vallavolikogu otsustas 30. juuni 2021. a otsuse nr 27 punktis 2 jätta Pahnimäe oosi

kohaliku kaitse alla võtmise otsuse, kohaliku kaitseala moodustamise määruse ja kaitse-

eeskirja kehtima järgmistel põhjustel:

-

Pahnimäe maastikukaitseala loodi jääaegse pinnamoodustise kaitseks. Ala peamine

väärtus seisneb maastikulises eripäras ning ajaloolises nähtuses;

-

Pahnimäe oos ja muistse linnuse asukoht moodustavad ühtse terviku;

-

Aastal 2016 kaardistati alal aas-karukella (Pulsatilla pratensis) ja palu-karukella

(Pulsatilla patens) kasvukohad, kuid sõltumata sellest on peamiseks väärtuseks

pinnavorm ning kaitseala tüübi valik sõltub eelkõige sellest.

4. M.C ja osaühing Largemar esitasid 30. juulil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse

Rakvere Vallavolikogu 30. juuni 2021. a otsuse nr 27 tühistamiseks ja vastustaja

kohustamiseks vaatama nõuetekohaselt kaebajate ettepanek läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebajad on seisukohal, et vastustaja 30. juuli 2021. a otsus on õigusvastane ning

vastustajal tuleb kaebajate ettepanek uuesti läbi vaadata.

1)

Varasemas Pahnimäe kohaliku kaitse alla võtmise menetluses ei olnud kaebajad

piisavalt kaasatud, nende ettepanekute ja arvamusega ei arvestatud ega põhjendatud nende

arvestamata jätmist, nende õigused ja huvid jäid kaalumata.

2)

Arvestades, et LKS § 13 lõike 1 järgi tuleb kaitse alla võtmise otsuse ja kaitse-eeskirja

muutmisel ning kehtetuks tunnistamisel kohaldada samuti LKS §-e 8 ja 9, tuleb vastavaid

sätteid sisustada sellest lähtudes. Seega LKS § 8 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus esitada

kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alt väljaarvamiseks ning

ettepaneku saamise järgselt peab haldusorgan korraldama ettepanekus nimetatud

loodusobjekti kaitse alt väljaarvamise põhjendatuse ja otstarbekuse ning piirangutest

loobumise otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku (lõige 3).

Alles ekspertiisi teostamise järgselt saab haldusorgan otsustada, kas kaitse alt väljaarvamise

menetlus algatada või mitte (LKS § 8 lõiked 4 ja 5).

3)

LKS § 8 lõike 4 (koosmõjus LKS § 13 lõikega 1) järgi võib objekti kaitsest loobuda,

kui see ei ole otstarbekas. Otstarbekuse puhul hinnatakse eelkõige seda, kas on olemas

alternatiivseid meetmeid, mis aitaksid loodusobjekti ohustavaid tegureid vähendada või

vältida, ning seda, kas kaitse on vajalik (mh kas see on vajalik seni kehtestatud ulatuses),

arvestades selle väärtuse seisundit. Kaitse alla võtmine võib olla ebaotstarbekas juhul, kui

looduskaitse seisukohalt sama tulemus saavutataks väiksemate jõupingutustega või

ühiskonnale väiksemate kuludega (nt lähiala kaitse alla võtmisel). Vältimatult vajalik on ka

3-21-1743

see, et esineksid eeldused ala kohaliku kaitse all olemiseks vastavalt LKS §-s 7 sätestatule,

mis tuleb samuti ekspertiisiga tuvastada. Samuti on vajalik selgitada välja, kas kaitse all olek

(eriti sellises ulatuses) on põhjendatud ja kas kehtestatud piirangud on otstarbekad. Seda

kõike saab ja tuleb pädeval eksperdil ekspertiisi käigus vastavalt LKS § 8 lõikele 3 hinnata.

Haldusorganil endal ei ole vastavat teadmist ja pädevust, mistõttu näebki seadus sõnaselgelt

ette ekspertiisi teostamise kohustuse ja (pädeva) eksperdi kaasamise kohustuse (LKS § 8 lõige

3).

4)

Kohtupraktika nimetatud küsimuses on ühtne – LKS § 8 lõike 1 järgse ettepaneku

saamise järel tuleb teostada ekspertiis, alles seejärel saab haldusorgan otsustada selle üle, kas

algatada menetlus või mitte. Praegusel juhul ei ole vastustaja ekspertiisi tegemist korraldanud,

vaid on otsuses selgesõnaliselt öelnud, et ta ei kavatse ekspertiisi korraldada. Seadus sellist

võimalust ette ei näe, tegemist on olulise rikkumisega, mis ilmselgelt kahjustab kaebajate

subjektiivseid õiguseid. Sisuliselt ei taga vastustaja kaebajatele seaduses ette nähtud kohast

menetlust oma õiguste kaitseks ning asjakohaseid põhjendusi esitamata lihtsalt keeldub LKS

§-de 13 ja 8 jj järgse protseduuri läbiviimisest.

5)

Menetluse algatamise üle otsustamisel tuleb arvestada ka kaebajate subjektiivsete

õiguste ja huvidega, mh Osaühingu Largemar ettevõtlusvabaduse ja M.C

omandipõhiõigusega. M.C on XXX Kiigemetsa katastriüksuse omanik ja Osaühing Largemar

on 2016. a veebruaris esitanud taotluse geoloogilise uuringu läbiviimiseks XXXl.

6)

Vabariigi Valitsus võttis 29. oktoobril 2015 vastu määruse nr 111 „Rakvere Vallimäe ja

Pahnimäe kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine“, millega arvati loodusobjektid

loodusväärtuse puudumise tõttu kaitse alt välja, muu hulgas Pahnimäe (sh Kiigemetsa

katastriüksus). Pahnimäe riikliku kaitseala hulgast väljaarvamise aluseks oli Kadri Tali kui

riiklikult tunnustatud pädeva eksperdi 2008. a ekspertarvamus kaitseväärtuste hindamise

kohta, kus ta on tuvastanud ja ekspertarvamuses kinnitanud, et loodusväärtusi sel alal ei esine

ning et oos on säilinud vaid Pahnimäe kinnistul (mitte M.C kinnistul).

7)

Kui riiklikult tunnustatud ekspert Kadri Tali tuvastas juba 2008. aastal, et oos on

hävinud (säilinud on vaid selle tähelepanuväärne osa Pahnimäe kinnistul), siis hävinud

pinnavormi kaitseks ei olnud ega ole põhjendatud Pahnimäe kohaliku kaitse alla võtmine ja

seal hoidmine. Igal juhul puudub mistahes põhjus hoida kohaliku kaitseala hulgas M.C

eraomandisse kuuluvat kinnistut. Oos kui jääajatekkeline pinnavorm ei saa taastekkida. Kadri

Tali on ka tuvastanud, et kaitsmisväärseid loodusväärtusi alal ei esine ning ajaloolis-

kultuurilised väärtused on kaitstud seeläbi, et Pahnimäe kinnistul olev vana linnuse asukoht

(mis ei ole säilinud ja selle asemel on seal vaid üks kivi) on arheoloogiamälestisena kaitstud.

Sellises olukorras on põhjendamatu ja selgelt ebaotstarbekas hoida M.C kinnistut kohaliku

kaitse all.

8)

Pahnimäe alal ei ole erilisi kaitseväärtusi, selliseid, mis vältimatult tingiksid kaitseala

moodustamise (nt I kategooria liigid). II ja III kategooria liigid, mis Kiigemetsa

katastriüksusel ei asu, ei õigusta Kiigemetsa kinnistu kaitseala hulgas hoidmist. Pole mõeldav,

et iga vähegi haruldasemaks loetud liigi juurde moodustatakse kaitseala. Kohalikku kaitseala

ei ole lubatud moodustada kergekäeliselt ja põhjendamatult, eriti kui see puudutab

eraomanduses olevaid kinnistuid. Pealegi on liigikaitse riigi, mitte kohaliku omavalitsuse

ülesanne.

3-21-1743

9)

Ka Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ ei ole Pahnimäe ala käsitletud väärtusliku

maastikuna, seega on vastustaja poolt vastava ala maastiku kaitsmisväärse ja väärtuslikuna

käsitlemine selgelt meelevaldne ega põhine teaduspõhisel seisukohal.

10)

Vaidlusalune otsus on nõuetekohaselt põhjendamata. Lisaks sellele, et see ei tugine

eksperdi arvamusele, nagu näeb kohustuslikuna ette LKS § 8 lõige 4, on otsuses esitatud

„põhjendused“ ka täielikult asjakohatud. Sisuliselt „põhjendab“ haldusorgan otsust varasemalt

ebaõigesti moodustatud kaitseala väidetava menetluskäigu ülevaatega ja kordab osaliselt

varasemalt kaitseala moodustamise põhjendusi. Mitte ühelegi ettepanekus esitatud etteheitele

ja põhjendusele ei ole haldusorgan vastanud ega mingil viisil neid otsuses käsitlenud, veel

vähem kaalunud.

6. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

1)

Praeguse kohtuasja raames ei ole kaebajatel õiguslikult võimalik hakata 30. augusti

2017. a haldusakti nr 8 vaidlustama. Ometi just seda kaebajad teha üritavad.

2)

Rakvere Vallavolikogu 30. juunil 2021 otsusega nr 27 otsustati mitte algatada Pahnimäe

maastikukaitsealal uue ekspertiisi läbiviimist, kuna nõuetekohane ekspertiis on alal läbi

viidud. Taotleja on Rakvere Vallavalitsust ebaõiglaselt süüdistanud ekspertiisi

mitteläbiviimises. Taotleja nõue ekspertiisi läbiviimiseks tugines asjaolul, et taotleja väitel

ekspertiisi ei ole kunagi varasemalt tehtud. Otsusega nr 27 tõestati volikogu poolt, et

eksperthinnang on koostatud juba 2017. aastal. Ekspert Timo Kark on oma ekspertarvamuse

andnud kaitse alla võtmise eeldustele ja otstarbekusele ning kaitse-eeskirja eelnõule ja selle

seletuskirjale. Kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirjas ja ekspert Timo Kark poolt koostatud

ekspertarvamuses on välja toodud vastavalt LKS § 11 lõikele 4 põhjendused, otstarbekus,

loodusobjekti tüübivaliku põhjendus, põhjendus välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta,

põhjendus kaitsekorra kohta, kaitse alla võtmise menetluse kirjeldus, menetlusetappide

kronoloogiline loetelu, ära kuulamise tulemused ja menetluse käigus tehtud ettepanekute

tulemustel tehtud muudatused koos põhjendustega. Kõik LKS-is nõutud etapid kaitseala

loomisel on läbitud.

3)

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lõikes 2 sätestatud haldusmenetluse põhimõttega

on muu hulgas kooskõlas see, kui taotluse saamisel kohaliku kaitseala moodustamise

haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks ei vii kohalik omavalitsus mitte läbi uut

ekspertiisi, vaid lähtub kaitse alla võtmise taotluse menetlemise käigus juba koostatud

ekspertiisist. Seda eriti olukorras, kus kohaliku kaitseala moodustamise haldusakti muutmist

või kehtetuks tunnistamist taotlev isik ei ole selgitanud, millised on kohaliku kaitseala

moodustamise ajaga võrreldes muutunud õigusnormid või asjaolud või millised on ajaliselt

peale kohaliku kaitseala moodustamist ilmnenud uued tõendid. Kui iga sellise taotluse puhul,

mida isik võib esitada ükskõik kui sageli ükskõik kui pika ajaperioodi vältel, peaks kohalik

omavalitsus tellima eraldi ekspertiisi taotluse põhjendatusega seonduvalt, siis võiks see kaasa

tuua märkimisväärse finantskoormuse kohalikule omavalitsusel.

4)

Kaebajad ei väida, nagu oleks Pahnimäe kohaliku omavalitsuse tasandi kaitseala

moodustamise aluseks olnud õigusnorm või asjaolu ära langenud või nagu oleksid ilmnenud

mingisugused uued tõendid. Samuti ei ole kaebuse esitajad väitnud ega tõendanud, et taotlus

Pahnimäe kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise haldusakti muutmiseks või

kehtetuks tunnistamiseks – kui esineks vähemalt üks HMS § 44 lõikes 1 nimetatud alustest –

oleks esitatud ühe kuu jooksul vastavasisulise aluse esinemisest teadasaamisest kaebuse

esitajate poolt.

3-21-1743

5)

Praeguse kohtuasja tõttu on vastustaja tellinud täiendava ekspertiisi. Ka täiendavas

ekspertiisis toodu ei anna alust arvamuseks, nagu oleks Panimäe kohaliku kaitseala

moodustamise ajaga võrreldes leidnud looduses aset selliseid muutuseid või ilmnenud

selliseid täiendavad asjaolusid, mille tõttu tuleks kas kohaliku kaitseala režiim lõpetada või

tuleks kaitseala ulatust muuta.

6)

Pahnimäe oos on Rakvere valla kõige esinduslikumaks oosiks. On õige, et

naabervaldadesse jääb mitmeid ilusaid oose, kui Rakvere vallas neid ei leidu. Seetõttu ongi

Rakvere valla sooviks kaitsta kohaliku omavalitsuse tasandil Pahnimäe oosi. Osa Pahnimäe

oosist on säilinud ning säilinud Pahnimäe oosi näol on tegemist tervikliku

keskkonnasüsteemiga, mis väärib kaitset. Maavara kaevandamine tooks kaasa oosi hävimise.

Pahnimäe kaitsealal leidub mitmeid väärtuslikke taimi ja elutseb mitmeid väärtuslikke

putukaid ning on leitud jälgi mitmetest ulukitest. Kohaliku tasandi kaitseala ei peagi leidma

kajastamist maakonnaplaneeringus.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

7. Kohus andis 28. jaanuari 2024. a määrusega menetlusosalistele võimaluse esitada

täiendavaid menetlusdokumente (sealhulgas menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid)

hiljemalt 25. märtsil 2024 ning vastuväiteid teise menetlusosalise täiendavatele

menetlusdokumentidele hiljemalt 22. aprillil 2024.

Vastustaja esitas 19. aprillil 2024 kohtule täiendavad seisukohad. Kaebaja leidis 22. aprillil

2024 esitatud seisukohas, et vastustaja on 19. aprillil 2024 esitanud uute väidete ja tõenditega

sisulise dokumendi ning menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kaebaja leidis, et

vastustaja on esitanud dokumendid hilinenult ning hilinemiseks mõjuva põhjuse esinemist ei

ole vastustaja põhistanud. Kaebaja hinnangul põhjustaks dokumendi menetlemine menetluse

venimist.

Vastustaja osutas 25. aprilli 2024. a seisukohas, et kaebajad esitasid 25. märtsil 2024

täiendava 20-leheküljelise menetlusdokumendi koos 17 lisaga ning vastustajal ei olnud

võimalik samal päeval kaebajate täiendavale mahukale menetlusdokumendile vastata.

Vastustaja leiab, et kui tal ei oleks olnud võimalik hiljemalt 22. aprillil 2024 vastata kaebajate

25. märtsi 2024. a menetlusdokumendile ning oma väidete tõendamiseks ja kaebajate väidete

ümberlükkamiseks esitada uusi tõendeid, paneks see pooled ebavõrdsesse olukorda. Kuna

vastustajal oli võimalus esitada täiendavaid seisukohti kuni 22. aprillini 2024, tuleks jaatada

ka vastustaja õigust esitada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus hiljemalt samaks

kuupäevaks.

Kohus leiab, et 28. jaanuari 2024. a määrusest on selgelt äratuntav loogika, et hiljemalt 22.

aprillil 2024 võisid menetlusosalised esitada vastuväiteid teise menetlusosalise täiendavatele

menetlusdokumentidele, mis on esitatud pärast 28. jaanuari 2024. a määruse tegemist ja

hiljemalt 25. märtsil 2024. Seega võis vastustaja kaebajate 25. märtsil 2024 esitatud

täiendavale menetlusdokumendile vastata (sh koos asjakohaste tõenditega) hiljemalt 22.

aprillil 2024. Kohtu 28. jaanuari 2024. a määruses antud võimalus esitada menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid hiljemalt 25. märtsil 2024 puudutas kõiki selleks hetkeks

menetlusosaliste poolt tehtud toiminguid. Kohus nõustub vastustajaga, et kui ta vastas

kaebajate 25. märtsi 2024. a menetlusdokumendile 19. aprillil 2024, pidi tal olema ka

3-21-1743

võimalus esitada koos vastusega selle vastuse koostamisega seotud menetluskulude nimekiri

ja kuludokumendid. Küll aga ei saanud vastustaja selle vastusega koos esitada enne 25. märtsi

2024 tehtud toimingutega seotud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente (kohus peab

siinkohal silmas ekspertarvamuse saamise kulu). Ehkki ekspertarvamuse saamisega seotud

kulude nimekiri ja kuludokumendid on esitatud hilinenult, peab kohus siiski võimalikuks neid

menetleda, sest kaebaja on saanud nende kohta 22. aprillil 2024 oma seisukohad esitada ja

nende menetlemine ei põhjusta menetluse viibimist (HKMS § 51 lõige 4).

8. XXX Kiigemetsa katastriüksus arvati Rakvere Vallavolikogu 30. augusti 2017. a

määrusega nr 8 moodustatud Pahnimäe kaitseala hulka. Kaebajad, kellest üks on XXX

Kiigemetsa katastriüksuse omanik ja teine Kiigemetsa katastriüksusel kaevandamisest

huvitatud isik, esitasid 29. märtsil 2021 Rakvere Vallavalitsusele taotluse Pahnimäe kohaliku

kaitse alla võtmise otsuse, kohaliku kaitseala moodustamise määruse ja kaitse-eeskirja

kehtetuks tunnistamiseks või XXX Kiigemetsa katastriüksuse Pahnimäe kaitseala hulgast

väljaarvamiseks ja sellega seonduvalt vastavate aktide muutmiseks. Praeguses asjas on

vaidluse all vastustaja 30. juuni 2021. a otsuse nr 27 õiguspärasus, millega vastustaja otsustas

mitte algatada Pahnimäe maastikukaitsealal uue ekspertiisi läbiviimist ning otsustas jätta

Pahnimäe oosi kohaliku kaitse alla võtmise otsuse, kohaliku kaitseala moodustamise määruse

ja kaitse-eeskirja kehtima.

9. Kohus märgib esmalt, et kontrollib vastustaja 30. juuni 2021. a otsuse nr 27

õiguspärasust selle otsuse tegemise aja seisuga ega arvesta tühistamisnõude lahendamisel

pärast selle otsuse tegemist ilmnenud asjaolusid, sh 2023. aastal OÜ Hendrikson & Ko poolt

koostatud eksperdiarvamust (vt HKMS § 158 lõike 2 teine lause ja Riigikohtu 31. mai 2011. a

otsus asjas nr 3-3-1-85-10, punkt 44.)

10. LKS § 13 kannab pealkirja „Kaitse alla võtmise otsuse ja kaitse-eeskirja muutmine ja

kehtetuks tunnistamine“. LKS § 13 lõige 1 sätestab, et kaitstava loodusobjekti tüübi, kaitse

eesmärgi või välispiiri muutmisele või kaitse-eeskirjas märgitud piirangute või

loodusobjektiga seotud kohustuste ulatuse olulisele muutmisele või kehtetuks tunnistamisele

kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 8 ja 9 sätestatut. Eeltoodust ilmneb, et kaitse alla

võtmise otsuse muutmisel või kehtetuks tunnistamisel tuleb lähtuda LKS §-des 8 ja 9

sätestatust, tõlgendades neid sätteid kaitse alla võtmise otsuse muutmise või kehtetuks

tunnistamise kontekstis. LKS seletuskirjas on rõhutatud, et LKS § 13 on seadusesse lülitatud

eesmärgiga tagada kaitse alla võtmise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse

kaalutletus.1 Kohus leiab, et tegu on eriregulatsiooniga haldusmenetluse seaduses sätestatud

haldusakti kehtetuks tunnistamise regulatsiooni suhtes (LKS § 6).

11. LKS § 13 lõike 1 ja § 8 lõike 3 koostoimest ilmneb, et kui haldusorgan saab kaitse alla

võtmise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise ettepaneku, tuleb tal korraldada

ettepanekus nimetatud loodusobjekti jätkuvalt kaitse all hoidmise põhjendatuse ja

otstarbekuse ning kehtestatud piirangute otstarbekuse ekspertiis, kaasates selleks vastava ala

eriteadmistega isiku (edaspidi ekspert). Taolise ekspertiisiga saadud teave aitab tagada

haldusorgani otsuse piisava kaalutletuse, sest ekspertiisi eesmärk on muu hulgas tagada, et

loodusobjekti kergekäeline kaitse alla võtmine ei piiraks isikute õigusi, iseäranis

kinnistuomaniku õigust kasutada vabalt enda omandit (vrd Riigikohtu 12. jaanuari 2012. a

otsus asjas nr 3-3-1-68-11, punkt 19). Kohus leiab, et ekspertiisi võib jätta korraldamata

üksnes juhul, kui ekspertiisist, millele tuginetakse kaitse alla võtmise otsuses, on möödunud

sedavõrd vähe aega, et uue ekspertiisi korraldamine oleks ilmselgelt ebamõistlik. Samuti võib

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c92b4504-6071-319f-a001-11b5130a27d5/

3-21-1743

ekspertiisi jätta korraldamata siis, kui kaitse alla võtmise otsuse muutmise või kehtetuks

tunnistamise ettepanek on täielikult põhjendamata või muul põhjusel ilmselgelt pahatahtlik (nt

lühikese aja jooksul korduvate ettepanekute esitamine). Kirjeldatud juhtudel saab haldusorgan

keelduda uue ekspertiisi läbiviimisest, tuginedes HMS § 5 lõikes 2 toodud haldusmenetluse

eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttele (vrd Tallinna Halduskohtu 8. novembri 2022. a

otsus asjas nr 3-21-1675, punkt 96).

12. Kohtule ei ilmne, et kaebajate 29. märtsil 2021 esitatud ettepaneku puhul esineks

asjaolusid, millest lähtuvalt võiks leida, et vastustaja ei pidanud kaebajate ettepaneku saamise

järel uut ekspertiisi korraldama. Kark OÜ poolt tehtud ekspertiisist, millele vastustaja 30.

augusti 2017. a määruse nr 8 andmisel tugines, oli kaebajate ettepaneku tegemise ajaks

möödunud neli aastat. Seega ei olnud eelmise ekspertiisi tegemisest möödunud niivõrd vähe

aega, et uue ekspertiisi korraldamist oleks saanud pidada ilmselgelt ebamõistlikust. Samuti oli

kaebajate ettepanek piisavalt põhjendatud ning selle puhul ei nähtu muid pahatahtlikkusele

viitavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustajal oli kaebajate ettepaneku

saamise järel kohustus korraldada uus ekspertiis. Uue ekspertiisi koostamise eesmärk on

saada eriteadmistega isiku hinnang sellele, kas ettepanekus toodud põhjendused annaksid

aluse kaitse alla võtmise otsuse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. See tähendab, et

uus ekspertiis peaks andma haldusorganile sisendi kaalumaks ettepanekus toodud

põhjendustel kaitse alla võtmise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise põhjendatust ja

otstarbekust, sest eelduslikult haldusorganil endal selliseid eriteadmisi pole, mis tagaks otsuse

ratsionaalsuse ja vastavuse kaalutlusreeglitele. Vastustaja 30. juuni 2021. a otsuse nr 27

punktis 1 toodud põhjendused selle kohta, miks vastustaja ei pidanud vajalikuks uue

ekspertiisi korraldamist, ei ole kohtu hinnangul asjakohased. Vastustaja on seal üksnes

kirjeldanud Pahnimäe kaitse alla võtmise menetluse käiku ja viidanud sätetele, millele

menetluse läbiviimisel tugines, kuid otsusest puuduvad põhjendused, miks vastustaja eiras

LKS § 13 lõike 1 ja § 8 lõike 3 koostoimest tulenevat kohustust korraldada kaebajate 29.

märtsil 2021 esitatud ettepaneku saamise järel uus ekspertiis. Eeltoodust tulenevalt nõustub

kohus kaebajatega selles, et vastustaja poolt kaebajate 29. märtsil 2021 esitatud ettepaneku

saamise järel uue ekspertiisi korraldamata jätmine oli õigusvastane (30. juuni 2021. a otsuse

nr 27 punkt 1).

13. Kaebajad on 29. märtsil 2021 vastustajale esitatud ettepanekus põhjendanud Pahnimäe

kaitse alla võtmise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise vajadust järgmiste

asjaoludega:

a) vastustajale ei esitatud LKS § 8 lõike 2 nõuetele vastavat ettepanekut ala kaitse alla

võtmiseks;

b) E. Valdvee koostatud dokumendid ei ole käsitatavad LKS § 8 lõikes 3 nimetatud

ekspertiisina;

c) kaitseala moodustamise küsimust ei ole arutatud Rakvere valla komisjonides;

d) M.C-d ei teavitatud kaitseala moodustamise menetluse algatamisest ning talle ei saadetud

tutvumiseks määruse, kaitse-eeskirja ja seletuskirja eelnõud;

e) kaitseala moodustamise menetlusse ei kaasatud riiki;

f)

kaebajate esitatud vastuväiteid menetluses sisuliselt ei analüüsitud;

g) kaitseala moodustamise seletuskiri ei vasta LKS § 11 lõike 4 nõuetele;

h) kaitse alla võtmise otsust ja selle seletuskirja ei toimetatud M.C-le kätte;

i)

õigusnormi, mis oleks sisuliseks aluseks aktis loetletud hoiualade kaitse alla võtmisele,

aktist, seletuskirjast või muust dokumendist ei nähtu;

j)

määruses ja seletuskirjas puuduvad asjakohased põhjendused ja kaalutlused;

k) Pahnimäe oos on hävinenud, säilinud on vaid osa sellest Pahnimäe kinnistul, mitte XXXl;

3-21-1743

l)

kunagine linnus ja Saksa õhutõrje patarei on hävinenud;

m) triangulatsioonitorni asukoht (geodeetiline punkt P078) asub Pahnimäe kinnistul;

n) Kiigemetsa katastriüksusel on ainult võsa ning ilusat maastikku seal ei ole;

o) kõik kaitsmisväärne asub ainult Pahnimäe kinnistul, kus asub ka Kloodi-Pahnimägi

mälestusmärk, mis on juba niigi muinsuskaitse all;

p) kaitsmisväärset maastikuilmet alal ei ole, sest kolmest küljest on ala ümbritsetud

kaevandustega ja ühest küljest maanteega;

q) keskkonnaregistrist ei nähtu, et alalt oleks leitud aas-karukella, nagu väidetakse

seletuskirjas;

r)

keskkonnaregistrist nähtub, et alalt on kuivalt oosinõlvalt leitud palu-karukell ning kuna

oos asub ainult Pahnimäe kinnistul, pidi palu-karukella kasvukoht olema seal;

s) isegi kui alalt oleks leitud aas-karukell, ei anna see alust kaitseala loomiseks, sest aas-

karukell on III kaitsekategooria taimeliik ehk tegemist ei ole hävimisohus oleva taimega;

t)

kaitsealuste liikide soodsa seisundi tagamine ei ole LKS järgi kohaliku omavalitsuse

ülesanne;

u) tähelepanuväärsete puudena esile toodud jäme kask (ü 265 cm) ja vanad türnpuud ei asu

Kiigemetsa katastriüksusel ega ole erilised (jäävad jämeduselt kaugelt alla Eesti rekordile

ning olid juba 2008. aastal nirus seisus);

v) Pahnimäe allikajärvik ei ole kaitsealune ning Pahnimäe oos on ainult selle osaliseks

toiteallikaks;

w) alal ei ole eeldusi olla vaba aja veetmise või keskkonnahariduse andmise kohaks ning

kaitse alla võtmise otsuse tegemisest saadik ei ole ala ka sellistel eesmärkidel kasutatud:

ala on võsastunud, alale ei pääse jalgsi ligi, parkimisvõimalused puuduvad, suusa- ja

krossirajad alal puuduvad, ala pole ka visuaalselt kena ja seal esineb müra, lisaks on

Kiigemetsa katastriüksus eraomand,

x) kaalumata on jäetud alal asuvate liiva- ja kruusavarude vajalikkus infrastruktuuri

projektide elluviimiseks.

14. Rakvere Vallavolikogu 30. augusti 2017. a määrus nr 8 on kehtiv haldusakt ning

kaebajad ei ole seda vaidlustanud. Kohus leiab, et kaebajate etteheited, mis seonduvad selle

määruse vastuvõtmisel menetlusnormide rikkumisega (eelmise punkti alapunktides aj toodud

põhjendused), ei ole asjakohased LKS § 13 lõike 1 ja § 8 lõike 1 kohase ettepaneku

esitamisel. Taolisi etteheiteid oleks olnud kohane esitada Rakvere Vallavolikogu 30. augusti

2017. a määruse nr 8 vaidlustamisel. Kohus leiab, et LKS § 13 lõike 1 ja § 8 lõike 1 kohase

ettepaneku esitamisel tuleb ära näidata sisulised põhjendused, miks kaitse alla võtmise otsuses

toodud põhjendused ja kaitse alla võtmise eesmärk ei ole asjakohased ning miks ala kaitse all

hoidmine ei ole enam üldse või senises mahus põhjendatud ega otstarbekas. Nendele

kriteeriumitele vastavad kaebaja eelmise punkti alapunktides kx toodud põhjendused.

15. Vastustaja on kaitse alla võtmise otsuse kehtima jäämist põhjendanud järgmiselt:

-

Pahnimäe maastikukaitseala loodi jääaegse pinnamoodustise kaitseks. Ala peamine

väärtus seisneb maastikulises eripäras ning ajaloolises nähtuses;

-

Pahnimäe oos ja muistse linnuse asukoht moodustavad ühtse terviku;

-

Aastal 2016 kaardistati alal aas-karukella ja palu-karukella kasvukohad, kuid sõltumata

sellest on peamiseks väärtuseks pinnavorm ning kaitseala tüübi valik sõltub eelkõige

sellest.

16. HMS § 56 lõige 1 sätestab, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest

keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis

või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. HMS § 56

3-21-1743

lõike 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik

alus. HMS § 56 lõike 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses

märkida ka kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

17. Vastustajal oli kaebajate taotluse lahendamisel kaalutlusruum, mille sisustamisel tuli

tugineda eksperdi arvamusele, eeldustele loodusobjekti jätkuvalt kaitse all hoidmiseks ja

nende eelduste olemasolul kaitse all jätkuva hoidmise põhjendatusele ja otstarbekusele (vrd

Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-13-998, punkt 11).

18. Kohus saab haldusorgani kaalutlusruumi sekkuda üksnes juhul, kui haldusorgan on

teinud kaalutlusvea, sh jätnud olulisi asjaolusid arvesse võtmata, võtnud arvesse lubamatuid

asjaolusid või väärtustanud asjakohaseid huve meelevaldselt. Kohus ei teosta haldusakti või

toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani asemel (HKMS § 158 lõige

3, vt ka Riigikohtu 30. mai 2019. a otsus asjas nr 3-17-563, punkt 12).

19. Kohus leiab, et vastustaja on jätnud sisuliselt vastamata kaebajate esitatud põhjendustele

ning otsusest ei nähtu vastustaja kaalutlusi. Vastustaja ei ole pööranud tähelepanu kaebaja

väidetele, et Pahnimäe oos on valdavalt hävinenud ning säilinud on ainult osa sellest

Pahnimäe kinnistul, mitte XXXl. Samuti ei ole vastatud kaebaja põhjendustele, mis

puudutavad kaitsealal kaitsmisväärse maastiku puudumist, arvestades et ala on võsastunud

ning ümbritsetud kaevandustega ja maanteega. Lisaks on jäetud tähelepanuta kaebaja väited

selle kohta, et keskkonnaregistrist nähtuvalt alal aas-karukella ei kasva ning palu-karukell sai

kasvada ainult Pahnimäe kinnistul. Vastamata on jäetud ka kaebaja muudele sisulistele

väidetele, sh liiva- ja kruusavarude kasutamise vajadusele. Otsusest puuduvad ka põhjendused

ja kaalutlused selle kohta, miks kaitseala ei saaks vähendada üksnes Kiigemetsa

katastriüksuse ulatuses. Seetõttu nõustub kohus kaebajatega, et vaidlustatud otsuse tegemisel

on rikutud HMS §-s 56 sätestatud haldusakti motiveerimise nõudeid ning rikutud on

kaalutlusreegleid.

20. Kohus leiab, et 30. juuni 2021. a otsuse nr 27 tegemine ilma uue ekspertiisi

korraldamiseta ning otsuses esinevad põhjendamispuudused ja kaalutlusvead tingivad 30.

juuni 2021. a otsuse nr 27 tühistamise. Tegu on sedavõrd oluliste menetlusrikkumistega, et

need võisid mõjutada asja otsustamist.

21. Vastustaja on küll kohtumenetluse kestel tellinud uue ekspertiisi, kuid asja materjalidest

ei nähtu, et vastustaja oleks seejärel teinud uue sisulise otsuse kaebajate 29. märtsil 2021

esitatud ettepaneku kohta. Seetõttu tuleb vastustajat kohustada kaebajate 29. märtsil 2021

esitatud taotlust uuesti läbi vaatama. Vastustaja võib taotluse uuel läbivaatamisel arvestada

2023. aastal OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud eksperdiarvamust. Kaebajad on 25. märtsil

2024 kohtule esitatud menetlusdokumendis osutanud selles eksperdiarvamuses esinevatele

puudustele. Kaebajad saavad need vastuväited esitada haldusmenetluses ning vastustajal tuleb

nendele vastata ja kaaluda nendest lähtuvalt, kas esineb vajadus täiendava ekspertiisi

läbiviimiseks.

22. Kokkuvõtlikult rahuldab kohus kaebuse ning tühistab vastustaja 30. juuni 2021. a otsuse

nr 27 ja kohustab vastustajat kaebajate 29. märtsil 2021 esitatud taotlust uuesti läbi vaatama.

23. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kaebuse rahuldamise tõttu on menetluskulude kandmise kohustus vastustajal.

3-21-1743

Kaebajad on palunud vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 9223,07 eurot (riigilõiv

15 eurot, õigusabikulud 9143,12 eurot koos käibemaksuga, esindaja sõiduaja tasu 53,25 eurot,

kütusekulu 11,70 eurot). Kaebajatele osutati õigusteenust tunnitasuga 140 eurot, millele

lisandub käibemaks. Kaebajatele osutatud õigusteenuse tunnitasu on olnud kohtupraktikat

arvestades aktsepteeritav. Kohtule on esitatud õigusabikulude kandmise kohustuse tekkimise

tõendamiseks arved.

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lõige 6).

Kohus peab vajalikuks arvetel nr 2107028, 2110023, 2111025, 2112046, 2201030, 2202008,

2203018, 2204016, 2205025, 2301004, 2302028, 2311028 ja 2402042 kajastatud toiminguid

ja põhjendatuks nendele kulunud aega. Kaebajate pöördumist volikogu poole ei saa pidada

põhjendamatuks, sest volikogu oli see, kes oleks pidanud kompromissi tingimustega

nõustuma. Seevastu arvel nr 2302029 kajastatud toiminguid kohus vajalikuks ei pea. Sellelt

arvelt nähtuvalt on kaebajate esindaja 3. veebruaril 2023 kulutanud Muinsuskaitseameti 3.

veebruari 2023. a vastuse läbitöötamisele ja analüüsile 1 tunni ja 9 minutit, 6. veebruaril 2023

kliendile e-kirja saatmisele 3 minutit ja 13. veebruaril 2023 kliendi osutatud isikule selgitava

e-kirja saatmisele 29 minutit. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajad oleksid 3. veebruaril

2023 või pärast seda esitanud kohtule Muinsuskaitseameti 3. veebruari 2023. a kirja. Samuti

jääb ebaselgeks 6. veebruaril 2023 kliendile ja 13. veebruaril 2023 kliendi osutatud isikule e-

kirjade saatmise seos praeguse kohtuasjaga. Seega ei nähtu kohtule, et arvel nr 2302029

kajastatud toimingud oleksid olnud praeguse kohtuasja jaoks vajalikud. Samuti ei pea kohus

täies ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks arvel nr 2403055 näidatud toiminguid ja nendele

kulutatud aega. Sellest arvest nähtuvalt on kaebajate esindaja kulutanud 20. märtsil 2024

ekspertarvamuse läbitöötamisele ja analüüsile, tõendite ja info kogumisele, seisukoha

koostamisele ja suhtlusele kliendiga 18 tundi ja 35 minutit ning 25. märtsil 2024

telefoninõupidamisele kliendiga, täiendavate tõendite kogumisele ja seisukoha täiendamisele

2 tundi ja 40 minutit. Kaebajate esindaja jaoks pidi olema äratuntav, et praeguses

kohtumenetluses ei saa määravat tähendust omada see, kas kohtumenetluse jooksul tellitud

eksperdiarvamus on nõuetekohane, mistõttu puudus vajadus praeguse asja raames seda

põhjalikult läbi töötada ja selle kohta kohtule detailseid seisukohti esitada. Eeltoodut

arvestades peab kohus kaebajate õigusabikuludest põhjendatuks 5000 eurot (ilma

käibemaksuta). Kohus ei pea võimalikuks õigusabikulusid välja mõista koos käibemaksuga.

Kulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui

menetlusosaline seda ei kinnita, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja

käibemaksuta (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-663, p 23). Kaebajad sellist kinnitust ei

esitanud. Seega tuleb taotletud õigusabikulud vastustajalt välja mõista ilma käibemaksuta.

Lisaks esindajakulule paluvad kaebajad vastustajalt välja mõista 11. jaanuaril 2022 Sõmeru

vallahoones toimunud kohtumisel osalemisega seotud kaebajate lepingulise esindaja sõiduaja

tasu 53,25 eurot (käibemaksuta) (sõit Tallinna ja Rakvere vahel, ajakulu ühele otsale 1 tund ja

11 minutit) ning kütusekulu 11,70 eurot (käibemaksuta) (pool kütusekulust sõiduks Tallinna

ja Rakvere vahel, s.o 7,5 liitrit). Kohus leiab, et nimetatud kütusekulu tuleb pidada

põhjendatuks, kuid sõiduaja tasu tuleb vähendada 12,50 euroni (vt Riigikohtu 29. septembri

2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 12; justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr

16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 151 lõike 1 punkt

3). Kaebajate esindajale ei saa ette heita Sõmeru vallahoonesse kohale sõitmist, sest kaebajate

3. veebruari 2022. a menetlusdokumendi lisast nr 1 nähtuvalt on just vastustaja esindaja

teinud ettepaneku füüsiliseks kohtumiseks.

3-21-1743

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud

summas 5039,20 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)