3-24-970/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

17. mai 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-970

Haldusasi

RL, KL, RA, ET, EV, UM, EP, MR ja MR kaebus

Kehtna Vallavolikogu 28. veebruari 2024. a otsuse nr

140 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebajad – RL, KL, RA, ET, EV, UM, EP, MR ja MR,

esindaja ÜK

Vastustaja – Kehtna vald, esindaja AL

Menetluse alus ringkonnakohtus

RL, KL, RA, ET, EV, UM, EP, MR ja MR

määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja nr 3-24-970 materjalide juurde portaali Haridussilm väljavõte.

2. Jätta RL, KL, RA, ET, EV, UM, EP, MR ja MR määruskaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-970

resolutsiooni punkt 7 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kehtna Vallavolikogu otsustas 28.02.2024 otsusega nr 140 kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 22 lg 1 p 34, Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 7 lg 2 p 2, põhikooli-

ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 80 lg 1, lg 2 p 2 ning lg-te 3, 5 ja 8, koolieelse lasteasutuse

seaduse (KELS) § 5 lg-te 2 ja 3, § 33 lg 1 ja lg 2 p 2 ning Kehtna Vallavolikogu 16.10.2012

määruse nr 62 „Valla asutuste asutamise, tegevuse, ümberkorraldamise ja lõpetamise kord“ § 4

alusel korraldada Kehtna valla haridusasutuse Eidapere Kooli tegevus ümber järgmiselt:

1)

Eidapere Kool, mis on tegutsemisvormilt ühe asutusena tegutsev koolieelne lasteasutus

ja põhikool, jaotatakse 31.08.2024 kaheks eraldi üksuseks – lasteaiaks ja põhikooliks;

2)

Eidapere Kooli koolitustegevus III kooliastmes (7.–9. klass) lõpetatakse 31.08.2024;

3-24-970

2(10)

3)

Eidapere Kooli põhikooli 1.–6. klass liidetakse Järvakandi Kooliga. Järvakandi Kooli

koosseisus jätkab Järvakandi Kooli Eidapere õpipaik ehk tegevuskoht;

4)

Eidapere Kooli lasteaia osa liidetakse Järvakandi Lasteaiaga Pesamuna;

5)

Eidapere kooli tegevus iseseisva asutusena lõpetatakse 31.08.2024.

Kehtna Vallavalitsusel tuleb tagada ja korraldada põhihariduse omandamise võimalus kõikidele

Eidapere Kooli õpilastele Kehtna valla munitsipaalkoolides.

Põhjenduste kohaselt asub Kehtna valla haldusterritooriumil 7 munitsipaalharidusasutust:

Kehtna Põhikool, Valtu Põhikool, Järvakandi Kool, Eidapere Kool (sh lasteaed), Kehtna

Lasteaed Siller, Valtu Lasteaed Pesapuu ja Järvakandi Lasteaed Pesamuna. Kehtna valla ja ka

teiste sarnaste ääremaavaldade probleemiks hariduse valdkonnas on noorte ja laste arvu

vähenemine ning suured ja amortiseerunud hooned, mille ülalpidamiseks ja investeeringuteks

napib eelarvevahendeid. Kehtna valla haridusvõrku tuleb muuta, sest elanikkonna ja koos

sellega laste arvu vähenemine on põhjustanud koolide alatäituvuse ning vallal on keeruline

praegust haridusvõrku üleval pidada. Seniste arengute ja demograafilise perspektiivi põhjal on

muudatused haridusvõrgus vajalikud. Muudatuste tegemata jätmise korral ei ole Kehtna valla

munitsipaalharidusasutused võimelised pakkuma kõikidele valla lastele kvaliteetset haridust.

Valla eesmärk on hoida olemasolevaid elanikke ning pakkuda neile vajalikke teenuseid ja

tegutsemisvõimalusi võimalikult kodulähedaselt. Kõigile vallas elavatele lastele tagatakse

lasteaia- ja koolikoht ning kvaliteetne alus- ja põhiharidus oma koduvallas ning liikumine kodu

ja kooli vahel. Ümberkorralduste eesmärk on tagada pädevad õpetajad, tugispetsialistid ja

kaasaegne haridustaristu kõigile valla õpilastele ka tulevikus. PGS-i seletuskirja kohaselt on

lubatud kool ümber korraldada või kujundada, kui koolikohustuslike ja koolis reaalselt käivate

õpilaste arv on suurenenud või vähenenud või omavalitsusele käib majanduslikult üle jõu või

ei ole otstarbekas mitmete koolide ülalpidamine. Sama põhimõte on kohaldatav ka lasteasutuste

ümberkorraldamisele. Otsuse põhiseisukohad, kaasnevad muudatused, ülevaade mõjudest ning

eelnenud menetluskäik on esitatud otsuse eelnõu seletuskirjas.

2. RL, KL, RA, ET, EV, UM, EP, MR ja MR esitasid Tallinna Halduskohtule 01.04.2024

kaebuse (täiendatud 09.04.2024) Kehtna Vallavolikogu 28.02.2024 otsuse nr 140

tühistamiseks. Kaebajate lapsed õpivad Eidapere Koolis (enamasti 5.–8. klassis). Vaidlustatav

otsus on oluliste põhjendamispuudustega ja menetluse käigus on esitatud ebaõigeid faktiväiteid,

et teistes koolides on Eidapere Kooli laste jaoks piisavalt ruumi. Kogukonda (sh kaebajaid) ei

kaasatud haldusmenetlusse ning ka hoolekogule ja õpilasesindusele anti ebapiisav aeg otsuse

eelnõule seisukohtade esitamiseks. Otsuse eelnõu seletuskiri tugineb suuresti Kehtna valla

haridusstrateegiale, mis avalikustati alles 31.01.2024 ja mis on volikogus kinnitamata. Otsuses

ei ole kaalutud alternatiivseid lahendusi. Logistiliselt on mõistlikum Eidapere Kool ühendada

Kehtna Põhikooliga ning kaaluda tulnuks võimalust sulgeda hoopis Järvakandi Kool. Kaebajate

laste jaoks on oluline, et koolis oleksid tugispetsialistid, kes suuremates koolides puuduvad.

Koolivahetus mõjub halvasti laste vaimsele tervisele ja õppeedukusele ning koolivahetusega

kaasneks osadele kaebajatele vajadus suurteks elulisteks ümberkorraldusteks. Eidapere Kooli

sulgemisel pikeneb kaebajate laste koolitee. Kuigi kaardirakenduste kohaselt on Eidapere Kooli

ja Järvakandi Kooli vahemaa 9,6 km, on tegemist teega, mis on läbitav vaid suvel. Tegelikult

on Eidapere Koolist Järvakandi Koolini 15, km, Kehtna Koolini 25 km ning Valtu Põhikoolini

33 km. Otsuses puudub ka transpordilahendus. Kaebajad palusid esialgse õiguskaitse taotluses

peatada vaidlustatud otsuse kehtivus kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitseta oleks endise

olukorra hilisem taastamine äärmiselt keeruline või võimatu. Esialgse õiguskaitse kohaldamine

on vajalik mh selleks, et anda kaebajate peredele täiendavat aega elukorralduse muutmiseks.

3-24-970

3(10)

3. Kehtna vald palus 09.04.2024 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Vastustaja on kohustatud ja suudab pakkuda õppekohta kõigi kaebajate lastele ka Eidapere

Kooli sulgemise korral. Kaasamiskohustust ei ole rikutud. Hinnang transpordilahendusele on

jäänud hüpoteetiliseks ja põgusaks, sest vastustajal puudub teadmine, millises koolis kaebajate

lapsed kooliteed reaalselt jätkavad. Konkreetse transpordilahenduse puudumine ei muuda

otsust õigusvastaseks. Ilmselgelt ei muutu kaebajate laste koolitee ebamõistlikult pikaks (nt

Eidapere ja Järvakandi vaheline kaugus on ca 10 km). Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust

sellele, et nende lapsed saaksid omandada haridust just Eidapere Koolis.

4. Tallinna Halduskohus võttis 10.04.2024 määrusega kaebuse menetlusse, jättes esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 7). Kaebajatel on õiguskaitsevajadus, kuna

III kooliastme tegevuse lõpetamise tagajärgede kõrvaldamine oleks keeruline või võimatu.

Kohtuotsuse jõustumine enne 31.08.2024 on väga ebatõenäoline. Samas on kaebusel kasinad

eduväljavaated.

Kohtu otsustusruum ja kontrollikohustus on kooli ümberkorraldamisel piiratud. Eelkõige saab

kohus kontrollida, kas riivatud on kaebajate ja nende laste seadusest tulenevaid õigusi. Riivet

saab jaatada ümberkorraldatavas koolis õppivate laste vanemate puhul ning nende vanemate

puhul, kelle lapsele ei oleks kooli ümberkorraldamise tulemusena tagatud mõistlik ja tegelik

võimalus kohustusliku ja kvaliteetse põhihariduse omandamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu

17.01.2020 määrus nr 3-19-2349, p 13). Koolivõrgu ümberkorraldamisel ja kooli tegevuse

lõpetamisel on kohalikul omavalitsusel avar kaalutlusruum ning põhiseaduse (PS) § 37 lg-d 2

ja 3 ei anna lapsevanematele õigust nõuda konkreetse kooli(astme) püsimajäämist või keelata

munitsipaalkooli tegevuse lõpetamist. Siiski tuleneb PS §-st 37 lapsevanematele subjektiivne

õigus nõuda, et laste haridust puudutavad otsused oleksid õiguspärased ja kaalutlusvigadeta.

Kohalik omavalitsus peab kooliastme sulgemisel kaaluma erinevaid huve ja otsuse mõju.

Kaebajad saavad oma õiguste kaitsel tugineda mh põhiõigusele heale haldusele (PS § 14; nt

Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määrus nr 3-20-1826, p 9). Kui kohalik omavalitsus on

taganud munitsipaalkoolide kaudu kõigile elukohajärgsetele koolikohustuslikele isikutele

võimaluse omandada põhiharidus, on kohalik omavalitsus oma avaliku ülesande täitnud (vt

Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-4-1-26-14, p 59). Lapsevanemal ei ole subjektiivset õigust

nõuda koolihariduse andmist kindlas kohas, kindlas koolimajas, kindlate õpetajate poolt või

seaduse piiridest oluliselt väiksemas klassis (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2020 määrus

nr 3-19-2409, p 10). Lapsevanema eelistustest nendes küsimustes ei võrsu kohtus kaitstavat

subjektiivset õigust.

Kaebajate laste koolitee pikeneks võrreldes õppimisega Eidapere Koolis. Sõltuvalt valikust

võib pikkuseks olla kuni 32 km (Eidapere–Valtu). Selline koolitee pikkus ei ole vastuolus PGS

§ 7 lg-s 3 sätestatuga. Kaebajate lastele tagatakse võimalus kasutada ühistransporti. Tuleb ka

arvestada, et kaebajate lapsed õpivad III kooliastmes ehk nad on vähemalt 14-aastased. Sellises

vanuses lastele ei ole ühistranspordiga (sh koolibussiga) kodu ja kooli vahel liikumine erandlik

ega muuda neile põhiharidust kättesaamatuks. Kui mõni laps ei saa erivajaduse tõttu koolibussi

kasutada, tuleb vallal ja koolil see olukord lahendada erimeetmetega (Tallinna Ringkonnakohtu

20.07.2020 määrus nr 3-20-1100, p 14). Laste suurema vanusevahe korral ei ole ka tavapäratu,

et vanematel tuleb lapsi hommikul viia eri kohtadesse, nt kooli ja lasteaeda. Koolitranspordiga

tegelemiseks ja probleemide lahendamiseks on vastustajal piisavalt aega ja vastustaja selgitused

võimaldavad veenduda, et need küsimused lahendatakse hiljemalt 31.08.2024. III kooliastme

lastelt võib juba eeldada iseseisvate valikute tegemist ja otsustamist ning huvitegevuse ja laiema

suhtlusringkonna lisandumisel ka paindlikkust, kohanemisvõimet ja sotsiaalseid oskusi. Kuigi

kooli muutus nõuab harjumist, ei ole tegemist harvaesineva juhuga. Uue kooliga harjumisel on

lastele oluline ka see, kuidas neid ümbritsevad täiskasvanud muutustega kohanevad ja lapsi

3-24-970

4(10)

selles nõustavad. Võimalikke vaimse tervise muresid ei saa hinnata sellisteks, mis takistaksid

kaebajate lastel jätkata põhihariduse omandamist teistes Kehtna valla koolides. Vastustaja

kohustus tagada kvaliteetne kooliharidus hõlmab ka kohustust tagada vajalikud tugispetsialistid

ning sellega on arvestatud ka Eidapere Kooli ümberkujundamisel. Otsuse seletuskirja kohaselt

on senised rahastamisprobleemid toonud kaasa olukorra, kus haridusliku erivajadusega (HEV)

laste õpetamiseks eraldatud raha kasutatakse mitte-eesmärgipäraselt ehk õpetajate palgakulu

katmiseks. Vastustaja selgitusel on otsuse hinnatav rahaline mõju 193 123 eurot (sh õpetajate

tööjõukulude kokkuhoid 143 123 eurot + III kooliastme sulgemisega kaasnev toetus 50 000

eurot). See kokkuhoid võimaldab mh tagada tugispetsialistide olemasolu. Kohtu jaoks ei ole ka

usutav, et Järvakandi koolis ei ole muid tugispetsialiste peale sotsiaalpedagoogi, sest otsuse

kohaselt õpib selles koolis 16 HEV õpilast. Rahaliste vahendite otstarbeka kasutamise kõrval

on avalikuks huviks ka kvalifitseeritud õpetajate olemasolu ning seda eriti III kooliastmes, kus

ainetel on eraldi kvalifikatsiooniga aineõpetajad. Otsuse kohaselt on vähim kvalifitseeritud

õpetajaid Eidapere Koolis, kus kvalifikatsiooninõuetele vastavad ca pooled õpetajad (53,3%).

Tuvastatavad ei ole ilmselged puudujäägid haldusmenetluse läbiviimisel. Ärakuulamisõiguse

teostamine eeldab PGS § 80 lg-s 1 nimetatud kogude ärakuulamist. Lapsevanemaid ei pea

menetlusse eraldi kaasama ja neid ära kuulama, kuid neid tuleb aegsasti teavitada kooli

ümberkorraldamisest (PGS § 80 lg 3). Kokkuvõttes on avalik huvi muudatuste tegemiseks

kaalukam kaebajate väidetavast õiguste riivest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. RL, KL, RA, ET, EV, UM, EP, MR ja MR paluvad 25.04.2024 määruskaebuses

tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 7 ja uue määrusega rahuldada nende esialgse

õiguskaitse taotlus. Halduskohus on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tuginenud

üksnes kaebuse vähestele eduväljavaadetele. Pole arusaadav, mille põhjal järeldas halduskohus,

et kaebajate lastele on tagatud mõistlik võimalus põhihariduse omandamiseks, kui vastustaja ei

ole enne otsuse tegemist küsinud kaebajate seisukohta ega arutanud nendega seda, millises

konkreetses koolis on kaebajate lastel võimalik sügisel hariduse omandamist jätkata. Määruses

viidatud kohtupraktikas toodud põhimõtted on praeguse vaidlusega seostamata. Muu hulgas on

jäetud tähelepanuta, et kaebajate jaoks on oluline tugispetsialistide olemasolu, kuid teistes valla

koolides ei osutata seda teenust ligilähedaseltki võrdselt Eidapere Kooliga. Seda, et Järvakandi

Koolis on PGS § 37 lg-s 2 nimetatud tugispetsialistidest ainult sotsiaalpedagoog, kinnitab kooli

koduleht ja seda on kinnitanud ka kooli sekretär. Halduskohus on aktsepteerinud valla

üldsõnalist selgitust, et koolitranspordi küsimused lahendatakse hiljemalt 21.08.2024.

Reaalsuses on valla õpilastranspordi korraldus juba praegu ebarahuldav. Tõsiseltvõetava plaani

puudumist ilmestab asjaolu, et otsuses ei ole üldse arvestatud võimaliku transpordilahenduse

kuluga (sh peavad osad kooli töötajad hakkama liikuma kahe koolimaja vahel, mis suurendab

neile makstava kompensatsiooni kulud). Halduskohus ei ole arvestanud, et kõigil peredel ei ole

võimekust viia lapsi hommikul eri kohtadesse (nt vahetustega töö, puudub isiklik sõiduauto).

Laste vaimse tervise osas ei ole arvestatud, et osa lapsi on varem kogenud kiusamist teistes

valla koolides.

Koolivahetuse järel võivad mitmed Eidapere Kooli lapsed vajada individuaalset õppekava või

tugiisikut, mis suurendaks samuti valla kulusid, mis ei pruugi kokkuvõttes olla väiksem, kui

loodetav palgafondi kokkuhoid (143 123 eurot). Seejuures jäävad vastustaja arvutused säästu

osas ebaselgeks. Tööjõukuludest hoitakse kokku direktori, 0,5 koormusega majandusjuhataja,

0,2 koormusega haridustehnoloogi ja mõne III kooliastme õpetaja palgakulu, ent see summa

kokku ei saa olla nii suur. Arvesse ei ole võetud töölepingute lõpetamisega ja koondamisega

kaasnevaid kulusid. Järvakandi Kooli olemasolevatele õpetajatele tuleb maksta tööülesannete

lisandumisel täiendavat tasu. Kaebajate andmetel ei tehta Eidapere Kooli hoones muudatusi

3-24-970

5(10)

ruumide kasutuse osas, mis suurendab säilivate õpilaskohtade maksumust. Puudub veendumus,

et Eidapere Kool kvalifitseeruks ümberkorraldamise järel haridus ja teadusministri 26.10.2023

määruse nr 39 „Kodulähedase algkooli pidamist soodustava toetuse eraldamise tingimused ja

kord 2024. aastal“ (määrus nr 39) alusel antavale toetusele. Toetus määrataks Eidapere Koolile

ja sellest ei saa palgata tugispetsialiste valla teistes koolides. Igal juhul oleks toetus ühekordne.

Õige ei ole väide, et Eidapere Koolis vastavad kvalifikatsiooninõuetele vaid pooled õpetajad.

Andmebaasist Haridussilm nähtuvalt vastab Eidapere Koolis kvalifikatsiooninõuetele 71,4%

õpetajatest. Lisaks lõpetab üks klassiõpetaja õpingud sel kevadel ja kehalise kasvatuse õpetaja

saab kvalifikatsiooni kahe aasta pärast. Järvakandi Koolis on märkimisväärne hulk õpetajaid

siirdumas pensionile, mis võib tingida vajaduse palgata mittekvalifitseeritud personali. Kehtna

Põhikoolis on vastavat näitajat manipuleeritud, lugedes kvalifikatsioonile vastavaks mh paar

mittekvalifitseeritud õpetajat.

Vald pidanuks enne otsuse tegemist selgitama välja Eidapere Kooli III kooliastme sulgemise

mõju igale konkreetsele perekonnale (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 2). Otsusest

puudutatud isikute hulk on piisavalt väike ning nende ärakuulamine ei oleks olnud ülemäära

koormav (Riigikohtu 23.03.2023 määrus nr 3-22-1218, p 14). Kooli hoolekogu ja õpilasesindus

on ära kuulatud vaid näilikult. Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus, sest endise olukorra

taastamine oleks äärmiselt keeruline, ning analoogsetes olukordades on esialgset õiguskaitset

kohaldatud (nt Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2021 määrus nr 3-21-871, p 12; 16.06.2020 määrus

nr 3-20-810, p 9; 10.06.2014 määrus nr 3-14-50602, p 13; 28.02.2012 määrus nr 3-11-2982, p

11). Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist ei õigusta avalik huvi, mis põhineb majandusliku

kokkuhoiu osas ebaselgetel arvutustel ja õpetajate kvalifikatsiooninõuete osas valeväidetel.

6. Kehtna vald palub 06.05.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, kordamata oma

varasemaid seisukohti. Vastustaja täitis PGS-st tuleneva kaasamiskohustuse. Kuna vanemad on

laste kooli valikul vabad, on neil ise õigus valida, millises koolis lapsed hariduse omandamist

jätkavad, arvestades koolis vabade õppekohtade olemasoluga. Järvakandi Koolis osutatakse

kõiki vajalikke tugiteenuseid ning vastupidist ei saa tuletada asjaolust, et teenuseid osutavate

spetsialistide nimed ei kajastu kooli kodulehel. Koolis osutavad teenuseid HEV koordinaator,

abiõpetajad ja psühholoog. Vajadusel tellitakse täiendavaid teenuseid või kompenseeritakse

lapsevanematele vajaduspõhiselt tugispetsialisti teenuste kasutamine. Vastustaja suhtub tõsiselt

õpilastranspordi korraldamisse, kuid kuna praeguseks ei ole teada, millisesse kooli kaebajate

lapsed lähevad ja millist transpordiliini vajatakse, siis ei saa vald hetkel selle korraldamisega

tegeleda. Vald pöördus Eidapere Kooli vahendusel lapsevanemate poole, et tuvastada, millises

Kehtna valla koolis õpilased haridusteed jätkavad, kuid seni pole laekunud ühtegi sooviavaldust

transpordi korraldamiseks. Kaebajate arutlus majanduslikust kokkuhoiust on hüpoteetiline ja

paljasõnaline. Eidapere koolihoone ruumikasutuse osas praegu selge tegevuskava puudumine

ei ole asjassepuutuv. Tegemist on eraldiseisva otsustusprotsessiga. Valla kohustus on tagada

ruumid õppetegevuseks ja puudub kahtlus, et vastustajal on õppetegevuseks ruumid olemas.

Määrus nr 39 kehtib ja puudub kahtlus, et riik täidab endale võetud kohustuse toetada seatud

tingimustele vastavaid kodulähedasi algkoole. Kaebajate veendumustel põhinevad seisukohad

ei võimalda kokkuvõttes tuvastada vaidlustatud otsuse õigusvastasust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse

kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse

ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg,

3-24-970

6(10)

mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult

raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste

pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi.

Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks

hädavajalik (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20-

349, p 12). Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema

ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (vt HKMS § 251 lg 1).

Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestama kaebuse

eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele

isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Mitte igasugune riive, mis

annab aluse kaebusega halduskohtusse pöördumiseks, ei õigusta siiski esialgse õiguskaitse

kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (nt Riigikohtu

16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal võivad

faktilised ja õiguslikud asjaolud olla ebaselged ning kohus ei pruugi määruse tagajärgi tuvastada

tõendite alusel, kuid faktilised asjaolud peavad olema põhistatud ja prognoosid peavad olema

põhjendatud (nt Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 15; 11.12.2020 määrus nr 3-20-

605, p 15). Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada mh siis, kui pöördumatute

tagajärgede saabumine ei ole kindel (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11).

Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks

sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist. Sellisel juhul

peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks aga esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks

pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine põhjustada olulist kahju avalikule

huvile või kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus.

Kõigi kaebajate puhul õpib vähemalt üks laps Eidapere Kooli III kooliastmes või pidanuks seal

kooliteed jätkama uuest õppeaastast. Seega tähendaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine

kaebajate ja nende laste jaoks elukorralduse olulist muudatust. Ehkki praegusel juhul koolimaja

säilib ja vabanevatele ruumidele ei ole vähemasti hetkeseisuga kavandatud muud konkreetset

otstarvet (sh tegutseb kool juba praegu vajalikust suuremal pinnal), võiks III kooliastme hilisem

taasavamine olla sellegipoolest objektiivselt takistatud või olulisel määral raskendatud, nt kui

õpetajad asuvad mujale tööle ega soovi hiljem kooli naasta. Isegi juhul, kui kaebus rahuldatakse

ja Eidapere Kool pärast kohtumenetluse lõppemist taastatakse, ei ole välistatud, et kaebajate

jaoks on tagajärjed pöördumatud, sest nad võivad olla muutnud oma elukorraldust viisil, mille

tagasipööramine oleks ülemääraselt koormav. Kohtute 2023. a menetlusstatistika põhjal võtaks

halduskohtumenetluse läbimine kõigis kohtuastmetes kokku aega ca 2 aastat.

10. Taotletud esialge õiguskaitse abinõu – peatada Kehtna Vallavolikogu 28.02.2024 otsuse

nr 140 kehtivus kuni kohtumenetluse lõpuni – on asjakohane ning seotud kaebuse nõuete ja

eesmärkidega. Vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamine ei tähendaks, et kohus asuks kooli

pidaja (vastustaja) asemel ise teostama PGS § 80 lg-s 1 sätestatud kaalutlusõigust (st otsustaks

munitsipaalkooli ümberkorraldamise üle), sest tegu on üksnes ajutise meetmega (vt Riigikohtu

22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 17). Samal põhjusel ei kujutaks esialgse õiguskaitse

abinõu kohaldamine endast põhivaidluse ette ära otsustamist (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus

nr 3-3-1-19-17, p-d 24 ja 29). Kaebuses on küll vaidlustatud Kehtna Vallavolikogu 28.02.2024

otsus nr 140 tervikuna, kuid sisuliselt on vastuväited esitatud eeskätt selle resolutiivosa p-le 1.2,

millega alates 31.08.2024 lõpetatakse Eidapere Kooli koolitustegevus III kooliastmes (7.-9.

klass). Kuna ei saa välistada, et valla huvi on Eidapere Kooli tegevus ümber korraldada (st liita

lasteaia osa Järvakandi lasteaiaga ja kooliosa Järvakandi kooliga, säilitades samas Eidapere

tegevuskoha) ka siis, kui III kooliastmes koolitustegevus 31.08.2024 ei lõpe, võib olla vajalik

asja edasise menetluse käigus kaebuse nõudeid täpsustada ja üksikasjalikumalt kontrollida, kas

3-24-970

7(10)

kaebajatel on kaebeõigus otsuse vaidlustamiseks tervikuna või saab nende subjektiivseid õigusi

rikkuda ainult III kooliastme sulgemine (sh tuleb hinnata iga kaebaja õiguste riivet eraldi – vt

HKMS § 19 lg 2).

11. Ringkonnakohus nõustub samas halduskohtu hinnanguga, et kaebuse eduväljavaateid ei

saa pidada suurteks. Kooli pidajal on kooli ümberkorraldamisel avar kaalutlusruum (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 04.02.2022 otsus nr 3-20-1826, p 9) ning halduskohus ei saa hinnata kooli

ümberkorraldamise otstarbekust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2021 otsus nr 3-19-2409,

p 10). Kohus ei saa asuda vastustaja asemel ise otsustama selle üle, milline koolivõrk vastab

kõige paremini valla arengueesmärkidele, vaid saab üksnes kontrollida, kas haridusasutuste

võrgu korrastamisel on järgitud kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lg 3).

12. Kaebajate etteheited, et vald on kooli ümberkorraldamise otsustamisel oluliselt rikkunud

kaasamis- ja ärakuulamiskohustust, ei ole põhjendatud. Otsuse eelnõu on esitatud arvamuse

andmiseks PGS § 80 lg-s 1 märgitud kogudele, kes esitasid lühikesele tähtajale vaatamata oma

põhjalikud seisukohad (vt Eidapere Kooli õpilasesinduse ja hoolekogu 22.01.2024 seisukohad).

Kõiki lapsevanemaid ei tulnud menetlusse eraldi kaasata ja ära kuulata (HMS § 40 lg 3 p 6;

PGS § 80 lg 3; nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2024 määrus nr 3-23-885, p 15; 28.06.2023

määrus nr 3-23-888, p 15). Kuigi kaebajad said enda sõnul otsuse eelnõust teada 08.01.2024, ei

nähtu, et nad oleksid vastustajale (või kooli hoolekogule) enda seisukohti esitanud ja need oleks

jäetud tähelepanuta. Ehkki Eidapere Kooli III kooliastme kavandatavast sulgemisest kõige

lähemalt puudutatud lapsevanemaid on suhteliselt väike hulk (2024/2025. õppeaastal pidanuks

Eidapere Kooli III kooliastmes õppima 15 õpilast – vt otsuse seletuskirja tabel 1, lk 22), ei saa

olukorras, kus seaduse järgi tuli ära kuulata hoolekogu, kelle ülesanne on mh õpilaste vanemate

esindajate kaasamine kooli puudutavatesse otsustesse (PGS § 73), pidada lapsevanemate eraldi

ära kuulamata jätmist oluliseks menetlusveaks, isegi kui see poleks olnud vastustajale ülemäära

koormav. Eidapere Kooli ümberkorraldamise vajaduse küsimus ei olnud lisaks uus, vaid sellest

oli avalikult räägitud juba varem (otsuse seletuskirja p 11 kohaselt alates 2021. a-st, lk 26–29).

Vastuväidetega mittenõustumine ei tähenda, et esitatud arvamustega ei arvestatud (sh on neile

vastatud otsuse seletuskirjas).

13. Kooli ümberkorraldamise otsusest on teavitatud PGS § 80 lg 3 nõudeid järgides. Seega

on kaebajatele ja nende lastele tagatud vähemalt seadusandja poolt ettenähtud minimaalselt

vajalik aeg (5 kuud) kooli vahetamisega seotud muutustega kohanemiseks. Ringkonnakohus ei

kahtle, et koolivahetus võib kaebajate lastele põhjustada mõningaid kohanemisraskusi, kuid see

on paratamatu ning ei muuda kooli ümberkorraldamist õigusvastaseks. Kuna Eidaperes lõpeb

alates 31.08.2024 koolitustegevus üksnes III kooliastmes, siis puudutab ümberkorraldus õpilasi

vanuses vähemalt 13 eluaastat, kelle puhul saab eeldada juba arvestatavat võimet muutustega

kohaneda.

14. Transpordiga seonduvalt on kaebajad viidanud nii koolitee pikenemisele kui ka vastustaja

poolse transpordilahenduse puudumisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustajale alust

heita ette, et juba kooli ümberkorraldamise otsus ei sisalda konkreetset transpordilahendust, sest

selleks peaks vastustajal olema eelnevalt teada, kuhu kooli iga kaebaja (ja teised lapsevanemad)

oma lapsed panna soovivad (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2024 määrus nr 3-23-885, p 18;

28.06.2023 määrus nr 3-23-739, p 18). Vastustajal on HaS § 7 lg 2 p-st 8 tulenevalt kohustus

korraldada oma haldusterritooriumil koolikohustuslike laste sõit haridusasutusse ja tagasi.

Otsuse seletuskirja p-s 10 (lk 24–25) on märgitud, et õpilastransport planeeritakse vastavalt

lastevanematelt saadud informatsioonile. Vastustaja hinnangul on tõenäoliselt vaja korraldada

11 õpilase transport Eidapere-Lokuta piirkonnast Järvakandi kooli ja Lelle asula 1 õpilasele on

juba tagatud transport Kehtna Põhikooli. Vajaduse korral on võimalik leida ka individuaalseid

3-24-970

8(10)

lahendusi (sõidukulude kompenseerimine või nõudepõhine transport). Seletuskirja kohaselt on

senisest suurema koolibussi ja olemasolevast pikema liini kulud orienteeruvalt 16 397 eurot.

Seega ei ole alust väita, et vastustaja oleks jätnud õpilastranspordiga seonduva tähelepanuta.

Vaidluse all ei ole, et Eidapere Kooli III kooliastme õpilaste koolitee Järvakandi Kooli muutuks

praegusega võrreldes pikemaks, kuid kaebajad ei ole väitnud, et nende laste tulevane koolitee

pikkus rikuks PGS § 7 lg-s 3 sätestatut, mille kohaselt ei tohi vähemalt 80% õpilastest kuluda

elukohajärgsesse põhikooli jõudmiseks rohkem kui 60 minutit. Kaebajatel ei ole subjektiivset

õigust nõuda, et nende laste koolitee pikkus ja kooli jõudmise aeg üldse ei muutuks. Kui mõni

laps ei saa erivajaduse tõttu koolibussi kasutada, tuleb see olukord lahendada erimeetmetega.

15. Kaebajad on heitnud mh ette, et Järvakandi Koolis puuduvad PGS § 37 lg-s 2 nimetatud

tugispetsialistid (v.a sotsiaalpedagoog), viidates Järvakandi Kooli kodulehele ja koolist saadud

infole. Vastustaja kinnitusel tegutsevad Järvakandi Koolis HEV õpilaste õppe koordineerija,

sotsiaalpedagoog ja abiõpetajad ning muid teenuseid tellitakse vastavalt vajadusele väljaspoolt.

PGS § 37 lg 2 nõuab üksnes teenuse kättesaadavuse tagamist, mitte tugispetsialistide olemasolu

kooli töötajate hulgas. Haridus- ja teadusministri 21.02.2018 määruse nr 4 „Tugispetsialistide

teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord“ § 3 lg 4 kohaselt võetakse teenuse osutamiseks

kooli tööle vajalikud tugispetsialistid (eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog)

või korraldatakse teenuse kättesaadavus muul viisil, arvestades õpilaste vajadustega. Seejuures

on Kehtna vald toonud ühe koolivõrgu korrastamise eesmärgina välja nimelt kvalifitseeritud ja

motiveeritud õpetajate ja tugispetsialistide tagamise kõigis valla haridusasutustes (seletuskirja

lk-d 9 ja 19). Puudub mõistlik põhjus kahelda, et Järvakandi Koolis ei oleks võimalik kaebajate

lastele tagada vajalike tugispetsialistide teenuseid. PGS §-st 46 tulenevad kohustused kehtivad

kooli pidajale ja koolile ühtviisi nii juhul, kui kaebajate lapsed õpivad Eidapere Koolis, kui ka

siis, kui nad õpiksid Järvakandi Koolis.

16. Kaebajad on mh väitnud, et neile ja nende lastele sobib just väiksem kool ning valla muud

koolid ei ole neile või nende lastele eri põhjustel meelepärased. Samas ei tulene lapsevanemale

PS §-st 37 ega PGS-st subjektiivset õigust nõuda, et põhiharidus tagatakse vastavuses vanemate

soovidega. Seetõttu ei ole vanematel õigust nõuda, et nende lapsed peaksid saama põhiharidust

omandada kindlas kohas, kindlas koolimajas, kindlate õpetajate poolt või seaduses ettenähtust

oluliselt väiksemas klassis (nt N. Parrest. PS § 37 kommentaar, p-d 14, 36 – Ü. Madise jt (toim).

Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend. vlj. Tartu 2020, lk 479–491).

Kui vanemad soovivad anda lapsele riigi- või munitsipaalharidusasutuste pakutavaga võrreldes

teistsugust haridust, saavad nad paigutada lapse erakooli (Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2021

otsus nr 3-19-2409, p 13). Klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis on 24 õpilast (PGS

§ 26 lg 1). Otsuse seletuskirja tabeli 1 (lk 22) järgi mahuksid kõik Eidapere Kooli III kooliastme

õpilased Järvakandi Kooli ilma vajaduseta suurendada olemasolevaid klassikomplekte. Väited,

et mõni õpilane võis olla varem kiusamise tõttu kooli vahetanud, ei muuda vaidlustatud otsust

õigusvastaseks. Igal koolil on kohustus tagada koolis viibivate õpilaste vaimne ja füüsiline

turvalisus ning tervise kaitse (PGS § 44). Kiusamise ennetamiseks ja takistamiseks tuleb koolis

rakendada vajalikke abinõusid. Kiusamise esinemise korral on vanemal õigus nõuda meetmete

võtmist, kuid võimaliku kiusamise väitele tuginedes ei saa nõuda olemasoleva kooli säilitamist

(nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2023 määrus nr 3-23-338, p 17).

17. Kaebajate väitel on vastustaja esitanud Eidapere Kooli õpetajate kvalifikatsiooninõuetele

vastavuse kohta valeandmeid. Otsuse seletuskirjas (lk 18) on märgitud, et Kehtna valla neljas

koolis on kokku 86 õpetajat, kellest 71,2% vastab ametikoha kvalifikatsiooninõuetele, ja kõige

vähem kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid (53,3%) on Eidapere Koolis. Kaebajad on

viidanud haridusandmete portaali Haridussilm andmetele (vt Tulemuslikkus → Põhiharidus →

Kohalik Omavalitsus → Kehtna vald → Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal

3-24-970

9(10)

põhikoolis), mille kohaselt vastab Eidapere koolis kvalifikatsiooninõuetele 71,4% õpetajatest.

Ringkonnakohtu hinnangul nähtub portaali Haridussilm praegustest andmetest, et seletuskirjas

ei ole esitatud valeandmeid, vaid seletuskiri kajastab üksnes 2022. a andmeid. Ringkonnakohus

võtab eeltoodut selgitava haridusandmete portaali väljavõtte praeguse haldusasja juurde. Ehkki

seletuskirjas tulnuks täpsustada, millise seisuga andmeid selles kajastatakse, ei nähtu otsusest,

et Eidapere Kooli õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavus olnuks kooli ümberkorraldamisel

otsustava tähtsusega. Pigem on seletuskirja p-s 8 (lk 17–20) rõhutatud, et praegune haridusvõrk

tervikuna ei ole jätkusuutlik olukorras, kus olemasoleva 86 õpetaja keskmine koormus on 0,66

ja neist vastab kvalifikatsiooninõuetele 71,2% (sh uuemate andmete järgi 71,4% ehk erinevus

on üksnes marginaalne). Eidapere Kooli ümberkorraldamise üheks loodetavaks tulemuseks on

võimalus suurendada kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate hulka, palka diferentseerida

ja luua võimalused õpetajate motiveerimiseks, mis soodustaks õpetajate järelkasvu ning tagaks

kõrge õppekvaliteedi. Õpetajate palgakulu on Eidapere Koolis ja Järvakandi Koolis õpilaste

arvu vähesuse tõttu (sh Eidapere koolis 46 õpilast, Järvakandi koolis 100 õpilast) suurem kui

riigi makstav palgatoetus ning puuduolev osa kaetakse rohkemate õpilastega Kehtna Põhikooli

ja Valtu Põhikooli (sh Kehtna koolis 165 õpilast, Valtu koolis 176 õpilast) palgakulu arvelt.

Kuna III kooliastmes on suurem vajadus aineõpetajate järele, siis on usutav, et Eidapere Kooli

ümberkorraldamine aitab kaasa valla koolivõrgu kui terviku arengule. Eeltoodust tulenevalt ei

saanud õpetajate kvalifikatsiooni osas vananenud andmetest lähtumine ilmselt mõjutada otsuse

tegemist.

18. Kaebajad kahtlevad lisaks, kas Eidapere Kooli sulgemisega kaasnev rahaline kokkuhoid

on vastustaja väidetud ulatusega. Kaebajad ei ole kahtlust millegagi põhistanud. Seletuskirja

(lk 22) kohaselt väheneks Eidapere Kooli III kooliastme sulgemisega nädalas antavate tundide

maht 95 tunni võrra, mis tähendaks õpetajate tööjõukulu kokkuhoidu 143 123 eurot õppeaastas.

„Kehtna valla haridusstrateegia 2024–2035“ tööversioonis (lk 47) on leitud, et Eidapere Kooli

muutmisel 6-klassiliseks väheneksid valla kulud õpetajate töötasule 3–4 ametikoha võrra (90

000–120 000 eurot aastas) ning vajadus abipersonali järele kahaneb vähemalt 2 töökoha mahus

(20 000 eurot aastas). Kuigi vastustaja ei ole toonud väidetava kokkuhoiu kohta täpset arvutust,

ei saa hinnatud summat pidada täiesti ebausutavaks, arvestades, et seletuskirja (lk 18) kohaselt

on ühe täiskohaga töötava õpetaja palgakulu 28 081,92 eurot aastas. Vastustajal on võimalik

esitada täpsemad arvutused asja sisulise läbivaatamise käigus. Isegi kui tegelik kokkuhoid on

valla kavandatust väiksem (st kooli ümberkorraldamisega kaasnevad prognoositust suuremad

tegelikud lisakulud või arvestatud ei ole ühekordseid väljaminekuid, nt koondamishüvitisi), ei

järeldu sellest, et kooli ümberkorraldamine oleks õigusvastane. Vastustaja peab haridusvõrku

kujundama pikaajaliste prognooside alusel ja võib arvestada mh edaspidi tekkivat säästu vms

(nt olemasolevasse taristusse investeerimise vajaduse vähenemist). Millist kokkuhoidu pidada

ümberkorralduse muid eesmärke arvestades piisavaks, et õigustada haridusvõrgu korrastamist,

kujutab endast suuresti vastustaja otstarbekusotsust. Kaalutlusviga oleks põhjust tuvastada siis,

kui vastustaja on lähtunud täiesti ebaõigetest majanduslikest kaalutlustest. Seda, et kokkuhoidu

poleks üldse ümberkorralduse eesmärgiks seatud, otsus samas ei kinnita.

19. Kaebajad kahtlevad selles, kas vastustaja võis Eidapere Kooli ümberkorraldamisel võtta

otsuse eelarvelise mõju prognoosimisel arvesse haridus ja teadusministri 26.10.2023 määruse

nr 39 „Kodulähedase algkooli pidamist soodustava toetuse eraldamise tingimused ja kord 2024.

aastal“ alusel makstavat toetust (50 000 eurot). Sellega ei saa nõustuda. Määruse nr 39 § 2 lg 1

kohaselt on toetuse eesmärk motiveerida kohalikke omavalitsusi tagama kodulähedast õpet

kodulähedastes algkoolides ja tegutsemiskohtades ning soodustada kolmanda kooliastme õppe

koondumist omavalitsuse keskustesse. Kavandatav Järvakandi Kooli Eidapere õpipaik vastaks

eeldatavasti määruse nr 39 § 1 lg 4 p 2, § 6 lg 2 ja § 7 lg 3 p 2 tingimustele, mistõttu võis vald

toetusega ka arvestada. Ringkonnakohtule ei nähtu, et vald kavatseks toetust kasutada vastuolus

3-24-970

10(10)

määruse nr 39 § 2 lg-ga 1 ja § 7 lg 3 p-ga 1. Olenemata sellest, et määruse nr 39 alusel antavat

toetust ei saa pidada püsivaks (määruse seletuskirja kohaselt on meede mõeldud rakendamiseks

kolmel kalendriaastal ehk 2024–2026 – vt EIS toimik nr 23-1167), võis vastustaja lähiplaanis

sellega siiski arvestada.

20. Kokkuvõtlikult ei nähtu praegusel juhul selliseid asjaolusid, mille põhjal saaks kaebajate

esialgse õiguskaitse vajaduse hinnata sedavõrd tungivaks ja avaliku huvi nii väheoluliseks, et

see õigustaks vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamist, sõltumata kaebuse eduväljavaadete

vähesusest. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud otsuses ja selle seletuskirjas

piisavalt põhjendanud, et Kehtna valla koolivõrgu korrastamiseks esineb kaalukas avalik huvi

ning isegi Eidapere Kooli III kooliastme sulgemise edasilükkamine kahjustaks seda oluliselt

(mh ei pruugiks vallal hiljem olla võimalik saada riiklikust meetmest toetust tegevuseks, mida

vald on tegelikkuses juba mitu aastat kavandanud).

21. Eelneva põhjal jääb kaebajate määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

10.04.2024 määruse resolutsiooni p 7 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)