2-24-5367/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

17. mai 2024 kell 14.00, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-5367

Tsiviilasi

A.-E. U. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja: A.-E. U. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post

xxxx; tel xxxx)

Võlgniku usaldusisik: Kersti Kägi (Rödl & Partner

Advokaadibüroo OÜ, Maakri 23A, Tallinn 10145; e-post

kersti.kagi@roedl.com, tel 6068650, 5652334)

Menetlustoiming

avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.-E. U. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja A.-E. U. (isikukood xxxx) pankrot 17.05.2024 kell 14.00.

3. Nimetada A.-E. U. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Kersti Kägi (Rödl &

Partner Advokaadibüroo OÜ, Maakri 23A, Tallinn 10145; e-post kersti.kagi@roedl.com, tel

6068650, 5652334).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 04.06.2024 kell 11.20. Võlausaldajate

esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja PIN

number edastatakse eraldi kirjaga.

5. Kohustada A.-E. U.´t vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest

võlausaldajate üldkoosolekut 04.06.2024 kell 11.15 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. Kui

A.-E. U. vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist

või aresti kuni 3 kuud.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas

pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude

sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

2 (7)

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse

pärast

õigeaegselt

esitatud

tunnustatud

nõuete

rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Algatada

A.-E.

U. (isikukood

xxxx)

kohustustest

vabastamise

menetlus.

Pankrotoimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Kersti Kägi,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste

täitmise üle järelevalve teostamises.

8. Võlgnik on kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

9. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 17. maiks (esimene

aruanne esitada 17.05.2025).

10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

11. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

12. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

13. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

14. Anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu- ja Tolliametile A.-E. U. (isikukood xxxx)

tuludeklaratsioonid.

15. Jätta menetluskulud võlgniku A.-E. U. kanda.

16. Rahuldada usaldusisiku tasu taotlus osaliselt ning määrata usaldusisiku Kersti Kägi tasu

suuruseks 1 305.00 eurot, millele lisandub käibemaks 287.10 eurot, s.o kokku 1 592.10 eurot.

17. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 820.00 eurot, millele lisandub

käibemaks 180.40 eurot, kokku 1 000.40 eurot. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb, s.o Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto xxxx AS-is

Xxxx).

18. Jätta usaldusisiku tasu summas 591.70 eurot (sh käibemaks) võlgniku kanda ja mõista

see võlgnikult usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb, s.o Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto xxxx AS-is Xxxx).

19. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse

tähtaegse esitamise nõudest.

3 (7)

Asjaolud ja menetluse käik

A.-E. U. (avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles palus enda

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohus võttis maksejõuetusavalduse 10.04.2024 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku

usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Kersti Kägi. Usaldusisik esitas 10.05.2024 kohtule

usaldusisiku aruande ning võlgniku vara- ja võlgade nimekirja. Usaldusisiku hinnangul tuleb

kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 15.05.2024 toimunud istungil ära. Võlgnik on usaldusisiku

aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu,

kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata

füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb

usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või

kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus

põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku

aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on kindlaks tehtud, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku aruandest nähtub, et

võlgnik on vallaline, tema ülalpidamisel on üks laps. Võlgniku sissetulekuks on riiklikud toetused.

Igakuist töötasu võlgnik hetkel ei oma, kuna tal on diagnoositud xxxx ja ta on osalise töövõimega.

Maksejõuetusavalduses ning kohtuistungil teatas võlgnik, et soovib leida osalise tööajaga tööd.

Aruande koostamise seisuga on A.-E. U.el usaldusisikule teadaolevat netovara 310.47 euro

väärtuses (pangakontodel olev raha), muu vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on teadaolevaid

kohustusi kokku vähemalt summas 25 778.07 eurot, seega ületavad kohustused vara vähemalt

25 467.60 euro võrra. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalused usaldusisikule

teadaolevalt puuduvad.

Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on usaldusisik seisukohal, et A.-E. U. on püsivalt

maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Usaldusisik leiab, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on mõtlematu käitumine kohustuste võtmisel ja nõuete tekitamisel arvestamata oma

võimalustega tekitatud nõudeid tasuda ning kohustusi täita. Seega on esialgsetel andmetel võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

Kohus loeb seega tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu, maksejõetus on püsiva iseloomuga ning

tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja

koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

4 (7)

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta

teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama,

et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra

vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule

täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta

pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Pankrotihaldur Kersti Kägi andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning

kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Kersti Kägi on

usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni

pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

Pankrotihaldur Kersti Kägi andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks.

Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, et Kersti Kägi täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid.

5 (7)

Kohus on seisukohal, et Kersti Kägi on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi

võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta

aasta aega. Kui pankrotimenetlus siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab

ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt

17.05.2025 (FIMS § 46 lg 3).

Kohtu selgitused:

−

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

−

Pankroti

väljakuulutamisel

müüb

pankrotihaldur

võlgnikule

kuuluva

vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS

§ 2).

−

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

−

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).

−

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

−

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).

−

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks

ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht.

Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise

halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu

ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot

kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse

§ 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg

6 (7)

9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri

tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast.

Usaldusisik palub tasuks määrata 2 030.00 eurot (arvestusega 14 tundi, tunnitasuga 145.00 eurot),

millele lisandub käibemaks 446.60 eurot, s.o kokku 2 476.60 eurot. Võlgnik usaldusisiku taotletava

tasu osas vastuväiteid ei esitanud.

Taotlusest nähtub, et usaldusisik on võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamise menetluses oma

ülesannete täitmiseks teostanud alljärgnevad toimingud: 1) Tutvumine usaldusisikule kohtu poolt

e-toimikus nähtavaks tehtud dokumentidega, tööaeg kokku – 0,5 tundi; 2) Järelepärimiste

koostamine Maksu- ja Tolliametile, Tervisekassale, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile,

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, krediidiasutustele (7 päringut) elektrimüügi ettevõttele

(7 päringut), sideteenuseid osutavatele ettevõtetele (7), liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele

(18), tarbimislaene väljastavatele äriühingutele (44), inkassoteenust osutavatele äriühingutele (34),

kohtutäitur N. M., kohtutäitur A. K., kohtutäitur T. A., kohtutäitur R. K., Kohtla-Järve Linnavalitsus

- tööaeg kokku 3 tundi; 3) Järelepärimise tulemusena saadud vastuste salvestamine, läbitöötamine

ja analüüs – 1 tundi; 4) Tulenevalt vastustest täpsustavate järelepärimiste koostamine, tööaeg kokku

– 1 tund; 5) Võlausaldajate esindajatega suhtlemine, nõuete täpsustamine, tööaeg kokku – 0,25

tundi; 6) Võlgnikuga suhtlemine e-kirjade ja telefonivestluse teel – 0,25 tundi; 7) Varanimekirja,

võlanimekirja ja usaldusisiku aruande koostamine, tööaeg kokku – 7 tundi; 8) Usaldusisiku toimiku

komplekteerimine, kohtule edastamine e-toimiku vahendusel kokku – 1 tund.

Kohus leiab, et usaldusisiku tasu taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et

usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse, kuid toimingute teostamise ajakulu

on ülepaisutatud. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu järelepärimiste koostamiseks on 1 tunni

ulatuses ning varanimekirja, võlanimekirja ja usaldusisiku aruande koostamiseks 4 tunni ulatuses.

Kohus leiab seega, et usaldusisiku põhjendatud ja mõistlik ajakulu maksejõuetusavalduse

läbivaatamisel on kokku 9 tundi. Lähtudes seega põhjendatud töötundidest ja usaldusisiku poolt

märgitud tunnihinnast (1 tund 145.00 eurot), on käesoleval juhul põhjendatud usaldusisiku tasu

kokku summas 1 305.00 eurot, millele lisandub käibemaks 287.10 eurot, s.o kokku 1 592.10 eurot.

Kohus leiab, et usaldusisiku tasu nimetatud summas kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku

huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas usaldusisiku tehtud töö mahu ja kutseoskustega ning

vastab PankrS § 23 lg 1-3.

Kohus peab vajalikuks märkida ka, et kohus on võlgniku pankrotti välja kuulutades lähtunud FiMS

§ 45 lg 1 ja 2, mille kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29

lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest

vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse. Praegusel juhul oleks ilma FiMS § 45 lg 1 ja 2

7 (7)

sätestatuta menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgnikul puudub realiseeritav vara

ning arestitav sissetulek.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid

võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks). 2024 aastal on kuupalga alammääraks 820.00 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 183 lg 2 kohaselt võib eesti pankrotivõlgnik taotleda

menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta

pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud

kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed,

osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku

ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta

pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu

kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti

väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest

vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. PankrS § 23 lg 51 kohaselt

käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja

kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Kohus kuulutab võlgniku pankroti ning algatab kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnikul ei

ole vara, mille arvelt oleks võimalik maksejõuetusavalduse kulusid katta. Tulenevalt eeltoodust

tuleb usaldusisiku tasu summas 820.00 eurot, millele lisandub käibemaks 180.40 eurot, kokku

1 000.40 eurot hüvitada riigi vahenditest. Ülejäänud ulatuses usaldusisiku tasu, s.o summas 591.70

eurot, tuleb jätta võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik