2-23-18349/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-23-18349

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Määruse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 16. mai 2024

Tsiviilasja number

2-23-18349

Tsiviilasi

Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu avaldus

A. K. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 KÜ

(registrikood 80280835, asukoht: Üleviste 13, 45107 Tapa),

lepinguline

esindaja:

Ülli

Kastepõld

(e-post:

ku.oiguskeskus@gmail.com);

Puudutatud isik: A. K. (isikukood xxxx, elukoht avalduses:

xxxx või xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja:

Rosangelika Thor (isikukood xxxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

25. märts 2024

Kohtuistungitel osalenud isikud

Avaldaja lepinguline esindaja Ülli Kastepõld;

Puudutatud isik A. K. ja tema lepinguline esindaja

Rosangelika Thor.

Resolutsioon

1. Jätta avaldus rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. (Puuduttaud isiku kasuks hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad).

3. Saata kohtumäärus menetlusosaliste teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul, arvates kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast.

1 (9)

2-23-18349

ASJAOLUD

1. 31. detsembril 2023 esitas Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 KÜ Viru Maakohtule avalduse A.

K. vastu perioodi jaanuar 2020 kuni detsember 2023 eest majandamiskulude võlgnevuse 4 213.05

eurot, viivise kuni 31.12.2023 summas 740.27 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja

majandamiskulude põhinõudelt tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste nõudes. Avalduse

kohaselt puudutatud isik on avaldajast korteriühistu liige. Puudutatud isikul on võlg avaldaja ees.

Avaldaja alustab võlgnevuse kujunemise ülevaadet korteriühistu asutamisest alates, kuna võlgnik

on varem avaldanud, et tema hinnangul tal võlgnevust ei ole. Tegelikkuses kui korteriühistu edastas

korteriomanikele esimesed arved 31. mail 2009, siis puudutatud isik tegi esimese makse avaldaja

pangakontole alles 19. septembril 2013. Sealtpeale on avaldajal õigus esmalt lugeda tasutuks

kogunenud viivised ja arvestada iga edasine laekumine vanima võlasoleva arve katteks, seeläbi on

puudutatud isikul käesoleva ajani võlgnevus pika arvestusperioodi eest.

2. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt arvestab avaldaja viivist kuni

31.12.2017 0.07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest

majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Kuni esimese makseni oli

avaldaja esitanud puudutatud isikule arveid alates 31.05.2009 kuni 31.07.2013 kogusummas 3

498.24 eurot, viiviseid oli kuni 18.09.2013 kogunenud kogusummas 1 844.94 eurot. Esimese makse

tegi puudutatud isik enda lapse kontolt 19.09.2013 summas 21.34 eurot. Seeläbi vähenes

sissenõutav viivis ja võlgnevuse jäägiks jäi 3 498.24 eurot põhivõlga ja 1 823.60 eurot viivisevõlga.

Perioodil 19.09 kuni 31.12 suurenes viivisevõlg põhinõudelt 3 498.24 eurot x 0.07% x 103 päeva =

252.22 eurot. Aastal 2013 maksis puudutatud isik avaldajale ajavahemikul 01.11.2013 kuni

19.12.2013 veel kokku 246.18 eurot, millega vähendas puudutatud isik viivisenõuet summas 246.18

eurot. Puudutatud isiku kohustused suurenesid aastal 2013 kogusummas 257.55 eurot, millele

lisandub viivis kogusummas 5.13 eurot. 31.12.2013 seisuga oli puudutatud isikul põhivõlgnevus 3

755.79 eurot ja viivisevõlgnevus 1 856.11 eurot.

3. Aastal 2014 maksis puudutatud isik avaldajale ajavahemikul 02.01.2014 kuni 30.12.2014

kogusummas 1 177.68 eurot, millega vähendas oma viivisenõuet. Puudutatud isiku kohustused

suurenesid aastal 2014: avaldaja esitas puudutatud isikule arveid summas 999.44 eurot ja nende

mittelaekumise tõttu arvestati viivist summas 142.02 eurot. Viivis varem, see on 31.12.2013

seisuga, tasumata arvetelt lisandus nõudele: 3 755.79 eurot x 0.07% x 365 päeva = 959.60 eurot.

31.12.2014 seisuga oli puudutatud isikul põhivõlgnevus 4 755.23 eurot ja viivisevõlgnevus 1

527.83 eurot.

4. Aastal 2015 maksis puudutatud isik avaldajale ajavahemikul 29.01.2015 kuni 24.12.2015 kokku

945 eurot, mis on arvestatud viiviste katteks. Puudutatud isiku kohustused suurenesid aastal 2015

põhinõudes 921.52 eurot ja viivise nõudes 129.66 eurot. Viivis varem, see on 31.12.2014 seisuga,

tasumata arvetelt lisandus nõudele: 4 755.23 eurot x 0.07% x 365 päeva = 1 214.96 eurot.

31.12.2015 seisuga oli puudutatud isikul põhivõlgnevus 5 676.75 eurot ja viivisevõlg 1 925.46

eurot.

5. Aastal 2016 maksis puudutatud isik ajavahemikul 16.01.2016 kuni 22.12.2016 kokku 1 270

eurot, mis on arvestatud kogunenud viiviste katteks. Puudutatud isiku kohustused suurenesid aastal

2016 põhinõudes summas 825.34 eurot ja viivise nõudes 132.04 eurot. Viivis varem, see on

31.12.2015 seisuga, tasumata arvetelt lisandus nõudele: 5 676.75 eurot x 0,07% x 365 päeva = 1

2 (9)

2-23-18349

450.41 eurot. 31.12.2016 seisuga oli puudutatud isikul põhivõlgnevus 6 613.72 eurot ja viivise võlg

2 237.90 eurot.

6. Aastal 2017 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1 160 eurot, mis on arvestatud kogunenud

viiviste katteks. Puudutatud isiku kohustused suurenesid aastal 2017 põhinõudes 1 255.51 eurot ja

viivise nõudes 147.27 eurot. Viivis varem, see on 31.12.2016 seisuga, tasumata arvetelt lisandus

nõudele: 6 613.72 eurot x 0.07% x 365 päeva = 1 689.81 eurot. 31.12.2017 seisuga oli puudutatud

isikul põhivõlgnevus 7 896.23 eurot ja viivise võlg 2 914.98 eurot.

7. Aastal 2018 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1 085 eurot, mis on arvestatud kogunenud

viiviste katteks. Puudutatud isiku kohustused suurenesid aastal 2018 põhinõudes summas 1 138.13

eurot ja viivise nõudes 39.69 eurot. Viivis varem, see on 31.12.2017 seisuga, tasumata arvetelt

lisandus nõudele: 7 869,23 eurot x 8% = 629.54 eurot. 31.12.2018 seisuga oli puudutatud isikul

põhivõlgnevus 9 007.36 eurot ja viivise võlg 2 499.20 eurot.

8. Aastal 2019 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1 285 eurot, mis on arvestatud kogunenud

viiviste katteks. Puudutatud isiku kohustused suurenesid aastal 2019 põhinõudes 1 176.88 euro

võrra ja viivise nõudes 42.37 eurot. Viivis varem, see on 31.12.2018 seisuga, tasumata arvetelt

lisandus nõudele: 9 007.36 eurot x 8% = 720.59 eurot. 31.12.2019 seisuga oli puudutatud isikul

põhivõlgnevus 10 184.24 eurot ja viivisevõlg 1 977.14 eurot.

9. Aastal 2020 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1 025 eurot, mis on arvestatud kogunenud

viiviste katteks. Puudutatud isiku kohustused suurenesid aastal 2020 põhinõudes 909.17 euro võrra

ja viivise nõudes 31.97 eurot. Viivis varem, see on 31.12.2019 seisuga, tasumata arvetelt lisandus

nõudele: 10 184,24 eurot x 8% = 814.74 eurot. 31.12.2020 seisuga oli puudutatud isikul

põhivõlgnevus 11 093.41 eurot ja viivisevõlg 1 798.84 eurot.

10. Aastal 2021 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1 527,29 eurot, mis on arvestatud

kogunenud viiviste katteks. Puudutatud isiku kohustused suurenesid aastal 2021 põhinõudes 1

034.06 euro võrra ja viivise nõudes 35.36 eurot. Viivis varem, see on 31.12.2020 seisuga, tasumata

arvetelt lisandus nõudele: 11 093,41 eurot x 8% = 887.47 eurot. 31.12.2021 seisuga oli puudutatud

isikul põhivõlgnevus 12 127.47 eurot ja viivise võlg 1 194.51 eurot.

11. Aastal 2022 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1 471 eurot, mis on arvestatud kogunenud

viiviste katteks summas 1 194.51 eurot ja kõige vanemate võlas olevate arvete kattes summas

276.49 (makstud periood mai 2009 kuni november 2009, viimane osaliselt). Puudutatud isiku

kohustused suurenesid aastal 2022 põhinõudes 1 159.59 euro võrra ja viivise nõudes 37.05 euro

võrra. Viivis varem, see on 31.12.2021 seisuga, tasumata arvetelt lisandus nõudele: 12 127.47 eurot

x 8% = 970.20 eurot. 31.12.2022 seisuga oli puudutatud isikul põhivõlgnevus 13 010.57 eurot ja

viivise võlg 1 007.25 eurot.

12. Aastal 2023 on maksnud puudutatud isik avaldajale kokku 1 201.38 eurot, mis on arvestatud

kogunenud viiviste katteks summas 1 007.25 eurot ja kõige vanemate võlas olevate arvete kattes

summas 194.13 eurot (makstud periood november 2009 kuni jaanuar 2010, viimane osaliselt).

Puudutatud isiku kohustused suurenesid aastal 2023 põhinõudes 1 110.12 euro võrra ja viivise

nõudes 57.79 eurot. Viivis varem, see on 31.12.2021 seisuga, tasumata arvetelt lisandus nõudele:

(13 010.57 eurot x 181 päeva x 10,5%/365) + (13 010.57 eurot x 184 päeva x 12%/365) = 1 464.49

3 (9)

2-23-18349

eurot. 31.12.2023, see on avalduse esitamise päeva seisuga, oli puudutatud isikul põhivõlgnevus

13 926.56 eurot ja viivisevõlg 1 522.29 eurot.

13. Avaldaja on toonud puudutatud isikuga arveldamised välja korteriühistu algusest alates, sest

puudutatud isik on leidnud, et ta on maksnud korteriühistule isegi rohkem kui talle arveid on

esitatud. Tegelikkuses ei ole aga puudutatud isik põhivõlgnevuse likvideerimiseni praktiliselt

jõudnudki.

14. Käesoleva avaldusega soovib avaldaja puudutatud isikult 2020.; 2021.; 2022. ja 2023. aastal

esitatud majandamiskulude arvete tasumist ning nende arvete võlgnevuse tõttu kogunenud viiviste

tasumist. 2020. aastal esitas avaldaja puudutatud isikule arveid majandamiskulude eest summas

909.17 eurot, 2021. aastal summas 1 034.06 eurot, 2022. aastal summas 1 159.59 eurot ja 2023.

aastal summas 1 110.12 eurot. Kokku on avaldaja põhinõue seega 4 212.94 eurot. Avaldaja

viivisenõue on 740.27 eurot, kokku 4 953.21 eurot. Avaldajal on puudutatud isiku vastu ka võla

sissenõudmiskulu nõue summas 50 eurot.

15. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista perioodi jaanuar 2020 kuni detsember 2023 eest

majandamiskulude võlgnevus 4 213.05 eurot, viivis kuni 31.12.2023 summas 740.27 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis põhinõudelt 4 213.05 eurolt alates 01.01.2024

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 esimeses lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUS

16. 21.01.2024 esitatud vastuses leiab puudutatud isik, et avaldaja on esitanud kohtule valeandmeid

ja võltsitud dokumente.

17. Avalduse punktis 3.7 väidab avaldaja, et 31.12.2023 seisuga oli põhivõlgnevus summas 3

755.59 eurot ja viivisevõlgnevus summas 1 856.11 eurot. See ei ole õige; seisuga 31.12.2013 oli

põhivõlgnevus 4 980 eurot, 31.10.2013 seisuga oli 5 000 eurot, 30.11.2013 seisuga 4 990 eurot.

Avalduse punktis 3.10 väidab avaldaja, et 31.12.2014 seisuga oli võlgnevus summas 4 755.23 eurot

ja viivised summas 1 527.83 eurot. See ei ole õige. Seisuga 31.12.2014 oli võlg 4 792.92 eurot ja

viiviseid ei olnud. Avalduse punktis 3.13 väidab avaldaja, et viivised olid summas 1 214.96 eurot.

See ei ole õige, viivised ei olnud. Punktis 3.14 toob avaldaja välja, et põhivõlgnevus oli seisuga

31.12.2015 summas 5 676.75 eurot ja viivise võlgnevus summas 1 925.46 eurot. See ei ole õige –

seisuga 31.11.2015 oli võlgnevus summas 4 731.13 eurot, viivised puuduvad. Punktis 3.18 on

kirjas, et seisuga 31.12.2015 oli viivised summas 1 450.41 eurot. See ei ole õige. Punkti 3.19

kohaselt seisuga 31.12.2016 põhivõlgnevus oli summas 6 613.72 eurot ja viivised summas 2 237.90

eurot. See ei ole õige – seisuga 30.10.2016 võlg oli 4 574.75 eurot. Seisuga 30.04.2017 oli

võlgnevus 4 459.14 eurot.

18. Perioodil 2009-2023 ei arvestanud avaldaja kordagi viiviseid. 31.01.2014 oli võlgnevus 4 980

eurot, 30.09.2016 4 556 eurot, 31.12.2020 3 881.24 eurot. Puudutatud isik tasus korteri

kommunaalmaksed ettemaksuga ja võla maksis osadena. 2014, 2016 ja 2020 on näha, et võlg

vähenes proportsionaalselt maksetega. Igakuised maksed korteriühistule arvestati kõigepealt

igakuiste arvete katteks, seejärel võlgnevuse katteks. Viivised ei arvestatud.

19. Puudutatud isik ei tunnista talle esitatud nõudeid. TsÜS § 157 lg 4 alusel ei saa korteriühistu

nõuda võlgnevust perioodil enne 31.12.2020.

4 (9)

2-23-18349

AVALDAJA VASTUS

20. 15.02.2024 vastuses leiab avaldaja, et puudutatud isik ei ole oma vastuses toonud esile ühtegi

konkreetset asjaolu, mida ta ei tunnista. Kohtule esitatud arved on avaldaja igakuiselt esitanud

puudutatud isikule ja need arved on esitatud ka kohtule.

21. Kui varasemastes läbirääkimistes ja nõuetes puudutatud isikuga on olnud avaldaja nõus

loobuma viivisenõudest, siis olles kohustatud puudutatud isiku vastuseisu tõttu tooma kohtu ette 15

aasta kohta majandamiskulude võlgnevuse kujunemise arvutuskäigu, on avaldajal õigus nõuda ka

viivist maksimaalses määras. Avaldajal on õigus nõuda viivist ning arvestada kõik laekumised

esmalt viivise ja siis põhivõla katteks ja seda õigust ei tee olematuks arvetel viivisesumma või selle

puudumine. Avaldaja nõuab puudutatud isikult seadusjärgse viivise tasumist ja see, et viivist ei ole

nõutud jooksva arveldamise käigus, ei võta avaldajalt seda õigust praegu kui puudutatud isik ei

täida enda rahalisi kohustusi avaldaja ees ning on esitanud vastuväite ka õigustatud põhinõudele.

KOHTUISTUNG

22. 25.03.2024 toimunud kohtuistungil tõi avaldaja esindaja välja, et võlgniku maksmised jäävad

kõik uude aega. Ta ei maksnud ühtegi KÜ arvet esimesel 4-5 aastal ja sealt hakkas võlgnevus

koguma. On olemas konto väljavõtted, mis lähevad kokku võlgniku esitatud pangakonto

väljavõtetega. Võlgniku konto kajastab pigem vähesemaid maksmisi. Avaldaja on nõus põhinõudest

alla tulema, ehk 2 500 eurot ja ositi maksmisega. Kui võlgnik leiab, et esitatud nõudest mingi osa on

aegunud, siis ta peaks olema enda avalduses konkreetsem.

23. Puudutatud isik ei ole kokkuleppega nõus. 31.01.2022 oli võlg 3 857.15 eurot. 31.12.2023

põhivõlg 3 100 eurot. Põhivõlg on vana ja võlgnevus moodustas enne 2013.a. Alates 2013.a enam

võlga ei olnud. Võlgnevus tuleb kustutada TsÜS § 154 alusel. Arved sai makstud iga kuu, avaldaja

tegi nii, nagu oleks vaid vanad arved makstud. Avalduses esitatud arved ei ole õiged, võlg on iga

kuu vähenenud.

AVALDAJA SEISUKOHT

24. 05.04.2024 esitatud seisukohas leiab avaldaja, et puudutatud isik ei ole endiselt esitanud

konkreetseid vastuväiteid ning avaldas ka kohtuistungil üldsõnalisi seisukohti. Avaldaja on esitanud

puudutatud isikule majandamiskulude arveid alates korteriühistu asutamisest aastal 2009, ent

puudutatud isik tegi esimese makse korteriühistule alles aastal 2013. Esimese makse tegemise ajaks

oli kogunenud märkimisväärne võlgnevus, mis ei olnud aegunud. Puudutatud isik hakkas tegema

avaldajale makseid ja avaldaja arvestas iga makse ulatuses tasutuks vanima võlas olnud kohustuse.

Puudutatud isik ei ole kordagi pöördunud avaldaja poole läbirääkimiste sooviga, et leppida kokku

nõude osalises aegumises. Avaldajale ei ole selge, millises osas puudutatud isik palub kohtul

aegumist kohaldada.

25. Kuna kohtu ette on toodud nõude kujunemine alates aastast 2009, on see olnud avaldajale väga

ajamahukas tegevus. Nõude selline esitamine on olnud möödapääsmatult vajalik, kuna puudutatud

isik on varasemalt esitanud vastuväite maksekäsu kiirmenetluses. Sedavõrd mahuka nõude juures ei

saa puudutatud isik eeldada, et avaldaja hakkaks nuputama, millise makse tasumist on avaldaja

arvestanud puudutatud isiku hinnangul ebaõigesti varasemate kohustuste katteks, ning seejärel

analüüsima, kas on õigustatud kohaldada mingile osale nõudest aegumist.

5 (9)

2-23-18349

26. Kohtuistungil ütles puudutatud isik, et tunnistab põhivõlgnevust 31.01.2022 seisuga summas 3

857.15 eurot. Seega suuremas osas võlgnik nõuet siiski ka tunnistab ja jääb mõistetamatuks, miks

ei olnud ta nõus antud asjas sõlmima kompromissi.

27. Võttes arvesse, et puudutatud isik on tunnistanud põhivõlgnevust 31.01.2022 seisuga summas 3

857.15 eurot, on puudutatud isik tehniliselt tunnistanud kohtuistungil põhinõuet summas 4 340.37

eurot ja viivisenõuet 32.26 eurot. Viivisenõude kohta märgib avaldaja, et viivisenõude kajastamine

või mittekajastamine igakuistel arvetel ei võta avaldaja õigust nõuda viivist seaduse ettenähtud

määras (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-43-13, p 15).

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

28. 19.04.2024 esitatud seisukohas ei nõustu puudutatud isik võlgnevusega summas 3 857.15 eurot.

Ka kohtuistungil ta võlga ei tunnistanud, vaid vastas kohtuniku küsimusele võla suuruse kohta

konkreetsetel kuupäevadel arvete kviitungi järgi. Sellest tulenevalt ei ole puudutatud isik nõus ka

võlgnevusega summas 4 340.37 eurot ja viivisega 32.26 eurot. Puudutatud isiku seisukohalt on nõue

aegunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

29. Kohus tutvunud avalduse, puudutatud isiku vastusega avaldusele ja menetlusosaliste

seisukohtadega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja raames esitatud

tõendeid kogumis, leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

30. Avalduse juurde lisatud kinnistusregistri elektroonilisest andmebaasist saadud tõendi kohaselt

A. K. (edaspidi puudutatud isik 1 või võlgnik) on korteriomandi Xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx,

omanik. Omandiõigus korterile on tekkinud 21.04.2006 (dtl 25-26). Elumajas Üleviste 13, Tapa, on

moodustatud Tapa vald, Tapa linn, Üleviste 13 korteriühistu (edaspidi avaldaja), kes hooldab ja

haldab elamu. Menetlusosalistel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle (dtl 24).

31. Avalduse kohaselt puudutatud isik ei ole korteriomaniku kohustusi täitnud, tal on tekkinud

võlgnevus, millele avaldaja on arvestanud viivised. Võlgniku põhivastuväited on, et avaldaja ei ole

viivist nõudnud, võlgnikul ei ole viivisevõlgnevust tekkinud, avaldaja nõuded on aegunud ja

võlgnik on tasunud kohustused ette.

32. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 475 lg 1 p 13 kohaselt korteriomandi ja kaasomandi

asjad on hagita asjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 tulenevalt kohus lahendab hagita menetluses

korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi

eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning

korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi-

ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

33. TsMS § 477 lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuigi käesoleva vaidluse näol on tegemist hagita asjaga,

siis vaidluse olemust, s.o võlgnevuse väljamõistmist, arvestades kohalduvad menetlusele

hagimenetluse sätted ja menetlusosalised peavad tulenevalt TsMS § 230 lg 1 tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited.

6 (9)

2-23-18349

34. Avalduse kohaselt ajavahemikus 31.05.2009 kuni 31.07.2013 tekkis võlgnikul võlgnevus 3

498.24 eurot. Võlgnik kinnitab 21.01.2024 esitatud seisukohas, et seisuga 31.12.2013 oli tal

tekkinud põhivõlgnevus 4 980 eurot. Sellega on tuvastatud, et tegelikult võlgnik ei ole selles

ajavahemikus korteriomaniku kohustusi üldse täitnud.

35. Samas käesolevas vaidluses nõuab avaldaja võlgnikult korteriomaniku kohustuste täitmist,

millised on tekkinud ajavahemikus 01.01.2020 kuni 31.12.2023. Alates 01.01.2018 kehtiva

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma

korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi samas seaduses sätestatud ulatuses

korteriühistu kaudu. Avaldaja alates 18.03.2009 kehtiva põhikirja punkti 16 alapunkti 2 kohaselt

ühistu liige on kohustatud tasuma makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja tähtajal.

Puudutatud isikul ei ole vaidlust korteriühistu poolt temale arvestatud maksete suuruse ja

puudutatud isikul avaldaja eest kohustuste tekkimise üle. Puudutatud väidab, et ta on avaldajale

perioodi 01.01.2020 kuni 31.12.2023 eest tasunud suuremas summas kui avaldaja on arvestanud.

36. Kuna avaldaja on võlgnikule igakuiselt esitatud arved, siis kohustuste tasumised on toimunud

arve alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 järgi kokkulepitud tasu maksmise

nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue

muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta

lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega avaldaja 2020.a nõuded muutusid

sissenõutavaks alates 01.01.2021 ja menetluses esitatud avaldaja põhinõuded ei olnud võlgniku

vastu kohtule avalduse esitamise ajaks (31.12.2023) aegunud.

37. Avaldaja on esitanud arved ja võlgnik on neid tasunud järgmistes summades (dtl 585-596, 402-

437, 115-121, 448, 449, 491, 560-561)

2020

2021

2022

2023

arvest / tasutud arvest / tasutud arvest / tasutud arvest / tasutud

Jaanuar

116.17 140 111.95 130 136.99 180 162.70 170

Veebruar 99.09 130 142.03 150.55 114.96 180 163.00 175

Märts 98.43 120 109.54 180.04 111.69 155 131.15 60

Aprill 88.05 80 99.79 146.10 102.20 119 112.57 140

Mai 69.58 70 56.66 104 78.24 140 70.50 112.57

Juuni 38.58 60 38.67 96.60 38.70 120 42.31 70.50

Juuli 38.59 60 38.41 115 38.74 80 41.45 43.50

August 38.66 70 38.60 100 38.83 80 41.51 41.50

September 53.17 60 70.86 80 85.36 80 57.39 41.82

Oktoober 74.75 50 88.61 110 105.14 125 132.40 57.39

November 87.28 85 102.62 120 142.15 20 155.15 134

Detsember 106.82 100 136.63 148 166.59 192 167.87

155.15

Kokku 909.17 1025 1034.37 1480.29 1159.59 1471 1278

1204.43

38. Eeltooduga on kohus tuvastanud, et 2020-2023. aastatel on avaldaja esitanud võlgnikule arveid

kokku summas 4 381.13 eurot (909.17 + 1 034.37 + 1 159.59 + 1 278). Samal perioodil on võlgnik

7 (9)

2-23-18349

tasunud avaldajale kokku 5 180.72 eurot (1 025 +1 480.29 + 1 471 + 1 204.43), s.o 799.59 eurot

arvestatust enam.

39. Kohtumääruse punktis 37 toodud summade aluseks olevad arved ei sisalda viivist, st avaldaja

kuni 31.12.2023 arvetele lisaks arve numbrile, selle tasumise kuupäevale on küll märkinud viivise

määra, 2020.a, 2021.a ja 2022.a 0,05% päevas, 2023.a kuni juunikuuni määra 0,5% päevas ja

juulist detsembrikuuni määra 0,03% päevas, kuid ei ole viivise summat arvetele lisanud ja

võlgnikult koos arvetel toodud põhisummadega viivise tasumist nõudnud. Viivisega seoses peab

kohus vajalikuks märkida, et arvetele märgitud viivise määr 0.05% tähendab 18.25% põhinõudelt

aastas ja 0,03% 10,95% põhinõudelt aastas. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab

majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Käesolevas paragrahvis sätestatust teistsuguse viivise

määra võib ette näha vaid eriomandi kokkuleppes. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Eesti Panga poolt avaldatud võlasuhete intressimäärade kohaselt oli intressimäärad 01.01.2020 kuni

31.12.2022 0,00%, alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2,50%, alates 01.07.2023 kuni 31.12.2023

4,00% ja alates 01.01.2024 4,50% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Seega

kohased viivise määrad oleksid kuni 31.12.2022 8% aastas, kuni 30.06.2023 10,50% aastas, kuni

31.12.2023 12% aastas.

40. Avalduses on toodud, et kuni 31.12.2017 nõuab ta viivise tasumist kuni selle ajani kehtinud

korteriühistuseaduse § 7 lg 4 alusel määraga 0.07%. Kohus ei nõustu avaldajaga tema poolt

tagantjärgi puudutatud isikule viivise arvestamisega, võlgniku tasutud summade arvelt tagantjärgi

esimeses järjekorras viiviste katteks tasutuks lugemisega ja võlgniku põhivõlgnevuse

ümberarvestamisega. Kohus leiab, et avaldaja põhinõuded võlgniku vastu, millised on tekkinud

enne 01.01.2020.a, on aegunud tulenevalt TsÜS § 147 lg 3. Võlgnik on menetluses korduvalt

rõhutanud, et avaldaja nõuded on aegunud. Varasemate, käesolevas menetluses esitamata

põhinõuete, aegumise tõttu on aegunud ka nendelt nõuetelt arvestatud viivised.

41. TsÜS § 138 lg 1 järgi õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et

õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte kujutab ennast

õiguste kohaldamisel ja kujundamisel toimivat üldpõhimõtet. Hea usu põhimõtte all mõistetakse

üldjuhul käitumisstandardit, mis on aluseks õiguste tekkimisel. Korteriomanike huvides tegutseva

korteriühistu poolt hea usu ja mõistuslikkuse põhimõttest lähtumine tähendab seda, et kortermaja

majandamisel tuleb alati kaaluda korteriomanikust võlgniku ja ka teiste korteriomanike õigustatud

huvid ja võimalikult kiiresti astuda ette sammud võlgnikult võlgnevuse nõudmiseks. Vajadusel

tuleb selleks esitada ka kohtule avaldused võlgnevuste väljamõistmiseks. Olukorras, kus avaldaja

nõuab võlgnikult muu hulgas ka avaldaja pikaajalise tegevusetuse tõttu arvestatud viiviste tasumist,

siis ei ole avaldaja käitumine hea usu põhimõttega kooskõlas.

42. Lisaks maakohtu arvates avaldaja poolt tagantjärgi viiviste arvestamist ja sellest tingituna

tekkinud võlgnevuse vahe (avalduses kokku 4 953.21 eurot) arvestades, mis on suurem kui

võlgnikule 4 aasta eest kokku arvestatud summa 4 381.13 eurot, ei ole avaldaja käitumine ka

mõistuslikkuse põhimõttega kooskõlas. Korteriomanike suhtes mõistlikult käituva korteriühistuna

oleks pidanud avaldaja esitama arved igakuiselt koos igakuiselt arvestatud viivisega, st lisama ka

jooksvatele arvetele viivise summad juurde.

8 (9)

2-23-18349

43. Kohus ei nõustu avaldajaga temal on VÕS § 88 lg 8 alusel esimeses järjekorras võlgnikult

viivise tasumise õiguse tekkimise kohta. Viidatud sätte järgi, kui võlgnik peab lisaks rahalisele

põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste,

seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Avaldaja on ise

esitanud igakuiselt võlgnikule arved ja oli teadlik võlgniku poolt kohustuste täitmata jätmisest.

Avaldaja ei ole varem esitanud kohtule võlgniku vastu nõudeid aegumata kohustuste

väljamõistmiseks. Ta on võlgniku poolt tasutud summade osaliselt viiviste katteks arvestamisega

asunud seisukohale, et võlgnikul on tekkinud aegumata põhivõlgnevused. Riigikohus on lahendi 3-

2-1-128-14 punktis 11 korranud varasema seisukoha, et aegumistähtaja kestel nõude

maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks

pikemaajalisele nõude sissenõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel asjaoludel. Eelkõige peaks

selliseks erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule

mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud. Käesolevas menetluses esitatu alusel ei ole

võimalk järeldada, et avaldaja on viivise nõude esitanud enne võlgnikul tekkinud põhivõlgnevuste

aegumist. Ka sellepärast loeb kohus, et avaldaja käitumine, kus ta ühepoolselt ja pika aja jooksul

arvestab korteriomaniku poolt tasutud summad viiviste katteks ilma perioodiliste põhivõlgnevuste

väljamõistmist nõudmata, on hea usu põhimõttega vastuolus, sest ta üritab sellega võlgnikult

põhivõlgnevuste aegumise vastuväite esitamise õigus ära võtta, väites, et põhivõlgnevused on

tekkinud tasutud summade osaliselt viiviste katteks arvestamise tõttu. Sellepärast kohus jätab

avalduse rahuldamata

44. Eelmises punktis toodule lisaks peab kohus vajalikuks märkida ka seda, et avaldajal ei ole

mõistlikku põhjendust, miks ta võlgnikul tekkinud kohustuste väljatoomiseks sellise keerulise ja

mahuka arvestuse valib ja miks võlgnevuse kujunemise tõendamiseks alates 2009.a väljastatud

arveid esitab. Avaldaja ei ole isik, kes võlgniku kohustustest alles enne avalduse esitamist teada sai

või kellel varem puudus võimalus võlgniku vastu kohtule perioodiliselt nõudeid esitada.

Menetluskulud

45. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus jätab avalduse rahuldamata, siis jätab kohus kõik

menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud siku kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

46. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §-de 463, 465, 660

lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2025 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

9 (9)

2-23-18349

1. Jätta Viru Maakohtu 16. mai 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-18349 muutmata, arvestades ka

ringkonnakohtu määruse põhjendusi.

2. Jätta Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetluse kulud Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

16.05.2024 kohtumäärus 2-23-18349 jõustus 23.04.2025 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Lea Herne

referent

10 (9)