3-24-428/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

17.05.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-428

Haldusasi

MM kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes seoses terviseandmetega tutvumise

võimaldamise ja terviseandmete levitamisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

MM määruskaebus Tartu Halduskohtu 29.04.2024. a

määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – MM

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata taotlus menetleda käesolevat määruskaebust kaebaja kaebusest

lähtuvalt ja täita kõik kaebuses esitatud taotlused.

2. Tagastada määruskaebus osas, milles vaidlustatakse Tartu Halduskohtu 29.04.2024. a

määruse resolutsiooni punkti 1.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.04.2024. a määruse

resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on Viru Vangla kinnipeetav MM kaebus, milles kaebaja

nõuab Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist seoses tema terviseandmetega tutvumise

võimaldamise ja terviseandmete levitamisega. Kaebaja heidab Viru Vanglale ette ka seda, et

kuigi ta paikneb Viru Vanglas, on tema terviseandmetega tutvunud isikud, kes töötavad

Tallinna Vanglas ning Viru Vangla ei tee midagi selle takistamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 29.04.2024. a määruse resolutsiooni p-ga 2 M. M. kaebuse

osaliselt ehk Tallinna Vangla tervishoiutöötajate poolt kaebaja terviseandmetega tutvumisega

tekitatud kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata ning resolutsiooni p-ga 3 kaebuse muutmise

taotluse rahuldamata.

2.1. Määruse kohaselt sätestab HKMS § 151 lg 1 p 1, et kohus jätab määrusega kaebuse läbi

vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 1 sätestatud

asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast. HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tuleneb, et kinni peetav

isik peab enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku

kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on

kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et

kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS)

sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kuigi kaebaja esitas kohtueelses

menetluses kahjunõude ka seoses sellega, et Tallinna Vangla tervishoiutöötajad tutvusid ilma

tema nõusolekuta tema terviseandmetega, siis esitas kaebaja kahjunõude valele vanglale ja

kaebajal on kohtueelne menetlus seetõttu nõuetekohaselt läbimata. Kohtu hinnangul ei saa

Viru Vanglale praeguses olukorras ette heita seda, et Viru Vangla ei edastanud vastavas osas

kaebaja kahjunõuet Tallinna Vanglale menetlemiseks (vt haldusmenetluse seaduse § 15 lg 4),

sest kaebaja sõnastas kohtueelses menetluses oma nõude Viru Vangla vastu, märkides, et Viru

Vangla ei ole midagi ette võtnud selleks, et takistada suvalistel isikutel tema terviseandmete

vaatamist (vt kaebaja kahjunõude täiendus nr 6-16/138-2, p 1). Tallinna Vangla 27.03.2024. a

vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole Tallinna Vanglale kahjunõuet seoses

tervishoiutöötajate tegevusega esitanud. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajal on

läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõude osas, mis puudutab Tallinna

Vangla tervishoiutöötajate tegevust kaebaja terviseandmetega tutvumisel, ning kaebus ei ole

selles osas kohtus lubatav. Kohus peab põhjendatuks jätta kaebus eelviidatud osas HKMS §

151 lg 1 p-le 1 ja § 121 lg 1 p-le 4 tuginedes läbi vaatamata. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta

kaebuse läbi vaatamata jätmine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda

uuesti halduskohtusse.

2.2. Kaebaja on kohtueelses menetluses nõudnud Viru Vanglalt hüvitist seoses sellega, et

vangla jurist kopeerib tema terviseandmeid haldusasjade toimikutesse ja selliselt pääsevad

ilma kaebaja nõusolekuta tema terviseandmetele hiljem ligi ka kontaktisikud ja üksuse juht.

Sellisel alusel esitatud hüvitamisnõue tuleb lugeda kohtu menetluses olevaks, sest kaebaja

palus enda kaebust menetleda lähtudes vanglale esitatud kahjunõudest ja selle täiendusest

(vt 18.11.2023. a kaebuse p 8). Kohtule 14.02.2024 esitatud kahjunõude täpsustuse p-s 2.1

toob kaebaja kahjunõude alusena lisaks välja, et Viru Vangla meditsiinitöötajad levitavad

kaebaja nõusolekuta tema terviseandmeid, andes neid juristile. Kaebaja märgib, et

meditsiinitöötajad koostavad tõendeid, mis saadetakse üksuse e-mailile ja mida näevad kõik

valvurid, kontaktisikud ja üksuse juht. Ühtlasi viitab kaebaja sellele, et nakkushaiguse korral

kleebitakse kambri uksele silt isolatsiooni kohta ning ka see on terviseandmete sihilik

levitamine. Kohus leiab, et kaebaja on 14.02.2024. a vastuses lisaks kahjunõude

täpsustamisele laiendanud ka kahjunõude alust. Tegemist on seega kaebuse muutmise

sooviga, sest varasemalt ei ole kaebaja nõudnud vanglalt hüvitist seoses meditsiiniosakonna

tegevusega või sellega, et kambritele kleebitakse silt isolatsiooni kohta ning sellist

hüvitamisnõuet ei ole käesolevas asjas ka menetlusse võetud. Tegemist on uute asjaoludega,

millele viidates kaebaja hüvitist nõuab. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse

nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste

esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi

saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt

lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise

ajal. Kohus ei pea kaebaja 14.02.2024. a avalduse alusel kaebuse muutmist võimalikuks,

sest kaebaja ei ole avalduse p-is 2.1 kirjeldatud asjaoludel hüvitise nõudmisel läbinud

eelnevalt kohustuslikku kohtueelset menetlust (VangS § 11 lg 8). Eeltoodut arvestades leiab

kohus, et vaidluse eseme laiendamine sellise nõudega, mille osas esineb kaebuse tagastamise

alus (HKMS § 121 lg 1 p 4), ei ole lubatav. Kohus jätab seega kaebaja taotluse kaebuse

muutmiseks rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 14.05.2024 määruskaebuse ja 16.05.2024 täiendava seisukoha,

vaidlustades määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt Tartu Halduskohtu 29.04.2024. a

määruse resolutsiooni punkte 1-3. Kaebaja leiab, et halduskohus eiras kaebaja põhiväiteid ja

faktilisi asjaolusid, kohaldas valesti seadust ja kohtupraktikat ning jättis kaebaja kaebuse

sisuliselt menetlemata. Haldusasja nr 3-21-2726 menetlus (millest käesolev menetlus eraldati)

käib juba 3 aastat ja kaebajal ei ole võimalik enam kahju hüvitamise taotlusega Tallinna

Vangla poole pöörduda, sest tähtaeg on möödas. Kohus venitas 3 aastat sihilikult menetlust,

et siis otsida mingi põhjus, miks asja mitte menetleda. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla

ja Justiitsministeerium on õiged vastustajad. Kui kohtule tundus, et kaebaja muutis oma

kaebuse nõuet, siis tulnuks menetleda kaebust esialgsest nõudest lähtuvalt. Viru Vangla

kinnitas oma 28.02.2024. a vastuses nr 1-8/24/1777-13, punktis 1 (haldusasi nr 3-22-2297,

Dokumendi nr: 3-22-2297/31), et: "...Viru Vangla haldusosakonna juhataja esindab

tervishoiuvaidlustes justiitsministri määruse „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ §

111 lg 1 p 8 ja § 171 lg 5 alusel kõiki vanglaid vanglateülese õigusteenuse osutamisel,

allakirjutanule on volituse (lisatud) andnud haldusosakonna juhataja." Seoses eelnevaga

kinnitab ka vastustaja, et kaebaja esitas oma kahjunõude õige vastustaja vastu. Määruskaebuse

esitaja palub menetleda käesolevat määruskaebust kaebaja kaebusest lähtuvalt ja täita kõik

selles esitatud taotlused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tulenevalt HKMS § 203 lg-st 1 võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi

lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. MM vaidlustas esitatud

määruskaebusega selle sisust tulenevalt ka halduskohtu määruse resolutsiooni p 1, millega

halduskohus asendas asjas vastustaja osas, milles kaebaja taotleb hüvitist seoses sellega, et

Tallinna Vangla tervishoiutöötajad tutvusid ilma kaebaja nõusolekuta tema terviseandmetega

ning luges viidatud osas Viru Vangla asemel õigeks vastustajaks Tallinna Vangla. Vastustaja

asendamist reguleerib HKMS § 18 ja see säte ei näe ette õigust vaidlustada määruskaebusega

halduskohtu määrust, millega halduskohus vastustaja asendab. Sellekohane halduskohtu

määrus ei takista ka asja edasist menetlust. Seetõttu ei ole Tartu Halduskohtu 29.04.2024. a

määruse resolutsiooni p 1 vaidlustamine määruskaebuse esitamisega ringkonnakohtule

lubatud. Määruskaebus tuleb nimetatud osas tagastada vastavalt HKMS § 203 lg-le 1 ja § 187

lg 3 p-le 6. Sel põhjusel ei käsitle ringkonnakohus oma määruses sisuliselt neid

määruskaebuse vastuväiteid ja põhjendusi, mis puudutavad vastustaja asendamist, õiget

vastustajat jms.

5. Kaebaja taotles menetleda käesolevat määruskaebust kaebusest lähtuvalt ja täita kõik selles

esitatud taotlused. Ringkonnakohus jätab selle taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

Nimetatud taotluse osas ei esine kõrvaldatavaid puudusi, kuna kaebajal puudub õiguslik alus

nõuda määruskaebuse menetlemist lähtuvalt tema poolt halduskohtule esitatud kaebusest ja

täita määruskaebemenetluses kõik kaebuses esitatud taotlused.

6. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse

rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 29.04.2024. a määruse tühistamiseks selle resolutsiooni

p-de 2 ja 3 osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse sellekohaste põhjendustega ja

ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud

väidete osas märgib ringkonnakohus järgmist.

Halduskohus on 29.04.2024. a määruses õigesti märkinud, et kaebaja hüvitamiskaebusele, mis

puudutab Tallinna Vangla tervishoiutöötajate väidetavat tutvumist ilma kaebaja nõusolekuta

tema terviseandmetega, kohaldub VangS § 1¹ lg-st 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus

ning selle läbimata jätmise korral ei ole kaebus HKMS § 47 lg 1 kohaselt lubatav ja tuleb

HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu määruse vastavate põhjendustega. Esitatud määruskaebusest ei nähtu ühtegi

sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes

teistsugusele seisukohale. Samuti ei nähtu määruskaebusest selliseid põhjendusi, mis

lükkaksid ümber halduskohtu seisukoha selle kohta, et kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks

tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebaja ei ole sellise nõudega seonduva hüvitise nõudmisel

läbinud eelnevalt kohustuslikku kohtueelset menetlust (VangS § 11 lg 8) ja vaidluse eseme

laiendamine nõudega, mille osas esineb kaebuse tagastamise alus (HKMS § 121 lg 1 p 4), ei

ole lubatav.

7. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.04.2024.

a määrus resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/