2-21-128698/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.05.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-128698

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi M M vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1125,64 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: S R (e-post xxx);

Kostja: M M (isikukood xxx, e-post: xxx)

Asja läbivaatamine Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt M M hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 762,55 eurot,

intress 37,98 eurot, sissenõudmiskulud 15,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

summas 97,86 eurot.

3. Mõista kostjalt M M hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis alates 18.05.2024 kuni

põhinõude summas 762,55 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud 82% ulatuses kostja M M kanda ja 18% ulatuses hageja OÜ Aktiva

Finants kanda.

5. Mõista kostjalt M M hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud summas

524,8 eurot.

6. Mõista kostjalt M M väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

2 / 7

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 405 lg 10).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevus 762,55 eurot, intress 37,98 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 762,55 eurot ja alates 11.01.2022 kuni põhinõude summas 762,55 eurot täitmiseni

viivised VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Hagi aluses olevate asjaolude kohaselt xxx OÜ ja kostja sõlmisid 04.05.2020 Laenulepingu nr.

xxx, mille alusel sai kostja sai laenu. Kostja kohustus tagastama xxx OÜ-le laenu vastavalt lepingus

kokku lepitud maksegraafikule. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud,

saatis xxx OÜ kostjale 31.03.2021 Teate laenulepingu nr xxx ülesütlemise kohta, mille alusel anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14.04.2021. Kuna kostja oma võlga

täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, luges laenuandja pooltevahelise lepingu alates 15.04.2021

lõppenuks. xxx OÜ loovutas 16.04.2021 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid.

3. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 900,00 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 36 osamaksega perioodil 03.06.2020 -

19.04.2023. Kostjalt on toimunud laekumisi maksegraafiku esimese 10 osamakse ulatuses, millest

põhiosa katteks summas 137,45 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 762,55 eurot (900,00-

137,45).

4. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud

tasuma intressi. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 39,73% aastas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 11. osamaksest, s.o 28.02.2021 kuni ülesütlemiseni s.o 15.04.2021 summas

37,98 eurot (25,25 +(24,66/31)x16=12,73). Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on kostjal

intressivõlgnevus summas 37,98 eurot.

5. Laenuandja

ja

hageja

on

kohtuvälises

menetluses

korduvalt

kostjale

saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

6. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel

lähtudes VÕS 113 lg 1 ja lg 2 sätestatust 2 ja lepingu üldtingimuste punktist 7.4. Hageja

sissenõudekulude summa 40,00 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 20 eurot, 2 tasulise kirja

saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.

Seega on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 40,00 eurot.

7. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 762,55 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates s.o 16.04.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 10.01.2022

lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 39,73% kooskõlas

laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist

summas 224,11 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud

viivisenõue summas 224,11 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase

tasumiseni alates 11.01.2022 seadusjärgses viivisemääras VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras 8% aastas.

3 / 7

Kostja seisukoht

8. Kostja vastuse kohaselt hagi aluseks on xxx OÜ ja kostja 04.05.2020 sõlmitud laenulepingu nr.

xxx, mille alusel sai kostja laenu 900,00 eurot. Kostja tasus laenu osamakseid ettemaksuna suuremates

summades kui maksegraafik ette nägi. 12.08.2020 teavitas kostja soovist ajatada 2 osamakset, sest

kostjast sõltumatutel põhjustel oli ettearvatavalt vajalik maksepuhkus. Selline kokkulepe nii telefoni

teel kui kirjalikult suheldes xxx OÜ-ga ka sõlmiti. Vaatamata kokkuleppele lõpetas xxx OÜ kostjaga

lepingu, loovutas nõude OÜle Aktiva Finants ning avalikustas kostja kohta andmed

maksehäireteregistrites (mh CREDITINFO EESTI AS). Arvestades eeltoodut ei olnud xxx OÜ-l alust

lepingut lõpetada ning üldteadaolevalt majanduslikult keerulises situatsioonis kostjat kahjustada.

Arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse hea usu põhimõtet ei oleks hagiavaldust kunagi olnud vaja

esitada, kui xxx OÜ oleks kokkulepetest kinni pidanud

9. Kostja kompromissettepaneku kohaselt kostja tasub hagejale laenulepingust tuleneva põhiosa

makse ning tasumise kuupäevaks kogunenud intressid selliselt, nagu laenuleping ilma ebaõige

lõpetamiseta ette näeks. Hageja kohustub korraldama xx OÜ sissekannete eemaldamise maksehäirete

registritest (CREDITINFO EESTI AS jt, millest kostjal ülevaade puudub). Kostja tasub laenu põhiosa

makse ning väljanõutavaks muutunud intressi hiljemalt 30.06.2022.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

kuulub rahuldamisele osaliselt.

11. Kohus tuvastab, et Laenuandja xxx OÜ ja kostja sõlmisid 04.05.2020 Laenulepingu nr. xxx,

mille alusel sai kostja laenu 900 (dtl 49-55). Laenulepingu p 3.1. kohaselt kostja kohustus tagastama

xxx OÜ-le laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Laenulepingu alusel väljastati

kostjale laenu summas 900,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel 36 osamaksega perioodil 03.06.2020 - 19.04.2023. Kostjalt on toimunud

laekumisi maksegraafiku esimese 10 osamakse ulatuses, millest põhiosa katteks on laenuandaja

arvestanud 137,45 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 762,55 eurot (900,00- 137,45).

12. Kohus tuvastab, et laenuandja xxx OÜ on loovutanud oma nõude M M vastu hagejale ja on

teavitanud sellest kostjat (dtl 35).

13. Esile toodud asjaoludel andis laenuandja majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest

isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on laenuandja ja kostja sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal

algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on

seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14).

15. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste

poolt

eraisikutele

antud

tarbimislaenude

kuue

kuu

keskmine

KKM

20,61%

(vt

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102) .

16. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega

3*20,61% = 61,83%. Kostjale antud laenu KKM oli 55% aastas (dtl 51), mis ei ületanud laenu

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Seega jäi lepingu krediidikulukuse määr lubatu

piiresse.

17. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui

kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d

13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

4 / 7

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama

tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus

asjas nr 2-21-13098 p-d 17)

18. Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-

des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1

p-d 2 ja 4);

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav

teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

19. Hageja on selgitanud, et laenuandja poolt tehtud krediidianalüüsi kohaselt, so kostja poolt

esitatud taotluse andmete järgi, on kostja igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 3300,00 eurot.

Finantskohustustena on kostja välja toonud laenu 1593,16 eurot. Laenutaotluse kohaselt, kostja soovis

taotleda laenu summas 1000 eurot, mille igakuine osamakse suurus oleks 45,18 eurot. Kohtule esitatud

tõenditest nähtuvalt hageja on kontrollinud enne laenu väljastamist ka kostja kontoväljavõtet perioodi

november 2019 - veebruar 2020 (dtl 235-247). Laenuandja on laenutaotluse otsuse tegemisel

arvestanud, et kostja tegeliku igakuise sissetuleku keskmise suurusega, milleks on 4535,70 eurot kuus

ja kohustustega 1584,38 eurot kuus, vastavalt kontoväljavõttele ning arvestanud, et kostjale jääb pärast

kohustusi sh taotletava laenu osamakse tasumist kätte 2683,16 eurot. Kliendireserv = igakuine

sissetulek - igakuised väljaminekud - elamiskulud (s.h.majapidamiskulud*) - taotleva laenu osamakse

2683,16 € = 4535,70 € - 1584,38 € - 225.00 € - 43,16 eurot (dtl 228-233). Hageja selgituse kohaselt

laenuandja on vastavalt kontoväljavõttele olemasolevate tegelike kohustustega arvestanud ning

täiendavalt on hageja arvestanud analüüsi tehes ka kostja igapäevasteks majandamiskuludeks 225

eurot. Ehk pärast kohustuste ja majandamiskulude mahaarvamist jäi kostjale veel täiendavalt vabu

vahendeid kätte 2683,16 eurot. Lisaks on laenuandaja teinud päringud Creditinfo.ee-le ja Taust.ee-le,

mille kohaselt aktiivseid maksehäired otsuse tegemise ajal puudusid (dtl 228).

1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

5 / 7

20. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja poolt ei ole vastutustundlik

laenamise põhimõtteid rikutud. xxx on täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda kostja

krediidivõimelisuses. Maksegraafiku järgi oli kostja igakuise makse suurus 45,00 eurot. Kohus ei leia,

et tegemist oleks olnud kostjale ülejõukäiva maksega igakuiselt. Samuti on kostja täitnud

laenulepingut pikka aega korrektselt, mistõttu leiab kohus, et toona ei saanud olla ilmselge, et kostjal

võivad tekkida probleemid laenu tagasimaksmisel.

21. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab

kogu võla tasumist. Krediidiandjaülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

22. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kaenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 900,00

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 36 osamaksega

perioodil 03.06.2020 - 19.04.2023. Hageja on selgitanud, et kostjalt on toimunud laekumisi

maksegraafiku esimese 10 osamakse ulatuses, millest põhiosa katteks summas 137,45 eurot. Hageja

selgituse kohaselt kostja oli enne laenulepingu ülesütlemise hoiatuse saatmist võlgnevuses alates 11.

osamaksest so alates 29.01.2021 kuni 12. osamakseni so 30.03.2021 ehk 3 järjestikuse osamaksega.

Kohus leiab, et hageja eksitab kohut. Kui kostjalt olid toimunud laekumised maksegraafiku esimese

10 osamakse ulatuses ja kostja oli 31.03.2021 laenulepingu ülesütlemise teate esitamise seisuga

võlgnevuses 11. ja 12. osamaksega, siis oli kostja võlgnevuses 2 järjestikuse osamaksega, mitte 3

järjestikuse osamaksega nagu hageja seda väidab. Vastavalt maksegraafikule oli kostja igakuise

osamakse suuruseks 43,16 eurot ja maksekuupäevaks on märgitud 11. osamakse puhul 28.02.2021,

12. osamakse puhul 30.03.2021 ja 13. osamakse puhul 29.04.2021 (dtl 50). 31.03.2021 teates

laenulepingu ülesütlemise kohta on märgitud kostja võlgnevuseks kokku 112,42 eurot, mis koosneb

põhiosavõlgnevusest 36,41 eurot, intressivõlgnevusest 65 eurot, viivistes 0,65 eurot ja võlgnevuse

sissenõudmise kuludest. (dtl 36). Seega ei olnud kostja 31.03.2021 viivituses kolme järjestikuse

osamaksega. 31.03.2021 teate kohaselt luges laenuandaja laenulepingu lõppenuks alates 15.04.2021

juhul kui kostja oma võlgnevust ei tasu. Kuna 13. osamakse tasumise tähtaeg oli 29.04.2021, siis ei

olnud 15.04.2021 seisuga, mil laenuandja luges leping lõppenuks, veel 13. osamakse (sh 3. võlgnevuse

olev osamakse) tasumise tähtaeg veel saabunud. Seega ei olnud kostja 15.04.2021 seisuga võlgnevuses

kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja laenuandja ei ole seetõttu kostjaga laenulepingut kehtivalt

üles öelnud.

23. Kuivõrd laenuandja ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud, siis laenuleping jätkuvalt kehtis. VÕS

§ 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ning VÕS

§ 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist.

24. Kohus tuvastab, et lepingu lisaks oleva maksegraafiku järgi pidi kostja tegema ajavahemikuks

28.02.2021-19.04.2023 põhiosa makseid kokku summas 762,55 eurot. Vaidlust pole selle üle, et kostja

antud ajavahemikus laenulepingust tulevaid põhiosa makseid pole teinud, mistõttu ei ole kostja täitnud

enda laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Seega saab hageja nõuda kostjalt lepingu täitmist

ajavahemikul alates kostja poolt tasutud viimastest maksetest sissenõutavaks muutunud osamaksete

osas kuni maksegraafiku lõpuni, so kuni 19.04.202. Seega on laenu põhiosa nõue muutunud

sissenõutavaks 20.04.2023.

25. Eelnevast tulenevalt ja VÕS § 108 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja laenu

põhiosa summas 762,55 eurot.

26. Hageja on palunud kostjalt välja mõista intressivõlgnevuse summas 37,98 eurot. VÕS § 397 lg

1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral

6 / 7

tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingu põhi- ja

üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi (dtl 4-55). Lepingus on pooled

kokku leppinud intressimääraks 39,73% aastas. Kohus tuvastab, et kostjal on intressivõlgnevus alates

11. osamaksest, s.o 28.02.2021 kuni 15.04.2021 summas 37,98 eurot (25,25+(24,66/31)x16=12,73).

Kostja intressi tasunud ei ole.

27. Eeltoodust tulenvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressid summas 37,98 eurot.

28. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmisega seotud kulud summas 40,00 eurot.

29. VÕS 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses

nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro

võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud

tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu

lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud

lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist

kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest

nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500

euro ja kuni 1000,00 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures

võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro.

30. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et laenuandja ei ole kostjaga laenulepingut kehtivat üles öelnud

ja laenuleping kehtib. Seega saab hageja nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist üksnes VÕS 1132

lg 1 alusel.

31. Kohus tuvastab, et laenuandja on edastanud kostjale meeldetuletused 16.11.2020, 16.12.2020,

14.02.202, 15.03.2021 (dtl 37-40), kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust

likvideerinud. Kuna VÕS 1132 lg 1 kohaselt peab laenuandja saatma võlgnikule vähemalt 1 tasuta

meeldetuletuse ja kuna laenuandja on saatnud 4 meeldetuletust, siis on kohtu hinnangul hagejal õigus

küsida võla sissenõudmiskulusid 15 eurot (3x5 eurot).

32. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 15 eurot.

33. Hageja on esitanud kostja vastu viivise nõude. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 762,55 eurot ja alates 11.01.2022 kuni põhinõude summas

762,55 eurot täitmiseni viivised VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab

viivist põhivõla summalt 762,55 eurot lepingu ülesülemise päevale järgnevast päevast alates so

16.04.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 10.01.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi

aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 39,73% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga

7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Kuna kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et laenuandja

ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud ja seetõttu muutus laenu põhiosa nõue sissenõutavaks 20.04.2023,

st pärast kohtule hagi esitamist, siis ei ole kohtu hinnangul hageja viivisenõue viivisemääras 39,73 %

põhjendatud. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätesatud määras.

34. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja kohtuotsuse tegemis ajaks (so

17.05.2024) sissenõutavaks muutnud viivise ( ajavahemiku 20.04.2023-17.05.2024 eest) summas

97,86 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 18.05.2024 viivise kuni põhinõude summas 762,55

eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7 / 7

Menetluskulude jaotus

35. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

36. Arvestades, et hageja nõude suuruseks koos viivisega, mis vastab ühe aasta eest arvestatud

viivisele on 1125,64 eurot ja kohus rahuldas hagi 913,39 euro ulatuses (siis rahuldas kohus hageja

nõude 82 % ulatuses (918,33 x 100/1125,64).

37. Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega 82% ulatuses kostja ja 18 % hageja kanda.

38. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulud 82%

ulatuses.

39. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

40. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud menetluskuluna

riigilõivu 280 eurot ja lepingulise esindaja kulusid 360 eurot. Julianus Inkassso osutab teenust 120,00

eur/h ilma käibemaksuta. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1

järgi kuulus kuni 1500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 280 eurot. Tasutud riigilõiv 280 eurot

on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu summas 360 eurot

on samuti põhjendatud. Summa on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta.

41. Kohus märgib, et hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuta. Hageja on

kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses.

42. Kuna kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud 82% ulatuses, siis kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 524,8 eurot (82% 640 eurot).

43. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

44. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus

menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik