1-11-1572/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-11-1572

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22 juuni 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 21.06.2011.a) Kriminaalasja number 1-11-1572 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Pille Kaarepere Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Pille Maasen Taotlus erakorraline ettekanne V.M-i kohta Prokurör Liane Peets Süüdimõistetu V.M

isikukood xxx; teadaolevad elukohad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, vahistatud 21.05.2011.a RESOLUTSIOON

Jätkata V.M-ile Tartu Maakohtu 04.02.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-11- 1572 KarS § 74 lg 1, 3 alusel määratud käitumiskontrolli.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada V.M osalema kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides.

KarS § 75 lg 4 alusel kohustada V.M pöörduma kriminaalhooldaja äranägemisel psühhiaatri vastuvõtule ning vajadusel läbida määratav ravi.

Tõkend tuleb tühistada ja vabastada V.M vahi alt peale kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

2 (3) Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

V.M on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 04.02.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 11-1572 KarS § 200 lg 1 ja § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel

mõistetud 2 aastat 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel on loetud V.M-i poolt kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg, s.o 2 päeva, karistusaja hulka, kandmata karistus 2 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust

täitmisele, kui V.M 2 aasta 6 kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab

talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS

§ 75 lg 2 p 2 alusel kohustati V.M katseajal mitte tarvitama alkoholi ja

narkootikume. Kohtuotsusega määrati V.M käitumiskontrolli teostamiseks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 11.02.2011.a.

26.04.2011.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse

kriminaalhooldusametnik Pille Maasen kohtule erakorralise ettekande V.M-i kohta, milles teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei täida V.M

talle kohtuotsusega KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 4 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas ning ei taotle luba

elukohast lahkumiseks. Ettekande kohaselt on süüdimõistetu suhtumine kriminaalhoolduse

teostamisse olnud negatiivne. 25.02.2011.a ja 04.03.2011.a ei ilmunud V.M

kriminaalhooldaja juurde, 15.03.2011.a teostatud kodukülastuse ajal ei õnnestunud kriminaalhooldajal samuti süüdimõistetuga kohtuda. Süüdimõistetu ilmus kriminaalhooldaja juurde 25.03.2011.a ning talle tutvustati kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi ning selgitati

kohtuotsuse täitmise kohustuslikkust ja kohtuotsuse eiramise tagajärgi. Järgnevale

kohtumisele, mis oli määratud 01.04.2011.a, süüdimõistetu jällegi ei ilmunud. Telefonivestluses teatas V.M kriminaalhooldajale, et töötab betoneerijana ehitusega tegelevas firmas Betoonivalu ning suure töömahu tõttu ei saa kohtumisele tulla. V.M

teatas oma elukohaksxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Järgnevatele kohtumistele, mis oli määratud 08.04.2011.a ja 25.04.2011.a, V.M ei ilmunud ning mittetulemise põhjust ei teatanud.

16.05.2011.a kohtuistungile süüdimõistetu ei ilmunud, ilmumist takistavast mõjuvast

põhjusest kohtule ei teatanud, mistõttu kuulutas kohus V.M-i tagaotsitavaks ja kohaldas tõkendina vahistamist. 21.05.2011.a V.M-i tagaotsimine lõpetati teoses tema kinnipidamisega ja ta vahistati ning toimetati arestimajja.

21.06.2011.a kohtuistungil selgitas V.M, et ta rikkus kontrollnõudeid. Kriminaalhooldaja juurde mitteilmumist põhjendas ta asjaoluga, et esimesel korral, kui ta pidi ilmuma, puudus tal raha kohalesõiduks. Aprillkuus jättis ta ilmumata, kuna oli Tallinnas tööl

ja tal polnud aega kohale tulla. V.M selgitas veel, et ta on katseajal tarvitanud ka alkoholi, kuna oli venna sünnipäev. Edaspidiselt soovib ta jätkata seaduskuulekalt ja hakata täpselt täitma kontrollnõudeid. Samuti on ta valmis võtma vajadusel täiendavaid kohustusi. Ta

3 (3) ei ole varem vangistuses viibinud ja on nüüd aru saanud, et ei soovi enam vanglasse sattuda. Kohtuotsusega oli talle pandud ka kahjude hüvitamise kohustus, mida ta loodab täita, kui vahi alt vabaneb ja uuesti tööle saab minna.

Kriminaalhooldaja leidis, et kuna V.M-ile on mõistetud karistuseks pikk vangistus, teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, siis võiks kaaluda kriminaalhoolduse jätkamist

ning määrata ka täiendavaid kohustusi, et maandada kriminaalhooldusaluse hoolimatu käitumise ja alkoholi tarvitamisega kaasnevaid riske.

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida

talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata

täiendavaid kohustusi vastatavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe

aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Eelnevast seadusesättest tuleneb, et kohustuste

rikkumise korral peaks kohus kõigepealt kaaluma kergemate mõjutusvahendite kohaldamist süüdimõistetu suhtes ja selleks on antud erinevaid võimalusi.

Kuigi esialgselt oli esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks, palus ka

kriminaalhooldaja kohtuistungil kaaluda kohtul võimalust kriminaalhoolduse jätkamiseks.

V.M on rikkunud kolme kohustust, s.o ei elanud kindlaksmääratud elukohas, ei

taotlenud luba elukohast lahkumiseks ega ilmunud registreerimisele. Kriminaalasja materjalidest selgub, et V.M oli ka kohtueelses menetluses probleeme tähtaegadest

kinnipidamise ja nõutud aegadel ametnike juurde ilmumisega. Eelnev ja ka süüdimõistetu suhtlusstiil kohtuistungil, iseloomustab V.M-i suhtumist kohustuste täitmisse. Samas on ta varem kriminaalkorras karistamata ja tal puudus ka kogemus, millised tagajärjed teda võivad ees oodata, kui ta rikub nõudeid. Käesolevaks ajaks on ta viibinud vangistuses üle kuu aja ja kohtu arvates võiks see olla piisav aeg isikule, kelle puudub varasem vanglakogemus,

teha järeldused õiguskuuleka käitumise ja kehtestatud normide täitmise vajalikkusest.

Arvestada tuleb ka seda, et käitumiskontroll oli kestnud küllaltki lühikest aega. Kriminaalhooldaja ja ka V.M-i selgitustest nähtub, et süüdimõistetul oli õnnestunud

asuda ametlikult tööle ja töötamise koht, mis oli elukohast kaugemal, võis olla ka üheks

põhjuseks, miks süüdimõistetu ei täitnud korrektselt nõudeid. Käesolevaks ajaks kinnitab V.M, et ta on saanud aru, et eelkõige tuleb tal täita kohtu poolt pandud nõudeid ja

kohustusi, sõltumata sellest, kas see talle meeldib või mugav on. V.M kinnitas, et

soovib jätkata kriminaalhooldust, on valmis kontrollnõudeid järgima ja lisakohustuste määramisel ka neid täitma. Eelnevast tuleneval leiab kohus, et V.M-i käitumiskontrolli tuleb jätkata ning edasiste riskide maandamiseks tuleb määrata süüdimõistetule KarS § 74 lg 4 ja KarS § 75 lg 2 p 8

alusel kohustus osaleda sotsiaalabiprogrammis ja KarS § 75 lg 4 alusel kohustus pöörduda kriminaalhooldaja äranägemisel psühhiaatri vastuvõtule ning vajadusel läbida määratav ravi.

V.M-i suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb tühistada kohtumääruse jõustumisel ja vabastada ta vahi alt.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 75 lg 2 p 5, § 75 lg 3 ja KrMS § 427.

Kohtunik: