1-09-3900/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-09-3900

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-3900 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 9. märtsi 2011 otsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu D.T

apellatsioon Viru Maakohtu 9. märtsi 2011 otsusele lühimenetluses. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras:

jätta süüdistatava D.T apellatsioon Viru Maakohtu 9. märtsi 2011 otsusele kriminaalasjas 1-09-3900 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnkohtule 10 päeva jooksul alates määrusest teadasaamisest.

Asjaolud

Viru Maakohtu 09.03.2011 otsusega lühimenetluses mõisteti D.T süüdi:

- KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning karistati 1 aasta vangistusega;

- KarS § 424 järgi ning karistati 6 kuu vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima karistuse suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.03.2009 otsusega ärakandmata karistuse võrra (8 kuud) ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 8 kuud vangistust. D.T võeti vahi alla kohtusaalis ning karistusaja alguseks loeti 09.03.2011.

KarS § 50 lg 1 alusel võeti D.T-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 aastaks alates vanglast vabanemise päevast.

- 2 - Sama otsusega mõisteti süüdi ja karistati ka Andrei Danilovit, kui tema osas apellatsiooni ei esitatud.

Maakohus arutas lühimenetluses D.T-le KarS § 199 lg 2 p 7, 9, § 424 järgi esitatud süüdistust selles, et tema: - olles karistatud Viru Maakohtu 08.02.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 ettenähtud kuritegude eest, mille tähtajad ei ole aegunud karistusregistri seaduse § 25 järgi, taas 07.10.2008 kella 16.30 paiku, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis Andrei Daniloviga, viibides töökohas XXX asuvas ettevõtte AS Küteks tsehhis, püüdis panna toime AS Küteks

kuuluva 6 paki keevitustraadi Premium 1, läbimõõduga 1,0 mm, üldmaksumusega 2 100

krooni, varguse, laadides need A. Danilovi kasutuses olevasse sõiduautosse BMW registrimärgiga XXX XXX , kuid ei jõudnud oma tegevust lõpule viia, kuna A. Danilov peeti AS Küteks töötajate poolt kinni.

- isikuna, kes on toime pannud kaks vargust ühe aasta jooksul - 19.11.2007 ja 07.10.2008, taas

06.11.2008 kella 08.30 paiku, tegutsedes võõra vara omastamise eesmärgil, viibides XXX asuval OÜ NV Steel territooriumil pani toime OÜ NV Steel kuuluva elektridrelli Metabo SBE 705, maksumusega 1992 krooni, varguse.

Sellega pani D.T toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- 30.04.2010 kella 00.05 paiku XXX maja juures juhtis alkoholijoobe seisundis (tema väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus moodustab X,XX+/-0,1 mg/l, seega väljahingatava õhu

ühes liitris alkoholisisaldus on mitte väiksem kui X,XX mg/l) mootorsõidukit Opel Kadett registrimärgiga XXX XXX .

Sellega pani D.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.t KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

Maakohtus tunnistas D.T ennast temale esitatud süüdistuses süüdi.

Maakohus, kuulanud ära süüdistatavate, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud ja avaldanud

kõik kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis

järeldusele, et D.T süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud.

Maakohus tuvastas, et D.T on varem korduvalt karistatud nii kuritegude, kui ka väärtegude eest, millest tegi järelduse, et D.T paneb vargusi toime süstemaatiliselt

ning tema poolt toimepandud vargused on õigesti kvalifitseeritud kui süstemaatilised vargused.

Maakohus leidis, et D.T süü AS Küteks vara varguses on tõendatud AS Küteks avaldusega, kannatanu R.T. ütlustega, tunnistajate A.N. ja I.N. ütlustega, tunnistaja L.K. ütlustega, kahtlustatava Andrei Danilovi ütlustega ja D.T ütlustega, kes kinnitas A. Danilovi ütlusi, kuid lisas, et vargus oli toimepandud A. Danilovi ettepanekul. OÜ NV Steel vara varguse toimepanemine D.T poolt on tõendatud kannatanu V.N. ja D.T ütlustega.

Maakohus leidis, et vaatamata sellele, et D.T ei tunnistanud ennast eeluurimisel süüdi KarS § 424 järgi, on tema süü antud kuriteo toimepanemises tõendatud nii alkomeetri

kasutamise protokolliga, kui ka tunnistajate A.T. ning S.R. ütlustega. Mõlemad tunnistajad

- 3 -

kinnitasid, et D.T istus nende nähes oma autosse juhiistmele, käivitas mootori ja

juhtides autot, hakkas ringi keerama ja sõitis parkla poole, ta ei lükanud oma autot, vaid

nimelt sõitis sellega käivitatud mootoriga, istudes juhiistmel. Kohtul puudub alus arvata, et tunnistajatena ülekuulatud politseinikud andsid valeütlusi ning maakohus asus seisukohale, et D.T soovis vabaneda vastutusest katseajal toimepandud kuriteo eest.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse.

Maakohus leidis, et kuna D.T on varem korduvalt kohtu poolt karistatud

varavastaste kuritegude eest ning osa kuritegusid on ta toime pannud katseajal, ei mõjuta rahaline karistus teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning D.T on

võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega.

Maakohus pidas D.T karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes süü puhtsüdamlikku ülestunnistust ja kahetsust ning kannatanu V.N. tekitatud kahju vabatahtlikku

hüvitamist. Maakohus D.T karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud ning varaline kahju puudub.

Maakohus leidis, et D.T-le tuleb mõista vangistus alla KarS §-de 199 lg 2 ja 424 sanktsiooni keskmise määra, kuid rohkem, kui tema kaasosalisele A.Danilovile, kuna D.T pani toime 2 vargust ning veel ühe teise astme kuriteo.

Kuna kuriteo KarS § 424 järgi pani D.T toime katseajal tuleb KarS § 74 lg 5, § 65 lg

2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.03.2009 otsuse järgi kandmata karistuse võrra (8 kuud).

Selleks, et aidata D.T paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida, kohaldas maakohus tema suhtes ka KarS § 50 lg 1 ettenähtud lisakaristust.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

D.T esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist temale mõistetud karistuse osas.

Apellatsiooni põhjenduste järgi mõistis maakohus temale liiga karmi karistuse. Ta leiab, et mõistlik oleks olnud mõista karistuseks KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi 7 kuud ja KarS § 424 järgi 3 kuud.

Maakohus, arvestades aega, mis on tegude toimepanemisest möödunud, D.T

kahetsust ning seda, et ta oli peale kuritegude toimepanemist vabaduses, saaks vangistuse

asemel kohaldada KarS § 74 lg 5 sätteid ning lisaks võiks asendada karistuse üldkasuliku tööga. Samuti ei ole maakohus motiveerinud, miks ei ole KarS § 69 kohaldamine võimalik.

D.T palub süüdistus KarS § 199 järgi ümber kvalifitseerida katseks ning mõista karistuseks 7 kuud vangistust, KarS § 424 järgi mõista karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel suurema karistuse suurendamise teel mõista liitkaristuseks 9 kuud vangistust ning KarS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 6 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendada kandmata karistuse, s.o 8 kuud võrra ning karistusaja hulka arvestada vahi all viibitud aeg.

Kuna D.T puhul esinevad karistust kergendavad asjaolud - süü puhtsüdamlik

ülestunnistus ning arvestades kuriteo asjaolusid, apellandi isikut, kuriteo toimepanemisest

- 4 -

möödunud aega, kahetsust, otsuse tegemise ajal vabaduses viibimist, on vangistusliku karistuse kandmine ebaotstarbekas, mistõttu on põhjendatud kohaldada KarS § 74 lg 5 ja § 69 ning asendada vangistus üldkasuliku tööga.

Lisaks leiab D.T, et kuritegu ei ole sooritatud katseajal ning maakohus on ebaõigesti mõistnud teda süüdi varguse eest ning A. Danilov varguse katse eest. Tegelikult ei soovinud D.T varastada ning initsiatiiv tuli A. Danilovi poolt. Elektritrelli varguse episoodis tunnistas D.T ennast süüdi täies ulatuses koheselt kui teda politseisse välja kutsuti. Seda episoodi ei pannud ta toime katseajal, vaid varem.

D.T leiab, et süüdistus KarS § 424 järgi ei ole põhjendatud, kuna peale seda, kui

politsei pidas tema autot juhtinud O. kinni jäi tema auto keset platsi, kus ta segas autodel parklasse sõitmist. Siis otsustaski D.T selle ümber paigutada - keeras rooli välja ja sõitis u 5 m ning kavatses minna koju, kuna auto oli turvalises kohas. Politsei pidas aga teda

kinni, kuna oli temast 8 m kaugusel. Ta ei uskunud, et selline asi võiks juhtuda. Ta ei kavatsenud autoga kuskile sõitma minna, vaid parkis auto kõrvale, et see teistele ette ei jää. D.T palub tema peale halastada, tal on pere ja kolm last. Tal on samuti probleemid tervisega - XXX% töövõimetust ja XXXX ja XXX. Vanglas ei saa ta mingisugust ravi.

D.T lubab olla edaspidi õiguskuulekas. Vanglas on ta oma perele kasutu. Ta kahetseb täielikult ja edaspidi ei riku rumalate tegudega seadust.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et D.T apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus, hinnates D.T apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku

läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon maakohtu otsusele on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus ei tuvastanud kriminaalmenetlusnormide rikkumist D.T süüküsimuse lahendamisel ega karistamisel.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et D.T apellatsiooni põhisisuna saab mõista

taotlust, et apellatsioonikohus kergendaks talle mõistetud karistust. Samas aga on

apellatsioonis märgitud ka asjaolusid, mille kohaselt D.T ei ole nõus tema süüditunnistamisega varguses ega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis.

Selline heitlik süüdistatava positsioon ei ole ringkonnakohtu arvates käesoleval juhul aktsepteeritav ja seda järgmisel põhjusel. Maakohtus peetud lühimenetluse istungil 09.03.2011 (3 kd tl 66 pöördel) on süüdistatav kohtu

küsimusele vastanud, „mulle on arusaadav milles mind süüdistatakse, olen nõus lühimenetlusega, tunnistan end süüdi, ei soovi enda ülekuulamist kohtus.“ Samuti on viimases sõnas ( 3 kd tl 67 pöördel) süüdistatav kinnitanud „olen süüdi ja kahetsen tehtut.“

Süüdistatava kaitsja on väljendanud maakohtule, et kaitsealune tunnistab end süüdi talle

inkrimineeritavates kuritegudes, kahetseb südamest tehtut, antud süüdistusparagrahv on kohaldatud õigesti.

Kuna maakohtus kinnitas kaitsja ja süüdistatav D.T ise süü puhtsüdamlikku

ülestunnistust ja kahetsust, siis seda arvestas maakohus ka D.T-le karistuse mõistmisel KarS § 57 mõttes.

- 5 - Pärast maakohtu otsust süüdistatava avaldatud kardinaalne muutus enda süüküsimuses ei ole

käesoleval juhul sisukohane ja süüdistatav ei olegi esitanud seejuures ühtegi mõistlikku põhjendust.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on karistuse mõistmise osas piisavalt põhjendatud, kohtu mõttekäik ja siseveendumuse kujunemine on lugejale selgelt jälgitavad.

Maakohus leidis põhjendatult, et D.T-le tuleb mõista vangistus alla KarS §-de 199 lg

2 ja 424 sanktsiooni keskmise määra, kuid samas rohkem, kui tema kaasosalisele A. Danilovile, kuna D.T pani toime 2 vargust ning veel ühe teise astme kuriteo. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et süüdistatava varasemate karistatuste kohaselt

on tegemist olnud kriminaalselt aktiivselt käituva isikuga, kelle prioriteediks on olnud varguste toimepanemine.

Ringkonnakohus ei nõustu käesoleval juhul süüdistatava rõhuasetusega asjaolule, et

kuritegude toimepanemisest on möödunud pikk ajavahemik (vargused sügisel 2008), mida

peaks kaalukalt arvestama süüdistatavale karistuse mõistmisel. Samuti ei saa olla eraldi

arvestatavaks asjaoluks karistuse mõistmisel see, et süüdistatav oli peale kuritegude toimepanemist vabaduses.

Apellatsioonis taotleb D.T veel talle mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga või talle mõistetud karistuse vähendamist. Ringkonnakohus ei nõustu D.T apellatsioonis sisalduva arvamusega, et maakohus on mõistnud talle liiga karmi karistuse. KarS § 199 lg-s 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud võimaliku mõistetava karistusena rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti valitud karistusliigi puhul leidnud, et D.T puhul on otstarbekas määrata karistuseks just reaalne vangistus, mitte rahaline karistus.

Karistuse määra osas leiab ringkonnakohus, et maakohus on karistuse mõistmisel lähtunud

õigesti KarS §-s 56 sätestatust ning arvesse võtnud ka kergendavate asjaolude esinemist. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et D.T-le on mõistetud süüdistuses KarS § 199 lg 2

p 7, 9 järgi sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt kergem karistus (1 aasta vangistust), samuti süüdistuses KarS § 424 järgi alammäära lähedane karistus, so 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust.

Siinkohal on ringkonnakohus arvamusel, et D.T-le mõistetud karistus on piisavalt

põhjendatud, ei ole liialt karm ja on kooskõlas olemasoleva kohtupraktikaga ning D.T karistuse vähendamiseks puudub alus.

On mõistetav, et maakohtu otsusega liidetud Viru Maakohtu 04.03.2009 otsuse järgi

ärakandmata karistus (8 kuud vangistust) tõi lõpptulemina kaasa süüdistatava jaoks karmi liitkaristuse, so 1 aasta 8 kuud vangistust, mis võib olla ka üheks ajendiks, et süüdistatav on asunud lühimenetluses tehtud 09.03.2011 kohtulahendit vaidlustama.

D.T heitlik positsioon ja soov igati kergendada mõistetud karistust nähtub ka

asjaolust, et muuhulgas on ta apellatsioonis taotlenud talle mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi üldkasulik töö on üks vangistuse

alternatiividest, mida kohtul on vastavalt KarS §-le 69 võimalik kohaldada, ei tähenda see

asjaolu veel, et kohus peakski mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendama, kuivõrd selline kohtu formaalne lähenemine karistuse mõistmisel oleks vastuolus karistuse mõistmise

olemuse ja mõttega. Seega tuleb kohtul alati karistuse mõistmisel silmas pidada

- 6 - karistuseesmärkide saavutamise võimalikkust. Vastupidine kohtu tegevus oleks vastuolus ka KarS §-ga 56. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus D.T-le karistuse mõistmisel

sisuliselt õigesti leidnud, et karistuseesmärke on D.T puhul võimalik saavutada üksnes vangistuse mõistmisega.

Maakohus on motiveerinud, et kuna kuriteo KarS § 424 järgi pani D.T toime katseajal tuleb KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.03.2009 otsuse järgi kandmata karistuse võrra (8 kuud).

Puutuvalt D.T terviseprobleemidesse märgib ringkonnakohus, et korduvate järelpärimistega on kinnitust leidnud, et vanglates on tagatud mitmekülgne meditsiiniline abi

ja vajadusel organiseeritakse kinnipeetava toimetamine väljaspool vanglat asuvasse meditsiiniasutusse. Samuti mõistab ringkonnakohus süüdistatava pere rasket olukorda ja süüdistatava seisukohta, mille kohaselt on ta vangistuses oma perele kasutu, kuid pere olemasolu oli D.T-le

teada varasemalt, so enne kuritegude toimepanemist ning tal tuli arvestada ka võimaliku järgneva isolatsiooniga perekonnast ja vabadusest karistuse näol.

Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et D.T esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja KrMS § 326 lg 2 kohaselt tuleb jätta läbi vaatamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk