2-24-3406/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (5)

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Määruse tegemise aeg ja koht

16.05.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-3406

Tsiviilasi

Tallinna

kohtutäituri

Elin

Vilippuse

ettepanek

kohustatud

isiku

trahvimiseks

täiteasjas

nr

022/2023/8423

Menetlustoiming

Asja kirjalik lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (sissenõudja): X (isikukood xxxxxxxxxxx;

elukoht xxx; e-post: xxx)

Puudutatud isik (võlgnik): Y (isikukood xxxxxxxxxxx;

elukoht xxx; e-post: xxx)

Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Reet Vokk (RV

Õigusbüroo OÜ; e-post: xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta puudutatud isiku hilinenult 13.05.2024 esitatud vastus ts.asja 2-24-3406

materjalide juurde.

2. Jätta sissenõudja avalduse alusel kohtule Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse

ettepanek kohustatud isiku trahvimiseks täiteasjas nr 022/2023/8423 rahuldamata.

3. Menetluskulud jäävad X kanda.

4. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist.

5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

2 (5)

Asjaolud

1. Kohtutäitur Elin Vilippus esitas 28.02.2023 Harju Maakohtule ettepaneku kohustatud isiku

trahvimiseks täiteasjas nr 022/2023/8423. Kohtutäituri pöördumise kohaselt on võlgniku Y

(isikukood xxxxxxxxxxx) suhtes algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on

Harju Maakohtu kohtumäärus tsiviilasjas 2-22-2466 ja sissenõudja X avaldus. Sissenõudja X esitas

23.02.2024 kohtutäituril avalduse, millega palus esitada kohtule avaldus kohustatud isiku

trahvimiseks, kuna Y ei täida ja/või takistab kohtumääruse täitmist. Kohtutäitur palub kohtul

hinnata sissenõudja esitatud avalduse põhjendatust kohustatud isiku trahvimiseks ning kui kohus

leiab, et sissenõudja X avalduse alusel on põhjendatud määrata kohustatus isikule trahv, teeb

kohtutäitur täitemenetluse seadustiku § 179 lg 2 ja 21 alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku

trahvimiseks.

2. Kohus algatas 18.04.2024 määrusega menetluse ja määras puudutatud isikule vastamise

tähtaja 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.

3. Puudutatud isik esitas kohtule 13.05.2024 vastuse, milles märgib, et ei ole kohtumäärusega

sätestatud korda rikkunud. Lapse isal on lapse telefoninumber, mille kaudu ta lapsega suhtleb.

Puudutatud isik on edastanud kohtutäiturile ka vastava teabe. Seega lapse isa väited telefoninumbri

puudumise kohta ei vasta tegelikkusele. Sellest on ka puudutatud isik kohtutäiturit teavitanud ning

edastanud oma selgitused. Kohtutäitur on vastava materjali lisanud ka oma avaldusele. Kuivõrd

küsimus puudutab puudutatud isiku tegevust/tegevusetust, siis viimane pole kuidagi teinud omalt

poolt takistusi isa ja tütre suhtlemisel. Puudutatud isik peab vajalikuks kaasata asja menetlusse ka

lastekaitsespetsialist, kes on kogu suhtluskorra kindlaks määramise määruse täitmisega seonduvast

olukorrast ja probleemistikust teadlik. Puudutatud isik märgib, et tsiviilasjas nr 2-22-2466

09.01.2023 määruse punktist 2.4 tuleb isa õigus suhelda videokõne teel, kuid täpsemat korda,

kuidas see toimub, määruse p 2.4. ei reguleeri. Määruse punktiga 2.3 reguleeritu täpsem

videokõnede kord kehtis määruse kohaselt 3 kuud. Määruse punktis 2.5 toodud eeldused

videokõnede tegemisele ei olnud 01. veebruariks 2024, mil lapse isa puudutatud isikule teavituse

soovist lapsega videokõne teel suhelda, saabunud. Puudutatud isik leiab, et kohtutäituri avaldus

puudutatud isiku trahvimiseks on alusetu juba üksnes seetõttu, et asjas ei ole ühegi dokumendiga

tõendatud, et puudutatud isik teeks takistusi isal ja tütrel suhtlemiseks. Asjaolu, et tütar kategoorilist

keeldub isaga suhtlemisest ning on seda ka telefoni teel isale nii suuliselt kui ka kirjalikult

avaldanud, ei anna alust asuda seisukohale, et puudutatud isik kohtumäärusega sätestatud korda

rikuks. Puudutatud isik avaldab, et kuivõrd on valed lapse isa väited, et tal ei ole lapse

telefoninumbrit, nii on valed ka tema avaldused puudutatud isiku väidetava kohtumääruse täitmise

takistamise osas.

Kohtumääruse põhjendused

1. Esmalt lahendab kohus puudutatud isiku hilinemisega esitatud menetlusdokumendi asja

materjalide juurde võtmise.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal

tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses

sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise

esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud

juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. TsMS §

331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või

vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates

menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

3 (5)

Kohus võttis 18.04.2024 määrusega Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse ettepaneku alusel hagita

menetlus kohustatud isiku trahvimiseks täiteasjas nr 022/2023/8423 menetlusse ja määras

puudutatud isikule tähtaja (14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest) vastamiseks.

Puudutatud isik sai kohtumääruse koos kohtutäituri ettepanekuga kätte 19.04.2024. Puudutatud isik

esitas 03.05.2024 taotluse vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 10.05.2024, mille kohus

rahuldas. Puudutatud isik esitas 10.05.2024 pärast tööpäeva lõppu, 10.05.2024 kell 22.19 uue

taotluse tähtaja pikendamiseks. Kohus jättis taotluse 13.05.2024 rahuldamata. Samal päeval, so

13.05.2024 esitas puudutatud isik vastuse. Seega esitas puudutatud isik oma vastuse kolm päeva

hiljem määratud tähtajast.

Kohus asub seisukohale, et puudutatud isiku poolt hilinemisega esitatud menetlusdokument tuleb

võtta asja materjalide juurde, sest selle hilisem esitamine ei põhjusta menetluse lahendamise

viibimist, ja võtab asja lahendamisel arvesse.

2. TsMS § 475 lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi asju, mis seadusega on antud

kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. TsMS § 476 lg 1 alusel algatab kohus

hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 477 lg 1

kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi. TMS § 179 lg 2 kohaselt kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb

kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Hagita

menetluses on avaldajaks sissenõudja ja puudutatud isikuks võlgnik. Trahv nõutakse sisse

riigieelarvesse.

3. Harju Maakohtu 09.01.2023 kohtumäärus tsiviilasjas 2-22-2466 resolutsiooni punkti 2.3

kohaselt on lapse isal Xl alates 01.06.2023 esimese kolme kuu jooksul õigus rääkida lapsega Qga

iga nädal videokõne (Skype, Viber vms) vahendusel esmaspäeviti ja kolmapäeviti kella 19.00-st

kuni kella 20.00-ni. Videokõne tegemise juures võib vajadusel viibida kolmas isik (lapsele lähedane

isik, eelistatult lapse ema Y), videokõne kestvusel tuleb igakordselt arvestada lapse sooviga ning

lapse isa kohustub kaks päeva enne videokõne toimumise päeva lapse emale teada andma e-kirja

või sõnumite (SMS, Skype, Viber, Messenger vms) teel küsimused/teemad, millest lapsega

vesteldakse. Määruse punkti 2.4 järgi on lapse isal Xl alates 01.09.2023 lisaks videokõnede teel

suhtlemisele õigus veeta lapsega Qga aega iga kuu ühel nädalavahetusel reedel peale kooli kuni

pühapäeva õhtuni selliselt, et kohtumiste juures võib viibida ka lapse ema Y ning kohtumised on

ilma ööbimiseta, lapse isa arvestab lapse väljakujunenud päevarütmi (kool, trennid, üritused vms)

ning kohtumised toimuvad Eesti Vabariigis. Reedene kohtumine toimub kella 17.00-st kuni kella

20.00-ni, laupäevane kohtumine toimub kella 11.00-st kuni kella 20.00-ni ja pühapäevane

kohtumine toimub kella 11.00-st kuni kella 19.00-ni. Kohtumise kuupäevaalgusest ja

kohtumispaigast teavitab lapse isa lapse ema ette e-kirja või sõnumite (SMS, Skype, Viber,

Messenger vms) teel vähemalt üks kuu. Tulenevalt määrse punktist 2.5 on lapse isal Xl õigus lapse

sünnipäeval (v.a 16.04.2023), enda sünnipäeval (v.a 28.01.2023) ja isadepäeval lapsega Qga

videokõne (Skype, Viber vms) vahendusel suhelda väljaspool käesoleva määruse punktides

punktides 2.3.-2.4. reguleeritud suhtluskorda selliselt, et lapse isa kohustub kaks päeva enne

videokõne toimumise päeva lapse emale Yle ette teada andma e-kirja või sõnumite (SMS, Skype,

Viber, Messenger vms) teel videokõne toimumise kuupäevast.

Tuginedes eeltoodule ei nõustu kohus puudutatud isiku väitega, et alates 01.09.2023 ei ole

täpsemalt reguleeritud isa õigust suhelda videokõne teel, sest määruse punktis 2.3 on video teel

suhtlemise kord reguleeritud. Täitur on lisanud ettepanekule X e-kirjad puudutatud isikule (dtl 9-

10), milles laps isa on kooskõlas määruse punktiga 2.3 saatnud puudutatud isikule vähemalt kaks

päeva enne videokõne toimumise päeva e-kirja teel küsimused/teemad, millest lapsega vesteldakse.

Videokõned ei ole aset leidnud ning puudutatud isik ei ole vastuses ka vastupidist väitnud.

4. Puudutatud isik on selgitanud, et laps ei soovi isaga suhelda. Puudutatud isik ei ole omalt

poolt teinud takistusi isa ja tütre suhtlemisel. Täituri ettepanekule on lisatud puudutatud isiku

4 (5)

13.02.2024 e-kiri täiturile ja vastus täituri teabenõudele (dtl 18, 21), milles on muu hulgas välja

toodud, et laps Q saab kõik isa kõned kätte, aga need ajavad ta närvi ja ta ei taha isaga suhelda,

mistõttu ta ei vasta isa kõnedele. Puudutatud isik ei kontrolli lapse telefoni kasutamist, sageli pole

teda kõnede ajal ka kodus, kui X helistab Qle, seega oletus, et puudutatud isik takistab isa ja tütre

suhtlust, on täiesti vale.

5. Kohus leiab, et sissenõudja avalduse alusel kohtule tehtud kohtutäituri ettepanek kohustatud

isiku trahvimiseks ei ole põhjendatud.

6. Trahvi määramisel on otsustava tähendusega see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist

ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Kohtu ette ei ole toodud

asjaolusid, et puudutatud isik takistaks isa ja tütre suhtlust. Kuigi kohtu hinnangul ei ole leidnud

tõendamist, et puudutatud isik takistaks suhtluskorra täitmist, ei nähtu, et puudutatud isik ka

suhtluskorra täitmisele kaasa aitaks. Kuigi kohtu hinnangul saab esitatu põhjal asuda seisukohale,

et lapse ema võib mitte aidata kaasa suhtluskorra täitmisele nt isa poolt eelnevalt e-kirja teel teatatud

videokõne toimumise päeval ja ajal ise lapse arvuti avamise ja kõne vastuvõtmise näol, ei suurenda

sellekohane puudutatud isiku kaasabi kohtu arvates lapse vanust (13.aastane, dtl 51) arvesse võttes

(ema enda poolt kõne alustamine) suhtluse toimimise tõenäosust. Küll aga seaks see lapse

igakordselt ebamugavasse olukorda, kus ta oleks sunnitud, kas suhtlema või hakkama põhjendama

(vanemale, kellega ta suhelda ei taha), miks ta suhelda ei taha. See süvendaks lapse ja vanema

vahelist konflikti. Seda enam, et laps on isale saadetud sõnumis juba väljendanud oma viha ja

pettumust isa vastu (dtl 23). Lapsel on õigus suhelda, aga mitte kohustus järjepidevalt selgitada,

miks ta seda teha ei taha. Politsei- ja Piirivalveameti 18.04.2024 kriminaalmenetluse nr

24230150470 alustamata jätmise teatisest nähtub, et laps on 08.03.2024 vahetult isaga kohtudes

öelnud isale, mida ta soovis isale öelda (dtl 50-53).

7. Kokkuvõtvale leiab kohus, et sissenõudja esitatud avaldus kohustatud isiku trahvimiseks ei

ole põhjendatud ja puudub alus puudutatud isiku trahvimiseks.

8. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 ja § 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse ja

rahalise suuruse.

9. TsMS § 172 lg 1 esimese lause üldpõhimõtte järgi kannab hagita menetluses menetluskulud

isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab sama lõike

teine lause kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta

menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades

õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (vt

Riigikohtu 11.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Võttes arvesse, et kohus ei

rahuldanud sissenõudja avalduse alusel kohtule tehtud kohtutäituri ettepanekut kohustatud isiku

trahvimiseks, sest see ei olnud põhjendatud, jätab kohus menetluskulud avaldaja (sissenõudja) ehk

Xi kanda.

TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et käesolevas asjas on mõistlik puudutatud isiku menetluskulud määrata kindlaks mõistliku

aja jooksul pärast lahendi jõustumist.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

5 (5)

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik