2-23-103424/9 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Y.A Kruusa

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2024, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-23-103424

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Y.Y vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1688,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn

lepinguline esindaja Y.A, e-post XXX;

Kostja Y.Y, isikukood XXX, .

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi Y.Y vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja

menetluskulusid kandnud.

3. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2¹).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue

Aktiva Finance Group OÜ esitas 24.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1176,96 euro saamiseks. Kohus tegi 27.01.2023 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 21.04.2023

kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat 03.05.2023 määrusega esitama nõude

hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendava riigilõivu.

Aktiva Finance Group OÜ esitas 06.06.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja Y.Y

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Nõue tuleneb Placet Group OÜ ja kostja vahel 17.10.2021 sõlmitud krediidikontolepingust nr

KK3727109. Kostjale võimaldati võlausaldaja poolt krediiti limiidiga 1000 eurot. Kostja

kohustus kasutatud krediiti tagastama makseteatiste (arvete) alusel. Kostja on hagejale

tasunud kokku 100 eurot põhivõlgnevuse katteks. Kuna kostja võlausaldajale korrektselt

krediiti ei tagastanud, saatis võlausaldaja kostjale 20.08.2022 kirjaga lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles määras kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 03.09.2022. Kuna

kostja võlgnevust ei tasunud, siis ütles võlausaldaja lepingu 04.09.2022 üles. 06.09.2022

loovutas võlausaldaja nõude hagejale Aktiva Finance Group OÜ.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude võlgnevuse summas 900 eurot, intressi

võlgnevuse summas 95,92 eurot, sissenõudmiskulud summas 50 eurot, hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised summas 276,64 eurot ja edasiulatuva viivise alates hagi

esitamisest võlatunnistuses sätestatud määras 40,65% aastas. Hageja palub menetluskulud

jätta kostja kanda ning kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja menetluskulud kokku

summas 842 eurot, s.o hageja poolt tasutud riigilõiv summas 315 eurot ja hageja

õigusabikulud summas 527 eurot.

Kostja seisukoht

Kostja on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse vastu võtnud 09.12.2023

Kättetoimetamisportaalis KÄPO. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei ole

esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg-

le 6 tuginedes rahuldamata.

2. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele, sätte lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

3.1.

Hagi hind on 1688,41 eurot ja kohus määras 24.11.2023 menetlusse võtmise

määrusega asja lahendamise lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.

3.2.

TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

4.1. Placet Group OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 17.10.2021 krediidikonto leping nr

KK3727109, mille alusel on kostja saanud oma kasutusse krediiti summas 1000 eurot /dtl 22/.

Lepingu kohaselt oli intressi määr 40,65% aastas ja krediidi kulukuse määr 49% aastas.

Kostja võttis Krediidiandja poolt võimaldatud krediidilimiidi summa kasutusse. Hagiavalduse

kohaselt on kostja krediidiandjale tagasimakseid teinud põhiosamakseteks 100 eurot /dtl 22/.

Hagile lisatud lisast nr 10 nähtuvalt on kostja tagasimakseid teinud krediidiandjale kokku

summas 270,68 eurot /dtl 48/.

4.2. Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik

võttis krediiti väljaspool majandustegevust. Seega on vaidlusalune leping

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

5. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei

saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi

lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale,

loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud

või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta

välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

5.1. Placet Group OÜ loovutas 06.09.2022 nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finance

Group /dtl 20/. Selgitas nõude loovutamisest on kostjale saadetud 04.09.2022 lepingu

ülesütlemise hoiatuskirjas /dtl 80/. Nõude loovutamisest teatati kostjale 06.09.2022 teatises

/dtl 42/. Kostja ei ole nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Seega on hagejal alus

nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.

6. Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 (p-s 13) selgitanud, et

kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),

millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

6.1. Seega kontrollib kohus esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas, kuna VÕS § 4062 lg 1 esimese

lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas

ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

6.1.1.

Kostjaga sõlmitud lepingu krediidilepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr

49% aastas /dtl 19/.

6.1.2.

Kostja sai 17.10.2021 sõlmitud lepingu alusel võlausaldaja poolt krediiti

limiidiga summas 1000 eurot intressimääraga 40,65% aastas /dtl 19/. Krediidikulukuse määr

lepingus arvestatud eelduslikel tingimustel, kus krediidilimiit võetakse kogu ulatuses

kasutusse viivitamata, intressiga 40,65% aastas ja 0,1145% päevas, tagasimaksega

minimaalse summaga 20 eurot põhiosast. Nimetatid tingimustel on märgitud krediidi

kogukuluks 1873,60 eurot ja krediidi kulukuse määraks 49% /dtl 29/. Finantsinspektsiooni

tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt välja toodud andmete

(antav krediit, kuumaksete arv, osamakse suurus ja aastaintress) alusel krediidi kulukuse

määr 49,15%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud krediidi

kulukuse määr kuni 31.12.2022 on 18,68% ning selle kolmekordne määr 56,04%. Seega

krediidi kulukuse määr on lubatud piirmääras ja leping ei ole VÕS § 406² lõike 1 alusel

tühine.

6.2. Teiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, milline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

6.2.1.

VÕS § 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija

varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik

tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

6.2.2.

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab

krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga

kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise

metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga

seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised

kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende

põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste,

sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud

kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise

kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi

andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi

põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3)

metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid

kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -

vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.

6.2.3.

Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18),

et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama

tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima

tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab

krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate

kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS §

49 lg 1 p 3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

6.2.4.

Kohus kohustas hagejat 31.01.2024 kohtunõudega hagi täpsustama ning

kohustas hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes täiendavalt andmed selle kohta, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige

kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on kostja

krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli

hagejal VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatule esitada täpne arvestus, kui palju kostja tegi

tagasimakseid ja mille katteks kostjapoolsed tagasimaksed on arvestatud ning esitada kohtule

uuesti määratud tagasimaksed /dtl 80-81/.

6.2.5.

Hageja on 23.02.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitab, et kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ja

kontrolliti maksehäireregistrit, analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek

on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui

kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis hageja selgitatu kohaselt krediidiandja

järeldada kostja võimet täita ühekordse osamaksega laenulepingut. Tagasimaksete osas

ümberarvestuse jättis hageja kohtule esitamata /dtl 87-88/.

6.2.6.

Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku

hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole

krediidiandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste väljaminekute kohta ega teabe

kogumist tõendanud. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid kostja sissetulekute kohta, sh

selgitusi ega tõendeid, kui suur oli kostja sissetulek ja kas ning kuidas seda kontrolliti.

Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja 23.02.2024 täiendavast üldsõnaliselt selgitusest

nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja muude

kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Lisaks ei

nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud andmeid kostja sissetulekute kohta. Krediidiandja

poolt tehtud päringust Maksehäirete registrisse ja sealt saadud andmete põhjal (maksehäire

puudumine) ning tuginemisega kostja esitatule, ei näidanud krediidiandja vajalikku hoolsust

VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Samuti ei nähtu kohtule, kuidas

krediidiandja veendus, et tarbija on krediidivõimeline.

Kohtule esitatu kohaselt ei ole krediidiandja kontrollinud kostja krediidivõimelisust ja

tuvastanud kostja igakuiste sissetulekute ja kulude suurust kontoväljavõtte põhjal, s.o kohtule

ei ole esitanud analüüsi, mille kohaselt saaks veenduda, et kostja oli laenu väljastamisel

krediidivõimeline ja võimeline tagasi maksma laenulepinguga endale võetud kohustust.

Kohtule ei ole hageja poolt esitatud ega tõendatud asjaolu, et krediidiandja üldse oleks kostja

sissetuleku olemasolu ja sissetulekute suurust kontrollinud.

Riigikohus määruse nr 2-21-13098 (p-s 13 ja 25) selgitatust tulenevalt on hagejal

tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist.

Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev krediidiandja on

eiranud VÕS § 4034 lg-tes 2 ja 4 ning KAVS § 50 lg-tes 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja

kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on

krediidiandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna kohtule esitatud asjaolude

alusel ei saa järeldada, et krediidiandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

andmete (kogumis) analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

6.3. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on sätte lg-s 6 nimetatud kohustuse rikkumise

tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, kuid hagi saab olla õiguslikult põhjendatud

üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi

ulatuses.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga

poolt avaldatud infole oli aastal 2021-2022 (s.o 01.01.2021-31.12.2022) intress 0,00%.

Seega lepingu kehtivuse jooksul (leping sõlmiti 17.10.2021 ja üles öeldi 04.09.2022) kostja

intressi tasuma ei pidanud.

6.4.

Hageja on esitanud hagiavalduses, et kostja on põhiosa tasumiseks teinud

makseid summas 100 eurot, intressi tasumiseks makseid ei ole tehtud /dtl 22/. Samas on

hageja esitanud lisa, millest nähtub kostja tagasimakseid summas 270,68 eurot, sh on

tabelisse märgitud erinevate maksete juurde toiminguna „Tasutud intress; Tasutud viivis

jne“ /dtl 48/. Hageja poolt esitatud andmed kostja poolt teostatud maksete kohta hagis ja

sellele lisatud tõendist nähtuvalt on ebaselged ning vastuolulised.

6.5.

Hagis esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt oli tarbijakrediidileping ilma

kindla tähtajata. Minimaalselt tuli iga kuu vastavalt arvele tasuda 2% krediidilimiidi

summast, s.o vähemalt 20 eurot. Miinimummaksete suurust arvestades ei oleks hagi esitamise

ega ka käesolevalt lahendi tegemise ajaks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise

tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei oleks muutunud VÕS §

82 lg 7 tähenduses kogu ulatuses sissenõutavaks. Seejuures oleks hageja nõutava

põhivõlgnevuse 900 euro tagasimaksmiseks miinimummaksete alusel kohtu arvutuste

kohaselt kostjal aega ligi 4 aastat. Seega ei saa kohus võtta hagi rahuldamisel aluseks ka

kostjale laenatud ja tagasimakstud summade vahet.

Ilma krediidiandja ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole

kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja

tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed

maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud.

6.6.

Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et krediidiandja tegi kostjale 04.09.2022

laenulepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, kuna kostja oli kolme järjestikuse osamakse

tasumisega viivituses. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava

krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui

tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega

ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Kuna lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli algse tagasimaksegraafiku järgsete

maksetega viivitusse sattumine, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu

tuli krediidiandjal vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 7 määrata uus tagasimaksegraafik, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ei saanud kostja olla laenulepingu ülesütlemise

ajal veel viivituses kolme uue maksegraafikujärgse järjestikuse osamakse tasumisega ning

laenulepingu ülesütlemiseks ei olnud alust. Arvestades kostja tehtud tagasimakseid (270,68

eurot) ja lepingu tingimusi tagasimaksete osas, ei oleks kostja uue maksegraafiku määramise

korral tagasimaksetega viivituses olnud. Põhivõla sissenõudmiseks peab krediidiandja

määrama VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt uuesti tagasimaksed ja tegema need kostjale teatavaks

ning kasutama vastavalt uuele maksegraafikule kohaseid õiguskaitsevahendeid.

7. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul hageja nõue selge ning tuleb jätta

rahuldamata. Põhivõlgnevuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka

kõrvalnõuded.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda.

8.1. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda.

8.2. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjal käesolevas tsiviilasjas

menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik