2-23-103424/9 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
Legislator headnote
AI generated2-23-103424/9 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Kohtujurist
Y.A Kruusa
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. mai 2024, Kuressaare
Tsiviilasja number
2-23-103424
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi Y.Y vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1688,41 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ, registrikood
10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn
lepinguline esindaja Y.A, e-post XXX;
Kostja Y.Y, isikukood XXX, .
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi Y.Y vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks.
2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja
menetluskulusid kandnud.
3. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse
tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud
menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt
mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2¹).
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hageja nõue
Aktiva Finance Group OÜ esitas 24.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse
avalduse võlgnikult 1176,96 euro saamiseks. Kohus tegi 27.01.2023 võlgnikule
makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 21.04.2023
kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse
jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat 03.05.2023 määrusega esitama nõude
hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendava riigilõivu.
Aktiva Finance Group OÜ esitas 06.06.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja Y.Y
vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Nõue tuleneb Placet Group OÜ ja kostja vahel 17.10.2021 sõlmitud krediidikontolepingust nr
KK3727109. Kostjale võimaldati võlausaldaja poolt krediiti limiidiga 1000 eurot. Kostja
kohustus kasutatud krediiti tagastama makseteatiste (arvete) alusel. Kostja on hagejale
tasunud kokku 100 eurot põhivõlgnevuse katteks. Kuna kostja võlausaldajale korrektselt
krediiti ei tagastanud, saatis võlausaldaja kostjale 20.08.2022 kirjaga lepingu ülesütlemise
hoiatuse, milles määras kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 03.09.2022. Kuna
kostja võlgnevust ei tasunud, siis ütles võlausaldaja lepingu 04.09.2022 üles. 06.09.2022
loovutas võlausaldaja nõude hagejale Aktiva Finance Group OÜ.
Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude võlgnevuse summas 900 eurot, intressi
võlgnevuse summas 95,92 eurot, sissenõudmiskulud summas 50 eurot, hagi esitamise seisuga
sissenõutavaks muutunud viivised summas 276,64 eurot ja edasiulatuva viivise alates hagi
esitamisest võlatunnistuses sätestatud määras 40,65% aastas. Hageja palub menetluskulud
jätta kostja kanda ning kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja menetluskulud kokku
summas 842 eurot, s.o hageja poolt tasutud riigilõiv summas 315 eurot ja hageja
õigusabikulud summas 527 eurot.
Kostja seisukoht
Kostja on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse vastu võtnud 09.12.2023
Kättetoimetamisportaalis KÄPO. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei ole
esitanud.
Kohtuotsuse põhjendused
1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus
tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega
õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg-
le 6 tuginedes rahuldamata.
2. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,
lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus
oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool
määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid
asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja
kogutud tõenditele, sätte lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud
õiguslike väidetega.
3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt
lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi
menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,
mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
3.1.
Hagi hind on 1688,41 eurot ja kohus määras 24.11.2023 menetlusse võtmise
määrusega asja lahendamise lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
3.2.
TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava
osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1
nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes
õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping,
millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma
tarbijale krediiti või laenu.
4.1. Placet Group OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 17.10.2021 krediidikonto leping nr
KK3727109, mille alusel on kostja saanud oma kasutusse krediiti summas 1000 eurot /dtl 22/.
Lepingu kohaselt oli intressi määr 40,65% aastas ja krediidi kulukuse määr 49% aastas.
Kostja võttis Krediidiandja poolt võimaldatud krediidilimiidi summa kasutusse. Hagiavalduse
kohaselt on kostja krediidiandjale tagasimakseid teinud põhiosamakseteks 100 eurot /dtl 22/.
Hagile lisatud lisast nr 10 nähtuvalt on kostja tagasimakseid teinud krediidiandjale kokku
summas 270,68 eurot /dtl 48/.
4.2. Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik
võttis krediiti väljaspool majandustegevust. Seega on vaidlusalune leping
tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
5. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust
sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei
saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi
lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170
sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale,
loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud
või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta
välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
5.1. Placet Group OÜ loovutas 06.09.2022 nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finance
Group /dtl 20/. Selgitas nõude loovutamisest on kostjale saadetud 04.09.2022 lepingu
ülesütlemise hoiatuskirjas /dtl 80/. Nõude loovutamisest teatati kostjale 06.09.2022 teatises
/dtl 42/. Kostja ei ole nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Seega on hagejal alus
nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
6. Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 (p-s 13) selgitanud, et
kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele
lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),
millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles
sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija
sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,
kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka
Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel
analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija
krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-
Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
6.1. Seega kontrollib kohus esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi
kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas, kuna VÕS § 4062 lg 1 esimese
lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas
ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist
tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
6.1.1.
Kostjaga sõlmitud lepingu krediidilepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr
49% aastas /dtl 19/.
6.1.2.
Kostja sai 17.10.2021 sõlmitud lepingu alusel võlausaldaja poolt krediiti
limiidiga summas 1000 eurot intressimääraga 40,65% aastas /dtl 19/. Krediidikulukuse määr
lepingus arvestatud eelduslikel tingimustel, kus krediidilimiit võetakse kogu ulatuses
kasutusse viivitamata, intressiga 40,65% aastas ja 0,1145% päevas, tagasimaksega
minimaalse summaga 20 eurot põhiosast. Nimetatid tingimustel on märgitud krediidi
kogukuluks 1873,60 eurot ja krediidi kulukuse määraks 49% /dtl 29/. Finantsinspektsiooni
tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt välja toodud andmete
(antav krediit, kuumaksete arv, osamakse suurus ja aastaintress) alusel krediidi kulukuse
määr 49,15%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud krediidi
kulukuse määr kuni 31.12.2022 on 18,68% ning selle kolmekordne määr 56,04%. Seega
krediidi kulukuse määr on lubatud piirmääras ja leping ei ole VÕS § 406² lõike 1 alusel
tühine.
6.2. Teiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku
laenamise põhimõtet, milline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.
6.2.1.
VÕS § 4034
lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija
krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija
varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate
seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7
sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks
vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid
andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik
tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga
tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks
olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on
krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks
vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
6.2.2.
Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab
krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga
kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise
metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga
seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised
kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende
põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste,
sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud
kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste
täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise
mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija
krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast
täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise
kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi
andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi
põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3)
metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid
kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -
vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades
käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja
tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
6.2.3.
Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18),
et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise
põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis
võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama
tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise
kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta,
mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse
täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima
tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma
tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate
maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste
võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja
koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse
(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab
krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate
kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,
investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud
ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus
(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,
võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh
muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul
üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS §
49 lg 1 p 3);
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate
rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §
49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust
iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või
krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb
krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija
konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime
hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis
peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse
hindamiseks.
6.2.4.
Kohus kohustas hagejat 31.01.2024 kohtunõudega hagi täpsustama ning
kohustas hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes täiendavalt andmed selle kohta, et
vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige
kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on kostja
krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli
hagejal VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatule esitada täpne arvestus, kui palju kostja tegi
tagasimakseid ja mille katteks kostjapoolsed tagasimaksed on arvestatud ning esitada kohtule
uuesti määratud tagasimaksed /dtl 80-81/.
6.2.5.
Hageja on 23.02.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et krediidiandja on
järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitab, et kostja krediidivõimelisuse
hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ja
kontrolliti maksehäireregistrit, analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek
on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui
kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis hageja selgitatu kohaselt krediidiandja
järeldada kostja võimet täita ühekordse osamaksega laenulepingut. Tagasimaksete osas
ümberarvestuse jättis hageja kohtule esitamata /dtl 87-88/.
6.2.6.
Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja
on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku
hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole
krediidiandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste väljaminekute kohta ega teabe
kogumist tõendanud. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid kostja sissetulekute kohta, sh
selgitusi ega tõendeid, kui suur oli kostja sissetulek ja kas ning kuidas seda kontrolliti.
Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja 23.02.2024 täiendavast üldsõnaliselt selgitusest
nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja muude
kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Lisaks ei
nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud andmeid kostja sissetulekute kohta. Krediidiandja
poolt tehtud päringust Maksehäirete registrisse ja sealt saadud andmete põhjal (maksehäire
puudumine) ning tuginemisega kostja esitatule, ei näidanud krediidiandja vajalikku hoolsust
VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Samuti ei nähtu kohtule, kuidas
krediidiandja veendus, et tarbija on krediidivõimeline.
Kohtule esitatu kohaselt ei ole krediidiandja kontrollinud kostja krediidivõimelisust ja
tuvastanud kostja igakuiste sissetulekute ja kulude suurust kontoväljavõtte põhjal, s.o kohtule
ei ole esitanud analüüsi, mille kohaselt saaks veenduda, et kostja oli laenu väljastamisel
krediidivõimeline ja võimeline tagasi maksma laenulepinguga endale võetud kohustust.
Kohtule ei ole hageja poolt esitatud ega tõendatud asjaolu, et krediidiandja üldse oleks kostja
sissetuleku olemasolu ja sissetulekute suurust kontrollinud.
Riigikohus määruse nr 2-21-13098 (p-s 13 ja 25) selgitatust tulenevalt on hagejal
tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike
kohustuste täitmist.
Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev krediidiandja on
eiranud VÕS § 4034 lg-tes 2 ja 4 ning KAVS § 50 lg-tes 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja
kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on
krediidiandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna kohtule esitatud asjaolude
alusel ei saa järeldada, et krediidiandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks
andmete (kogumis) analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on
krediidivõimeline.
6.3. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on sätte lg-s 6 nimetatud kohustuse rikkumise
tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud
intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest
tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, kuid hagi saab olla õiguslikult põhjendatud
üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi
ulatuses.
VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda
intressi,
on
intressimääraks
poolaasta
kaupa
Euroopa
Keskpanga
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.
jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga
poolt avaldatud infole oli aastal 2021-2022 (s.o 01.01.2021-31.12.2022) intress 0,00%.
Seega lepingu kehtivuse jooksul (leping sõlmiti 17.10.2021 ja üles öeldi 04.09.2022) kostja
intressi tasuma ei pidanud.
6.4.
Hageja on esitanud hagiavalduses, et kostja on põhiosa tasumiseks teinud
makseid summas 100 eurot, intressi tasumiseks makseid ei ole tehtud /dtl 22/. Samas on
hageja esitanud lisa, millest nähtub kostja tagasimakseid summas 270,68 eurot, sh on
tabelisse märgitud erinevate maksete juurde toiminguna „Tasutud intress; Tasutud viivis
jne“ /dtl 48/. Hageja poolt esitatud andmed kostja poolt teostatud maksete kohta hagis ja
sellele lisatud tõendist nähtuvalt on ebaselged ning vastuolulised.
6.5.
Hagis esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt oli tarbijakrediidileping ilma
kindla tähtajata. Minimaalselt tuli iga kuu vastavalt arvele tasuda 2% krediidilimiidi
summast, s.o vähemalt 20 eurot. Miinimummaksete suurust arvestades ei oleks hagi esitamise
ega ka käesolevalt lahendi tegemise ajaks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise
tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei oleks muutunud VÕS §
82 lg 7 tähenduses kogu ulatuses sissenõutavaks. Seejuures oleks hageja nõutava
põhivõlgnevuse 900 euro tagasimaksmiseks miinimummaksete alusel kohtu arvutuste
kohaselt kostjal aega ligi 4 aastat. Seega ei saa kohus võtta hagi rahuldamisel aluseks ka
kostjale laenatud ja tagasimakstud summade vahet.
Ilma krediidiandja ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole
kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja
tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed
maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud.
6.6.
Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et krediidiandja tegi kostjale 04.09.2022
laenulepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, kuna kostja oli kolme järjestikuse osamakse
tasumisega viivituses. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava
krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui
tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega
ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja
puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul
tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,
mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
Kuna lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli algse tagasimaksegraafiku järgsete
maksetega viivitusse sattumine, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu
tuli krediidiandjal vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 7 määrata uus tagasimaksegraafik, arvestades
intressimäära ja muude kulude vähendamist, ei saanud kostja olla laenulepingu ülesütlemise
ajal veel viivituses kolme uue maksegraafikujärgse järjestikuse osamakse tasumisega ning
laenulepingu ülesütlemiseks ei olnud alust. Arvestades kostja tehtud tagasimakseid (270,68
eurot) ja lepingu tingimusi tagasimaksete osas, ei oleks kostja uue maksegraafiku määramise
korral tagasimaksetega viivituses olnud. Põhivõla sissenõudmiseks peab krediidiandja
määrama VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt uuesti tagasimaksed ja tegema need kostjale teatavaks
ning kasutama vastavalt uuele maksegraafikule kohaseid õiguskaitsevahendeid.
7. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul hageja nõue selge ning tuleb jätta
rahuldamata. Põhivõlgnevuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka
kõrvalnõuded.
Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud
pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral
kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid
võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt
poolte endi kanda.
8.1. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus
tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel
hageja kanda.
8.2. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev
kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjal käesolevas tsiviilasjas
menetluskulusid tekkinud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ruth Sild
kohtunik