2-24-5259/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2024 kell 14.40, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-5259

Tsiviilasi

E-R.H.

maksejõuetusavaldus

pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik: E-R.H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht:

Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx)

Usaldusisik: pankrotihaldur Andrus Õnnik (OÜ

Pärnu Pinker Albert, asukoht: Lai 10, Pärnu linn, tel 443

1313, e-post: pinker@hot.ee)

Ärakuulamine

RESOLUTSIOON

15.05.2024 kell 16.00

1. Rahuldada E-R.H. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja E-R.H. (isikukood: xxxxxxxxxxx) pankrot 16. mail 2024 kell

14.40 ja algatada E-R.H. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada E-R.H. pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihalduril koostada ja esitada

kohtule hiljemalt 04.06.2024 võlgniku vara- ja võlanimekiri.

4. Määrata E-R.H. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 05.06.2024 kell

10.40 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, II korrus, saal nr 2). Enne

võlausaldajate üldkoosolekut võtab kohus E-R.H.lt võlgniku vande ning E-R.H. on

kohustatud isiklikult võlausaldajate üldkoosolekule ilmuma.

Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist

või aresti kuni kolmeks kuuks.

5. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab E-R.H. kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur Andrus Õnnik, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 16. maiks, esimene aruanne esitada 16.

mail 2025.

6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

7. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse algatamise kohta teadaanne väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt

esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

8. E-R.H. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses

märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue

on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega

haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada

kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude

esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

9. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

11. Jätta menetluskulud võlgniku E-R.H. kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu hüvitamiseks.

12. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 820 eurot, millele lisandub

käibemaks 180,40 eurot, so kokku 1000,40 eurot, mis tuleb hüvitada usaldusisikule

menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest.

Summad tuleb kanda OÜ-le Pärnu Pinker Albert (arvelduskonto XXXXXXXXXXX AS-is

SEB Pank).

13. Võlgnik E-R.H. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

14. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada

ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest

vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või

olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

15. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu.

Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse

dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E-R.H.

(avaldaja,

võlgnik)

esitas

2.04.2024

Pärnu

Maakohtule

võlgniku

maksejõuetusavalduse, milles palub enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist.

Avalduse kohaselt on E-R.H. vallaline ja kaks ülalpeetavat, xxxxxxxxxxx sündinud poeg ja

xxxxxxxxxxx sündinud tütar, kes elavad isa juures. Lapsed käivad koolivaheaegadel ja

nädalavahetustel ema juures. Varsti sünnib perre kolmas laps. Võlgniku kuludeks on eluasemekulud

00 eurot, toidukulud 250 eurot, kulutused riietusele ja jalanõudele 30 eurot, transpordikulud 100

eurot, sidekulud 25 eurot, elatis lastele 200 eurot ja tervishoiu-ja hügieenikulud 30 eurot, kokku 635

eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on igakuised sotsiaaltoetused riigilt või kohalikult

omavalitsuselt ca 720 eurot.

Esitatud varanimekirja kohaselt võlgnikule ei kuulu kinnisvara ega transpordivahendeid. Võlgniku

nimel on äriühing Xxxxxxxxxxx OY (xxxxxxxxxxx), firmal puuduvad igasugused tulu/kulud.

Võlgnikul on kohustusi kahekümne ühe võlausaldaja ees (Era Liising Inkassoteenused OÜ, 6 nõuet

Aktiva Finance Group OÜ, Degita Väli, 3 nõuet Politsei-ja Piirivalveamet, K.K., PlusPlus Capital

AS, OK Incure OÜ, R.V., A.K., 2 nõuet If P&C Insurance AS, DirectMarketing OÜ ja J.J.),

kogusummas vähemalt 37 041,70 eurot.

2. Kohus võttis 5.04.2024 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ning nimetas

usaldusisikuks pankrotihalduri Andrus Õnniku.

3. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 13.05.2024 kohtule võlgade ja varade nimekirja koos

lisadega ning usaldusisiku tasu taotluse. Kokkuvõtlikult leidis usaldusisik, et võlgnik E-R.H. suhtes

tuleks välja kuulutada pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise Seda järgmistel

põhjendustel.

Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kahekümne

võlausaldaja ees kokku 43 930,09 eurot (sh põhiosa võlg 42 112,47 eurot ja kõrvalnõuded 1 817,62

eurot). Teadaolevalt on kõik nõuded muutunud sissenõutavaks. Võlausaldajateks on võlgnikule

laenu andnud krediidiettevõtted, inkassoettevõtted, kohtutäiturid ja füüsilised isikud.

Võlgnikul puudub turuväärtust omav vara ning tema sissetulek koosneb on töövõimetoetusest 320

eurot kuus ja maikuu lõpus sünnib kolmas laps. Võlgnik omab arvelduskontot Swedbank AS-s,

Coop Bank AS-s, SEB Pank AS-is ja LHV Pank AS-s. Võlgnikul on osaliselt töövõimetu,

võlgnikule on määratud osaline töövõime vähenemine seoses tervise ja vaimsete probleemidega.

Lähiajal peaks võlgniku perre sündima kolmas laps (eelduslik tähtaeg 20.05.2024). Tööleminekut

raskendab peatselt perre sündiv kolmas laps. Võlgnik ise on positiivselt meelestatud ning võimalusel

plaanib suvekuudel teha külalistemajades koristustöid.

Võlgnik omab arvelduskontot SEB Pank AS-is, mille saldo 18.04.2024 seisuga 1,67 eurot,

arveldusarve Coop Bank AS-is, millel puuduvad tehingud viimasel kolmel aastal, arvelduskonti

LHV Pank AS-is, mille saldo16.04.2024 seisuga 0,00 eurot, kuid on kaardi kuutasu võlgnevus 3,00

eurot, arveldusarve Swedbank AS-is, mille saldo 16.04.2024 seisuga -5,38 eurot ja kontole on

arvestatud viivis 15,41 eurot. Maksu-ja Tolliameti andmetel 2021.aastal oli sissetulek 4861,61 eurot,

2022.aastal 4374,77 eurot ja 2023. aastal 3145,92 eurot.

E-R.H. suhtes on nõuete sissenõudmiseks algatatud vähemalt kuusteist täiteasja –

xxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxx

Võlgnikul teadaolevalt igasugune väärtust omav vara puudub. Samuti puudub tal töökoht ja

sissetulek, mille arvelt kohustusi täita. Maikuu II pooles sünnib tal kolmas laps.

Võlgniku nimele on avatud Luminor II samba pensionifond väärtusega 5654 eurot, millele ei ole

pankrotimenetluses lubatud sissenõuet pöörata.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes, kuna tal puuduvad vara ja

vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. E-R.H. maksejõuetuse peamiseks

põhjuseks on maksevõimet ületavate laenude võtmine ja laenusummade paigutamine leibkonna

eluaseme jm vajaduste katteks selliselt, et pärast lahkuminekut puudus õiguslik alus elukaaslasega

laenude jagamise ja/või hüvitiste nõudmiseks. Võlgnik muutus maksejõuetuks 2019 aasta teises

pooles, kui tekkisid laenuvõlad, mida võlausaldajad hakkasid kohtu kaudu sisse nõudma.

4. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 15.05.2024 kohtuistungil.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et võlgniku E-R.H. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt

kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski

pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud

kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

7. E-R.H. on seisukohal, et ta on maksejõuetu. Samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik.

Kohus, hinnates asjas kogutud teavet, on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul

on teadaolevaid täitmata kohustusi 43 930,09 euro ulatuses, millised on täielikult muutunud

sissenõutavaks. Arvestades võlgniku sissetulekuid ja kohustusi, on ilmne, et tal puuduvad piisavad

vahendid igapäevaste kulutuste ja kohustuste tasumiseks. Seega on võlgnik maksejõuetu ja seda

püsivalt (alates aastast 2019).

Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et E-R.H. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on

maksevõimet ületavate laenude võtmine, mille eest vastutab E-R.H. ise (kuigi osa laene on võetud

perekonna huvides).

8. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara

valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS §

36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga

nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega

loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene

teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma

nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti.

9. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks E-R.H.

pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks

nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese

lause kohaselt. 10. Kohus kuulutab võlgniku E-R.H. pankroti välja, nimetab võlgniku

pankrotihalduriks

Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese

koosoleku toimumise aja halduri ja võlgnikuga kooskõlastanud.

11. Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest keeldumiseks.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur Andrus Õnnik. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue

usaldusisiku (FiMS § 46 lg 1).

12. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta usaldusisik

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, aga hiljemalt 16.05.2025.

13. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:

-

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

-

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).

-

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid

ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

-

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

-

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS §

49 lg 9).

Menetluskulud 14. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

FiMS § 54 lg 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule

tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik

peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib

kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29

lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel

lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

Usaldusisik on välja toonud, et ülesannete täitmiseks on kulunud 12,5 tundi, mis arvestusega 130

eurot tund teeb koos käibemaksuga tasu suuruseks 1982,50 eurot. Kuna võlgnikul puudub sissetulek,

palub usaldusisik palub tasuks määrata 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku

1000,40 eurot ning hüvitada riigi vahenditest.

Kohus leiab, et usaldusisiku poolt välja toodud toimingud ja nendele kulunud aeg on vajalik ning

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on

kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.

PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ

Pärnu Pinker Albert (registrikood 10356838) käibemaksukohustuslane (number EE100096914).

Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ Pärnu Pinker Albert on käibemaksukohustuslane, lisandub

tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti (KMS § 15 lg 1).

Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt taotletavat tasu

ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu

summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi

korras riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb summad välja maksta vastavalt usaldusisiku

taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Pärnu Pinker Albert.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn kohtunik