2-23-10738/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-10738

Kohtuasi

X hagi Y, C (C), Q (Q) vastu pärimistunnistuse

kehtetuks tunnistamiseks ja omandiõiguse tuvastamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.10.2023 määrus (menetlusse võtmisest

keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Irina Kadõševitš

Kostja 1: Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja 2: C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja 3: Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25.10.2023 määrus ja saata tsiviilasi menetlusse võtmise

otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

28.07.2023 esitas X Harju Maakohtule hagi Y, C ja Q vastu. Maakohus jättis 09.10.2023

hagi käiguta. Hageja esitas 23.10.2023 täpsustatud hagi, milles palub: tunnistada

pärimistunnistus kehtetuks kinnistu aadressil XXX ja osaühingu W ning D OÜ osas; tuvastada

omandiõigus kinnistu XXX ½ osas hageja kasuks või alternatiivselt tuvastada kinnistu XXX

2-23-10738

ühisvaraks hageja ja F vahel; tuvastada omandiõigus osaühingu W, mis kuulus Fle ½ osas

hageja kasuks või alternatiivselt tuvastada osaühing W ühisvaraks hageja ja F vahel; tuvastada

omandiõigus D, mis kuulus Fle ½ osas hageja kasuks või alternatiivselt tuvastada D OÜ

ühisvaraks hageja ja F vahel.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 02.07.1981 abielu hageja ja F (endised perekonnanimed X

ja X) vahel. 15.11.1981 sündis hagejal ja Fl poeg C ning 29.11.1982 tütar Y (kostjad).

Abiellumise ajal 11.08.1995 osteti korter aadressil XXX. 02.09.1996 registreeriti D Aktsiaselts

ja 14.05.1997 registreeriti OÜ W. 18.08.2000 sündis Fl tütar kostja Q. 28.08.2001 lahutati

hageja ja F abielu. Hageja ja F vahel ühisvara ei olnud jagatud. 24.12.2020 F suri. F suhtes

algatati Tallinna notar Aivar Mesikäpa juures pärimismenetlus ja pärandi vastuvõtmine.

14.05.2021 saatis kohtutäitur Elin Vilippus notarile F pärandvara nimekirja. 20.05.2021

vormistas notar F pärimistunnistuse. Pärimistunnistusest on näha, et iga kostja on pärija 1/3

suuruses mõttelises osas. Samuti on pärimistunnistuses märkused, et pärandaja oli surma päeval

lahutatud ja tema nimele registreeritud vara ei moodusta kellegagi varaühisust (ühisvara). Välja

arvatud osaühing Ä osa nimiväärtusega 18 131 eurot, mis omandati abielu ajal. 20.05.2023

vormistati notari poolt omandiõiguse tunnistus hagejale osaühingu Ä osas nimiväärtusega

18 131 eurot, kui endiste abikaasade hageja ja F ühisvara vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-

le 25. 20.05.2022 ja 16.09.2022 tegi hageja päringu notarile vara kohta. 31.05.2022 palus notar

esitada täiendavaid dokumente. 15.07.2022 esitas hageja notarile kõik dokumendid koos

kaaskirjaga, mis kinnitasid, et korter aadressil XXX ja osaühing W ning D OÜ oli omandatud

abielu ajal. Notar ei vastanud. Hageja on seisukohal, et notar keeldus alusetult tegemast

parandusi pärimistunnistuses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus keeldus 25.10.2023 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371

lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast. Maakohus põhjendas määrust järgmiselt.

2.1. Pärimisseaduse (PärS) § 171 lg-st 1 tulenevalt märgitakse pärimistunnistusele pärija

pärimisõigus ja selle ulatus. PärS § 175 lg-s 1 viidatud ebaõigsus pärimistunnistusel saab

seisneda eelkõige selles, et eksitud on pärimisõiguse olemasolu osas või pärimisõiguse ulatuse

osas. Esitatud hagiavaldusest ei järeldu, milles seisneb pärimistunnistuses esinev ebaõigsus,

mille tõttu tuleks see kehtetuks tunnistada. Hagiavalduses toodud asjaoludest ei järeldu üheselt,

kas eksitud on pärija pärimisõiguse osas (nt hageja on pärija) või on pärimistunnistusel eksitud

pärimisõiguse ulatuse märkimisega. Kohus on palunud neid asjaolusid täpsustada, kuid hageja

pole seda täiendava tähtaja jooksul teinud.

2.2. Hageja soovib ilmselt esitatud nõuetega saavutada tulemust, millega kohus tunnistaks

pärimistunnistuse kehtetuks. Kohus tuvastaks seejärel nii korteri kui ühingute kuulumise

ühisvara hulka või hageja omandisse. Sellele tuginevalt annaks notar välja uue

pärimistunnistuse vastavalt kohtu poolt tuvastatule. Sellest lähtuvalt saab hageja enda õigusi

realiseerida. Kohus on hagejale selgitanud, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust.

Pärimistunnistusel märgitud võimalik ühisvara koosseis ei oma õiguslikku tähendust. Isegi

juhul, kui notar annaks välja uue pärimistunnistuse hageja soovitud kujul, ei saa

pärimistunnistusele tuginevalt väita, et konkreetne vara ühisvarasse kuulus. Samuti jääb

endiselt lahendamata ühisvara ja pärandvara jagamise küsimus. Seejuures kui hageja tugineb

asjaolule, et nii korter kui ühingud kuulusid ühisvara hulka, so ühisomandisse, siis pole ka

võimalik kohtuotsusega tuvastada kaasomandiosa kuulumist hagejale. Hageja eesmärk on

suunatud abikaasade ühisvara ja pärandvara jagamisele. Hageja soovitud eesmärki oleks

võimalik saavutada ühisvara ja pärandvara jagamise hagi esitamisega (PKS § 39). Seda on

2-23-10738

kohus hagejale ka selgitanud, kuid vastavaid nõudeid hageja esitanud pole. Hageja eesmärgi

saavutamine pole võimalik esitatud nõuete kaudu.

2.3. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja võtta hagi

menetlusse. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

3.1. Maakohus on oluliselt rikkunud õigusnorme ja ebaõigesti kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p-

i 2. Hagist on selgelt näha kaks nõuet. Üks nõue on tunnistada pärimistunnistus kehtetuks. Notar

keeldus tegemast parandusi ja tunnistada pärimistunnistus kehtetuks. Teine nõue on tuvastada

omandiõigus või alternatiivselt tuvastada nii kinnistu kui ühing ühisvaraks. Maakohus peab

mõlemat nõuet uurima ja andma oma õigusliku hinnangu. Maakohus peab asja sisuliselt ära

lahendama ka juhul, kui tema arvates ei ole esitatud asjaolud ja tõendid nõude aluseks olevatest

sündmustest ja pooltevahelistest suhtest tervikpildi saamiseks küllaldased.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas

selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3

alusel tühistada ning saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale

maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371

lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Jättes

avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui

hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt

nt RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagis esitatud

asjaoludel järeldada, et hagiavalduses esitatud nõuded oleksid täies ulatuses perspektiivitud ja

kohus saaks hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda.

Hagiavaldusest nähtuvalt on hagejal kohtu poole pöördumisel kaks eesmärki: ta soovib

pärandaja pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist ja hageja omandiõiguse tunnustamist XXX

ja osaühingu W ning D OÜ osa suhtes. Hageja on põhjendanud, et on pärijaks tulenevalt sellest,

et kinnisasi ja osaühingute osad olid pärandaja ja hageja ühisomandis. Maakohus põhjendas

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist sellega, et hageja eesmärk on suunatud

abikaasade ühisvara ja pärandvara jagamisele ning hageja soovitud eesmärki oleks võimalik

saavutada ühisvara ja pärandvara jagamise hagi esitamisega, mida hageja pole vaatamata kohtu

selgitustele esitanud.

PärS § 175 lg 1 sätestab, et kui pärast pärimistunnistuse, annakusaaja tunnistuse, sundosa

saaja tunnistuse või testamenditäitja tunnistuse tõestamist ilmneb selle ebaõigsus, tunnistab

notar selle asjast huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel

kehtetuks. PärS § 175 lg 4 sätestab, et kui notar keeldub pärimismenetluses tõestatud tunnistust

kehtetuks tunnistamast, võib õigustatud huviga isik nõuda kohtus tunnistuse kehtetuks

2-23-10738

tunnistamist. Tunnistuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse isiku vastu, kes on õigustatud

isik tunnistuse kohaselt. Hageja on esitanud nõude tunnistada pärimistunnistus kehtetuks.

Ringkonnakohtu hinnangul on hagist võimalik järeldada, et hageja hinnangul on

pärimistunnistus ebaõige osas, milles kinnisasja ja kahe äriühingu osade osas ei ole pärijana

märgitud hagejat ning notar on keeldunud pärimistunnistust kehtetuks tunnistamast.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, et pärimistunnistuse vaidlustamisega ei saa hageja

enda õigusi realiseerida. Riigikohus on selgitanud, et pärimistunnistusel ei ole õigusloovat

tähendust (vt ka RKTKo 24.03.2021, 2-18-18277 p 17). Pärimistunnistuse olemasolu või

puudumine ei mõjuta seega iseenesest pärimisõigust ega selle ulatust. Seega ei ole vajalik

pärimistunnistuse eraldi vaidlustamine. Hageja ei ole ka F pärija PärS § 16 lg 1 kohaselt ega

märgitud õigesti pärijana F pärimistunnistusel, kuna ta pole PärS § 3 lg 1 kohaselt pärandi

avamise ajal (F surmaajal) üleelanud abikaasa. Hageja ja pärandaja F abielu on lahutatud 2001.

aastal.

Hageja palus alternatiivselt: 1) tuvastada kinnisasja kuulumine ühisvara hulka; 2) tuvastada

osaühingu W osa kuulumine hagejale ½ ulatuses või alternatiivselt selle kuulumine ühisvara

hulka; 3) tuvastada D OÜ osa kuulumine hagejale või alternatiivselt selle kuulumine ühisvara

hulka.

9.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, et hageja poolt

alternatiivselt esitatud nõuded oleksid täies ulatuses perspektiivitud. Ühe abikaasa surma korral

abikaasade varaühisus lõpeb ja ühisvara enam jagada ei saa. Abikaasade ühisomandi asemele

tekib pärast ühe abikaasa surma üleelanud abikaasa ja ülejäänud pärijate pärandvara ühisuse

vaheline ühisomand (AÕS komm I, § 77 p 3.4.2.4). Hagejal on õigus nõuda ühisomandi

lõpetamist enda ja kostjatele kuuluva pärandvara ühisuse vahel. Sellise nõude esitamise

eelduseks on vaja tuvastada, et hageja nimetatud esemed kuulusid pärandaja F ja hageja

ühisvara hulka. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või

puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohus on

leidnud, et juhul, kui hageja esitab lisaks sooritushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb

nagunii teha otsustus sooritushagi kohta tehtava kohtulahendi põhjendustes, on tuvastushagi ja

sooritushagi näol tegemist sama hagiga samade poolte vahel. Kui hageja on niisuguse

tuvastusnõude esitanud ja kohus on selle menetlusse võtnud, peab kohus jätma selle nõude

TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata (RKTKo 17.12.2012, 3-2-1-157-12, p 14). Samas on

Riigikohus selgitanud, et isikul on õigussuhte tuvastamiseks õiguslik huvi olemas mh juhul, kui

isik soovib tuvastada, et ese ei kuulu pärandi hulka või kuulub pärandi hulka pärimistunnistusel

märgitust väiksemas mõttelises osas (RKTKo 13.01.2010, 3-2-1-151-09, p 14).

Ringkonnakohtu hinnangul võib seega hagejal olla hagis esitatud asjaoludel alternatiivse nõude

osas õiguslik huvi tuvastada kinnistu XXX ja osaühing W ning D OÜ kuulumine hageja ja F

ühisvara hulka. Selline tuvastushuvi võib hagejal olla vaatamata sellele, et ta ei soovi koheselt

esitada nõuet esitada lõpetada ühisomand hageja ja kostjatele kuuluva pärandvara ühisuse

vahel.

Riigikohus on selgitanud, et juhul kui hageja pöördub kohtusse probleemiga, mis väärib

kohtulikku kaitset, ja kui hagis esinevad menetlemist või hagi rahuldamist takistavad puudused,

mis on kõrvaldatavad, tuleb kohtul enda ette toodud probleemi analüüsimise järel selgitada,

mida on nende puuduste kõrvaldamiseks vaja teha. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja

esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele

hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada (TsMS § 392 lg 1 p 1

ja § 3401 lg 1) (RKTKm 07.10.2020, 2-19-16249/17, p 16). Seega juhul, kui hagiavalduses

esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks,

kuid hagi oleks võimalik täpsustada, tuleb määrata hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaeg hagi

2-23-10738

täpsustamiseks. Alles siis, kui hageja ei ole määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral,

mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371

lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (RKTKm 25.02.2015, 3-2-1-162-14, p 2). Maakohus jättis

hagi käiguta, kuid on põhjendamatult selgitanud hagejale üksnes seda, et hagejal tuleks esitada

ühisvara või pärandvara jagamise hagi. Maakohus ei selgitanud hagejale, et hageja alternatiivset

tuvastusnõuet on võimalik menetleda, kui hageja toob esile õigusliku huvi ega soovi hagis kohe

nõuet esitada lõpetada ühisomand hageja ja kostjatele kuuluva pärandvara ühisuse vahel.

Lähtudes eeltoodud punktist 9.1 on maakohtul võimalik seda teha ja anda hagejale võimalus

hagi täpsustamiseks ning otsustada seejärel hagi menetlusse võtmise küsimust uuesti.

Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist ega puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja andmist. Samuti ei otsustata praegu menetluskulude jaotust, vaid seda

teeb TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus asja lahendamisel. Neil kaalutlustel kuulub määruskaebus

rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise

otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg