3-24-1422/63-24-1422/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

2024-05-16

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-24-1422 Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2024, Tartu Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vanglas ära võetud asjadega Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON 1. Võtta asja materjalide juurde Xi vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 14. jaanuar 2024 ku...

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik

Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-24-1422 Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2024, Tartu Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vanglas ära võetud asjadega Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON 1. Võtta asja materjalide juurde Xi vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 14. jaanuar 2024 kuni 13. mai 2024 kohta. 2. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. 3. Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 4. Asendada avaldatavas kohtulahendis Xi nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). ASJAOLUD

Tartu Halduskohtusse saabus 13. mail 2024 kinnipeetav Xi esialgse õiguskaitse taotlus seoses sellega, et temalt võeti 19. aprillil 2024 toimunud ümberpaigutamise käigus ära perekonna ja lähedaste pildid. X märgib, et need pildid olid tal juba ammu ja läbiotsijad ei ole varem neid temalt ära võtnud. Osad pildid jäid alles, aga suurem osa võeti ära. Ta soovib, et pildid koheselt tagastataks koos vabanduste ning garantiiga, et keegi talle enam sellist valu ja piinamist ei tekita. Samuti soovib taotleja teiste piltide ja ülejäänud ära võetud asjade tagastamist.

Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla 14. mail 2024 kohtule, et seoses 19. aprillil 2024 ära võetud esemetega on X esitanud järgmised pöördumised: 1) 29. aprilli 2024. a pöördumine nr 6-24/24/1915-1 (taotlus 19. aprillil 2024 ära võetud asjade säilitamiseks kohtumenetluse lõpuni) ja 2) 8. mai 2024. a pöördumine nr 1-13/24/328-1 (taotlus ära võetud esemete tagastamiseks, kriminaalmenetluse alustamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks). Vangla märgib, et mõlema pöördumise osas menetlus veel käib ning vastuseid koostatud ei ole. Pöördumised edastati koos vastusega kohtule. 3. Vastuseks esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmise määrusele esitas X 14. mail 2024 kohtule täiendava avalduse, milles selgitab, et lisaks perekonna ja lähedaste piltidele võeti

3-24-1422 2(3) temalt veel ära erinevaid pilte ning muid asju (dokumendid, seadused, kauss), mis on tal olnud kambris 10 aastat. Tema enesevalitsus ja tervisehäired on seetõttu piiripealsed. Perekonna ja lähedaste pilte hoidis ta ööpäevaringselt riiulil silmade ees ja nüüd ta ei näe neid. Vanglaametnikud on pahatahtlikud ja rikuvad tema elu. X palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus mõistab, et Xi eesmärgiks on Tartu Vanglale esialgse õiguskaitse korras kohustava ettekirjutuse tegemine, mille kohaselt tuleks taotlejale tagastada tema kambrist 19. aprillil 2024 ära võetud asjad (eelkõige perekonna ja lähedaste pildid, aga ka dokumendid ja kauss) (HKMS § 251 lg 1 p 3).

Arvestades Xi 8. mai 2024. a pöördumise nr 1-13/24/328-1 (pealkiri „Taotlus/vaie/kahjunõue“, dtl 17-20) sisu, on kohus seisukohal, et Xi esialgse õiguskaitse taotlus on kohtus lubatav, sest ta on eelviidatud pöördumises vaidlustanud endalt asjade ära võtmise ning taotleb neid vanglalt tagasi. Seega saab pöördumist käsitada vaidena (mida kaebaja märgib ka pöördumise pealkirjas) ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatud (vt HKMS § 249 lg 2).

Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. X palub end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada.

Kohus lähtub taotleja majanduslikku seisu hinnates HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsuse asjas nr 3-3-1-35-15 seisukohtadest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele. Arvestades taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttes (14. jaanuar 2024 kuni 13. mai 2024 kohta) kajastatut, vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu 20 eurot tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks praegusel juhul põhivaidluse äraotsustamine, sest ära võetud asjade esialgse õiguskaitse korras tagastamisel saavutab taotleja oma eesmärgi ning põhivaidlus muutuks ainetuks. Sellist olukorda tuleb üldjuhul vältida, kui selleks ei esine ülekaalukat vajadust (vt Riigikohtu 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3- 1-59-14, p 19).

Kohus on seisukohal, et sellist ülekaalukat vajadust praegusel juhul ei esine. Xi 8. mai 2024. a pöördumisest nr 1-13/24/328-1 (dtl 17-20) nähtub, et temalt asjade ära võtmise tingis asjaolu, et tal oli kambris väga palju asju (kogukaaluga 70 kg). Samast pöördumisest nähtub, et taotlejale anti mitmel korral võimalus asjade sorteerimiseks ning tal oli võimalik valida, millised asjad jäävad kambrisse. Kuigi X väidab pöördumises, et tal ei olnud piisavalt aega asjade läbivaatamiseks, peab kohus usutavaks, et kaebaja suutis enda jaoks tähtsamad asjad siiski välja otsida ja kõrvale panna (s.o asjad, mis jäävad kambrisse). Kohtu hinnangul ei ole X esialgse õiguskaitse taotluses toonud välja asjaolusid, millest selguks, et tal on ära võetud asjade hulgast

3-24-1422 3(3) midagi kiiresti vaja. Kui selline vajadus ilmneb, siis saab ta esitada vanglale konkreetse taotluse selliste asjade kättesaamiseks. Kohus leiab, et taotlejal ei saa olla esialgse õiguskaitse vajadust kõikide temalt ära võetud asjade koheseks tagastamiseks. Mis puudutab taotlejalt ära võetud perekonna ja lähedaste pilte, siis nähtub esialgse õiguskaitse taotlusest, et osad pildid jäid taotlejale alles. Nagu eelnevalt viidatud, oli Xil enne asjade ära võtmist võimalik neid sorteerida ning seega ka välja valida perekonna ja lähedaste pildid, mille nägemine on talle eriti oluline, ning need kambrisse jätta.

Kohtu hinnangul ei saa esialgse õiguskaitse taotluses esitatud asjaoludel järeldada, et Xile saabuksid mingid pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda. Xi 29. aprilli 2024. a pöördumisest nr 6-24/24/1915-1 (dtl 13) nähtub, et ta on vanglalt taotlenud ära võetud asjade säilitamist ning see pöördumine on veel vangla menetluses. Kui vangla peaks taotleja asjade säilitamisest keelduma, on taotlejal vajadusel võimalik esitada uus esialgse õiguskaitse taotlus.

Kohus märgib, et justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 57 lg 3 sätestab, et kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ei või ületada 30 kilogrammi. Asjade kaalu sisse arvestatakse kinnipeetavale saadetud, vangla antud või vanglasse saabudes kaasas olevad dokumendid ja kirjad. Seega ei saa kohus kohustada vanglat võimaldama taotlejale kambrisse suuremas koguses asju, kui viidatud sättes lubatud. Eeltoodud asjade kogukaalu piirang on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, sest kambris olevad asjad takistavad selle läbiotsimist.

10.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus jätab Xi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

11.

Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe kohtunik