14 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-09-6036

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22 juuni 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-6036 (06231601608) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk M Tšurkin, Valeri Helmar Kriminaalasi U.Z-i süüdistus KarS § 197 lg 1 ja § 13 lg 1 (alates 15.03.2007 KarS § 197 lg 2) järgi Borja Rauni süüdistus KarS § 197 lg 1 ja § 13 lg 1 (alates 15.03.2007 KarS § 197 lg 2) järgi Prokurör Katrin Mikenberg Süüdistatav U.Z

Ik: xxx, EV kodanik, kõrgem haridus, emakeel: vene keel, töökoht: S AS, elukoht: xxx Tõkend: ei ole kohaldatud

Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Rein Kiviloo Süüdistatav Borja Raun

Ik: 35304080010, EV kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: ei tööta, elukoht: xxx Tõkend: ei ole kohaldatud

Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Argo Küünemäe RESOLUTSIOON

2

1. U.Z süüdi tunnistada KarS § 197 lg 1 ja § 13 lg 1 (alates 15.03.2007 KarS §

197 lg 2) ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta U.Z-ile mõistetud ja ärakandmata karistus, so

tähtajaline vangistus 3 kuud U.Z-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et U.Z temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada U.Z-ile määratud 3 aastase katseaja kulgemist

alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.06.2011.

4. Borja Raun süüdi tunnistada KarS § 197 lg 1 ja § 13 lg 1 (alates 15.03.2007 KarS § 197

lg 2) ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

5. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Borja Raunile mõistetud ja ärakandmata karistus, so

tähtajaline vangistus 3 kuud Borja Rauni suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Borja Raun temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Borja Raunile määratud 3 aastase katseaja kulgemist alates

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.06.2011.

7. U.Z-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1

alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1133 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kolm)

eurot ja 86 euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.Z , 1-09-6036, kaitsjatasu“.

8. U.Z-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2;

180 lg 1 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 senti, mis tuleb 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.Z, 1-09-6036, sundraha“.

9. Borja Raunilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 1393 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend kolm) eurot

ja 10 euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Borja Raun, 1-09-6036, kaitsjatasu“. 10. Borja Raunilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 euro senti, mis tuleb 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Borja Raun, 1-09-6036, sundraha“. 11. U.Z-ilt ja Borja Raunilt solidaarselt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel kohtuarstliku ekspertiisi nr 305

tegemisel tekkinud kulu 434 (nelisada kolmkümmend neli) eurot ja 61 euro senti, mis

tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.Z või Borja Raun, 1-09- 6036, kohtuarstlik ekspertiis“. 12. U.Z-ilt ja Borja Raunilt solidaarselt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg

2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel ekspertiisiasutusel AS Ristart Kinnisvarabüroo

komisjonilise ehitusekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 2187 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 14 euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.Z või Borja Raun, 1-09-6036, ehitusekspertiis“.

13. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

3 Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 14. Tunnistaja H Ontoni kohtuistungile sundtoomisega tekkinud kulu 18 (kaheksateist) eurot ja 38 euro senti välja maksta Harju Maakohtu vahenditest ning nimetatud summa tuleb

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011, viitenumber 2800081890 selgitusega „1-09-6036, sundtoomise kulu“, jättes selle kulu menetleja, so Harju Maakohtu kanda. 15. OÜle Ehitusekspert ehitusekspertiisi tegemise eest kohtueelsel menetlusel makstud tasu 11 551 (üksteist tuhat viissada viiskümmend üks) krooni jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas:

U.Z-ile ja Borja Raunile on esitatud süüdistus selles, et:

U.Z määrati OÜ H 05.08.2005 käskkirjaga Tallinnas Xxx ehitusobjekti

töödejuhatajaks. OÜ H objektijuhi ja töödejuhataja ametijuhendi järgi oli U.Z-i

põhiülesanneteks hea töökorralduse ja töötingimuste tagamine objektil (p 2.7), objektil

tööohutuse tagamine (p 2.9), kohustusteks töötajate ohutustehnika alane instrueerimine ja

tööohutuse pidev jälgimine (p 3.7), samuti vastutas ta kuni objekti täieliku valmimiseni objektil toimuvate tööde eest (p 3.10), ametijuhendiga pandud töökohustuste täitmata jätmise eest (p 5.1) ja ohutustehnika, töökaitse ja tuleohutuse ning sanitaareeskirjadest kinnipidamise

eest (p 5.5). 10.04.2006 pärastlõunal paigaldasid M Š , O B ja J R ehitusobjekti 7-ndal korrusel raketisi, et saaks alustada vaheseina betooni valamisega. Paigaldati vaheseina viimast

raketist koos otsadetailiga. Selle lõplikuks fikseerimiseks oli vaja raketisse ja otsadetaili

sisestatud ankurdusvarraste otsa paigaldada ankurmutrid ning seejärel need kinni keerata.

Ankurmutrite kinnikeeramisel kasutati kuuskantvõtit SW 36. Viimase paigaldatava raketise üks külg ulatus osaliselt ja selle otsas olev otsadetail täielikult üle betoonpõranda serva ning

üleulatuva osa ääres töötamiseks puudus tööplatvorm. Raketist paigaldavatele töötajatele

ettenähtud kukkumisvastased isikukaitsevahendid olid kasutuskõlbmatud. Raketist paigaldatavate töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe töökohal oli puudulik.

U.Z , tööohutusnõuete täitmise eest vastutava isikuna, eiras tahtlikult Tallinnas Xxx ehitusobjektil järgmisi töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid:

• Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 12 lg 1 toodut, mille kohaselt

tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Samuti TTOS § 6 lg 2 sätestatut, mille kohaselt tööandja peab rakendama abinõusid, et

füüsikalistest ohuteguritest (milleks on TTOS § 6 lg 1 p 1 kohaselt kukkumisoht) tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele

- ning TTOS § 4 lg 2, mille kohaselt sisustab tööandja töökoha nii, et on võimalik vältida

tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. U.Z ei korraldanud 7. korrusel kohta, kus raketise üks külg ulatus osaliselt ja otsadetail täielikult üle betoonpõranda serva, tööplatvormi paigaldamist selleks, et

4 töötajad saaksid mutreid ankurdusvarrastele paigaldada ja neid kinni keerata oma elu

ja tervist ohtu seadmata. Nõutav tegu (abinõu) oli tööplatvormi paigaldamise

korraldamine kohta, kus raketise üks külg ulatus osaliselt ja otsadetaili mõlemad

küljed täielikult üle betoonpõranda serva selleks, et töötajad saaksid mutreid ankurdusvarrastele paigaldada ja neid kinni keerata oma elu ja tervist ohtu seadmata.

- ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja

kasutamise kord1

“ § 2 lg 6 p 4 kohaselt on tööandja kohustatud tagama, et töötavale

väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras, puhas ning et seda valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt regulaarselt kontrollitaks ja hooldataks.

U.Z ei taganud ehituslaos olemasolevate ohutusvööde ja ohutusrakmete töökorrasolekut, ei kontrollinud ise ega korraldanud nende kontrolli, mille tõttu tekkis

olukord, kus olemasolev kukkumisvastane turvavarustus ei olnud komplektne, puudusid karabiinhaagid ja ohutusvööd olid lühikesed, mistõttu raketist paigaldavatel

töötajatel ei olnud võimalik kasutada kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid töötamisel kõrges kohas, kus raketis ulatub üle betoonpõranda. Nõutav tegu (abinõu)

oli jälgida, kas olemasolevad ohutusvööd ja ohutusrakmed on komplektsed ja

ohutusvööd piisava pikkusega; vajadusel kukkumisvastaste isikukaitsevahendite

saatmine töökorrasoleku selgitamiseks selle kasutusjuhendis näidatud volitatud

isikule, selleks, et raketist paigaldavatel töötajatel oleks võimalus teha tööd elu ja tervist ohtu seadmata kõrges kohas, kus raketis ulatub üle betoonpõranda.

- ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja

kasutamise kord1“ § 2 lg 6 p 5 toodut, mille kohaselt tööandja on kohustatud korraldama

töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe, vajadusel näitliku kasutamise ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega.

U.Z ei õpetanud raketist paigaldavatele töötajatele, kuidas kasutada kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid – ohutusvööd ja ohutusrakmeid, ei näidanud

ette, kuidas neid kasutada ega teavitanud raketist paigaldavaid töötajaid

terviseriskidest, mis võivad kaasneda isikukaitsevahendite kasutamata jätmisel. Nõutav tegu (abinõu) oli selgitada ja näidata raketist paigaldavatele töötajatele, kuidas

kasutada olemasolevaid kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid, kuhu need raketist paigaldades kinnitada, et mitte kukkuda alla kõrges kohas, kus betoonpõrand puudub ning kuidas (millise sõlmega) kinnitada ohutusvöö karabiinhaagi puudumisel. Samuti

selgitada raketise paigaldajatele, et kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid

kasutamata on kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand, ülisuur oht alla kukkuda ja saada raske tervisekahjustus või hukkuda.

- ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja

kasutamise kord1“ § 2 lg 6 p 7 kohaselt märgistama asjakohaste ohutusmärkidega töökoha need ohualad, kus on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendit. Samuti U.Z ei märgistanud ise ega korraldanud 7. korrusel ohualade (s.o

ala, kus raketise üks külg ulatus osaliselt ja otsadetaili külg täielikult üle betoonpõranda serva ning OÜ H „Tööohutusjuhend välisseinte betoneerimisel“ järgi ka välisperimeetrist 2 meetri kaugusel asuv töötamise koht) märgistamist, kus raketise

paigaldajatel on kohustuslik kasutada kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid.

Nõutav tegu (abinõu) oli lisaks betoonpõranda lõppu tähistavatele puidust piiretele märgistada äratuntavalt ka välisperimeetrist 2 meetri kaugusel asuv ala, kas vahetult

ise või korraldada selline märgistamine, selleks et märgistus hoiataks töötajaid, sh

raketise paigaldajaid, kukkumise ohu eest ning tuletaks neile meelde isikukaitsevahendite kasutamise vajadust.

- ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja

kasutamise kord1“ § 4 lg 1, mille kohaselt tööandja peab tagama, et isikukaitsevahendit kasutatakse valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt, alates ohtliku töö algusest kuni töö

lõpetamiseni ning kontrollima selle kasutamist. Samuti Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1“ (ajavahemikul 01.01.2000 kuni 01.07.2009 kehtinud redaktsioon; RT I 1999, 94, 838), mille § 6 lg 3 p 4 järgi on

ehitustööde ajal lõikes 2 määratud isik (s.o ehitusettevõtja määratud töötervishoiu ja

5 tööohutuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ehitusplatsile määratud isik) kohustatud

jälgima et töötajad /…/ oleksid varustatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega.

Olemuslikult sama nõue on säilinud ka Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377

hilisemas redaktsioonis (VV 30.04.2009 määrus nr 74, jõustus 01.07.2009 ja kehtib tänaseni; RT I 2009, 25, 155), mille § 3 lg 5 kohaselt peavad tööandjad, kelle töötajad

ehitusplatsil töötavad, järgima 2. peatükis sätestatud ehitusplatsi töötervishoiu ja

tööohutuse nõudeid, tagama töökaitsevahendite ja isikukaitsevahendite nõuetekohase kasutamise /…/ ning § 3 lg 9 kohaselt peavad ehitusplatsil töötavad isikud olema kaitstud /…/ muude tervist kahjustavate ohutegurite eest.

U.Z ei kontrollinud, kas raketist paigaldavad töötajad kasutavad

ohutusvööd ja ohutusrakmeid valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt töötamisel

kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand ning OÜ H „Tööohutusjuhend välisseinte betoneerimisel“ järgi ka kohas, mis asub 2 meetri kaugusel välisperimeetrist. Nõutav

tegu (abinõu) oli kontrollida ja veenduda selles, et nendes kukkumisohuga kõrgetes

kohtades raketist paigaldades töötajad panevad selga kukkumisvastase isikukaitsevahendi ja kinnitavad end oskuslikult kukkumise vältimiseks püsikindla ehitise või muu konstruktsiooniosa külge.

- ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded1

“ § 1 lg 6 p 1 kohaselt tööandja tagab kasutajale töövahendi

kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise, mis peab hõlmama teavet

ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi.

U.Z ei teavitanud raketist paigaldavaid töötajaid ohtudest, mis võivad kaasneda kuuskantvõtme SW 36 kasutamisel kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand ja tööplatvorm. Samuti ei teavitanud ta raketist paigaldavaid töötajaid T-tähekujulise

ankurdusvarda pöörlemist takistava tööriista olemasolust ja kasutamisvõimalustest

raketise paigaldamisel, mille kasutamine vähendas kukkumisohtu raketise

paigaldamisel. Nõutav tegu (abinõu) oli selgitada raketise paigaldajatele, et kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand ja tööplatvorm, on kuuskantvõtmega SW 36 mutreid kinni keerates ülisuur oht alla kukkuda ja saada raske tervisekahjustus või hukkuda.

Samuti oli nõutav tegu (abinõu) juhtida raketise töötajate tähelepanu T-tähekujulise

tööriista olemasolule ehituslaos ning seletada selle tööpõhimõtet ning kasulikkust

tööohutuse seisukohast raketiste paigaldamisel kõrgetes kohtades, kus puudub betoonpõrand ja tööplatvorm.

• TTOS § 13 lg 1 p 1, mis sätestab, et tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja

tööohutuse olukorda ettevõttes /…/ ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.

Kuigi Xxx ehitusobjektil tehtud riskihindamise kohaselt esines ehitusel kõrgelt kukkumise osas suur risk, ei jälginud ega korraldanud U.Z süstemaatiliselt

Tallinnas Xxx ehitusobjektil raketise koostamistel kukkumisohuga kohtades

platvormide paigaldamist ega seal töötavate isikute poolt kukkumisvastaste

isikukaitsevahendite olemasolu ja kasutamist ning sobivate tööriistade olemasolu ja kasutamist. Nõutav tegu oli raketiste paigaldamisel kõrgetes kohtades välispiirdest 2

meetri ulatuses, aga iseäranis kõrgetes kohtades, kus puudus betoonpõrand, jälgida järjekindlalt ohtlike tööoperatsioonide eelselt töötajatepoolset õiget tööriistade valikut,

isikukaitsevahendite olemasolu ning tööplatvormide paigaldatust ning puuduste esinemisel koheselt korraldada vajaliku töövõi isikukaitsevahendi kasutuselevõtt.

OÜ H töödejuhatajal U.Z oli objektiivselt võimalik täita eelmärgitud rikutud

tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid. U.Z pidas võimalikuks, et nende rikutud tööohutuse ja töötervishoiu nõuete tõttu võib töötaja, tingituna puudulikust tööohutusalasest

juhendamisest, raketise paigaldamisel kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand ja on paigaldamata platvorm, asuda tööd tegema isikukaitsevahendeid kasutamata ja seda tehes alla kukkuda ning hukkuda. Märgitud rikkumiste tulemusena astus M Š 10.04.2006 kella 17.00

6 ajal Tallinnas Xxx ehitusobjekti 7. korrusel, kohas, kus raketise üks külg ulatus osaliselt ja otsadetail täielikult üle betoonpõranda ja puudus tööplatvorm, töö tegemiseks ehitajate poolt paigaldatud riigelile ning keerates kinni seinaraketise ankurmutrit, kukkus alla ja suri saadud vigastustesse samas sündmuskohal.

Seega pani U.Z toime KarS § 197 lg 1 ja § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o töötervishoiuja tööohutusenõuete eiramise tegevusetusega ehitustöid teostavas ettevõttes,

kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm (karistusseadustiku 10.04.2006 kehtinud redaktsioon). Alates 15.03.2007 (Riigikogu 24.01.2007 seadus, RT I 2007, 13, 69)

on nimetatud tegu karistatav KarS § 197 lg 2 järgi (töötervishoiuvõi tööohutusnõuete eiramine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm).

Borja Raun oli Tallinnas Xxx ehitusobjektil OÜ H objektijuht. Tema alluvusse määrati OÜ H

05.08.2005 käskkirjaga töödejuhataja U.Z . OÜ H objektijuhi ja töödejuhataja

ametijuhendi järgi oli Borja Rauni põhiülesanneteks hea töökorralduse ja töötingimuste

tagamine objektil (p 2.7), objektil tööohutuse tagamine (p 2.6), kohustusteks töötajate ohutustehnika alane instrueerimine ja tööohutuse pidev jälgimine (p 3.7), samuti vastutas ta ametijuhendiga pandud töökohustuste täitmata jätmise eest (p 5.1) ja ohutustehnika, töökaitse

ja tuleohutuse ning sanitaareeskirjadest kinnipidamise eest (p 5.5). 10.04.2006 pärastlõunal

paigaldasid M Š , O B ja J R ehitusobjekti 7-ndal korrusel raketisi, et saaks alustada

vaheseina betoonivalamisega. Paigaldati vaheseina viimast raketist koos otsadetailiga. Selle

lõplikuks fikseerimiseks oli vaja raketisse ja otsadetaili sisestatud ankurdusvarraste otsa

paigaldada ankurmutrid ning need kinni keerata. Ankurmutrite kinnikeeramisel kasutati

kuuskantvõtit SW 36. Viimase paigaldatava raketise üks külg ulatus osaliselt ja otsadetail täielikult üle betoonpõranda serva ning üleulatuva osa ääres töötamiseks puudus tööplatvorm.

Raketist paigaldavatele töötajatele ettenähtud kukkumisvastased isikukaitsevahendid olid kasutuskõlbmatud. Raketist paigaldatavate töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe töökohal oli puudulik.

Borja Raun, tööohutusnõuete täitmise eest vastutava isikuna, eiras tahtlikult Tallinnas Xxx ehitusobjektil järgmisi töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid:

• Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 12 lg 1 toodut, mille kohaselt

tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Samuti TTOS § 6 lg 2 sätestatut, mille kohaselt tööandja peab rakendama abinõusid, et

füüsikalistest ohuteguritest (milleks on TTOS § 6 lg 1 p 1 kohaselt kukkumisoht) tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele

- ning TTOS § 4 lg 2, mille kohaselt sisustab tööandja töökoha nii, et on võimalik vältida

tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.

Borja Raun ei korraldanud ise ega nõudnud töödejuhatajalt U.Z 7.

korrusel kohta, kus raketise üks külg ulatus osaliselt ja otsadetail täielikult üle

betoonpõranda serva, tööplatvormi paigaldamist selleks, et töötajad saaksid mutreid ankurdusvarrastele paigaldada ja neid kinni keerata oma elu ja tervist ohtu seadmata. Nõutav tegu (abinõu) oli tööplatvormi paigaldamise korraldamine kohta, kus raketise

üks külg ulatus osaliselt ja otsadetaili mõlemad küljed täielikult üle betoonpõranda serva selleks, et töötajad saaksid mutreid ankurdusvarrastele paigaldada ja neid kinni keerata oma elu ja tervist ohtu seadmata.

- ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja

kasutamise kord1

“ § 2 lg 6 p 4 kohaselt on tööandja kohustatud tagama, et töötavale

väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras, puhas ning et seda valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt regulaarselt kontrollitaks ja hooldataks.

Borja Raun ei taganud ehituslaos olemasolevate ohutusvööde ja ohutusrakmete töökorrasolekut, kuna ei kontrollinud ise ega nõudnud töödejuhatajalt U.Z nende vahendite kontrolli, mille tõttu tekkis olukord, kus olemasolev kukkumisvastane

turvavarustus ei olnud komplektne, puudusid karabiinhaagid ja ohutusvööd olid

lühikesed, mistõttu raketist paigaldavatel töötajatel ei olnud võimalik kasutada

7

kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid töötamisel kõrges kohas, kus raketis ulatub üle betoonpõranda. Nõutav tegu (abinõu) oli jälgida, kas olemasolevad ohutusvööd ja

ohutusrakmed on komplektsed ja ohutusvööd piisava pikkusega, nõuda sellise

kontrolli teostamist töödejuhatajalt U.Z

või saata vajadusel

kukkumisvastased isikukaitsevahendid töökorrasoleku selgitamiseks kasutusjuhendis näidatud volitatud isikule, selleks, et raketist paigaldavatel töötajatel oleks võimalus

teha tööd elu ja tervist ohtu seadmata kõrges kohas, kus raketis ulatub üle betoonpõranda.

- ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja

kasutamise kord1“ § 2 lg 6 p 5 toodut, mille kohaselt tööandja on kohustatud korraldama

töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe, vajadusel näitliku kasutamise ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega.

Borja Raun ei õpetanud raketist paigaldavatele töötajatele ega andnud vastavat

korraldust töödejuhatajale U.Z , kuidas kasutada kukkumisvastaseid

isikukaitsevahendeid – ohutusvööd ja ohutusrakmeid, ei näidanud ette, kuidas neid

kasutada ega teavitanud raketist paigaldavaid töötajaid terviseriskidest, mis võivad

kaasneda isikukaitsevahendite kasutamata jätmisel. Nõutav tegu (abinõu) oli kas ise

selgitada ja näidata või korraldada töödejuhataja U.Z-i kaudu raketist

paigaldavatele töötajatele selgituste andmine ja näitamine, kuidas kasutada

olemasolevaid kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid. Samuti kuhu isikukaitsevahend raketist paigaldades kinnitada, et mitte kukkuda alla kõrges kohas,

kus betoonpõrand puudub ning kuidas (millise sõlmega) kinnitada ohutusvöö

karabiinhaagi puudumisel. Samuti selgitada raketise paigaldajatele, et

kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid kasutamata on kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand, ülisuur oht alla kukkuda ja saada raske tervisekahjustus või hukkuda.

- ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja

kasutamise kord1“ § 2 lg 6 p 7 kohaselt märgistama asjakohaste ohutusmärkidega töökoha need ohualad, kus on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendit. Samuti Borja Raun ei märgistanud ise ega korraldanud töödejuhataja U.Z-i

vahendusel 7. korrusel ohualade (s.o ala, kus raketise üks külg ulatus osaliselt ja

otsadetaili külg täielikult üle betoonpõranda serva ning OÜ H „Tööohutusjuhend välisseinte betoneerimisel“ järgi ka välisperimeetrist 2 meetri kaugusel asuv töötamise

koht) märgistamist, kus raketise paigaldajatel on kohustuslik kasutada

kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid. Nõutav tegu (abinõu) oli lisaks

betoonpõranda lõppu tähistavatele puidust piiretele märgistada äratuntavalt ka

välisperimeetrist 2 meetri kaugusel asuv ala, kas vahetult ise või korraldada selline

märgistamine, selleks et märgistus hoiataks töötajaid, sh raketise paigaldajaid,

kukkumise ohu eest ning tuletaks neile meelde isikukaitsevahendite kasutamise vajadust.

- ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja

kasutamise kord1“ § 4 lg 1, mille kohaselt tööandja peab tagama, et isikukaitsevahendit kasutatakse valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt, alates ohtliku töö algusest kuni töö

lõpetamiseni ning kontrollima selle kasutamist. Samuti Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1“ (ajavahemikul 01.01.2000 kuni 01.07.2009 kehtinud redaktsioon; RT I 1999, 94, 838), mille § 6 lg 3 p 4 järgi on

ehitustööde ajal lõikes 2 määratud isik (s.o ehitusettevõtja määratud töötervishoiu ja tööohutuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ehitusplatsile määratud isik) kohustatud

jälgima et töötajad /…/ oleksid varustatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega.

Olemuslikult sama nõue on säilinud ka Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377

hilisemas redaktsioonis (VV 30.04.2009 määrus nr 74, jõustus 01.07.2009 ja kehtib tänaseni; RT I 2009, 25, 155), mille § 3 lg 5 kohaselt peavad tööandjad, kelle töötajad

ehitusplatsil töötavad, järgima 2. peatükis sätestatud ehitusplatsi töötervishoiu ja

tööohutuse nõudeid nõudeid, tagama töökaitsevahendite ja isikukaitsevahendite nõuetekohase kasutamise /…/ ning § 3 lg 9 kohaselt peavad ehitusplatsil töötavad isikud olema kaitstud /…/ muude tervist kahjustavate ohutegurite eest.

8

Borja Raun ei kontrollinud ise ega korraldanud kontrolli töödejuhataja U.Z-i

vahendusel, kas raketist paigaldavad töötajad kasutavad ohutusvööd ja ohutusrakmeid valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt töötamisel kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand ning OÜ H „Tööohutusjuhend välisseinte betoneerimisel“ järgi

ka kohas, mis asub 2 meetri kaugusel välisperimeetrist. Nõutav tegu (abinõu) oli

isiklikult või korralduse andmisega töödejuhatajale U.Z , kontrollida ja veenduda selles, et nendes kukkumisohuga kõrgetes kohtades raketist paigaldades

töötajad panevad selga kukkumisvastase isikukaitsevahendi ja kinnitavad end

oskuslikult kukkumise vältimiseks püsikindla ehitise või muu konstruktsiooniosa külge.

- ning Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded1“, mille § 1 lg 6 p 1 kohaselt tööandja tagab kasutajale töövahendi

kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise, mis peab hõlmama teavet

ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi. Borja Raun ei teavitanud ise ega andnud korraldust töödejuhatajale U.Z teavitada raketist paigaldavaid töötajaid ohtudest, mis võivad kaasneda kuuskantvõtme SW 36 kasutamisel kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand ja tööplatvorm. Samuti ei teavitanud ta raketist paigaldavaid töötajaid T-tähekujulise ankurdusvarda pöörlemist takistava tööriista olemasolust ja kasutamisvõimalustest raketise paigaldamisel, mille kasutamine vähendas kukkumisohtu raketise paigaldamisel. Nõutav tegu (abinõu) oli

kas isiklikult või töödejuhataja U.Z-i kaudu raketise paigaldajatele

selgitamine, et kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand ja tööplatvorm, on

kuuskantvõtmega SW 36 mutreid kinni keerates ülisuur oht alla kukkuda ja saada raske tervisekahjustus või hukkuda. Samuti oli nõutav tegu (abinõu) juhtida raketise töötajate tähelepanu T-tähekujulise tööriista olemasolule ehituslaos ning seletada selle tööpõhimõtet ning kasulikkust tööohutuse seisukohast raketiste paigaldamisel kõrgetes kohtades, kus puudub betoonpõrand ja tööplatvorm.

• TTOS § 13 lg 1 p 1, mis sätestab, et tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja

tööohutuse olukorda ettevõttes /…/ ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.

Kuigi Xxx ehitusobjektil tehtud riskihindamise kohaselt esines ehitusel kõrgelt

kukkumise osas suur risk, ei jälginud ega korraldanud Borja Raun süstemaatiliselt

Tallinnas Xxx ehitusobjektil raketise koostamistel kukkumisohuga kohtades

platvormide paigaldamist ega seal töötavate isikute poolt kukkumisvastaste

isikukaitsevahendite olemasolu ja kasutamist ning sobivate tööriistade olemasolu ja kasutamist. Nõutav tegu oli raketiste paigaldamisel kõrgetes kohtades välispiirdest 2

meetri ulatuses, aga iseäranis kõrgetes kohtades, kus puudus betoonpõrand, ise või

töödejuhataja U.Z-ile vastava käsu andes, järjekindlalt jälgida ohtlike

tööoperatsioonide eelselt töötajatepoolset õiget tööriistade valikut,

isikukaitsevahendite olemasolu ning tööplatvormide paigaldatust ning puuduste esinemisel koheselt korraldada vajaliku töövõi isikukaitsevahendi kasutuselevõtt.

OÜ H objektijuhil Borja Raun oli objektiivselt võimalik täita eelmärgitud rikutud tööohutuse

ja töötervishoiu nõudeid. Borja Raun pidas võimalikuks, et nende rikutud tööohutuse ja töötervishoiu nõuete tõttu võib töötaja, tingituna puudulikust tööohutusalasest juhendamisest, raketise paigaldamisel kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand ja on paigaldamata platvorm, asuda tööd tegema isikukaitsevahendeid kasutamata ja seda tehes alla kukkuda ning hukkuda.

Märgitud rikkumiste tulemusena astus M Š 10.04.2006 kella 17.00 ajal Tallinnas Xxx ehitusobjekti 7. korrusel, kohas, kus raketise üks külg ulatus osaliselt ja otsadetail täielikult üle betoonpõranda ja puudus tööplatvorm, töö tegemiseks ehitajate poolt paigaldatud riigelile ning keerates kinni seinaraketise ankurmutrit, kukkus alla ja suri saadud vigastustesse samas sündmuskohal.

9 Seega pani Borja Raun toime KarS § 197 lg 1 ja § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

töötervishoiuja tööohutusenõuete eiramise tegevusetusega ehitustöid teostavas ettevõttes,

kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm (karistusseadustiku 10.04.2006 kehtinud redaktsioon). Alates 15.03.2007 (Riigikogu 24.01.2007 seadus, RT I 2007, 13, 69)

on nimetatud tegu karistatav KarS § 197 lg 2 järgi (töötervishoiuvõi tööohutusnõuete eiramine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm).

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud U.Z end temale inkrimineeritud

kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Selgitas, et töötas 10.04.2006 OÜs H

töödejuhatajana, töötas OÜs H alates 2003 või 2005. B.Raun töötas objektijuhina.

Tööohutusalane dekumentatsioon asus kontori soojakus ehitusplatsil, neil oli ühine kontor.

Igal hommikul B.Rauniga rääkisid, mida tuleb teha päeva jooksul, samuti nädala plaanid. Igapäevaselt oli tööks ehitustööde koordineerimine, paberitöö, betooni tellimine, tööjooniste väljastamine, tellijaga suhtlemine. Tööde põhigraafikud koostas B.Raun. Olid põhigraafikud,

nädalagraafikud, tema planeeris igapäevatööd nende graafikute alusel. Mõlemad jagasid töölõigud kätte, materjali, riistu, isikukaitsevahendeid tellis B.Raun. Betoonikoguseid arvestas tema ise, samuti korraldas kraanajuhtide tööd. Töid käisid üle vaatamas mõlemad, tema tegi

seda iga päev. Iga päev kontrollitakse tööfront üle, korraldused sai B.Raunilt. B.Raun tegi paberitööd, käis projekteerijate juures, rääkis tellijaga. Tööpäev hakkas kell 08.00, koguneti soojakutesse. Päevatöö oli kooskõlastatud päev varem, 10.04.2006 pidid valama kolm seina,

B.Raun oli kursis betonnerijate 10.04.2006 tööga. Et kasutada turvavarustust, siis see oli seitsmes korrus, tehti tööd samas lõigus ja korrused on sarnased. Kuidas kinnitada turvavööd

saab teada instruktaažist. Ohutusjuhendis seda kirjas ei ole, oleneb olukorrast. Kasutusjuhendis on kirjas kuidas kasutada. Kukkumisvastase varustuse väljavõtmist laost ja korrasolekut jälgis laomees. Varustuse kasutamist ohtlikel töödel jägisid tema ja B.Raun. Kui oli platsil, siis kontrollis. Raketiste valikut ja järjestust pidid betoneerijad teadma, see ei olnud neil esimene korrus, nad olid kogemustega ja loodetavasti ka koolitatud. Kas koolitust läbi viidi, seda ei tea. Ametijuhendist tulenevaid kohustusi ja ülesandeid teab. M-platvormid olid komplektis, kasutati pidevalt, nad on proffessionaalsed betoneerijad-puusepad. Ei tea kas OÜs H toimus M-platvormide paigaldamise osas juhendamist. Kukkumisohuga kohtades pannakse

tavaliselt piirded ette. Esmane juhendamine tööle võtmisel toimus kontori soojakus ja

ehitusplatsil, läbi viis B.Raun. Ise võib-olla viibis juures paar korda. On spetsiaalne kaust ohutusjuhenditega, B.Raun räägib sellest, mehed kuulavad või loevad ise kui eesti keelt

valdavad. Kui tekivad küsimused, siis küsivad ja B.Raun selgitab. Kaustas on erinevad

juhendid. Kas õigusaktide nõudeid tutvustati, ei oska öelda. Juhendamine toimus erinevalt,

kui tuli brigaad korraga, siis brigaadile, kui tulid üksikult, siis eraldi. Juhendamine võttis tund-poolteist aega. Objekti lõpus juhendas ise paari isikut. Arvab, et riista või vahendi kasutamise selgitamine toimus juhendamise käigus. Juhendamine fikseeriti tabelis. Võimalik,

et betoneerijatele näidati raketise paigaldamist, ei tea, ei kuulunud tema kohustuste hulka.

Arvab, et töövõtteid pidi tutvustama AS R esindaja, turvavarustuse osas varustuse tarnija.

Erilisi tööriistu ei ole, on harilikud käsitööriistad. Arvab, et kukkumisvastaste vahendite kasutamist tutvustas B.Raun juhendamise jooksul laos, kus vahendid asusid. Ise seda näinud

ei ole. Töökeskkonda kontrollis iga päev mitu korda, ka 10.04.2006. On platsil päevas 10 tundi. Objektil kasutati ka prussidest ja laudadest isetehtud tööplatvormi koos piiretega, mis

pandi vahelaele. See oli tema ettepanek töö lihtsustamiseks, betoneerijad olid selle

kasutamisega nõus. See platvorm tõsteti ümber tornkraanaga. Arvab, et eelmistel korrustel samasuguses kohas seda platvormi ei kasutatud. Paigaldamine võttis esimene kord poolteist

tundi aega, hiljem läks kiiremini. Sel päeval oli tööl 40-45 inimest, platvormi vajas ainult

betoneerijate brigaad. Käis seitsmendal korrusel kas 15.45 või 16.00. Platvormi võisid paigaldada betoneerijad ise või siis tema koos abitöölistega. Seitsmendal korrusel platvormi paigaldamisest rääkis J. Riga, ütles, et ta ise ei saa, kuid brigaad võib selle ise paigaldada. Kui

seitsmendal korrusel käis, siis betoneerijad panid kilpe kokku hoones sees, viimased kilbid

olid paigaldamata. Ohutusrihmasid betoneerijatel peal ei olnud, sest nad ei töötanud

välisperimeetril sel hetkel, piirded olid ka seal ees. M-platvormid on seal igal pool.

Kokkupandud kilpidel olid M-konsoolid küljes, teistel mitte, olid maas. Ei jõudnud tööd

10 vaatama minna kui välisperimeetrini olid jõudnud. Alumistel korrustel oli neli seina, kuskil neljandal korrusel nägi, et B kasutas väljaspoolt mutreid keerates turvavööd ning siis tekkis mõte töö lihtsustamiseks ehitada platvorm. Ei näinud, et ei kasutatud turvavöösid, võis olla,

kui teda kõrval ei olnud. Sel päeval oli juhendada 40-45 inimest, ei jõudnud neid vaatama minna. B.Raun oli objektil lõunani, pärast seda teda ei näinud. Pärast seda objekti on olnud

mitmeid objekte, Pirita tee 28 objektil oli töödejuhataja, hiljem on olnud objektijuht.

Järgmisel objektil Pirita tee 28 oli õnnetusjuhtum sama brigaadiga. O.B tuli pärast lõunat objektile ebakaines olekus ja ta ajas O.B i ehitusplatsilt minema. Hiljem selgus, et O.B oli

tagasi tulnud ja asunud raketist monteerima ning kukkus 6 meetri kõrguselt alla. Hiljem selgus, et O.B rikkus ise ohutustehnika reegleid, brigaadi liikmed olid asjast teadlikud. See

iseloomustab brigaadi suhtumist ohutustehnikasse ja nendega töösuhe lõpetati. Õnnetuse

toimumise ajal oli null-korrusel ja tegeles betoonipumba juurdepääsu tagamisega, seejärel läks paberitööd tegema, järgmise päeva töid planeerima. On kindel, et laos oli kolm komplekti

korralikku turvavarustust. Kaks oli sellist, mis pandi ümber jalgade ja selga, 2-3 olid laiad vööd ümber keha, köied olid vähemalt 1,5 kuni 2 m pikad. Arvab, et olid korras, ise ei ole tehniliselt pädev kontrollima. Platvormi paigaldamine oli nende kohustus, see oli nende töö lihtsustamiseks ning kui ei kasuta, tuleb kasutada turvavarustust. M-platvormi paigaldamiseks läheb 5-7 minutit, seda sai paigaldada ka seitsmendal korrusel. Töö oli selleks päevaks juba planeeritud ja töö tegemine reaalne. Mutrit oleks saanud ka seestpoolt kinnitada, ise proovis

järele. Betooni valada ilma M-platvormita ei saaks, see on tavaline praktika. Raketis

koostatakse R st saadetud joonise alusel. OÜ H esitab R ASle projekti, AS R koostab raketise projekti. 10.04.2006 oli betoneerijatest tööl neljast kolm, oli sellest teadlik. Õnnetuse põhjuseks oli jäme elementaarsete tööohutusnõuete rikkumine, teiseks puudused planeerimise süsteemis juba enne tööde alustamist. Eelmisel päeval töö planeerimisel sellest juttu ei olnud, et betoneerijatest on üks puudu. Betooni valamise lõppemine oli planeeritud 16.30. Selleks ajaks oli töö lõpetamata ja betoon valamata. Platsil oli palju materjali ladustatud ja seal olid ka S soojakud, sinna tõstukeid panna ei saanud

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Borja Raun end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tnnistanud ja seletas, et töötas 10.04.2006 K objektil, alates 1997 on töötanud töödejuhatajana, üks objekt varem oli töödejuhataja, kuid objektijuhi kohusetäitja,

eraldi määratud ei olnud. U.Z oli töödejuhataja sellel objektil. Ehitusalane

dokumentatsioon oli ehitusel kontoris-soojakus. Kontor oli U.Z-iga ühine. S EMV koostas põhigraafiku, tema koostas kahe nädala graafikud ja U.Z päevade kaupa. Töö

seisnes eelarve jälgimises, ehitusmaterjalide tagamises, projekteerijaga suhtlemises,

transpordi korraldamises, prügiveo organiseerimises, palgaarvestuses. Betoneerijate töölõiguga tegeles üldjuhul U.Z, kui U.Z ei olnud, siis ise, mõnikord asendas teda. Igapäevaselt arvestas betoonikoguseid U.Z, ise kontrollis üldkoguseid. Tööd käis

üle vaatamas põhiliselt U.Z, ise käis ka mõnikord. Oli telefoniside ja objektil raadiojaamad. Tööpäev algab kell 8.00, lähevad soojakusse, riietuvad ümber, siis lao juurde, kus on ka kontor. Arvab, et 10.04.2006 said betoneerijad töökorralduse U.Z-ilt. Arvab, et oli kursis mitmendal korrusel nad olid, valuetappi ei tea. 10.04.2006 oli tööl, oli kontoris.

Töötajad saavad esmase instrueerimise kontoris kui tööle võetakse, ehitusdirektor ja töökeskkonnaspetsialist instrueerivad, uuritakse tausta, edasine instrueerimine on objektil. Ehitusdirektor ja töökeskkonna spetsialist oli H.T, H L oli vist sel ajal direktor. Paberid on

kontoris. Kui mingi grupi tööle võtab, siis ühele inimesele pannakse laos näitlikult ohutusrihmad. Kui võetakse betoneerijaks-puusepaks, siis uuritakse, kas on koolituse läbinud,

kui ei ole, siis saadetakse. Objektile peab tööle tulema töövalmis spetsialist, ehitusplatsil

tööalast koolitust ei toimu. Turvavarustuse väljavõtmist ei jälgitud, laomees andis välja. Instrueerimise käigus on näidatud kus asuvad. Kasutamise jälgimine on igal tööjuhil vastavalt ametijuhendile, seal oli kolm töödejuhatajat ja kaks objektijuhti. Vahet ei ole kas peatöövõtja või alltöövõtja tööjuht, reageerima peab kohe. Turvavarustuse korrasolekut visuaalselt jälgisid tema, U.Z ja laomees. Tehnilist kontrolli võis teha vaid töökeskkonna spetsialist, kes on koolituse läbinud. Raketise koostamiseks oli R väljastanud laotusjoonised, kus detailselt ära näidatud. Betoneerijatel käib joonise lugemine töövõtu sisse, plaan on lihtne. R poolt on

11

kataloogid, otseseid juhiseid ei ole, koostamise kogemus saadakse kuskil koolitusel.

Kataloogid on Hünnebecki omad. Katalooge ja tööjuhiseid kasutatakse koos. Selle eest vastutab töölevõtja H.T ja ehitusdirektor, kes võtsid inimesi tööle ja et on pädevad sellel tööl

töötama. Ilma M-platvormita ei ole võimalik betoneerida, betoneerijad ise otsustavad mis

kõrgusele ja kui pika paigaldavad. Enne betoneerimist tööjuht kontrollib raketise üle.

U.Z-iga mingist muust platvormist konkreetselt juttu ei olnud. Kui R st saadetakse,

võtavad betoneerijad materjali vastu ja näevad, et seal on M-platvormid. Saatelehed on

kaasas, vastu võetakse koos tööjuhiga, kas tema või U.Z. Kuidas paigaldada M- platvormi, seda peaks teadma kui on läbinud mingi koolituse või on eelnev praktika, 5 aastat juba töötanud. Ohtlikud kohad olid piiretega, lisaks ohulindid ja hoiatavad märgid. Tööalast

juhendamist viis läbi põhiliselt ise. Vastavalt sellele kuidas töötajad tööle tulid, gruppide

kaupa. Juhendamise kestus oli poolteist tundi, seisnes objekti tutvustamises, laos käimises, tööjuhtide tutvustamises ja intruktaažis kontoris kuskil tunni jagu. Kahed allkirjad seetõttu, et üks oli objekti tutvustamine ja teine ohutustehnika alane instrueerimine. OÜ Hi poolt oli välja töötatud juhendite komplekt. Juhendid olid erinevad, betoneerijatel-puuseppadel mahukamad, teistel väiksemad. Oli 15 komplekti paljundatud, andis lugeda, kui aru ei saanud, siis luges ise ja vastas küsimustele. Veendus, et saadi asjast aru. Õigusaktide tutvustamine on töökeskkonna

spetsialisti asi, H.T pidi selgeks tegema esmasel juhendamisel kontoris. Uute töötajate

väljaõpetamine on koolituse asi, objektil ei õpetata välja. Ohutustehnika osas on instrueerimine, töövõtted peavad enne selged olema. Teadmiste olemasolus veendus jälgimise

teel, inimesed tööl katseajaga, paar esimest nädalat jälgis. Töökeskkonna turvalisuse osas

vaatas visuaalselt, kui midagi nägi, tegi märkuse. Käis läbi kogu objekti. Oma ringreisidel käis üksinda, käis ka S poolne kontroll, koostati kontrollaktid, samuti käis Hi töökeskkonna spetsialist H.T. 10.04.2006 pärast lõunat tööl ei olnud, raketist ilmselt kontrollis U.Z, see tuleneb ametijuhendist. U.Z teadis, et teda ei ole. Ei tule ette, et betoneerijad oleks teada andnud, et peavad mutreid keerama välisküljel. Töötajaid võttis tööle direktor, sel ajal

oli vist U T , H L, samuti H T. Tööle võeti kontoris, tema oli objektil. Uuriti tausta,

ehitusdirektor otsustas, H. L. Tema ise tööoskusi ei kontrollinud. Kui oli mingi aps, siis

saadeti kontorisse, objektile saadeti uus mees. Kui saadeti koolitusele, korraldas selle

kaadriinspektor. Töökaitsealase korralduse eest vastutas H.T. Töökaitseinspektsiooni

kontrolle oli kaks kolm korda kindlasti. Isikukaitsevahenditest olid töötajatel tööriides,

saapad, kindad, kiivrid, prillid, kõrvaklapid, -tropid, keevitusmaskid, turvarakmed, mida oli

kolm komplekti, ohutusvöösid kolm komplekti ja alpinisti varustus. Neid ei kasutatud iga

päev, vaid siis kui oli ohtlik töölõik, siis mindi lattu ja võeti. Kui oli midagi puudu, siis

tööjuht tellis. Rakmed on sertifitseeritud. Ohutusalaselt jälgis esialgu betoneerijaid,

mõningaid märkusi sai tehtud, inimesed harjunud oma töövõtetega, võõrast enam peale ei

suru. Betoneerijad lugesid neid paljundatud materjale, siis luges ise, küsimuste esitamine,

kontrollis, et asjast saadi aru. Kui töö on ohtlik, võib tööst keelduda, see punkt on sees. T kujuline võti ei olnud R komplektis, oli küll laos olemas, aga see vist oli isetehtud võti. Seda võtit ei olnud tutvustatud, seda ei olnud komplektis. Seda kasutada põhimõtteliselt ei oleks

tohtinud. I kd t/l 188 ametijuhendile käsikirjalistest juurdekirjutustest teadlik ei olnud.

Objektijuhiks määramise käskkirja tutvustatud ei ole. Arvatavasti oli tööohutuse plaan

olemas, koostas arvatavasti tööohutuse spetsialist. Piirded paigaldas ilmselt laeraketiste brigaad. Kui betoneerijatel on vajalik piirded eemaldada, siis tuleb pöörduda tööjuhi poole,

oleks olukord selgitatud. Välispiirdest väljumine ei olnud lubatud. Kui on vaja, siis tuleb

kasutada turvarakmeid. Vaheseinad tehakse R laotusjooniste järgi. Fotol näidatud raketise paigaldamine ei ole standardne. On järjest moodulid pandud ja siis vaadatud kuidas lõpetada. Kaasa on tegelikult antud ka otsasulgur, mis on vahelaega tasa. Suurte moodulite vahel peaksid olema vahetükid. Enne mõõdetakse ära ja siis pannakse kokku. Tema praktika on, et mutrid saab ka ühelt poolt kinnitada. Teiselt poolt kinnitamiseks saanuks panna M-platvormi,

mida saab panna kõikidele moodulitele. Betoonivalu käib samuti M-platvormilt. Õnnetuse

põhjustas töömehe lohakus. Eemaldas piirded, pani prussi ja väljus piiretest. Juba 2 meetri

kaugusel välisservast tuleb kasutada turvarakmeid. M-platvormi kasutamine olnuks kõige

lihtsam. Töötajad ei ole pöördunud, et turvarakmeid ei jätku, kui oleks pöördunud, oleks juurde tellinud. Raketise sulgemiseks on kitsad kilbid, võtab natuke rohkem aega kui antud

12 juhul kasutatud viis. Kõigile dokumentidele juurdepääsu ei olnud, ajagraafik oli seinal. OÜ Hi riskianalüüs oli kontoris. Mingeid tööd lihtsustavaid riistapuusid ei olnud, päris omapead ei saa neid teha.

Kohtuistungil kannatanuna üle kuulatud S Š seletas, et M Š oli tema abikaasa, abiellusid 2003 aastal. Abikaasa töötas 10.04.2006 OÜs H ehitajana, betoneerijana. Ehitusobjekt oli vist Kentmanni 7, tegi montaaži ja betoneerimistööd. Rääkis, et vahest on kiire ja on mõnikord seetõttu kauem tööl. Rääkis mitmel korral, et on vaja panna ohutusseadmeid turvalisuse pärast, et on seda ka tööl öelnud, kui õigesti mäletab siis Borjale ja U.Z-ile. Tööl kasutas kiivrit ja turvaköite kohta rääkis, et need on liiga lühikesed ning ei saa nendega seda tööd teha. Ei olnud tehtud neid platvorme, mida OÜ H pidi turvalisuse tagamiseks tegema.

Ütles, et töötempo oli kiire, betoon ootas juba. Tööst rääkis pärast tööd kodus, betoonist rääkis hommikul ja seda, et oli kiire, sai teada pärast. Sel hommikul oli vaja laps arsti juurde viia, käisid ära, jätsid lapse tema ema juurde ning abikaasa viis ta tööle ära ning läks ka ise tööle. Päeval ka rääkisid telefoni teel. Varem töötas M.Š teises firmas betoneerijana. Loomult niisama ta oma eluga ei riskinud, ei käitunud läbimõtlematult. Tsiviilhagi on esitatud, kuid see lükati tagasi kuni kriminaalasjas on otsus tehtud. Hagis on taotletud välja mõista M Š kasuks varalist kahju 140 375 krooni ja 80 senti, peale selle M Š kasuks igakuuliselt 4921 krooni ja 20 senti alates 1 november 2008 kuni 16 veebruar 2022 või kui ta peale seda kuupäeva õpib edasi kõrghariduse õppeasutuses, siis kuni õpingute lõpuni ja kolmandaks siis S Š i kasuks mittevaraline kahju 250 000 krooni.

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud J R seletas, et töötas 10.04.2006 firmas H ehitajana.

Objekti aadressi ei mäleta, oli Olümpia lähedal. Betoneerijate töö seisnes moodulite paigaldamises. Oli brigadir ja jaotas tööd nelja inimese vahel. Temaga koos töötasid M Š , O

B , KB. Samal objektil töötas ka teisi brigaade. Vahetu ülemus oli U.Z ja objektijuht Borja Raun. Tol päeval pöördus soovidega U.Z-i poole, töökäske jagas tavaliselt hommikuti Borja Raun. Tööd kontrollis U.Z, võisid kontrollida ka mõlemad, see oli erinev. Ohutusnõuete paberitele kirjutasid nad alla. Allkirjastamiseks andis Borja Raun. Juhendite sisu seletati lühidalt, selliselt, et kas tuleb panna piire või kui kuhugi ronida, siis rihmaga end kinnitada. Juhiseid ohtlike tööde tegemiseks anti, kuid suuliselt ja väga vähe. Isikukaitsevahendite kasutamist ei tutvustatud, anti välja ja kõik. Tõstukeid objektil ei olnud,

platvorme ei olnud üldse. Tööriistad, vahendid saadi laost, seal istus vist laohoidja. Kui küsisid midagi, siis anti kui laos oli olemas. Kas võeti allkiri ja kas peeti arvestust, seda ei

mäleta. Kui ise nägid midagi laos, et on toodud, siis võis küsida. Muidu ei teavitatud kui midagi uut tuli. Enne õnnetust oli turvavarustusest rihm, köis ilma karabiinita, proovisid köit niisama kinnitada sõlmega, kuid sellest ei tulnud midagi välja, kõigile ei jätkunud. Laos oli veel 2 või 3, kuid samasugused nagu esimene. Köis oli 2 meetrit umbes. Sellega oleks võinud end kinni siduda, kuid see võtnuks liiga kaua aega, kauem kui karabiini kinnitamine. Arvab, et igal pool võis seda varustust kasutada. Tööohutuse eest pidi võib-olla vastutama S, kelle

objekt see oli. Turvavarustusele tähelepanu juhtimist ei juhtunud kunagi. Platvorme tuli

kasutada siis kui põrandat ei olnud, kuid platvorme ei olnud. Nende ülesanne ei olnud

platvorme teha. Tegemine võtnuks aega tund, poolteist, tuli suruda tala lae alla, sellele

vineerplaat ja teha piire. Sel päeval pool tundi varem ütles U.Z-ile, et miks ei ole platvormi. U.Z oli objektil kõrval. Brigaadile oli planeeritud valada 2 seina, pidi kiiresti tegema, sest kahe, kahe ja poole tunni pärast pidi tulema betoon. M.Š pani tala laenurgast moodulile ja viis minutit hiljem kukkus alla. Oli kokku pandud neli moodulit, üks osa ulatus

laest üle umbes meetri jagu, oli vaja veel mutrid pingutada. Kraanaga tõstetakse moodul tervena paika, vardad torgatakse läbi, mutrid keeratakse kinni. Viimane asi on äärest stopperi

kruvidega kinni tõmmata. Äär oli välisnurgas, sisemiselt küljelt lükati vardad sisse, välinurgast keerati kinni. Plasttorud ja koonused olid juba varrastel peal. Kui M.Š kukkus,

siis pärast seda anti võti, millega võinuks pingutada mutreid lae poolt ega oleks pidanud

minema väljapoole. Muidu keeras seestpoolt keerates varras kaasa koos välimise mutriga. Seetõttu taoti väljastpoolt mutrit kinni. M.Š pani tala nurgale, keeras väljastpoolt mutrid otsa, lõi neid, O.B hoidis seestpoolt kinni. Olid kolmekesi, sest K.B pidi ära minema. M.Š il oli

13

väljastpoolt kinnitada kaks mutrit, üks üleval, teine all. M.Š oli vasakukäeline. Keegi ei

julgestanud, kiirustasid. Oleks pidanud ehitama platsi, kus saanuks kõndida. M.Š oli üsna ettevaatlik, ohutusnõuetesse suhtus vist nagu kõik. Ilmselt paigaldas selle tala M.Š ise, sest ei ulatunud mutriteni. Tala oli poolviltu, ei olnud ühtlase pinnaga tala ja kuna oli pandud väikese nurga all, siis toetus üks ots väga vähe. Selle paigaldamiseks eemaldati ohutuspiire, arvab, et

M.Š ise eemaldas, et saaks mööda tala edasi minna. Muidu oleks tulnud ronida üle moodulite. Igal juhul tuli väljastpoolt kinni keerata. Pildilt näidatud võtmed olid neil olemas. Nendega saab seestpoolt keerata, kuid mutri peab otsa keerama väljastpoolt, seestpoolt käsi

nii kaugele ei ulatunud. Töötasid seitsmendal korrusel, eelmistel korrustel toimus kõik samamoodi, pandi tala, keerati mutter otsa ja pingutati alati väljastpoolt. Eelnevatel korrustel

ülemuste poole platvormi pärast ei pöördutud, ju siis ei olnud veel nii kõrge. Eelnevatel korrustel keeras seda K.B , võis ka ise keerata, kõik võisid. Erivõtmest rääkis B.Raun, sellel

võtmel on ava varda jaoks, selles oleva soonega surutakse varras kinni, et ei pöörleks. 10.04.2006 seda ei teadnud, et laos selline võti on, järgmisel päeval anti kohe välja. M.Š i turvavarustuseks oli kiiver. Miks ei kasutanud ohutusvööd, seda ei tea. Turvaköie pikkuseks oleks piisanud kolmest meetrist, võimalik, et ka kahest meetrist. Ühe meetrisega oleks raske.

Teised brigaadid turvaköisi ei kasutanud, nad tegelesid armatuuriga. Kasutuses ei olnud ühtegi turvaköit, mäletab, et ei võtnudki, sest üks kord O.B võttis ja midagi välja ei tulnud, rohkem ei võtnudki. On rihmad keha külge ja selle külge 2 meetrine köis, kuid karabiini ei

olnud. Pärast õnnetust anti vööd kõigile välja, köie ühes otsas karabiin kinnitamiseks keha

külge ja teises otsas kinnitamiseks mooduli või mõne muu külge. Töötajate täiendav juhendamine vist toimus, läbi viis Borja Raun. M.Š tõstukit ei kasutanud, sest seda ei

olnudki. Kui oleks platvormi ehitanud, oleks hilinenud betooniga tunni võrra. Betoon oli tellitud teatud ajaks, kiirustasid. Ülemused teadsid, et sel päeval keeratakse raketise mutreid väljastpoolt, U.Z teadis, rääkis sellest temale pool tundi varem. Arvab, et ülemused olid sellist tala paigutamist enne näinud, sest eelmised kuus korrust oli tehtud samamoodi. Arvab, et ülemused teadsid, et selleks võetakse lahti piire, kuidas sellesse suhtuti, seda ei tea. Tema teada neid ei keelatud. Ehituses oli töötanud 7 aastat. Betooni tulekust sai teada hommikul, M.Š tuli tööle 12 paiku, K.B läks sel ajal ära. M.Š võis hommikul kodus teada, et betoon

tuleb, teadsid ka ööpäev ette. Hommikul antakse korraldus, et täna valatakse need seinad. Mõistis, et 7 korrusel ilma piireteta on ohtlik töö. M.Š i minekut välja ei näinud, oli teise seina

peal. Ei oska öelda kas oleks keelanud minna. Laos vaatasid ise milliseid esemeid võtta. Mägironija turvavarustust näinud ei ole, laos laia vööga komplekte trossiga ka mitte. Ei ole

küsinud kas on pikema turvarihmaga vöösid. Oli kolm kehale asetatavat vööd, kuid ainult

ühel oli köis taga. Võimalik, et oleks olnud võimalik tellida lisaköit. U.Z ei ole ähvardanud töölt lahti lasta kui nõuab turvameetmete kasutamist. Töö mahu osas niipalju kui mäletab, oli B.Rauniga juttu kahe seina tegemisest. Oleks võinud teha platvormi ja kaotada tund-poolteist ja hiljem teha. Ühe päeva jaoks normaalne töömaht. Enne lõunat panid kokku mooduli, tavaliselt tegid lõunaks ühe poole valmis, siis lõuna ajal tuli kontrollija, pärast lõunat tegid teise poole. Ei mäleta millest kiirustamine, kuid võimalik, et betoon oli tellitud varem, kella kolmeks. Et üks inimene oli puudu, võis mõjutada tööde hilinemist 30 %, ajaliselt pool tundi või tund. Ei öelnud, et U.Z oleks pidanud platvormi ehitama, kuid oleks võinud

anda inimesi. See ei ole mitte spetsiaalne platvorm, vaid selleks, et mutreid kinni keerata. Oleks võinud selle ise ehitada kui oleks öeldud, et tehke ise. Kogu ehitusel oli töölisi 50-60

inimest. Sellist kokkulepet ei olnud, et kui kõik abitöölised on hõivatud, siis teevad ise. Aimab, mis on M-platvorm. Alguses peab kinni keerama alumise mutri ja seejärel ülemise.

Vahemaa betoonpõrandalt võis olla mutrini 80 cm, võib-olla ka meeter. Peab juurde arvestama, et moodul ulatus välja umbes 15-20 cm, lisaks varda ots 10 cm, seestpoolt otsa keerata on ebareaalne. Ei tea miks U.Z õnnestus mutter kinni keerata. Piirdest välja läinud seina pind oli umbes meeter. U.Z ei käskinud piiret ära võtta ja tala panna. Sellel konkreetsel juhul piisanuks maksimaalselt kahest vööde komplektist, ühestki oleks piisanud.

Laos oleval ei olnud karabiini, kinnitust. Senises ehitustöös selline töölõik oli esmakordne. OÜsse H tööle võtmisel selgitati töö sisu, moodulite paigaldamisega oli tegelenud ka varem. Moodulite paigaldamiseks oli enne kukkumist ainult üks võti kasutada. Moodulid tulid R st, varustati vaid ühe ümmarguse otsaga võtmega. Paigaldamiseks oli projekt, konkreetne sein oli

14 sirge sein, sellele pole projekti vaja. Kogusid vajaliku koguse kilpe ja kinnitasid stopperid.

Mõõdu võtmiseks on mõõdulint. Moodulite vahele võib panna ka vahetükke. Sellele ei

pannud, sest sein pidi minema ehitusplaani järgi. Vahetükke võib panna küll, võib ka moodulit paigast nihutada. See paigaldati üle seetõttu, et otsastopper on 12 cm peal, moodul

30-40 cm üle. See oli sellepärast, et oleks koos otsastopperiga paigaldatud ja ei pea üle

mooduli ronima otsastopperi kinnitamiseks. Ohutusnõudeid 100%liselt ei ole tutvustatud

mitte kunagi, tavaliselt võeti allkiri ja kõik. Vist ei ole B.Rauni käest küsinud mida peab

tegema selleks, et turvavöö enda külge kinnitada. Laos on käinud, võtta normaalne rihm,

millega ennast kinnitada. Platvormi puudumisest rääkis 30 minutit enne M. Š i alla kukkumist. Tavaliselt nii ei tehta, et piire võetakse ära, on valida kas lükkad piirde kõrvale või ronid üle mooduli. B.Raun ei ole ähvardanud, et laseb lahti kui mingi tööga hakkama ei saa.

Betoneerija kohustusi tutvustatud ei ole, peab järgima ohutusnõudeid. Ilma turvavööta üle

piirete ronimine on ohtutusnormide rikkumine, 5 aastat tagasi oleks öelnud, et ehitagu ise, ehitustähtajad oleks pidanud andma pikemad. Ei tea kas ise oleks siis roninud sinna, praegu ei roniks. Vasakukäelisele M.Š ile oli selline mutri keeramine ebamugav. Stopper on kaks 5 x 10 prussi ja nende peal vineer. Kinnitatakse mooduli külge akudrelli ja puidukruvidega. Kruvid keeratakse kinni välisnurgast. Kui põrandat ei ole all, siis üle ei roninud, et kukkumist vältida. Piirde kõrvaldas M.Š , sest kui on vaja tala panna, siis peab piirde ära võtma. Võis olla ka, et

kahekesi kõrvaldati piire. Ise ta seda ei teinud. Ei arva, et nemad oleks pidanud betooni seismise pärast maksma. Tööohutuse jaoks peaks olema vastav inimene, kes hoiaks töötajaid

vaos, et töötataks reeglite kohaselt. Põhimõtteliselt teadsid kuidas rihma kasutada, keegi ei pidanud ette näitama, kuid et ei olnud karabiini, see on iseasi.

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud JK seletas, et oli 10.04.2006 S EMV projektijuht.

Objektiks võis olla Xxx. Objektil on vaja graafikutest kinnipidamist, rahavoogude alal valikuid teha. Vastutusalas enamus asju, kui keegi objektile tuleb, kes väravast sisse astub, ei saa märkamata jätta midagi sellist, mis võib tekitada probleeme, ehitusobjekt on suure riskiga

ohuallikas. Alguses on 2-3 alltöövõtjat, kui hakkab valmis saama, siis kordades rohkem,

kokku ehk 30-40 alltöövõtjat. OÜ H tegi monoliitbetoontöid. Ühistegevuse kontrollimiseks

oli objektijuht, tema puudumisel sai ka ise kontrollitud. Viidi läbi nädala nõupidamised,

koosolekud, kus pandi paika tegevuskavad. Iga nädal toimusid objekti ülevaatused, see oli

objektijuhi ülesanne. Objektil olid ajagraafikud, kontrollis ise, kontrollis objektijuht, kelle töölõiku asi kuulub, see jälgib. On üldajagraafik, nädala ajagraafik, tööosa ajagraafik, neid on palju. Lepingus on fikseeritud millal pidi OÜ H lõpetama, kuid ega ajagraafikud ja lepingud 100% ei pea paika. Suurtes piirides sai valmis kui pidi valmis saama. Suuri probleeme selle

koha pealt ei olnud. Midagi sellist ei olnud, et oleks pidanud sanktsioone kasutama. Kui objektil viibib, siis vaatab kogu aeg, et asjad oleksid korras, kui ei ole, siis teeb märkused. Vaja vaadata mis on objektil, mis selle ümber, see oli kesklinnas. Hi poolne objektijuht oli

mäletamist mööda B.Raun, töödejuhataja U.Z. Kokku puutus mõlemaga, see on

meeskonnatöö. Alltöövõtja oma tegevuse ja ohutuse eest vastutab ise, tegid seal kogu aeg märkusi, vaadatakse, parandatakse. Konkreetselt OÜ Hi osas ei mäleta, kuid ei ole päeva kui

ei tee märkust, midagi katastrofaalset ei märganud. Tavaliselt sai meeskonnale teatatud,

eeldatavalt B.Raunile, kui on midagi sellist, mida meeskond teha ei saa, siis antakse teada kõrgemale juhtkonnale. Usub, et ettekirjutused läksid objekti meeskonnale, millesse kuulusid

B.Raun ja U.Z. Ei mäleta seda, et oleks olnud töö seiskamisi, muidu on neid olnud,

kuid kas sellel objektil oli, ei mäleta. Sel ajal objektil S ehitustöölisi ei töötanud, kui siis ainult koristamisel. Erinevate ehitusettevõtete töötajad töötasid samaaegselt. Alltöövõtjate

tööriistade ja isikukaitsevahendite jaoks võis olla eraldi ruum või kontor, suurematel

ettevõtetel oli kindlasti. Tavaliselt on need eraldi, vastutavad ja hooldavad oma asju. Kes vastutas OÜ H tööohutusalase juhendamise eest, ei mäleta, tavaliselt on selleks objektijuht. Materjalide ja vahendite objektile hankimine on H siseküsimus, ei oska öelda, kuidas see oli

lahendatud. Platvormide paigaldus, ohutustehnika oli H töövõttu kuuluv asi.

Isikukaitsevahendite muretsemine oli H sisemine asi. Arvab, et isikukaitsevahendite korrasolekut käisid kontrollimas nii B.Raun kui ka U.Z. Arvab, et H töötajad töötasid ka valjaspool perimeetrit, neil oli sel platvorm ehitatud. Seotud monoliitvaluga, neil võis olla

15 seal mitu tööd, mis vajalik teha. Ei mäleta, et oleks näinud ise raketiste paigaldamist. Kui see kahetsusväärne asi juhtus, räägiti, et oli pannud tala, iseenesest peaks olema ohutunne, kui sul seda absoluutselt ei ole ja selle peale lähed, ei kujuta ette mida inimesed mõtlevad kui sellise

asja peale lähevad. Nad ei olnud seal ehitusel olnud lühikest aega, see oli juba eos ette määratud ja päästa pole midagi. On näinud selliseid kohti ja kui inimesed teevad niimoodi

tööd, siis ei austa nad iseennast. Kui õnnetus oli juhtunud, siis seletati, et oli nii. Teistes

situatsioonides on olnud kuskil ka, kuid mitte piirde taga, seal oli mingi tala pandud. Kui varem on öelnud, et on näinud riigelil kõndimist, ju siis on olnud. Teises kohas on sellist asja

olnud ja siis peatas töö. Arvab, et B.Raunile ja U.Z-ile sai kindlasti teatatud. Pandi platvorm, kuid kui peatad töö, siis lähed veenduma, et on tehtud nagu peab ja tööd saab edasi

teha siis kui töö peatanu on andnud loa. Lepingu sõlmimise ajal tutvustati riskianalüüsi ja

ohutegureid, kui töö hakkas käima, sai eraldi üle vaadatud. Sellest ohutustehnika teemast räägitakse tegelikult ju iga päev. Lõplikud lahendused töötasid nad kindlasti ise välja, kas see kooskõlastati või teatati neile. See ei käi nii, et lihtsalt hakatakse tegema. Kui õnnetus juhtus, oli kindlasti objektil. Julgeb arvata, et B.Raun ja U.Z on seal iga päev, juhataja käis ka tihti. Ei mäleta enam kas sel päeval OÜ H tegevuses midagi täheldas. Eeldab, et sel päeval

tehti mingeid seinaraketisi, võib-olla mingit vahelage, konkreetselt ei mäleta. Arvab, et

ohurihmad on standardsed, ei saa 100% kindel olla. Trossi pikkus 1 meeter on suhteliselt lühike, ei tea kas nii lühikesi üldse on, arvab, et nii lühikesi ei ole, ise mõõtnud ka ei ole.

U.Z oli väga kohusetundlik, jagas asja, tõsine tegija. Mida kompetentsem on alltöövõtja, seda lihtsam on peatöövõtjal. Kui objektil käivad ja näevad mingi töö tegemist ja asi puudub, siis peatavad töö, hangitakse asi, tehakse märkus. Laoruumis käis kindlasti mõned korrad, vaatas visuaalselt, et asjad olemas, korrasolekut ei kontrollinud, suhtles loahoidjaga, eeldas, et asjad korras. Teab, et ohuvööd olid olemas, kuid märget olemasolu või puudumise kohta kindlasti ei teinud. Ei kontrollinud kas oli terve. B.Rauniga erilisi probleeme olnud ei ole, jagab tööd, kui need mehed on objektil, siis võib suhteliselt kindel olla, et asi toimib. Kui inimene on turvavööd kasutanud, päevast päeva teeb, siis teab seda, ei näe probleemi.

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud JVseletas, et töötas 10.04.2006 S EMV AS Xxx

objektil töödejuhatajana. Millist töölõiku juhtis, enam ei mäleta. Fikseeris ehitustööde päevikut, suhtlemine alltöövõtjatega, tööde läbirääkimised. Objektil viibis iga päev. OÜ H oli

alltöövõtja, kui palju kokku oli alltöövõtjaid, ei mäleta. Ehitusettevõtjate ühistegevuse osas

arvab, et see oli ära jaotatud, S töödejuhatajaid oli kaks. Tööohutusnõuete täitmist

alltöövõtjate poolt kontrollisid kõik, kes objektil olid, on kohustus avastatust teavitada ja

meetmed tarvitusele võtta. Ei mäleta enam kas U.Z oli OÜ H töödejuhataja või

objektijuht, B.Raun oli objekijuht. Suhtles mõlemaga. Ei tule meelde kuidas oli tööohutusalane koostöö korraldatud. Ise kontrollis ühelt poolt, kõik kontrollisid. Kui objektil

ringi liikudes märgati, siis tehti märkus või anti teada, et tuleb korda teha. Rikkumisi konkreetseid ei mäleta. Teavitama pidanuks seda, keda esimesena objektil märkad, alltöövõtja esindajat. Sl oli endal ehitustöölisi vähe, kas sellel objektil oli, ei mäleta. See, kas 10.04.2006

oli alltöövõtjaid peale OÜ Helmoldi veel, sõltub sellest, mis seisus oldi, kindlasti oli veel kedagi. Tööriistade ja isikukaitsevahendite jaoks oli OÜl H laoruum, eraldi konteiner. Arvab,

et nad ise juhtisid selle konteineri käsitsemist. Kes vastustas OÜs H tööohutusalase

juhendamise eest, ei oska öelda, H ise vastutas. Kes pidi OÜle H hankima materjalid ja töövahendid, seda ei oska öelda, kas S või alltöövõtja ise, sõltub lepingust. Platvormid tellis

arvatavasti alltöövõtja kui tal oli vaja neid kasutada. Betoneerimistöödel kasutatavad platvormid pidi betoneerija ise paigaldama, see firma, kes seda tööd teeb. Isikukaitsevahendid muretseb alltöövõtja ise, nende korrasolekut arvatavalt kontrollisid alltöövõtjad ise, kes platsil olid. Ei tule hetkel ette, et OÜ H töötajad töötasid välisperimeetril kõrguses. Õnnetuse päeval oli ise objektil. Ei mäleta kindlat situatsiooni, et oleks jälginud raketise välisotsa paigaldamist. Sel päeval kui üleval käis, oli ülemine kaitsepiire ära võetud, horisontaalne pruss ära võetud ja võti oli rippuma jäänud väljaspool piiret, mida ilmselt oli keerama mindud. Tala, millega koos alla tuldi, oli arusaama järgi pandud kaitsepiirde alumisele prussile ja teine ots raketise peale poolviltu, sel ajal sadas ka, libises ja kukkus alla. Kui M.Š alla kukkus, siis tal turvavööd peal ei olnud. See oli rumal tegu, seda teha ei tohi, kõrgustes on oma nõuded, rikkus neid nõudeid.

16

Piirete paigaldamise kohustus oli H , ei oska öelda kas selleks on eraldi brigaad. Piirete paigaldamisel on vaja kasutada vastavaid kaitsevahendeid. Piirde kõrgus peab olema vähemalt meeter. Iga suvaline isik ei saa piirdeid panna. Igaüks ei tohi neid ka eemaldada. Kõigepealt peaks rääkima otseste juhtidega, miks tal on vaja sinna minna, mida tegema ja kas üldse peab minema seda tegema. Kui sellekohast töökäsku antud ei ole, siis piiret eemaldada ei tohi. Kui avastatakse kaitsevahendite kasutamata jätmine, tuleb töö peatada ja öelda, et lähed ja võtad vajalikud asjad või tööd enam edasi ei tee. Ka tema ise saab seda öelda, kuid iseasi on kas kuulatakse. Arvab, et piirete puudumine on töö seiskamise aluseks, sest see on ohuala, tööd enne jätkata ei saa kui ohutus on tagatud. Täpselt ei mäleta kas käis koos B.Rauniga kontrolle tegemas, võis olla, et kaasasid H . Ss on iganädalased kontrollaktid ette nähtud. U.Z-i

kohta sellest ajast, mil see toimus, midagi negatiivset öelda ei oska, töötas hästi, asjad klappisid, oli platsil kogu aeg. B.Rauni kohta midagi eredat negatiivset ei meenu, normaalne inimene.

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud KB seletas, et 10.04.2006 töötas betoneerijana H objektil, nime ei mäleta. Tööks oli moodulite paigaldamine ja betooni valamine. Tundis M.Š it, töötasid koos palju aastaid. Sel ajal kuulusid brigaadi J R, O B , M Š ja tema. 10.04.2006 oli nagu tavaliselt moodulite paigaldamine ja betoonivalu. Töö oli kas 6 või 7 korrusel. Oli sel päeval tööl kella kaheksast kella neljateistkümneni või kolmeteistkümneni, ei mäleta. Tööga vist eriti kiire ei olnud. Teab, et pärast töölt lahkumist kukkus M.Š alla. Objektil töötasid ka

teised Hi brigaadid, kes armeerisid, ehitasid platvorme. Vahetu ülemus oli U.Z,

objektijuht oli B.Raun. Küsimustega pöördus U.Z-i poole, töökäske jagas U.Z.

Tööd kontrollisid kõik, objektijuht ja töödejuhataja. Kas ülemused tutvustasid tehtava töö

ohutusjuhendeid või kas nõudeid seletati lahti, seda ei mäleta. Allkirja on andnud. Ohtlike

tööde loetelu tutvustamist või juhiseid selle töö jaoks ei mäleta. Enne 10.04.2006 ei ole

ülemused tutvustanud millist turvavarustust kasutada, samuti ei näidatud kuidas kontrollida

turvavarustuse korrasolekut. Töövahendite ohutusjuhendeid tutvustatud ei ole. Vajalike vahendite saamiseks oli inimene, kes välja andis, oli spetsiaalne putka. Kui midagi vaja, siis lähed putkasse ja võtad, otsid ise. Enne 10.04.2006 uue töövahendi lisandumisest lattu ei ole

tevitatud. Enne õnnetust oli turvavarustuseks paar komplekti rihmasid, nöör komplektis puudus. Ohutult tööd teha ei saanud. Kas teised brigaadid kasutasid, et mäleta. Seal kus oli

ohtlik töö, oli platvormide ja tõstukite vajadus. Platvormid olid põrandataladest, mille peal plaadid ja need suruti tugedega vastu lage, küljes olid ka piirded, need olid ise tehtud. Teine brigaad tegi. Ohtlikusse kohta pidi panema see, kes nad tegi, see ei olnud nende ülesanne. Kui oli vajadus, siis pöörduti juhtkonna poole ja teatati kuhu on vaja. Ei mäleta juhtumeid, kus jäeti paigaldamata. Enne õnnetust ise osales moodulite paigaldamisel, paigaldati samamoodi nagu eelnevatel korrustel. Panna moodul, vardad moodulisse, sulgeda teine moodul ja valada. Suuri mooduleid paigaldati 3-4 tüki kaupa, koosnes ühest poolest. Vardad pandi sisse sealt poolt kus oli põrand, pandi ka plasttorud ja koonused. Varda otsa käis mutter. Mutrid pandi välisnurgast. Sisekülje poolt välisküljele mutreid panna ei saa, mooduli kõrgus on 3 meetrit.

Moodul oli vaja kinni keerata mutritega ja loodida. Mutrite keeramiseks kasutati haamrit, millega löödi mutrit, töötati ka sellise võtmega nagu fotol, seal pidi veel olema teistsugune võti, millega varrast kinni hoida. Sellega oleks saanud siseküljelt kinni keerata, kuid mutter

tuleb peale panna ikkagi välisküljelt. Mutrivõtmega mutrini välisküljes ulatuda saaks aga

keerata ei ulataks. Moodulite vahele käis stopper (otsastopper), mis kinnitati kruvidega

mõlemalt poolt. Keerati kinni platvormilt. Kui platvormi ei olnud, tuli ronida. Platvorm puudus ilmselt seetõttu, et ei jõutud paigaldada. M.Š oli vasakukäeline. Ise on ka varasematel korrustel välisnurgas tööd teinud, samamoodi ronis, hoidis ühe käega kinni ja teisega keeras. Ei mäleta kas eelnevatel korrustel paluti platvormi paigaldada. On pöördunud ülemuste poole platvormi paigaldamise osas, ühe ehitasid valmis, teist ei jõudnud. Ehitas teine brigaad. Ise välisnurgas töötades turvaköit ei kasutanud, sest nööri ei olnud. M oli vasakukäeline ja ühe käega ei olnud mugav kinni hoida. T-kujulisest võtmest, millega saab seestpoolt varrast kinni hoida, sai teada pärast juhtumist, 11 kuupäeval. Ohutusvööd tulid vist 11 kuupäeva hommikul pärast juhtumit. Ei mäleta kas pärast seda toimus täiendav juhendamine, samuti ei mäleta kas pidi andma allkirja ohutusnõuetega tuvumise kohta. Ise paigaldatud tala oli ohtlik. Ei tea seda,

17

kas ülemused teadsid, et nende brigaad kinnitab mutreid välisnurgas, samuti ei tea kas ülemused teadsid seda, et kasutatakse tala töö tegemisel. Ei keeldutud töö tegemisest seetõttu, et betoon tuli õigel ajal valada. Enne 10.04.2006 oli töötanud betoneerijana umbes 5 aastat. Teadis kuidas turvavööd kinni panna. Mingisugused nöörid olid seal, mingid jupid. Mõõtsid

neid, oli lühike ja ei olnud mugav töötada. Ei tea kas seda sai kasutada. Kaitsepiirded

paigaldas teine brigaad, võib-olla ei olnud neil õigust piiret eemaldada, kuid teistmoodi ei saaks juurde pääseda. See platvorm, mille teised valmis tegid, oli teise mooduli kohal paigas, nemad ümbertõstmisega ei tegele. Nende töö on betooni valamine ja moodulite paigaldamine. Võimalik, et on nende tööga seotud kui tööd tehakse platvormilt. Ju keegi ehitas need valmis,

võimalik, et abitöölised. Kui abitöölised ehitasid enne seda kompetentselt, ju siis võivad ehitada kompetentselt. Välisseinalt on vaja kinni keerata 6 mutrit väljaulatuval alal, võib-olla

4. Kui oleks olnud võimalik ulatuda mutrini, ei oleks ju piirdest välja roninud. Alumine mutter on põrandast umbes 65 cm kõrgusel. Seestpoolt võttes on moodul 14 cm, sein 20-25 cm, võib arvutada, arvab, et ei ulataks. Kaugus võis olla 48-50 cm. Võimalik, et alumise saaks varda otsa keerata, ülemine mutter 3 m kõrgusel, võib-olla saaks seda keerata M-platvormilt.

Tööd jagasid ise omavahel. Töö kooskõlastati, 10.04.2006 töö oli jõukohane, töö hakkas

jõudma lõpule, kiirustamist ei olnud. Ei tea kas oleks saanud rahaliselt tööseisaku eest karistada. Selline mutri kinnitamine on ohtlik, kui ise kinnitas, siis juhtus, et ronis üle piirde.

Võimalik, et see ei ole lubatud. Seinte paigaldamiseks on projekt, sel päeval käis kõik

automaatselt. Üle kanda moodul teise seina külge ja kinnitada, seina mõõdud olid plaanis. Laohoidjalt küsisid ise mida vaja on. Kiiver anti tööle asumisel. Moodulid paigutati üle seina ääre, vahetükke ei kasutanud, paigaldasid tervikuna. Vahetükke kasutati kui oli vaja. Sellel

moodulil oleks olnud otsastopperit ebamugav paigaldada kui oleks kasutanud vahetükke. Paigaldada oleks võimalik, kuid keerulisem. Moodulitega tulid kaasa mutrid, lukud, ülejäänu

kohta ei tea. Ka eelnevatel korrustel paigaldati see kitsas moodul stopperiga. Ei mäleta et ülemused oleksid tähelepanu juhtinud teisiti tegemiseks. Fotol on näha platvorm piiretega, ei tea kes selle ehitas. Kas teisel pool peaks samasugune olema, ei tea. Allpool korrustel olid

mõlemal pool. Kas piirdelaud ulatus mooduli otsani, seda ei mäleta. Stopper oli kinnitatud ühe mooduli külge, tõsteti koos mooduliga. Kas see kitsas moodul oli projekti järgi, seda ei mäleta.

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud AGseletas, et 10.04.2006 töötas OÜs H laohoidjana.

Ladu asus hoone taga, selleks oli merekonteiner. Ülemusteks olid Boriss Raun ja U.Z

. Kõik mis oli ohtlik, võeti laost, hoiatas, mis läheb katki, mis on uus, mis vana. Tööle asumisel tutvustati tööohutust. Ohtlike tööde nimekirja ja tööde teostamisega tutvustas

B.Raun. Tööle asumisel oli instruktaaž. Kui õnnetus juhtus, oli laos. Laos hoiti tööriistu ja

ohutustehnika tarvikuid. Seal töötas palju firmasid. Andis laost välja sellele, kellele oli määratud mingi töö, võttis mis vaja, andis välja. Tööline tuleb, küsib tööriista mida tal vaja ja võtab. Prokuröri käest kuuleb esimest korda võtme SW36 kohta, ei saa aru mis võti see on.

Kui said uued tööriistad, ka ohutustehnika, siis käisid töödejuhatajad, vaatasid ja selgitasid kuidas neid kasutada. Ise kontrollis puhtust, kui riist ei töötanud, esitati pretensioon ja saadeti

remonti. Kui riist tööle panna ja ei tööta, siis. Kui ei töötanud, võtsid tööriistad ja saatsid

töökotta. Kogus kokku, töödejuhataja tellis auto ja saadeti töökotta. Objektil töötab 50 inimest, kell 8 hommikul saavad ülesande, tulevad lattu ja ütlevad mida vaja on. Kontrollib kas on töökorras ja annab välja. Kui on puudu, see on töödejuhataja mure. Kui tööline tuleb ja küsib, siis vaatab kas on ja kui on, siis annab välja. Laos olevatest esemetest olid ülemused teadlikud. Peale saalis olevate ülemuste ei ole keegi korraldusi andnud. Mõlemad ülemused käisid ka laos. Laost väljaandmisel ülemused juures ei viibinud. Kui midagi rikki läks, puudu

oli, siis ülemused tegid tellimuse. Ütles puuduolevate asjade kohta töödejuhatajale, üks oli

Boriss, teine Eduard. Töötajate üldarvust käis 80% asju võtmas. Sel ajal võis olla üldarv umbes 30 inimest. Riistad tagastati lattu 15 minutit enne tööaja lõppu, mõned ka hiljem. Ise pidas žurnaali, kellele välja andis, selle perekonnanime pani kirja, kui tagasi tõi, siis tõmbas

nime maha. See oli tema enda jaoks. Isikukaitsevahenditest olid laos prillid, respiraatorid,

kaitsevõrk näole, päästevestid, keevitusmaskid, praegu ei mäleta rohkem. Olid ka

päästevestid, kuskil 6 tükki, koheselt tuldi kontrollima. Millest see koosnes, seda ei oska

18 seletada. Turvavarustus oli kauplusest. M.Š teadis tööalaselt, tundus rahulik. Ei tule meelde olukorda kus töötaja oleks küsinud turvavarustust ja tema pidi ütlema, et ei ole. Sel momendil oli ehitusel kõik olemas. Turvavööks oli jope, vöö, karabiin, kui ei ole köis, siis on kett. Köied

on erinevad, minimaalne pikkus umbes 2,5 meetrit. Eraldi on montaaživöö ja vest, kaks varianti. Kasutusjuhendid on senini seinal. Oli veel üks variant, mida nimetati langevarjuks. Laos käis üks isik paar korda tööriistu ja turvavahendeid vaatamas, visuaalselt vaatas, proovis,

kirjutas. Toimikus fotol 45 kujutatud võti oli laos olemas. Mittekorras tööriistu või isikukaitsevahendeid väljastanud ei ole. Kui tulid uued töötajad, siis B.Raun käis seletamas

kuidas mida kasutada, töötajad annavad juhendamise kohta allkirja. Töötajad võtsid ka

turvavarustust kui lähevad teatud tööd tegema. Kontrollis üle kui tagasi toodi. Inspektor kontrollis kõike mis laos oli, tema ise ka kontrollis turvavarustuse korrasolekut. Kes ja kust

see inspektor oli, seda ei tea. Ilmselt inspektori koostatud dokumendid läksid kontorisse. Langevarjuks nimetatud varustus pannakse selga, kinnitatakse rõngas kas rinnalt või tagant, on koos karabiini ja trossiga. On ka lihtsalt vöö, mis pannakse ümber keha, sellel on ka köis ja

karabiin. Vest on tugevast riidest, pannakse selga, lukk tõmmatakse kinni, karabiin küljes. Kui välja andis, kontrollis üle trosside ja karabiinide olemasolu. Ei ole olnud juhust, et oleks tagasi toodud ja öeldud, et sellega ei ole midagi teha. Tema oli vaid H laotöötaja.

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud H T seletas, et 2006 aprillis töötas OÜ H juhatajana.

B.Raun ja U.Z töötasid sel ajal OÜ H töödejuhatajatena. 10.04.2006 oli kontoris,

helistati, et on tööõnnetus, sõitis kohale. Üks tööline oli kõrguselt kukkunud. Tegemist oli surmajuhtumiga, viidi läbi sisejuurdlus, reeglid nõuavad. Sisejuurdlust viis läbi ise koos Jaak

Jasneriga, kes on autojuht, vist ametiühingu usaldusisik. Tulid järeldusele, et töötaja eiras

ohutusnõudeid, eemaldas piirde, ronis väljapoole piirdeid ja hakkas seal toimetama.

Ohutustehnika eeskiri näeb ette, et siis peab kasutama isikukaitsevahendeid või üldse loa

küsima. Teab, et brigaad koostas seina raketist, aga kes mida keeras või tõstis, kuidas oli

brigaadisisene tööjaotus, seda ei tea. Nende eeskirjade järgi oli käskkirjaga objektijuhiks

määratud B.Raun ja temale allus U.Z. Tema ise oli ettevõttes ohutustehnika osas

kohusetäitja, sest puudus ohutustehnikainsener. Ettevõttes oli ette nähtud, et kui inimene vormistas end tööle, siis teda instrueeriti, sai lõpuks volituse iseseisvale tööle minekuks. Kui

oli mingi rikkumine, siis tehti lisainstrueerimine. Kõik dokumendid olid olemas.

Ohutustehnikat kontrollisid ka peatöövõtja S töödejuhataja ja ohutustehnika insener. Ise instrueerimisi otseselt läbi ei viinud, täitis nädalasi kontrolle. Kui oli puudujääke, siis täitis neid ja esitas töödejuhatajale. Oli puuduste kõrvaldamine, tähtaeg. Laos on käinud, seal on

ohutustraksid, juhend ka olemas. Trakside küljes köis, kinnitatakse teatud kohta. Ohutustehnika asjadest olid veel kaitseprillid, kõrvaklapid. Töötajale selgeks tehtud, et kuidas

ja milleks neid kasutada. Ohutusvöösid oli kümmekond kindlasti kui mitte rohkem. Köied

olid erineva pikkusega, oleneb töötsoonist, standardi järgi 2,5 meetrit kuni 10 meetrit.

Turvarakmetel on sertifikaadid, iga harilikku köit kasutada ei või, ostetakse spetsiaalsetest poodidest, et võiks ehitusel kasutada. OÜl H oli sel ajal 35-40 töötajat. Ei oska öelda kuidas töökorraldus sisemiselt oli paika pandud, iga objekt on erinev, ei peast ei mäleta täpselt. Oli päevi kus keegi sai vabu päevi. U.Z on hea töötaja, kohusetruu, kui midagi objekti peal

oli, täideti kiiresti ära. Väljaspool perimeetrit töötamiseks ei pea olema M-platvorm, peab olema mingi platvorm või tööpink. Selle koha peal kus nad töötasid ei oleks pidanud üldse väljaspoole perimeetrit minema, teiselt poolt kilpe oleks saanud paigaldada. Neid paigaldades

oleks pidanud ette näidatama kas raketise tarnija või siis tööohutusplaanis. Riskianalüüsis

nähakse ette kuidas platvorm paigaldada, kus ei tule. Seda ei ole projektis. Oli tööohutustehnika lõigus kohusetäitja, määras ennast juhatuse esimehena kuna selle koha peal töötaja puudus. On kursused, mida peab läbi tegema, saab punkte. On kursused läbinud, kuid ei ole selle eriala inimene, täitis vaid kohuseid, sest keegi pidi selle koha peal olema. Peab jälgima, et ei oleks ohutustehnikaalaseid rikkumisi, olid paksud kaustad. Puudutas kõike objektil, sisenemist, riietust, jalanõusid, lõpetades avade täitmise või tellingute kasutamisega. Puudutab ka ohutusvöösid, piirdeid, riistvara. B.Raun oli objektijuhiks määratud käskkirjaga, tutvustas seda. B.Raun määrati objektijuhiks, ega ta ise ei lähe sinna. Teab, et on objektijuht.

Käskkirjad tehti insener-tehnilisele personalile. Kõigil olid käskkirjad, see läheb

19 töövõtulepingusse, mis on peatöövõtjaga, määratakse ära kes on objektijuht ja kes töötavad.

Ei oska tagantjärgi kommenteerida miks lehel 190 allkirja ei ole. Eks B.Raun ikka tutvus,

töötas ju nende juures, kas siis on fikseerimata jäänud. Objektil olid töödejuhataja ja

objektijuhi ametijuhendid, need on standardsed, riskianalüüs käib käib iga objekti kohta eraldi. Enne objekti algust tehakse riskianalüüs, neid nõuab peatöövõtja. Sel ajal hakkas S ka ise tegema. Tema arvates olid need kogenud betoneerijad. Iganädalaseid akte koostas mitte ainult tema, seda tegid võib-olla ka töödejuhatajad, ise ei olnud kogu aeg objektidel, tegi ka S. Kui riistadest oli midagi vaja, siis telliti, kontorist saadeti juurde, varustamine käis iga päev.

Inventuuri tegemas ei käinud, astus sisse, vaatas kuidas on. Mis puudutab töökeskkonna spetsialisti, siis peab iga aasta esitama aruande tööinspektsiooni, märkis ära mida on järgmisel

aastal vaja paremini teha ja kuni ei olnud seda muudetud, siis oli tema see tööohutuse spetsialist firmas, käskkirjaga määranud ei ole. Juhatus on ühes isikus, tema ongi juhatus, ise

ennast määrab, sellist määramise paberit ei ole. On olemas tööinspektsioonile väljastatud

aruanded, kus kirjas, et kohusetäitja on H.T. Vahepeal töötas firmas ohutustehnika insener

Gustav Nõmm, 2002. U T oli tegevjuht, lahkus 2005, H L oli peale T tegevjuht. Mis

puudutab raketisi, siis saadetakse R i digitaalsel kujul seina laotus ja selle järgi tehakse paigaldusprojekt, mille järgi paigaldatakse raketise kilbid. Kilbid saadetakse erimõõdulised. Peast mõõtusid ei tea, 2,4 m lai, kõige väiksemad 0,75 või 0,65 m. On ka vahetükid, mille mõõdud algavad 5 cm. Vahetükid paigaldatakse erinevatesse vahedesse, mitte ühe koha peale.

Seda näeb ette Hünnebecki raketise paigaldusjuhis. Kaustad on kontoris ja objektidel.

Näidatud fotol on tegemist laiskusega. Tavaliselt võetakse sein kuskil lahti, kraanaga

tõstetakse raketis tervena teise seina tegemiseks ilma, et vahepeal lahti võetaks. Ühelgi

töötajal ei ole voli piirdeid ära võtta ja väljapoole piirdeid minna. Kui on vaja töötada väljaspool perimeetrit, siis on vaja töödejuhatajat teavitada, tehakse töökäskluba töötamiseks väljaspool piirdeid, vaadatakse üle isikukaitsevahendid ja antakse luba. Praktika näeb ette, et

R le antakse kõikide seinte kohta eraldi joonised. B.Rauniga töötas pikka aega koos, head

suhted. Töökeskkonna eest vastutus B.Raunil tulenes ametijuhendist. Käskkirjaga määrati

B.Raun vastutavaks töödejuhatajaks. Sisekorraeeskiri ja ametijuhend, kus on töödejuhataja

ülesanded. Töödejuhataja ja objektijuhi ametijuhend on ühine. Manto raketise kasutusjuhendid on ehitussoojakus seina peal. Kui betoneerijate brigaad tööle võeti, eks ikka uuriti nende tausta, teevad vastutavat töölõiku. Tööohutuse kontrolli teostajat Xxx objektile eraldi määratud ei olnud. Tegi seda ise, tegi B.Raun, ei tea kas U.Z tegi. Mäletab, et

koos B.Rauniga täitis, käskkirjaga ohutustehnika spetsialisti ühelgi objektil määratud ei

olnud. S objektijuhti ei mäleta, töödejuhataja oli JK. Sellel objektil oli esimest korda kui hakati kontrollima peatöövõtja poolt. Objektil pidi olema üks vastutav töötaja kindlasti kohal. R ei väljasta ohutusjuhendit, juhend on neil ja firmades välja töötatud ja need on olemas. R

saadab komplekteerimisjuhendi. Ohutusjuhend on betoneerija tööjuhend. Raketise kilpide mõõdud ei ole kuskil määratletud, tuleb R poolt laotuse projekt ja selle järgi tuleb paigaldada.

Uuesti paigaldamiseks ei pea raketist osadeks lahti võtma, võib puhastada ja õlitada ühes

tükis. Betoneerijate tausta osas on ehitusturg, kõik teavad kust tulek, helistatakse üle, uuritakse. Toimiku leht 147 on riski hindamine, kuid see on punktipallides, peab olema veel

seletuskiri. Ei ole esitatud, sest seda ei ole küsitud. Kaustad on olnud tööinspektsioonis, järelikult ei ole süvenetud, et kaustast välja võtta. Tööinspektsioon küsis mis paberid on ja omal äranägemisel paljundas. Mis töid teised brigaadid tegid, seda öelda ei oska. Töötajaid 30 – 40 vahel, kõik päevad ei olnud korraga nii palju tööl. Objektid on erinevad, mõne objekti peal on kaks juhti ja kuna Xxx oli suur objekt, siis on vaja ka puhkepäevi anda, siis oli kaks.

B.Raunil on rohkem kogemusi, üks oli määratud vastutavaks. U.Z ja E.Rauna pidi

ilmselt ise juhendama, see oli ammu, ei mäleta. Kui nad tööle tulid, oli vist teine töötaja, Gustav Nõmm. B.Raun on vist objektijuhina 1997st aastast, U.Z kas alates 2003 või

2004. Ise juhtis kohusetäitjana OÜ Hi tööohutusalast tegevust kõige kõrgemal tasemel.

Tööinspektsiooni andmetel oli tööohustus üle keskmise hea. Ettekirjutusi tehti paar korda kindlasti 14 aasta jooksul. On juhatuse liige firma asutamisest alates, teisi juhatuse liikmeid ei ole. Arvab, et on juures olnud tööohutusalasel juhendamisel, need toimusid objektil kontori soojakus, esmane juhendamine oli kontoris enne kui tööle vormistati. Loeti ette, kui jäi arusaamatuks, siis anti lugeda, mõni luges ka võib-olla. Töötajad tulid jupi kaupa, see brigaad

20 tuli neljakesi ja sai eraldi instruktaaži, sest tulid ühekorraga. On olnud nii eestikeelseid kui ka venekeelseid juhendamisi. Ei ole kuulnud et oleks küsimusi esitatud, küsiti kas on arusaadav.

Kui mingit rikkumist nähti, tehti lisainstruktaaž, loeti sõnad peale, võeti allkirjad. Kontoris

käis juhendamine 20-30 minutit, mis objektil toimus, seda aega ei võtnud. Nädalate ülevaatuste kohta on rikkumised märgitud puudused, tähtajad kõrvaldamiseks. Kuskil ikka oli keegi piirde ära võtnud, jätnud tagasi panemata või oli koristamata, nagu objektidel ikka. Ei oska öelda, et oleks selliseid rikkumisi, millega oleks olnud õnnetuse oht. Kui M.Š i brigaadis oleks olnud tõsised rikkumised, siis oleks töölt kõrvaldatud, rikkumisi oli kindlasti. Otseselt ise nii objektil ei olnud, et iga päev oleks neid näinud. Millal OÜ H K objekti lõpetas peast küll ei mäelata, millal need üleandmis-vastuvõtmise paberid korda said. Kui tekkis vajadus töövahendi või isikukaitsevahendi järele, siis töödejuhataja võttis varustusega või kontoriga ühendust, et vajalik asi kiiresti kohale toimetataks. Tööinspektsioon käis paar korda aastas.

Kuna töö eest maksmata ei jäetud, siis järelikult olid töödega graafikus. Eks oli lisatöösid, ümberprojekteerimist, mida ajagraafik ei näita. Järgmisele objektile võeti ka, graafikust maha ei jäänud. Töölised ei pidanud tutvuma põhikonstruktsioonide seletuskirjadega, see on vajalik

töödejuhatajale. R pidi väljastama joonised seintele, postid, eraldi kõik, mis puudutas

raketist, konstruktsioonid, liftišahtid, trepikojad. Arhitektuurne joonis oli 9 korruse kohta, kuid tööjoonised puudusid, olid kuni 5 korruseni. Need joonised tulid järjest ja edastati R le. Töölised olid olemas siis kui leping alla kirjutati, muidu ei oleks inimesi, kes töö ära teeks. Kontoris tehakse sissejuhatav töökaitsejuhendamine. Ei ole instruktaaži teinud, ei oska öelda

kes olid 01.09.2005 tööl. Võisid olla ka teisel objektil, mitu objekti on korraga. Enne instruktaaži iseseisvalt tööle minna ei tohi. Enne oli vundamendi tegemine, mis võttis aega kaks kuud, siis ei kasutatud R raketisi. Töölised võisid olla tööl teisel objektil, korraga oli 3 – 4 objekti, igal objektil oma instrueerimine. Objektil suhtles Riga eesti keeles, tõlki vaja ei olnud. Ei mäleta, kuid ohutusjuhendid peaks ka venekeelsed olema. On instrueeritud eraldi ka vene keeles. Sisekorraeeskirjad on seinal ja eesti keeles. Peatöövõtjaga on lepingus sees, et objekti keel on eesti keel. Kui on olnud koosolekud, siis peab aru saama, küsitakse kas on aru

saanud ja kui on allkirja andnud, järelikult kinnitavad, et on aru saanud mida nende käest tahetakse.

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud O B seletas, et 10.04.2006 töötas OÜs H betoneerijana. K tänaval oli betoneerijate tööks moodulite kokkupanek ja paigaldamine, seina

kinnitamine ja betooni valamine. M.Š oli paarimees, objektil töötasid veel KB ja J R. Objektil töötas veel brigaade, tehti erinevaid töid. Vahetu ülemus oli Boriss ja tema abi oli Eduard. Perekonnanimesid ei mäleta. Nad on saalis. Küsimuste puhul pöördus Eduardi poole, vahepeal Borissi poole. Töökäske jagasid mõlemad. Tööd käis üle vaatamas rohkem Eduard.

Enne 10.06.2006 tutvustati tööohutusjuhendeid, kes tutvustas, seda ei mäleta. Juhendeid

tutvustati objekti alguses, tuli suur raamat läbi lugeda, siis alla kirjutada. Raamat oli eesti

keeles. Kas ohtlike tööde nimekirja tutvustati, ei mäleta. Teadsid kuidas töötada, kraanaga teha, ei pannud neid mooduleid esimest korda, ei olnud esimest korda ehitusel. Mingis töös

oli tööandja juhendamist. Tutvustati isikukaitsevahendite kasutamist, peaks olema kiiver, kaitseprillid kui midagi lõigata. Enne objektile minekut anti kiivrid ja öeldi, et peab kogu aeg

peas hoidma, objektil maha võtta ei tohi. Ei mäleta, et oleks juhendatud kuidas turvavööd kasutada, mõned neil olid, aga üsna vanad, mida ei kõlvanud kasutada. Ei mäleta kas näidati

kuidas hinnata isikukaitsevahendite korrasolekut. Tõstukeid objektil ei olnud, töötasid maa peal või üleval paigaldasid mooduleid. Moodulite paikapanemiseks ei olnud tõstukeid vaja. On enne mooduleid kokku pannud, teadis võtmeid, mis kahelt poolt käivad, teadis juba enne

kus platvormid olema peavad, kuhu minna ei saa kui platvormi ei ole. Tööriistad ja

isikukaitsevahendid said kätte laost allkirja vastu laohoidjalt. 10.04.2006 oli tavaline töö, mõned seinad olid juba püsti, hakkasid loodi järgi paika panema, oli üleval, M.Š all, keeras

alumist mutrit, pani tala põrandalt moodulile ja hakkas keerama ja kui ise hakkas edasi liikuma järgmise mutri juurde, siis kuulis häält, vaatas alla ja M.Š kukkus. Enne seda rääkisid, et neil on sinna platvormi panna. Ohutusvööd olid kõlbmatud, näha, et katki. Laos ehk 2-3 tükki oli, olid kasutusel, vaba oli see, mis katki. Kes vastutas tööohutuse eest, seda ei tea. Välimise seina jaoks ehitati platvorm, kus olid käetoed, et mitte kukkuda. Kui oli aega,

21 siis ise panid konsoolid sinna, muidu on nende töö moodulid. Kui neil aega ei ole, teevad seda

teised. Hommikul koosolekul nii ise kui ka teised ütlesid, et platvormi on vaja, mõlemad ülemused on kohal. Neil on tükitöö, öeldakse, et nii palju teha, siis plaani järgi teevad. Betoon oli juba kohal kui seinu kinni panid. Alguses paigaldatakse üks külg, siis armeering ja teine

külg loodi järgi, vaadatakse üle, keeratakse mutrid kinni ja valatakse betoon. Moodulid

tõstetakse püsti kraanaga. Mutrid keeratakse peale käsitsi, pärast pingutatakse võtmega, keeramiseks on vaja kahte inimest, üksi keerates hakkab varras ringi käima. Seal välisnurgas ei ulatu ümber nurga, et seestpoolt keerata. Sinna oli vaja platvormi. Kas eelmistel korrustel pandi sinna platvorm, ei mäleta. Mõnikord oli, mõnikord ei olnud, kui ei olnud, siis ronisid seina peale. T-kujulist võtit nägid peale õnnetust. Arvata võib, et ülemus teadis, et välisnurgas tuleb keerata. Kõige rohkem räägiti U.Z-iga, kes pidevalt nende juures käis. Arvab, et

ülemused ei teadnud talade kasutamisest, varem oli spetsiaalne platvorm, arvab, et

varasematel korrustel ülemused nägid nende tööd välisnurgas, iga päev jälgiti nende tööd.

Sellel talal töötamine on ohtlik, teda kasutatakse teisiti. Ei oska vastata miks ei keeldunud

töötamast. Korralikud turvarihmad said kunagi hiljem, pärast õnnetust. Koos M.Š iga on varem koos töötanud ühes firmas. Suuremast osast lugeda antud ohutustehnika raamatust sai aru, mõne eestikeelse sõna kohta küsis. Laos rippusid seinal turvavööd, tööriistad, rohkem ei meenu. Turvavarustust, mis käib läbi jalgade, seda kasutada ei osanud, teised näitasi. Piirdeid

kõrvaldada ei või, kuid üks piire oli pandud vastu seina, lükkasid maha, et raketise kilpi

panna. Oleks olnud õige kui oleks keeldunud töö tegemisest ja betooni valamisest. Oleks pidanud küsima, kuid samas ütlesid, et on vaja platvorme. Platvormi paigaldajateks olid teised inimesed, nemad olid mooduli mehed ja betoneerijad. Ohutu töö peab kindlustama tööandja, U.Z-i ja B.Rauni käsutada on kogu objekt. Oli vaja kiiresti sein kinni panna, sest öeldi, et pump ja betoon on juba kohal. Pidevalt räägiti ehitusel, et firmale läheb kalliks, et pump ei seisaks kaua, mida kiiremini ära valada, seda kiiremini läheb ära. Töömaht oli nendega kooskõlastatud, oli teatatud betooni saabumise aeg. Kraanat ei olnud ka alati nende käsutuses, et kilpe paigaldada. Oli kaks seina paigaldada ja stopper kinnitada. Sel ajal keeras tema üleval mutrit, M.Š all üksinda mutrit ja J. R teises seinas stopperit. Võimalik, et ühe töötaja puudumise tõttu oli kiire. Rakmete korrasolekut saab visuaalselt hinnata, rakmed olid olemas, mõned karabiinid olid puudu, köis oli puudu, kui oli köis, siis meetrine, ise pani selle sinna

külge. Alumistel korrusetel tuli ka seina peale ronida, olid ka platvormid moodulitel,

mõnikord seespool, mõnikord väljaspool. Väljaspool seina olid nende jaoks tehtud pikad

platvormid. Isetehtud platvormid tehti ise, paigaldati moodulitele. Kelle ettepanek oli need

valmistada, seda ei tea. Ei saa kinnitada, et oli kokkulepe, et ise oleks pidanud platvormi paigaldama. Sel päeval aega ei olnud ja nad rääkisid, et platvormi on vaja. U.Z võibolla sel päeval aega ei olnud, kuid tema alluvatest töölistest võis seda keegi teha. Ohutustehnika instruktaažile kirjutas alla. Brigadir oli J. R, otsustas vahetult töö suhtes. Ka eelnevate tööandjate juures on instruktaži läbinud. Välispiirdeid paigaldas mitu inimest, need

tegelesid sellega kogu aeg. Kui kraana oli nende käes, siis tõstsid seda platvormi. Üle välispiirde ronida ei tohtinud. Tol päeval võis mõni koht olla, kus tuli üle piirde minna. Seda,

et M.Š läheb väljapoole piiret nägi alles ülevalt mooduli pealt, ütles, et oleks ettevaatlik. Oleks võinud keelduda sellest tööst. Kui võtta üle piirde minekut, siis see oli ohutusnõuete

rikkumine. Korrusel olid kastis moodulite tarvikud, võtmed, moodulid pandi kokku all. Moodulid on erineva pikkusega, on ka vahetükke, millega vajalik pikkus saavutada. Kui oli midagi vaja, siis läks lattu ja küsis kas on. Mutrid keeratakse SW36 võtmega, pikendusena

kasutati ka toru, põhimõtteliselt oleks seda mutrit sellise pikendusega saanud kinni hoida,

kuid kust seda toru võtta. Moodulitele konsoolidega paigaldatavaid platvorme kasutati. Moodulile konsooli paigaldamine võtab aega 10-15 minutit. Saab paigaldada nii väljapoole

kui ka sissepoole. See raketis oli selline mudel, millel ei olnud aukusid konsooli

paigutamiseks, ribid on siledad. Moodulid pandi kokku jooniste järgi. On moodulid koos konsoolidega ümber tõstnud, puitplatvormi võtsid enne maha. Platvormide osad olid korrusel kastides, platvormi paigaldamata betooni valada ei saa. Raadiosaatjate kaudu antakse teada, et betoon on kohal. Kas enne käidi üle vaatamas, seda ei tea. M.Š läks mutrit kinni keerama

nagu alati, ühe meetrisest köiest ei oleks piisanud, ei ulataks keerama. Otsastopper kinnitatakse kahe mooduli vahele kruvidega kahelt poolt akudrelliga. Brigadir annab pakist

22

moodulid, mis kokku panna, nemad panevad kokku, õlitavad ja läheb paika. Moodulid

pannakse kokku all. Ilmselt ei olnud muud varianti panna kui selline, et läks üle välispiiri. Instrueerimisel käisid ükshaaval töödejuhataja juures, andis seda raamatut, oli vaja lugeda ja alla kirjutada kui arusaadav. Raamat oli paks, võttis aega. Tutvus selle raamatuga. Ei mäleta

kas betoneerija ohutusjuhendit luges, elektrikeevitaja oma kindlasti mitte, armeerija oma ei mäleta, elektrikäsimasinatega töötaja oma ei mäleta, elektrisaega töötaja oma võimalik, et oli,

abrasiivtööriistaga töötaja oma ei mäleta. Mäletab, et luges raamatut ja pani allkirja.

Giljotiiniga metallilõikaja ja puusepa oma oli, sest töötasid nende riistadega. Tellingutel ja

töölavadel töötajate oma ei oska öelda, midagi kirjutas alla, troppija oma ei oska öelda, seinapaneelide oma ka ei oska öelda. Ohtlikes kohtades olid piirded, kus ei olnud, siis teadsid,

et lähemal kui 2 meetrit minna ei või. Märgistust ei ole näinud. Kui olid augud, siis olid

lindid, liftišahtil piirded. Pidid piirdel jupi maha lõikama, sest moodul ei mahtunud ära. Seestpoolt mutrit keerata mutrivõtmega, mille küljes on pikenduseks toru, see ei ole lihtne, võti ei ole kerge. Käega teisele poole ei ulata. Kui tema ise oleks teisel pool olnud ja M.Š väljaspool, siis M.Š kukkus alla seetõttu, et moodul läks keerates paika ja tala kukkus alla. M-platvormi sinna panna ei saa, seda on näha. Keegi seda täpselt ei näinud kuidas M.Š selle tala sinna pani.

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud HO selgitas, et 10.04.2006 töötas AS R osakonnajuhatajana. Hünnebeck Manto raketiste sisse tuleb alati panna keermesvardad, mille mõlemasse otsa keeratakse mutter. On võimalik kasutada mutrivõtit või vasarat. Varras võib keeramisel keerlema hakata. Selle vältimiseks on spetsiaalne mutter, mis haakub, teine variant on et teiselt poolt hoitakse mutrit kinni. Spetsiaalne mutter on ankru küljes, jääb profiili taha

kinni ja takistab keerlemist, kataloogis on see olemas. OÜ H oli rendileping tähtajatu, lepingus märgitud tähtajad puudutavad renditasu maksmise tähtaegu. Fotol näidatud raketise

kohta võib öelda, et töö on pooleli. Kilpide vahele on võimalik paigutada ka vineerist ja

prussidest stopperit, mis kinnitatakse kruvidega mõlemalt poolt. M-platvorm inimese jaoks

paigaldatakse kilbi külge, see on standardne, profiilis on augud ja konksud lähevad aukudesse. Platvormile ehitatakse puidust käimistee. On vaja minimaalselt kahte tuge. Pildil näidatud viimane kilp on tagurpidi, selle külge panna ei saa, eelmise külge saab. Kui oleks õiget pidi, siis saaks M-platvormi panna. Alt esimese ja teise ribi külge platvormi paigaldada ei saa, on vaja vähemalt kolme ribi, sest diagonaalsele toele ei oleks tuge. Kinnitada saaks, kuid see ei ole standardne lahendus. Kui raketis maha võtta, siis tuleb stopper eemaldada, võib jääda ühe külje külge, alati on vaja puhastada, õlitada, vardad välja võtta. Kui rendilepingule on alla kirjutatud, siis klient kinnitab, et oskab kasutada, väljastatakse ka kasutusjuhend. Ei ole proovinud kas mutrivõtit saab mõlema käega kasutada, parema käega kindlasti. Õnnetuse põhjuseks võiks öelda, et see on võrdne enda alt oksa ära saagimisega. Kui mutter ei oleks keerlema hakanud, poleks vaja teisele poole minna, kui hakkas, siis oli vaja. Antud juhul oli

välja antud 8 täiskomplekti. Tellimises on tehniline kirjeldus ja joonised ning selle alusel

saadetakse raketised. Joonisel soovituslik kilbi paigaldus, järjekord, komplekt. Tehakse pealtvaates laotus, mis järjekorras kilbid panna. 50% ulatuses juhtudest ületavad kilbid seina

pikkust, sõltub sellest, kuidas stopper panna. M-platvormi võib panna maas külge, võib ka

üleval, sõltub olukorrast. Betoon valatakse sisse ülevalt. M-platvormi paigaldamine võtab

aega 5 minutit. On olemas detailid, millega saab raketise pikkuse parajaks, igaühel on töö tegemisel oma käekiri. Ei ole proovinud mutrivõtme käepideme pikendusena toru kasutamist. Tõenäoliselt AS R ei näidanud paigaldusjoonistel ette otste sulgemist, ainult laotus esitati. Kui paigaldada platvorm kolmandale ribile, on võimalik mutter kinni keerata, see on puusepa töö, võtab prussi vahelt ära. Prussidest platvorm toetub konsoolile. Stopper kinnitatakse ühe külje külge maas, sõltuvalt olukorrast kas sisevõi väliskülge. Sõltub sellest, kuidas brigaad

planeerib, tööplatsi korraldus. Kas korvtõstukiga või lisatalade paigaldamine, siis saab väljaspoolt, kuidas brigaad ette nägi. Välisseina saanuks stoppermutrid paigaldada maas, tala

paigutamine ei ole standardne lahendus. On olemas ankurmutrid, mis on kilbi küljes koos vardaga, seda sellel objektil tellitud ei olnud, siis saab teiselt poolt keerata.

Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid:

23

• 10.04.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Xxx ehitusobjekti, mille hoovis Lembitu 8 maja vastas lamab meesterahva laip. Protokollis on kirjeldatud meesterahva laiba asendit, välimust ning nähtavaid vigastusi. Surnukeha keha

ümber on must vöö, mille küljes haamer. Surnukehast 60 cm kaugusel, Xxx ehituse

aknalaual oranži värvi plastmassist kiiver koos kiivri alusmütsiga. Kiivri servas 15 cm

pikkune pragu. Surnukeha kohal üleval, seitsmendal korrusel hoovipoolse ääre seina raketise ühe kinnituse küljes ripub raketise elementide pingutuse võti, mis ulatub põranda

pinnast 120 cm kaugusele. Hoone ääre ette on paigutatud puidust piirded, kuid võtme

juures ei ulatu alumine puidust piire raketise seinani. Vaatluse teostamise hetkel on ehitusobjekt kaetud veega ja sajab vihma. (kd 1 t/l 4-5, fototabelid 6-8) • Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi teatisest nähtuvalt 10.04.2006 kell 15.00 oli

viimase tunni keskmine sademete hulk 2,2 mm, keskmine õhutemperatuur 2,3oC, atmosfäärinähtus nõrk hooglumi, valdav tuule suund SW, keskmine tuule kiirus 4,1 m/s, maksimaalne tuule kiirus 10,5 m/s, kell 16.00 oli viimase tunni keskmine sademete hulk 0,0 mm, keskmine õhutemperatuur 3,0oC, atmosfäärinähtus vihm, valdav tuule suund SW,

keskmine tuule kiirus 5,1 m/s, maksimaalne tuule kiirus 8,7 m/s, kell 17.00 oli viimase tunni keskmine sademete hulk 0,0 mm, keskmine õhutemperatuur 2,8oC, atmosfäärinähtus vihm, valdav tuule suund SW, keskmine tuule kiirus 4,5 m/s, maksimaalne tuule kiirus 8,5

m/s, kell 18.00 oli viimase tunni keskmine sademete hulk 0,0 mm, keskmine õhutemperatuur 2,5oC, atmosfäärinähtus nõrk hoogvihm, valdav tuule suund SW, keskmine tuule kiirus 4,3 m/s, maksimaalne tuule kiirus 9,7 m/s, vaatluse ajal mõõdukas uduvihm. (kd 1 t/l 9)

• 11.04.2006 koostatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 305 kohaselt on ekspert jõudnud arvamusele, et M Š i surma põhjustas mitut kehapiirkonda haarav tömp trauma.

Laibal leitud vigastused – peaajupõrutus koos peaajukelmetealuse verevalumiga,

koljupõhimiku ja kuklaluu murruga, lülisambarinnalülide murd, kopsude põrutus ja kopsukelmerebendid, rinnaaordirebend. Marrastused rindkerel, kõhul ülaja alajäsemetel,

näol. Verevalmid näol, ülaja alajäsemetel, peanaha all. Vigastused võivad olla saadud ühemomentselt kukkumisest kõrgusest kehapaiskumisest vastu kõva piiratud pinda (näiteks teekate). Võitlusele ega vägivallale viitavaid vigastusi ei leitud. Surm võib olla saabunud

eelandmetes näidatud ajal 10.04.2006. Kohtukeemilisel uuringul nr 420 laiba veres ega uriinis etanooli ei leitud. Narkootilisi aineid ei leitud. (kd 1 t/l 12-15)

• Koopia töölepingust, milline on koostatud 01.09.2005. Lepingu kohaselt sõlmisid

töölepingu OÜ H, keda esindas tegevdirektor H Tja M Š . Lepingu kohaselt on leping sõlmitud määramata ajaks ja töötaja tööleasumise ajana on märgitud 01.09.2005. Töötaja

võeti tööle ehitajana, täpsema erialaga puusepp-betoneerija. Tööülesanded täpsustatakse vastavalt vajadusele töö tegemise käigus. Töölepingus on märgitud töötaja kohustused ja tööandja kohustused. Seejuures on tööandja kohustusena märgitud kohustus 5.2.1 – tagama

töötajale töö ja töövahendid, 5.2.3 – tagama ohutud töötingimused, 5.2.4 – tutvustama

töötajale töösisekorra, töökaitse ja tuleohutuse nõudeid, võtma töötaja allkirja vastavasse

registrisse, jne. Sama lepingu kohaselt oli neljakuulise katseaja viimaseks päevaks 02.01.2006. (kd 1 t/l 17-21) • Tööõnnetuse raportist nähtuvalt on raportisse märgitud: tööandjana OÜ H, töötajana M Š ,

puusepp-betoneerija, kes töötas alates 01.09.2005 tähtajatu lepinguga ja täistööajaga.

Tööõnnetuse andmetesse on märgitud tööõnnetuse ajana 10.04.2006, kell 17.05,

raskusastmeks on märgitud surm. Töö lühikirjeldusena ja tööõnnetuse asjaoludena on

märgitud: kõrvaldas 7 korrusel omavoliliselt äärepiirded ja paigaldas puidust fermi.

Pingutas seina betoonraketise kinnitusmutreid, millega rikkus tööohutuse reegleid. Tööandja esindajana on alla kirjutanud juhatuse esimees H T, töökeskkonnavolinikuna või töötajate usaldusisikuna puusepp JK. (kd 1 t/l 71-72)

• 10.04.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll. Protokolli kohaselt ülevaatuse teostasid: tööinspektor ™, OÜ H juhatuse esimees H T, S projektijuht JK. Vaatluse juures

viibisid S TO spetsialist TL, objektijuht Borja Raun ja OÜ H töödejuhataja Eduard

24

U.Z. Tööõnnetuse lühikirjeldusena on märgitud: kannatanu M Š kukkus alla 17,5 meetri kõrguselt väljaspool piirdeid alla, so 7. korruselt. Sündmuskohana on märgitud Xxx

ehitusplats. Töövahendina on märgitud pingutusvõti, mis vastas nõuetele. Töökohana on märgitud: 7 korruse seinte betoonivalu, raketised olid olemas. Töökoha mittevastavusena nõuetele on märgitud: puudus tööplatvorm ja ohutuspiirded. Töökoha kirjeldusena ohutuse seisukohast on märgitud: 7le korrusele olid piirded paigaldatud, puudusid äärelauad. Töö toimus väljaspool piirdeid paigutatud talal. Mittevastavusena nõuetele, mis võisid olla TÕ põhjuseks või soodustasid seda on märgitud: parempoolsete poltide pingutamiseks puudus tööplatvorm, töötati ebastabiilsel talal. (kd 1 t/l 74, fotod t/l 75-88, väljavõte projektist t/l

88, Hünnebeck Manto raketiste paigaldamiseks vajalike detailide ja vahendite joonised koos selgitustega t/l 89-91)

• Tööõnnetuse uurimiskokkuvõte ettevõttes, milles on märgitud ettevõttena OÜ H,

kannatanuna M Š , õnnetuse kuupäevana 10.04.2006 ja kohana Xxx ehitusplats. Tööõnnetuse uurijatena on märgitud H T juhatuse esimees ja Borja Raun objektijuht. Uurimises osales JK puusepp. Tööõnnetuse asjaolude kirjeldusena on märgitud: 10.04.2006 pidid mooduli brigaad valama 7 korruse seinasid 17.50. Enne betooni valamist otsustasid pingutada raketise kinnitusi. M Š omavoliliselt teisaldas äärepiirde ja paigaldas põranda

pealt puitvermi raketisele. Asudes pingutama raketise kinnitust, keerates võtmega

pingutusmutrit, keeras ta raketise kokku, mille tagajärjel verm tuli raketise äärelt ära ja

põhjustas õnnetuse. Tööõnnetuse toimumise põhjusena on märgitud: eemaldas piirded ja paigaldas puidust vermi, mis libises ja selle tulemusel kukkus 17.50 m alla. Rikkumisena

on märgitud, et rikuti ohutusjuhendit L1, L2, L3, 4. Kavandatud meetmena analoogiliste

tööõnnetuste vältimiseks on märgitud: Täiendav instrueerimine 11.04.2006, täitmise eest

vastuatva isikuna Raun Borja; Individuaalsed kaitsevahendid 11.04.2006, täitmise eest vastutava isikuna Raun Borja. Kavandatud meetmete täitmise kontrolli kohta märkena on märgitud H Tja Jaak Jasner. (kd 1 t/l 122-123, skeem t/l 124) • Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni 26.06.2006 ettekirjutus OÜle H. Ettekirjutuse kohaselt

p 1: Surmaga lõppenud tööõnnetuse, asukohaga Xxx, uurimisel selgus töökoha

mittevastavus tööohutusnõuetele. Vastavalt TTOS § 4 p 2 nõuetele – tööandjal tagada

kõigil ehitusel töötajatele ohutud töötingimused; p 2: betoneerijate ohutusjuhendi oletatavad lisad on tehtud eri aegadel, ohutusjuhendis puuduvad viited lisadele ja lisad ei

oma ka mingit kinnitust. Vastavalt TTOS § 13 lg 1 p 14-le viia ohutusjuhendi nr 2

„Ohutusjuhend betoneerijale” lisad L-1, L-2, L-3 ja L-4 eeltoodud ohutusjuhendi juriidilisteks lisadeks; p 3: surmajuhtumi uurimisel on selgunud, et Xxx objektil töötajate juhendamine on toimunud formaalselt, st et toimus ainult allkirjade kirjutamine. Vastavalt TTOS § 13 lg 1 p 13-le viia läbi kõigil ehitusobjektidel tegelik juhendamine nii eesti kui ka vene keeles, kasutades betoneerijate juhendamisel juriidiliselt korrektset ohutusjuhendit nr

2; p 4: surmajuhtumi uurimisel selgus, et Xxx ehitusobjektil oli puudulik ja formaalne sisekontroll, mis tingis väga puuduliku ehitusplatsi kontrollimise. Vastavalt TTOS § 13 lg 1 p 1 ja 2 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele ehituses § 7 lg 2 tuleb kõigil ehitusplatsidel

vähemalt üks kord nädalas viia läbi üldkontroll, mille käigus kontrollitakse korda ehitusplatsil, kaitset kukkumise vastu, tellingud jne; p 5: surmajuhtumi uurimisel Xxx ehitusobjektil ei olnud töötajad varustatud isikukaitsevahenditega, töötades kohas, mis asub lähemal kui 2 meetrit välisperimeetrist ja töötades ka väljaspool välisperimeetrit. Vastavalt TTOS § 12 lg 1 nõuetele peab tööandja tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise

igas tööga seotud olukorras; p 6: surmajuhtumi uurimisel Xxx selgus, et

isikukaitsevahendid, nagu turvavööd, -rakmed olid komplekteerimata, nii et betoneerija

pidi ise endale kättejuhtuvast materjalist valmistama turvaköie, et oleks võimalik 1 ja 2

korruse vahel kasutada turvarakmeid ja töötada väljaspool välisperimeetrit. Vastavalt

„Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise korrale”, mis on kinnitatud Vabariigi

Valitsuse 11.01.2000 määrusega nr 12, on tööandja kohustatud kõikidel objektidel, kus

toimub töö: 1: tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks, 2: pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arusaadavat arvestust, 3: tagama, et töötajale väljastatavad isikukaitsevahendid oleksid töökorras, puhtad ning et

neid nende valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt regulaarselt kontrollitakse ja

25

hooldatakase, 4: korraldama töötajale isikukaitsevahendite väljaõppe, vajadusel näitliku

kasutamisega ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega, 5: märgistama asjakohaste ohutusmärkidega töökoha need ohualad, kus

on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendit. Ettekirjutuse täitmise tähtajana on märgitud 10.07.2006. (kd 1 t/l 126-127)

• Töösisekorra ja tööohutusalase ühistegevuse eeskiri S EMV ehitusobjektil. 06.02.2004.

Eeskirjas on sätestatud vastutusvaldkonnad, üldine töökorraldus, valve, ohtlikud tööd, ühistegevus, tööohutuse plaan ja vastutus. Vastutusvaldkonnas p 1.1 on eraldi välja toodud objektijuhi vastutusvaldkond, mille kohaselt on selleks töövõtjate plaanide ja ajagraafikute

kooskõlastamine, nende täitmise korraldamine ja kontrollimine, töövõtjate tegevuse ning

nende ühistegevuse koordineerimine ja kontrollimine, materjalide vastuvõtmine ja

ladustamise korraldamine, objeti olme ja valve korraldamine, tööde kvaliteedi-,

töötervishoiuja tööohutuse-, samuti tuleohutuseja keskkonnakaitsenõuete täitmise

tagamine. Töödejuhataja vastutusvaldkonnana on märgitud, et ta vastutab oma töölõigu tööde projektikohase, kvaliteetse ja tähtaegse täitmise, töötervishoiu ja tööohutuse, tuleja keskkonnaohutuse ning ühistegevuse nõuete täitmise eest. P 1.3 kohaselt kõik töötajad on kohustatud rakendama vajalikud abinõud normaalset töötamist raskendavate või takistavate põhjuste ning ohtlike tingimuste kiireks kõrvaldamiseks. Kui neid põhjusi ei ole võimalik

oma jõududega kõrvaldada, tuleb sellest viivitamatult teavitada oma tööandjat ja/või

tellijat. Üldises töökorralduses p 2.4 kohaselt peavad töölised kandma ettenähtud

töörõivaid. Ehitusplatsil peab kandma kaitsekiivrit ja vajadusel kasutama ka teisi

isikukaitsevahendeid, mis annavad kaitset langevate esemete, löökide või kukkumise korral. P 2.12 kohaselt kokkulepitud ajal viiakse objektijuhi poolt läbi ehitusobjekti nädala

üldkontroll, mille käigus kontrollitakse korda ehitusplatsil, kaitset kukkumiste vastu,

tellinguid, ühendusteid, valgustust, energiajaotusinstallatsioone, tõstukeid ja muid

tõsteseadmeid, pinnase ja kaevise varisemisohu tõkestust jne. Kontrolli tulemused fikseeritakse aktis koos puuduste kõrvaldamise tähtaegade ja kõrvaldamise eest vastutavate

isikute nimede näitamisega. Kontrolli tulemusi käsitletakse töövõtjate nädalakoosolekul.

Ohtlike tööde osas on p 3.1 märgitud, et ohtlike tööde tegemise kord ja tehnilised või

töökorralduslikud ohutusmeetmed tuleb kavandada tööohutusel plaanis.

Isikukaitsevahendite kasutamise vajadusel töö juht varustab ja tagab nende kasutamise töötajate poolt alates ohtliku töö tegemise algusest kuni töö lõpetamiseni. Ühistegevust ja tööohutuse plaani puudutavas osas on p 4.4 sätestatud, et töövõtja vastutab enda töötsoonis

ohutuse tagamise eest: paigaldab vajalikud piirded, katab avad, tähistab ohtlikud tsoonid jne. Töövõtja informeerib igal päeval, mis ta ehitusplatsil töid teeb, tema poolt tööde

alustamisest ja lõpetamisest ning teostatavate tööde iseloomust ja kaasnevatest ohtudest

samal tööfrondil või sellega piirneval alal töid alustava või teostava töövõtja tööjuhti.

Vajadusel koostatakse ja kooskõlastatakse nimetatud tööjuhiga päeva tööoperatsioonide teostamise järjekord ja ajagraafik kirjalikult. P 4.5 kohaselt on töövõtja tööjuht kohustatud viibima ehitusplatsil, juhendama ja kontrollima oma töötajate tegevust. P 4.6 kohaselt

töövõtja tagab, et tema töötajad on töötervishoiuja tööohutusalaselt juhendatud. Tellija

nõudmisel on töövõtja tööjuht kohustatud esitama kontrollimiseks oma töötajate tööohutusalase väljaõppe ja juhendamise registreerimise päeviku. (kd 1 t/l 135-136)

• Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimiskava, S EMV 24.03.2005. Juhtimiskava kohaselt

määratakse juhtimiskava protseduuride ja reeglitega ja delegeeritakse ehitusplatsi

juhtimiseks vajalikud tööandja kohustused ja vastutus projekti juhtivale meeskonnale.

Seejuures tuleb jälgida, et ülesannete jaotamisel kohustuste kogupaketist ei jääks midagi katmata, et vastutav personal oleks pädev töökohal täitma temale pandud ülesandeid, et iga

vastava tasandi töötaja oleks teadlik oma tööalase tegevuse või tegematajätmise võimalikest tagajärgedest. Peatöövõtja olemasolu ei võta alltöövõtjalt (kui tööandjalt) ära temale õigusaktidega pandud tööandja kohustusi oma tööliste suhtes, kuid peatöövõtjal on kohustus tagada TT seisukohalt vajalik üldjuhtimine, tööohutuslase koostöö ja ühistegevuse

korraldamine, info levik, tööde täpne ajastamine, ehitusplatsi üldine puhtus ja kord ning

jälgida TT nõuete täitmist kõikide ehitusprotsessis osalejate poolt. S EMVs

tööohutuslalased kohustused ehitusobjektil jaotuvad projektijuhi, objektijuhi ja

26 töödejuhataja ametikohtade vahel. Igale ehitusprojektile määratakse enne tööde alustamist

divisjoni direktori kirjaliku korraldusega vastutavad isikud S EMVs kehtivast kolmetasandilisest juhtimispõhimõttest (projektijuht, objektijuht, töödejuhataja) lähtudes. S

EMV tegevussüsteemis kehtestatud ehitusprotsessi TT korralduse protseduuride täitmise

järelevalve ja rakendatuse eest temale määratud objektidel vastutab projektijuht. Erivaldkondade projektijuhid ühtlasi koostavad ja kinnitavad tööandjana antud valdkonna tööohutuse juhendid. (kd 1 t/l 138-139)

• Projektijuhi tööohutusalased kohustused. S EMV 01.08.2003. Projektijuht on tema poolt

juhitava ohutuskultuuri kujundaja, kelle suhtumisest, kompetentsusest ja tegevusest tööandja esindajana sõltub tööohutuse olukord kogu projekti arengu jooksul. Oma otseste

ametikohustuste täitmise kõrval peab projektijuht kontrollima ja veenduma, et alluvad täidavad neile pandud töötervishoiuja tööohutusalaseid kohustusi. Muuhulgas projektijuht

p 2 kohaselt koostab ja sõlmib alltöövõtu lepingu kohustusliku lisana ehitusobjekti

töösisekorra ja tööohutusalase ühistegevuse kokkulepped alltöövõtjatega, edastab need

objektijuhile, kes on ehitusettevõtjate ühistegevuse praktiline korraldaja ja kontrollija

ehitusplatsil. P 5 kohaselt aitab kaasa objektijuhi ja töödejuhataja kohustuste täitmisele

enda juhitavate tööohutusalaste ürituste rahastamise korraldamisega, sh vajalike kaitse-,

pääste-, esmaabija tulekustutusvahendite soetamine, töötajatele antavate sobivate

töövahendite soetamine või rentimine. P 6 kohaselt tööandjana sõlmides töölisega

töölepingu, veendub tema tööks vajalikus terviseseisundis, erialaste ja tööohutusalaste

teadmiste olemasolus, viib läbi sissejuhatava tööohutusalase juhendamise ning vormistab toimingud nõuetekohaselt. (kd 1 t/l 140)

• Objektijuhi tööohutusalased kohustused. S EMV 05.05.2004. Objektijuht on ehitusplatsi

tegevuse korraldaja ja kontrollija, kes tööandja esindajana oma ametikoha otseste

kohustuste täitmise kõrval peab kontrollima ja veenduma, et alluvad ja koostööpartnerid ehitusplatsil täidaksid neile pandud töötervishoiu ja tööohutusalaseid kohustusi. Kohustuste hulgas on muuhulgas ka kohustused: p 4: enne töölelubamist vaatab läbi vahetult ehitustöid

tegeva tööjuhi koostatud tööohutuse plaani. Plaanis kavandatud meetmete ja tööjuhi

selgituste abil, veendunud tööde läbiviimise ohutuses, kooskõlastab plaani ja lubab töid

alustada, p 5: on erinevate töövõtjate ühistegevuse praktiline korraldaja ehitusplatsil, kes

kontrollib projektijuhi sõlmitud kirjalike ühistegevuse kokkulepete täitmist ning

kooskõlastab või laseb korrigeerida tööohutuse plaane, kui töös tekib muutusi, p 6: kord

nädalas viib läbi ehitusplatsi üldkontrolli, mille käigus hinnatakse võimalikest

tegevusvigadest tekkivaid ohte ja kavandatakse meetmed ohtude kõrvaldamiseks,

vormistab kontrolli tulemused ehitusplatsi kontrolli akti vormil, p 7: tagab ehitusplatsi

varustatuse vajalike üldkaitseja päästevahenditega, ohumärkide ja muude ohutusvahenditega ning puhastusja pesemisvahenditega, p 9: töövahendi töötaja kasutusse

andmisel võtab arvesse töö laadi, töötingimusi ning töövahendi kasutaja võimeid, tagab

töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise, jälgib, et töövahendit kasutatakse ettenähtud viisil ja hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi

ohutuse kogu kasutusaja vältel, p 10: korraldab tellingute ülevaatuse enne nende

kasutuselevõtmist, p 11: nõuab isikukaitsevahendite kasutamist kui õnnetuse või haigestumise ohtu töökohal või töölõigul ei saa piirata tehniliste ühiskaitsevahenditega või töö korraldamisega. (kd 1 t/l 141-142)

• Töödejuhataja tööohutusalased kohustused. S EMV 01.08.2003. Töödejuhataja on

ehitusplatsil konkreetse töölõigu vastutav läbiviija, kes töökoha kujundamisel ja tööde korraldamisel peab arvestama töötajate kehaliste, vaimsete, sooliste ja ealiste iseärasustega, kutseoskuste tasemega ning töökoha ja tööprotsessi ohuteguritest tingitud terviseriskidega.

Tema ametikohustuste hulka kuulub kontrollimine ja veendumine, et alluvad täidavad töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Töödejuhataja kohustuste hulka kuulub muuhulgas: p

1: enne ehitustöödega alustamist, hinnanud tema poolt teostatavate töödega kaasnevaid,

samuti teiste töövõtjatega samal tööfrondil töötamisest või ehitusplatsi iseärasustest

tulenevaid ohtusid, koostab ehitustööde tööohutuse plaani, milles kavandab vajalikud ohutusabinõud töö teostamiseks. Tutvustab kavandatud ohutusnõudeid töid teostavatele

töölistele, registreerib juhendamise sellekohases päevikus. Esitab plaani koopia

27

objektijuhile töödega alustamise kooskõlastamiseks. P 2: enne uue töölise töölelubamist

veendub tema terviseseisundis, erialastes ja tööohutusalastes teadmistes, viib

tööohutusjuhendite alusel läbi esmase juhendamise töökohal, otsustab iseseisvale tööle lubamise või väljaõppe korraldamise vajaduse ning vormistab juhendamise ja otsused oma

tööohutusalase juhendamise päevikus, mille kohta võtab tööliselt allkirja, viib läbi täiendjuhendamise sama juhendi p 4 kohaselt. P 3: töövahendi töötaja kasutusse andmisel võtab arvesse töö laadi, töötingimusi ning töövahendi kasutaja võimeid, tagab töövahendi

kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise, jälgib, et töövahendit kasutatakse ettenähtud viisil ja hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel, p 4: korraldab ohualade asjakohase märgistamise, p 5: kui õnnetuse või haigestuse ohtu töökohal või töölõigul ei saa piirata tehniliste ühiskaitsevahenditega või töö

korraldamisega, annab välja tervisekaitse ja ohutuse põhinõuetele vastavad

isikukaitsevahendid, sealjuures: korraldab isikukaitsevahendite kasutamise väljaõppe,

korraldab väljastatud isikukaitsevahendite arvestuse, nende hoidmise, puhastamise, regulaarse kontrolli, jälgib, et IKV kasutatakse valmistaja kasutusjuhendi kohaselt. (kd 1 t/l143-144)

• Ehitustööde tööohutuse plaan. Plaanis on töövõtjana märgitud OÜ H, plaani koostamise kuupäev 08.08.2005. Ehitise nimetus: korterelamu, aadress: Xxx. Tööde teostamise ajana

märgitud 15.08.2005 kuni 25.04.2006. Tööde nimetus: vundamendi, seinte vahelagede armeerimine, betoneerimine. Tööde tegemisega kaasnevate ohuteguritena on märgitud: 1. kõrgusest kukkumise oht, 2. tõstemasinate kasutamise või teenindamisega seotud ohud, 9. tuleoht, 11. töövahendite, tööriistade (sh tellingud, pukid, redelid, tõstukid, tõstelavad jne)

kasutamine, 12. madalpinge elektriseadmed ja –tööriistad, 13. gaaside ja tuleohtlike

materjalide kasutamine, 16. oht materjalide või esemete kukkumisest, 17. ohud raskuste käsitsi teisaldamisel, 18. tolm, 19. üheaegne töötamine samal tööfrondil teiste töövõtjatega.

Rakendatavate tehniliste või töökorralduslike meetmetena on märgitud: 1. kasutame

ohuvöösid, piirded, vaheplatvormid (lift), instrueerimine, 2. kasutame kaitsekiivreid, väljaõpetatud troppijaid, töökorras tõstekonkse ja troppe, töölised instrueeritud, 9. jälgime,

et oleks korras töövahendid, tulekustutid, peale keevitamist 2 tundi jälgimist, 11, 12.

jälgime, et oleks korras töövahendid (objektil on elektrik, kontrollib regulaarselt ja remondib el. tööriistu ja pikendusi) kasutame originaal tõstelavasid ja tellinguid, piirdeid, 13. kasutame ainult töökorras põleteid, reduktoreid ja voolikuid kontrollitakse regulaarselt, 16. kasutame kaitsekiivreid ja väljaõppinud troppijaid, töökorras troppe ja tõstekonkse, 17.

kasutame vastavaid seadmeid, mis on ette nähtud käsitsi raskuste teisaldamiseks, lihvimistöödel kasutatakse respiraatoreid ja tolmukaitse maske, 19. koostatakse graafik, mis tagab ohutuse üheaegsel töötamisel. Seina rakistamisel kasutatakse platesid ja piirdeid. Alla on kirjutanud vastutav tööjuht ja peatöövõtja objektijuht. (kd 1 t/l 145)

• Ehitustööde tööohutuse plaan. Plaanis on töövõtjana märgitud S EMV AS, plaani

koostamise kuupäev 05.05.2005. Ehitise nimetus: korterelamu, aadress: Xxx. Tööde teostamise ajana märgitud 05.05.2005 kuni 10.10.2006. Tööde nimetus: vundamendi, seinte

vahelagede armeerimine, betoneerimine. Tööde tegemisega kaasnevate ohuteguritena on

märgitud: 1. kõrgusest kukkumise oht, 2. tõstemasinate kasutamise või teenindamisega

seotud ohud, 3. kaevise varisemise või maalihke oht, 9. tuleoht, 11. töövahendite,

tööriistade (sh tellingud, pukid, redelid, tõstukid, tõstelavad jne) kasutamine, 12.

madalpinge elektriseadmed ja –tööriistad, 14. liiklusohud objektil, 15. oht liiklejatele

objekti vahetus läheduses, 16. oht materjalide või esemete kukkumisest, 18. tolm, 19.

üheaegne töötamine samal tööfrondil teiste töövõtjatega. Rakendatavate tehniliste või töökorralduslike meetmetena on märgitud: 1. avad ja kukkumisohtlikud kohad piiratakse ja

paigaldatakse ohutusmärgid, 2. kasutatakse töökorras troppe, troppijad omavad

pädevustunnistust, 3. kaevis toestatakse enne lõplikku kaevamist. Kontrollitakse

kõrvalasuvate hoonete seisundit paigaldatud reeperite kaudu, 9. tööd toimuvad ranges

vastavuses tuletöö loa alusel. Kõigil alltöövõtjatel eraldi, 11. kasutatakse töökorras tööriistu, tellinguid, instrueeritakse inimesi enne tööle asumist, 12. elektrikilpides asuvad

lekkevoolu kaitsmed, 14. paigaldatakse märgid, viited, toimuvad alusnõupidamised, kus räägitakse lähemalt, 15. samuti viidad, märgid – ohutsoon, 16. tehakse varikatused, kiivrite

28

kandmine kohustuslik, paigaldatakse piirded, 18. koristatakse, kastetakse, 19.

kooskõlastatakse iganädalasel nõupidamisel alltöövõtjatega. Alla kirjutanud vastutav tööjuht ja peatöövõtja. (kd 1 t/l 146) • S EMV Riskihindamine. Ehitusplatsi nimetus, aadress: Xxx, korterelamu. Koostaja: H T,

juhatuse esimees. Teostatava tööna on märgitud monoliitmaja karkassi ehitus,

ohuteguritena on mõrgitud tegurid ja riski hinnang. Kõrgelt kukkumine on hinnatud hinnanguga 3 (suur risk), mille suhtes kohaldatakse erimeetmeid. Libastumine, kukkumine

on hinnatud hinnanguga 3 (suur risk), mille suhtes kohaldatakse erimeetmeid. Muud

ohutegurid on hinnatud hinnanguga 2 (keskmine risk, mille suhtes kohaldatakse platsi

eripärast tingitud täiendavaid kaitsemeetmeid) või 1 (vähene või vastuvõetav risk, mille suhtes kohaldatakse tavalisi kaitsemeetmeid) (kd 1 t/l 147)

• Xxx Tallinn, korterelamu põhiliste ehituskonstruktsioonide seletuskiri. Seletuskirjas on

märgitud üldandmed. Samuti on antud ehituskonstruktsioonide kirjeldus,

ehitusgeoloogiline läbilõige, vundamendisüvendi, vundamentide, karkassi postide,

kandvate seinte, vahelagede, välisseinte, mittekandvate vaheseinte, trepikodade ja liftišahtide, põrandakonstruktsioonide, katuse lühikirjeldused ning koormuste andmed. (kd 1 t/l 148-152) • Teostatavate tööde ajagraafik seisuga 3.06.2005. Seitsmenda korruse osas on märgitud, et selle tegemiseks peaks kuluma 20 päeva ajavahemikul esmaspäev 19.12.2005 kuni reede 13.01.2006, kaheksanda korruse ajagraafik oli samuti 20 päeva: neljapäev 05.01.2006 kuni

kolmapäev 01.02.2006, katuse jaoks 22 päeva: neljapäev 10.01.2006 kuni kolmapäev

08.02.2006, loovutuseks ette nähtud 61 päeva esmaspäev 14.08.2006 kuni esmaspäev 06.11.2006. (kd 1 t/l 153) • Koostööleping nr 25, mis on sõlmitud 09.08.2005 OÜ H ja AS R vahel. Lepingu kohaselt

tarnib AS R ehitusobjektile betoonivalu raketised ehitusobjektile vastavalt arhitekti

koostatud ja OÜ H esitatud ehitusjoonistele. Lepingus on sätestatud rendisummad ja

maksegraafik. Samuti on kokku lepitud lisatingimused juhuks kui rendiperiood ületab

lepingus märgitud kuupäeva või suurenevad raketiste kogused. Sama lepingu kohaselt

kohustub AS R osutama betoonivalu raketiste rentimisel raketiste projekteerimisja konsulteerimisteenust vastavalt OÜ H poolt esitatud ehitusjoonistele keldrikorrusest kuni 5

korruseni, seejuures projekteerimistasu sisaldub rendiarvetes. Samuti on märgitud muud lepingust tulenevad kohustused. (kd 1 t/l 154-156) • R AS rendileping nr 208071 12.09.2005 renditud tarvikute nimetuste ja kogustega. (kd 1 t/l 157-159) • Ehituse alltöövõtu leping B-45100-04. Leping on sõlmitud 27.06.2005 S EMV AS ja OÜ H

vahel. Lepingu objektiks on Tallinnas Xxx rajatava korterelamu raudbetoon monoliitja

montaažitööd. Lepingus on sätestatud töövõtja OÜ H kohustused. Kohustuse p 2.12 kohaselt muuhulgas töövõtja kohustusb järgima tööde teostamisel kehtivaid töötervishoiu

ja tööohutuse ning tuleohutuseja keskkonnakaitseeeskirju ja vastutama nende täitmise

eest. Peale selle on sätestatud tellija kohustused ja õigused, lepingu tähtajad, sh tööde

alustamise tähtaeg 18.07.2005 ja lõpetamise tähtaeg 18.03.2006. Samuti poolte vastutus, hind, tasumise kord ja omandiõiguse üleminek, garantii, tööde ja etappide üleandmine ja

vastuvõtmine, lepingu muutmine, lõppemine või lõpetamine jm sätted. Muude sätete kohaselt nimetatakse töövõtja poolt ehitusplatsil vastutavaks Borja Raun ja tellija poolt JK. (kd 1 t/l 160-165) Lepingu lisana Xxx monoliitsete raudbetoontööde piirid ajavahemikus juuli 2005 kuni veebruar 2006. (kd 1 t/l 166)

• OÜ H ohutusjuhendid töötajate tööohutusalaseks juhendamiseks. Sisaldab nimekirja juhendite pealkirjadest. (kd 1 t/l 167)

• Tööohutuse plaan Xxx objekitl. Plaanis on antud korterelamu ehituskonstruktsiooni lühikirjeldus. Samuti on märgitud, et seina raketisena kasutatakse firma Hünnebeck Manto

seinaraketist. Manto raketise paigaldusjuhend on antud objektile ja töölised on nendega

tutvunud. Tööliste tööohutuse tagamiseks on raketisel kaasas tööplatvormid ja

tööplatvormide piirded, mis tuleb tingimata paigaldada. Välisperimeetrist väljaspool töötades tuleb kasutada platvormidele ja piiretele lisaks ka individuaalseid kaitsevahendeid

29

(ohurihmad jm). Šahtides tuleb kasutada töötasandeid ja julgestamiseks tuleb kasutada

allpool lisaplatvormi, et tagada all töötavate tööliste turvalisus. Vahelagede raketise paigaldusjoonised ja juhendid on objektil ja paigalduse kohta on töölised saanud väljaõppe. Peale vahelae paigaldust paigaldatakse koheselt piirded, korrustel olevad kõik avad tuleb

katta või paigaldada piirded. Paigaldatavate elementide montaažil tuleb jälgida

tootmisjuhiseid ja ohutusnõudeid. Montaaži ajal tuleb kasutada individuaalseid

kaitsevahendeid ja abinõusid, et tagada tööliste ohutus. Töökeskkonna sisekontrolli

teostatakse objektil kord nädalas ja täidetakse selle kohta ehitusobjekti tööohutusalase kontrolli akt. Kontrolli teostavad selleks käskkirjaga määratud isikud. (kd 1 t/l 168)

• 05.09.2005 kinnitatud ehitusobjekti Korterelamu Xxx ehitusobjekti töösisekorraeeskirjad.

Eeskirja ülaosas on märgitud, et OÜ H objektijuhiks on Borja Raun ja töödejuhatajaks

U.Z . Eeskirja p 2 kohaselt juhatab töid selleks määratud objektijuht või töödejuhataja. P 6 kohaselt on töölistel kohustuslik kanda oma tööandja eraldusmärkidega

töörõivaid, kaitsekiivrit ning teisi kaitseja ohutusvahendeid vastavalt teostatavale

tööoperatsioonile. P 12 kohaselt kõik töötajad on kohustatud hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel täitmast oma töökohustusi. P 13 kohaselt on kõik töötajad

kohustatud rakendama kõik võimalikud abinõud normaalset töötamist raskendavate või takistavate põhjuste ning tingimuste viivitamatuks kõrvaldamiseks. Kui neid põhjusi ei ole oma jõududega kõrvaldada, tuleb sellest viivitamatult teatada oma tööandjale, objektijuhile,

töödejuhatajale või tellija esindajale. P 15 kohaselt on töövõtjad kohustatud koheselt paigaldama ohutuse kindlustamiseks vajalikud piirded/katted lahtistele avadele ja muudele

ohtlikele konstruktsioonidele ja tähistama ohtlikud tsoonid vastavate hoiatussiltidega. Selliste piirete ja siltide omavoliline teisaldamine ei ole lubatud ka nende taga töötamise

ajaks. P 18 kohaselt on ehitusobjektil tekkivate probleemide puhul esmane lahendaja

konkreetse töövõtu tellija esindaja, ehitusobjektil üldkoordineerimisega tegeleb

ehitusobjekti juht. Töövõtja esindaja (tööde ohutu läbiviimise eest vastutav isik) on kohustatud jälgima ja kontrollima, et tema juhtimise all töötavad töölised oleksid läbinud

nõuetekohased instruktaažid enne tööde alustamist, omaksid vastava töö tegemiseks

vajalikke oskustunnistusi ja oleksid läbinud vastava töö tegemiseks nõutud arstliku kontrolli. (kd 1 t/l 172-173)

• Nimekiri isikutest, kes on tutvunud sissejuhatava töökaitsejuhendiga. Nimekirja kohaselt on O B tutvunud 1.09.2005, J R 1.09.2005, KB 1.09.2005 M Š 1.09.2005. Nimetatud isikute instrueerijaks on märgitud Borja Raun. (kd 1 t/l 174) • Töötajate tööohutusalase juhendamise registreerimise kaart. OÜ H ehitusobjekt Xxx 2005. Registreerimise kaardi kohaselt on instrueeritud 31 isikut. Neist O B i, J R ,, KB ja M Š

01.09.2005 pooleteise tunni ulatuses. Juhendajaks on olnud Borja Raun. Töötajatele on tutvustatud juhendeid nr: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 14. Töötajad on iseseisvale tööle lubatud 1.09.2005. Viimases veerus on juhendite nimetused. (kd 1 t/l 175)

• Ohutusjuhend betoneerijale. Juhendis on märgitud täiendavate juhendamiste kord,

juhendamiste registreerimine, töötaja õigused ja kohustused, kehtestatud keelud, üldnõuded, milles eraldi märgitud kohustused, töötaja käitumine enne tööd, töö ajal, pärast

tööd, tegutsemine tulekahju korral, esmaabi, kasutatud kirjandus ja õigusaktid. Sissejuhatavas osas märgitud töötaja kohustustena on muuhulgas märgitud: osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, kasutama ettenähtud

isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras, kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest, samuti tema enda

tervisehäiretest. Samas on töötajal muuhulgas õigus: nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavait töötingimusi ning ühisja isikukaitsevahendeid, saada teavet

töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste

vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori

ettekirjutustest tööandjale, tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö

ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt, keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse

nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja

30

töökeskkonnavolinikule. Üldnõuetes on sätestatud betoneerija kohustustena muuhulgas: täitma töösisekorraeeskirju ja tööjuhi korraldusi, kasutama normidega ettenähtud riietust ja

isikukaitsevahendeid, kandma ehitusplatsil kaitsekiivrit, kinni pidama ohutusnõuetest ja

tagama töökaaslaste ohutuse, tegema ainult seda tööd, milleks teda on juhendatud, mitte

lubama töökohale kõrvalisi isikuid. P 3.5 kohaselt on betoneerija isikukaitsevahenditeks muuhulgas: kaitsevöö ja julgestusköis kõrgtööl ja juhul kui betoonitavate konstruktsioonide kalle on üle 20o, kiiver koos kiivrisukaga. (kd 1 t/l 176-179)

• Tööohutusjuhend välisseinte betoneerimisel. L-1. OÜ H. Juhendi kohaselt armatuuri

paigaldus teostada tellingutelt või tööplatvormidelt mis on vajaliku tugevusega ja

varustatud piiretega. Tuleb kasutada turvarakmeid ja vöösid, mis on eelnevalt kinnitatud püsikindlate konstruktsioonide külge (vahelagi, postid, fikseeritud ankrud – armatuurosad)

köite või trosside abil. Paigaldatud armatuurkarkass tuleb fikseerida vahelae külge et

vältida selle väljapoole või sissepoole kaldumist. Esimesena paigaldada ning kinnitada

sisemised seinakilbid ja kaldtoed, välimised seinakilbid paigaldada tööplatvormidelt.

Töötajad peavad kasutama turvarakmeid ja köisi, mis on kinnitatud enne tööplatvormile

asumist püsikindlate konstruktsioonide külge. Kontrollida kas raketis (seinakilbid) on

fikseeritud ja kinnitatud korralikult (toed, ühendused, alaserv). (Töötajad, töödejuhataja).

Samuti paigaldada vajaliku (piisava) kõrgusega tellingud, mis on varustatud piiretega. Töötamisel kohas, mis asub 2 m kaugusel välisperimeetrist tuleb kasutada turvarakmeid või

rihmu, mis on köite või trossidega kinnitatud vahelae osade või läheduses asuva muu püsikindla konstruktsiooniosa külge (postid, piire, püsikindel raketis). (kd 1 t/l 180) • Tööohutusjuhend vahelagede raketiste paigaldamisel armeerimisel ja betoneerimisel. L-2.

Juhendi kohaselt peavad töölised olema varustatud isikukaitsevahenditega kiiver, müts päikesepiste vältimiseks, turvajalatsid, kaitseprillid, kindad. Töötamisel kohas (tugipostide

ja fermide paigaldus), mis asub 2 m kauguses välisperimeetrist, tuleb kasutada turvarakmeid või rihmu, mis on köite või trossidega kinnitatud vahelae osade või läheduses

asuva muu püsikindla konstruktsiooniosa (postid, piire, püsikindel raketis, raketise ehitamise ajal peab olema töölistel piisavalt tellinguid või pukke, kõik lahtised ääred, mis on kõrgemal kui 2 m, tuleb varustada piiretega, kõik avad, mis on suuremad kui 25 cm,

tuleb katta, raketise erinevatel tasapindadel liikumiseks kasutatakse ainult redeleid või tellinguid (redelid fikseerid ülevalt ning alt, tellingud peavad olema varustatud piiretega). Betoneerimisel enne betoneerimise alustamist kontrollida raketise püsivus, kontrollivad

töötajad ja töödejuhataja (brigadir), geodeedid. Kontrollida piirded ja nende kinnitused, piiretele paigaldada kaitsekile või kate, et vältida juhuslikke betoonipritsmeid. (kd 1 t/l 181) • Tööohutusjuhend postide betoneerimisel. L-3. Kontrollida kas raketis on fikseeritud ja

kinnitatud korralikult (toed, ühendused, alaserv). (töötajad, töödejuhataja). Paigaldada vajaliku kõrgusega tellingud, mis on varustatud piiretega. Tellingud ei tohi kõikuda ja tuleb

fikseerida kindlalt, et vältida nende ümberpaiskumist ja paigalt liikumist. Töötamisel kohas, mis asub 2 m kaugusel välisperimeetrist tuleb kasutada turvarakmeid või rihmu, mis

on köite või trossidega kinnitatud vahelae osade või läheduses asuva muu püsikindla konstruktsiooniosa külge (postid, piire, püsikindel raketis). (kd 1 t/l 182)

• Tööohutusjuhend seinapaneelide montaažil. L-4. Varustusena on märgitud tööriided,

kaitsekiivrid, kindad, kangid, keevitaja kaitseprillid, sobiva kandevõimega

troppimisvahendid, köied seinapaneelide suunamiseks, rihtimislatid, sidevahendid

kraanatöö suunamiseks. Montaažitööde piirkonnas tuleb luua turvatsoon, töid juhib töödejuhataja või brigadir, töid teostavad kogemustega ja väljaõppe saanud töötajad. Kõik

vahelegede asuvad töötajad peavad olema varustatud turvarakmetega, mis on eelnevalt

köite (trosside) abil kinnitatud püsikindlate konstruktsioonide külge (postid, lõplikult paigaldatud seinapaneelid, sissebetoneeritud armatuurdetailid). (kd 1 t/l 183) • AC2000 – juhiktüüpi kukkumiskaitsevahend painduva kinnitusliiniga. Tooteinfo. AC2000

on juhiktüüpi kukkumiskaitse, mis libiseb 12 mm diameetriga keerutatud Protecta köiel. Kasutatakse ronimiseks ja laskumiseks fassaadidel, tellingutel, katustel, tornidel jne täieliku ohutuse tagamiseks. Kasutatakse koos turvarakmetega, mis vastavad standardile EN 361.

31

Infolehel on antud juhised ühendamise kohta, paigaldamise kohta, kasutusjuhend, soovitused, hooldus ja ladustamine. (kd 1 t/l 184)

• Objektijuhi ja töödejuhataja ametijuhend. Juhendi kohaselt on ametikoha nimetuseks

objektijuht ja töödejuhataja. Asend ettevõtte struktuuris: ehitusdirektori alluvuses,

aruandekohustus ehitusdirektorile, alluvateks töölised. Ametijuhendis on märgitud üldsätted, põhiülesanded, kohustused, õigused, vastutus, kinnitus ametijuhendiga tutvumise kohta. Põhiülesannete hulgas on muuhulgas ka tööliste töö korraldamine, lepinguliste tööde

tähtajaline täitmine, hea töökorralduse ja töötingimuste tagamine objektil, teiste

ehitusdirektori poolt antud korralduste täitmine, objektil tööohutuse tagamine.

Kohustustena on muuhulgas märgitud ka töötajate ohutustehnika alane instrueerimine ja

tööohutuse pidev jälgimine. Õigustena on muuhulgas märgitud õigus nõuda isikukaitsevahendite ja tööriietuse ning töövahendite olemasolu. Ametijuhendiga tutvumise ja sellega ettenähtud tingimuste ja nõuete järgimise kohustusele on alla kirjutanud Eduard U.Z. (kd 1 t/l 185-187) • Objektijuhi ja töödejuhataja ametijuhend. Ametikoha nimetus: objektijuht ja töödejuhataja.

Asendina ettevõtte struktuuris on märgitud: ehitusdirektori alluvuses. Aruandekohustus ehitusdirektorile, alluvateks töölised. Ametijuhendis on märgitud üldsätted, põhiülesanded,

kohustused, õigused, vastutus. Võrreldes eelnenud ametijuhendiga on käesolevas ametijuhendis põhiülesandeid, kohustusi vähem, leiduvad käsikirjalised täiendused. Samas

on eelnenud ametijuhendist välja toodud põhiülesanded, kohustused ja õigused samad.

Ametijuhendiga tutvumise kohta ja järgimise kohustuse kohta on alla kirjutanud Borja Raun 31.10.2002, KL31.10.2002, AM31.10.2002, AK31.10.2002, RL06.01.2003. (kd 1 t/l 188)

• OÜ H juhatuse otsus 30.10.2002, mille kohaselt juhatuse esimees H Tvõtab enda kanda töökeskkonnaspetsialisti kohustused. (kd 1 t/l 189)

• OÜ H juhataja H T05.08.2005 käskkiri, millega määras U.Z-i Xxx objektile töödejuhatajaks, Raun Borja alluvusse. (kd t/l 190)

• Eririiete-, jalanõude ja teiste individuaalkaitsevahendite väljaandmise kohta koostatud

nimekiri. Nimekirja kohaselt on 11 töötajale 11.04.2006 ja 1 töötajale 12.04.2006 väljastatud kiiver, ülikond, saapad. Nimekirja märkuste lahtrisse on märgitud, et vastavalt

vajadusele ka respiraator, ohutusrihmad ja prillid, mis asuvad laos. On keelatud ilma

ohutusrihmata töötada väljaspool maja perimeetrit kõrgemal kui 2 meetrit, samuti töölavadel, platvormidel ning kui puudub piire, siis plate servast lähemal kui 2 m. (kd 1 t/l 191)

• Eririiete-, jalanõude ja teiste individuaalkaitsevahendite väljaandmise kohta koostatud nimekiri. Nimekirja kohaselt on 11.04.2006 27 töötajale välja antud kiivrid, suveülikond,

saapad, kummikud. Märkusena märgitud: vastavalt vajadusele respiraator (laos), rihmad

(ohu) (laos), prillid (laos), J R , O B , KB , R Š väljastatud eraldi ind. traksid ja kaitsevööd. On keelatud ilma ohurihmata töötada väljaspool maja perimeetrit kõrgemal kui 2 m, samuti lähemal kui 2 m plate äärest kui piire puudub. (kd 1 t/l 192)

• Töötajate täiendava tööohutusalase juhendamise registreerimise kaart OÜ H. Kaardi

kohaselt on juhendatud 43 töötajat 11.04.2006. Juhendajana on märgitud Borja Raun,

objektijuht, täiendjuhendamise põhjusena märgitud tööõnnetus objektil, töötajatele on tutvustatud juhendeid nr: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 12, 14. Isesisvale tööle lubamise kuupäevana on märgitud 11.04.2006 kell 09.00. (kd 1 t/l 193-194) • Töötajate tööohutusalase juhendamise registreerimise kaart OÜ H. Objekt: Xxx 2005 aasta.

Kaardi kohaselt on juhendatud 61 töötajat, neist 24 töötajat 12.08.2005, kusjuures viis isikut ei ole juhendamise kohta allkirja andnud, 12 töötajat on juhendatud 01.09.2005, ühte töötajat 27.09.2005, 13 töötajat 01.10.2005, 2 töötajat 01.11.2005, 2 töötajat 15.11.2005, 1 töötajat 01.12.2005, 1 töötajat 03.01.2006, 1 töötajat 16.01.2006, 4 töötajat 23.01.2006. 61 töötajast 60 on juhendanud Borja Raun, 1 töötajat H T. (kd 1 t/l 195-196)

• Allkirjaleht sissejuhatava töökaitsejuhendiga tutvumise kohta. Allkirjalehe kohaselt on instrueeritud 38 töötajat, neist 23 töötajat 12.08.2005, 10 töötajat 01.09.2005, mille kohta 2 isikut on jätnud allkirja andmata, 1 töötajat 27.09.2005, 1 töötajat 03.01.2006, 1 töötajat

32

16.01.2006, 1 töötajat 23.01.2006, 1 töötajat 20.03.2006. Seejuures on 36 töötajat instrueerinud Borja Raun, ka neid kahte, kes allkirja ei andnud, 1 töötajat 27.09.2005 H Tja 1 töötajat 20.03.2006 U.Z. (kd 1 t/l 197) • Töötajate tööohutusalase juhendamise registreerimise kaart. OÜ H, objekti ei ole märgitud. Kaardi kohaselt on juhendatud 01.02.2006 ühte isikut, 01.03.2006 ühte isikut, 20.03.2006

ühte isikut, 29.03.2006 kahte isikut. Seejuures on nelja esimest isikut juhendanud Borja

Raun ja ühte isikut on Borja Rauniga samal päeval (29.03.2006) juhendanud U.Z . Kõigil juhtudel on juhendamine toimunud 1,5 tundi ja juhendite numbritena on märgitud: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 14. Kaks esimest juhendatud töötajat on lubatud tööle juhendamisele järgnenud päeval, kolm viimast juhendamise päeval. (kd 1 t/l 198) • OÜ H Ehitusobjekti tööohutusalased kontrollaktid Xxx korterelamu objektil. Objektijuhina

on märgitud Borja Raun. Aktid on koostatud 12.09.2005, 12.10.2005, 12.11.2005, 12.12.2005, 12.01.2006, 12.02.2006. Kõigil juhtudel on märgitud, et kontrollitud lõigud on olnud korras, tegevusvigade ja meetmete kohta on aga tehtud täiendavaid selgitusi, mis on

puudutanud allakäigutreppide korrastamist, tellingute õigesti paigutamist, piirete kontrollimist kogu objektil, liftišahtist redeli eemaldamist, piirete korrastamist. 12.09.2005

akti koostajana on märgitud H Tja akti vastuvõtjana ning ettenähtud tähtajaks puudused likvideerima kohustunud isikuna U.Z. 12.10.2005 akti koostajana on märgitud

Borja Raun ja akti vastuvõtjana ning ettenähtud tähtajaks puudused likvideerima

kohustunud isikuna H Tning tööjuht U.Z . 12.11.2005 akti koostajana on märgitud Borja Raun ja akti vastuvõtjana ning ettenähtud tähtajaks puudused likvideerima kohustunud isikuna H Tja tööjuht U.Z. 12.12.2005 akti koostajana on märgitud

Borja Raun ja akti vastuvõtjana ning ettenähtud tähtajaks puudused likvideerima kohustunud isikuna H Tja tööjuht U.Z. 12.01.2006 akti koostajana on märgitud

Borja Raun ja akti vastuvõtjana ning ettenähtud tähtajaks puudused likvideerima kohustunud isikuna H Tja tööjuht U.Z. 12.02.2006 akti koostajana on märgitud

Borja Raun ja akti vastuvõtjana ning ettenähtud tähtajaks puudused likvideerima kohustunud isikuna H Tja tööjuht U.Z. (kd 1 t/l 199-204) • Korterelamu Xxx ehitusplatsi tööohutuse kontrolli aktist nr 10 nähtuvalt on akt koostatud

ilmselt märtsis 2006, aktil kuupäev puudub või siis on akti number kuupäevaks. On

tuvastatud, et kontrollitud valdkonnad ja töölõigud on korras, va üldine kord ja puhtus. Korrastamisülesanded on märgitud prügi koristamise kohta. Alla on kirjutatud objektijuhi poolt ja kontrollis osalejana on alla kirjutanud U.Z. (kd 1 t/l 205)

• OÜ H ehitusobjekti tööohutusalase kontrolli akt, koostatud 13.03.2006. Kontrollitud lõikude osas on leitud, et on korras, täiendava selgitusena tegevusvigade ja meetmete kohta on märgitud piirete korrastamise vajadus. Koostajana on alla kirjutanud Borja Raun ja akti

vastuvõtjana ning ettenähtud tähtajaks puudused likvideerima kohustunud isikuna H Tja tööjuht U.Z. (kd 1 t/l 206) • Korterelamu Xxx ehitusplatsi tööohutuse kontrolli aktist nr 20 nähtuvalt on akt koostatud

ilmselt märtsis 2006, aktil kuupäev puudub või siis on akti number kuupäevaks. On tuvastatud, et kontrollitud valdkonnad ja töölõigud on korras, va liikumisteed ja trepid ning

üldine kord ja puhtus. Korrastamisülesanded on märgitud prügi koristamise ja alumiiniumredelite otste kinnitamise kohta. Alla on kirjutatud objektijuhi poolt ja kontrollis osalejana on alla kirjutanud kolm isikut, sh ka U.Z. (kd 1 t/l 207) • Korterelamu Xxx ehitusplatsi tööohutuse kontrolli aktist nr 27 nähtuvalt on akt koostatud

ilmselt märtsis 2006, aktil kuupäev puudub või siis on akti number kuupäevaks. On

tuvastatud, et kontrollitud valdkonnad ja töölõigud on korras, va üldine kord ja puhtus. Korrastamisülesanded on märgitud prügi koristamise kohta. Alla on kirjutatud objektijuhi poolt ja kontrollis osalejana on alla kirjutanud kolm isikut, sh ka U.Z. (kd 1 t/l 208) • Korterelamu Xxx ehitusplatsi tööohutuse kontrolli aktist nr 03 nähtuvalt on akt koostatud

ilmselt aprillis 2006, aktil kuupäev puudub või siis on akti number kuupäevaks. On

tuvastatud, et kontrollitud valdkonnad ja töölõigud on korras, va üldine kord ja puhtus. Korrastamisülesanded on märgitud prügi koristamise kohta. Alla on kirjutatud objektijuhi poolt ja kontrollis osalejana on alla kirjutanud kaks isikut, sh ka U.Z. (kd 1 t/l 209)

33

• OÜ H ehitusobjekti tööohutusalase kontrolli akt, koostatud 12.04.2006. Kontrollitud lõikude osas on leitud, et on korras, täiendava selgitusena tegevusvigade ja meetmete kohta

on märgitud piirete ülevaatamise ja korrastamise vajadus. Koostajana on alla kirjutanud

Borja Raun ja akti vastuvõtjana ning ettenähtud tähtajaks puudused likvideerima kohustunud isikuna H Tja tööjuht U.Z. (kd 1 t/l 210)

• OÜ H ehitusobjekti tööohutusalase kontrolli akt, koostatud 20.04.2006. Kontrollitud

lõikude osas on leitud, et on korras, va ohutuspiirded ja trepi käigus redel, täiendava

selgitusena tegevusvigade ja meetmete kohta on märgitud piirete paigaldamine ja redeli

eemaldamine. Koostajana on alla kirjutanud Borja Raun ja akti vastuvõtjana ning

ettenähtud tähtajaks puudused likvideerima kohustunud isikuna H Tja tööjuht Eduard U.Z. (kd 1 t/l 211) • Ehitusekspert OÜ 28.07.2006 koostatud ehitustehniline ekspertiis. Ekspertiisi koostaja L.S andis arvamuse, et: 1. Tallinnas, aadressil Xxx paikneval uusehituse objektil oli seitsmanda korruse seinamooduleid võimalik keermestatud tõmbi abil kinnitada otsast mutritega ühelt – seesmisest nurgast selliselt, et montaažitööline lükkas raketise seinakilbist (laius 48 cm)

keermestatud tõmbi/poldi läbi ja pani väljaspoole käega (ümber kilbi) mutri; keegi pidi

samal ajal, põrandal olles, seesmises nurgas kinni hoidma erivõtmega keermestatud tõmbi/polti – et see ringi ei käiks. Alltöövõtja – OÜ H ei kasutanud sellel objektil raketiste montaažil Manto stoppereid – vaid isevalmistatud, vineeriga kaetud korduvkasutusega nn

otsa-puitkilpe, millede kasutus on end praktikas õigustanud. 2. Tööline M Š paigaldas eeldatavalt betoonlaele ja – teise otsa Manto moodulkilbi alumisele metallist äärisele lapiti

I-kujulise puittala ja ronis üle piirde sellele lahtiselt seisvale puittalale – raketist läbiva keermestatud tõmbi/poldi otsa mutrit kinni keerama ja hoidma. Sellelt oletatavalt, töölise M Š i allakukkumise kohalt ei pea tegema: ei ole vaja kinni keerata individuaalset otsakilpi (so vineeriga puitkilp seinakilpide vahel, sest seda otsakilpi fikseerivad 2 läbivat keermestatud tõmbi/polti; ei ole vaja loodida seinakilpe – raketist kõrgusega 2,7 m, sest selleks ajaks on

külgmised seinakilbid juba looditud ja kinnitatud – ja seda tööd saab teha betoonlaelt;

otsakilpi saab loodida seinakilpide vahelt; ei ole vaja välimist, seinakilbist ulatuvat

keermestatud tõmbi/polti pingutada mutriga väljastpoolt – sest mutter keeratakse otsa käsitsi, tõmbi pingutamine käib sisemiselt poolt (betoonpõrandalt) teise mutriga, et mutrid ringi ei käiks (kui käib), saab erivõtmega kinni hoida keermestatud tõmbi/polti, see võti oli

brigaadil olemas. Kokkuvõtteks: Tegemist oli kogenud monteerijate-betoneerijate

brigaadiga ja vajaduse korral ei olnud mitte „tööandjal kohustus paigaldada“ väljaspoole perimeetrit ohutusplatvorm – vaid seda pidi vajadusel brigadir J R organiseerima ise. On endastmõistetav, et praktiliselt kõrgust mittekartvad töölised võtavad ette teinekord riskiga seotud töövõtted – mis ei ole kiirustamise vajadusega ega millegi muuga põhjendatud; on

elementaarne, et ohutsoonis (väljaspool ohupiirdeid) ennast julgestamiseks, libisemise ja

allakukkumise vastu turvarakmetega kinnitatakse. Asjaolu, et tehniliselt selgeks õpitud

konkreetse töö läbiviimisel „ei osata“ vajadusel kasutada olemasolevaid ohutustehnilisi abinõusid – on töötajate oskamatu katse hämada ja varjata oma ettetulnud lohakust. (kd 2 t/l 3-16) • Ekspertiisi täiendavad küsimused 24.07.2006 alltöövõtja OÜ H objekti juhile Borja Raunile

ja vastused nendele küsimustele. (kd 2 t/l 17, 18). Avaldatud kaitsja taotlusel kohtulikul menetlusel. Kohus ei saa neid küsimusi ja vastuseid tõendina arvestada, kuivõrd tegemist

on isiku ütlustega, kes kuulatakse kohtuistungil vahetult üle ning kohtulikul arutamisel antud ütlused on tõendiks kui kuulatakse üle vahetu tõendiallikas suuliselt ja vahetult kohtuistungil.

• AS Ristart Kinnisvarabüroo komisjonilise ehitustehnilise ekspertiisi akt 29.06.2007.

Ekspertkomisjon on andnud arvamuse, et: 1. Xxx ehitusobjektil seitsmenda korruse

seinamoodulite paigaldamisel tehtavate tööoperatsioonide järjekord on kujutatud/kirjeldatud ekspertiisiakti lisas 1. R AS poolt renditud Hünnebeck GmbH Manto

tehnoloogial põhinevatest kilpidest koostatud raketis, mille külge on eelnevalt kinnitatud

(naelte või kruvidega) seinaraketise otsadetail, paigaldati tornkraana abil teljele 7 telje 6

poolsest küljest. Veritkaalasendisse rihitud raketis fikseeriti toruprofiilist kaldtugedega.

34 Seejärel paigaldati telje 8 poolsest küljest sarrus. Variandina on võimalik, et sarrus (tehases keevitatud võrk) paigaldatakse enne raketiskilpide kohaletõstmist. Järgnevalt asetatakse

kohale telje 6 poolsest küljest vastavatesse raketisekilpides olevatesse avadesse ankurdusvardad (8 tk) ning telje 8 poolsest küljest paigaldatakse plastiktorud ja –koonused. Kilbi 2 paigaldamisel pistetakse ankurdusvardad läbi kilbis olevate vastavate avade ja

paigaldatakse ankurdusmutrid 8 tk telje 8 poolsest küljest. Seinaraketise otsadetail

kinnitatakse täiendavalt kilbi 2 külge. Seejärel ankurdatakse raketisekilbid otsast kahe

ankurdusvarda abil. Kirjeldatud tööoperatsioone tuleb sooritada nii telje 6 kui ka telje 8 poolsest küljest 2-3 töölise poolt. 2. Telje 8 poolsest küljest tuleb raketisekilbi 2 lõplikuks

fikseerimiseks paigaldada ankrumutrid ja fikseerida seinaraketise otsadetail läbi kilbis 2 olevate avade kilbi külge. Kilpide lõplik loodimine toimub telje 6 poolsest küljest enne ja pärast seina betoneerimist. 3. Telje 8 poolsest küljest raketise otsadetaili kinnitamine kilbi 2

külge ning välimiste ankrumutrite paigaldamine tuli sooritada kas piiretega ohutusplatvormilt või tõstukilt. Turvarakmeid kasutatakse kui on oht perimeetril töötades alla kukkuda. 4. Õnnetusega lõppenud töö tegemine ei olnud täies mahus võimalik seina siseküljelt, so telje 6 poolt. 5. Ankurdusvarras-keermelatt oli ümar, kahelt poolt ca 2 mm laiuselt mahafreesitud ribaga. 6. Määruse lisas näidatud võtmega oli ja on võimalik hoida

ankurdusvarrast-keermelatti keerlemast. 7. Määruse lisas näidatud võtmega oli võimalik

ohutult hoida seina siseküljelt, so telje 6 poolt kõiki ankurdusvardaid-keermelatte

keerlemast. Ulatuda oli võimalik kõigi ankurdusvarrasteni. 8. Kui ankurdusvarrast hoida nimetatud võtmega keerlemast seina siseküljelt ja keerata kinni seesmise (so telje 6 poolse) seinaraketise mutter, tuleb seinaraketise välisküljel, so telje 8 poolne mutter kinni keerata

seina välisküljelt. 9. Ohutushoiu eeskirjadele vastavate ohutusrihmade kasutamine ja kinnitamine ehitustarindi külge oleksid reaalselt ära hoidnud töölise kukkumise 7 korruselt

maapinnale – isik jäänuks rippuma. Seinaraketise kahe tänavapoolse ülemise

ankurdusvarda paigaldamisel/lõplikul kinnitamisel tuli kasutada tõstukit või töötada ohutuspiirdega töölavalt. (kd 2 t/l 39-42, lisad 43-45, fotod 46-53)

• Karistusregistri väljavõte Borja Rauni kohta. Andmebaasi andmetest nähtuvalt on Borja Rauni karistatud kahel korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on tasutud. Peale nende kahe on üks väärteokaristus liiklusalase väärteo toimepanemise eest arhiveeritud. (kd 2 t/l 99)

Kohtuistungil süüdistatava Borja Rauni kaitsja Argo Küünemäe esitatud tõend: • Koopia Ettevõttes töökaitsealast tegevust korraldava isiku ametijuhendist. Koopia ülaserval on käsikirjaline tekst: Käskirjaga määratud H TOÜ H. Ametikoha nimetusena on märgitud:

Töökaitse eest vastutav isik. Asendina ettevõtte struktuuris: Ettevõtte juhi alluvuses.

Aruande kohustus: Ettevõtte juhile. Üldsätetes on märgitud töölepingu sõlmimine, lõpetamine, alluvus ettevõtte juhile ning juhindumine normatiivaktidest. Üldsätete järgi on töökaitse eest vastutav isik tööandja tööõiguslik esindaja töökaitse alal, kes on pädev, omab nõutud ettevalmistust ja kellele on loodud piisavad eeldused selliseks tegevuseks. Samuti määratakse ja vabastatakse töökaitsega seotud tegevusest käskkirjaga ja ta töötab vahetult

tööandja juhtimisel ning lahendab temale pandud funktsioone koos teiste ettevõtte

ametiisikutega (tööjuhtidega) ja koostöös töökaitsevolinikuga. Põhiülesannetena on märgitud: 2.1. korraldama õigusaktide ja eeskirjade kättesadavuse asjaosalistele ning nende

selgitamise; 2.2. osalema koos teiste töökaitse alal vastutatavateks määratud isikutega töökaitse kontrollimistes ja esitama tööandjale sellekohaseid ettepanekuid; 2.3. jälgima ja

tundma tööliste töökohtadel toimivaid ohtlikke ja kahjulikke mõjureid; 2.4. koos

tööandjaga kavandama ja evitama abinõud töötingimuste paremustamiseks lähtudes

töökaitsening töötervishoiualstest õigusaktidest, samuti tegelikest tingimustest; 2.5.

tegema koostööd töökaitsega tegelevate riigiametnikega ja inspektoritega, osalema koos

nendega kontrollimistel; 2.6. hoolitsema, et töö ohutuse ja tervislikkusega seotud

kontrollimised ning mõõtmised oleksid sooritatud vajadusel ja nõuetekohaselt.; 2.7.

organiseerima vajadusel töötajate töökaitsealast täiendõpet; 2.8. abistama tööjuhte töökaitsejuhendite, samuti ohtlike tööde teostamise projektide väljatöötamisel; 2.9. tagama eririiete, -jalanõude ja individuaalkaitsevahendite olemasolu ning kontrollima nende õiget

35

väljaandmist ja kasutamist; 2.10. võtma osa perioodilisele järelevaatusele kuuluvate

seadmete jmt tehnilisest ülevaatusest; 2.11. organiseerima koos teiste asjaosalistega

töötajate töökaitsealaste teadmiste kontrollimist, kontrollima töökohtadel vajalike töökaitsejuhendite olemasolu, juhendamise läbiviimise ja vormistamise kvaliteeti; 2.12. suunama töölisi terviseuuringuteks tervishoiuasutusse, seadusega kehtestatud tööde loetelu järgi kus nähakse ette töötajate esmane või perioodiline tervise kontrollimine, jälgima

esmaabivahendite olemasolu töökohtadel; 2.14. organiseerima ettevõtte varustamist

töökaitse õigusalase, normatiivja tehnilise dokumentatsiooniga, pidama arvestust kasutatavate eeskirjade, juhendite jne osas; 2.15. võtma osa ja juhtima tootmises toimunud

õnnetusjuhtumite ning avariide juurdlemist ning jälgima sellekohase korra täitmist; 2.16.

koos õnnetusjuhtumi juurdluskomisjoni teiste liikmetega määrama õnnetuses süüosa

suuruse protsenti nii ettevõtte kui kannatanu jt asjaosaliste osas ning sellest tulenevalt

kannatanule hüvise väljamaksmise ulatust. Alapunktis 3 on sätestatud kohustused, mille kohaselt on töökaitse eest vastutav isik kohustatud täitma muid ettenägematuid ülesandeid

vastavalt vajadusele; täitma kõiki tööandja, ettevõtte juhi või teda asendava töötaja

seaduslikke korraldusi; ettenägematute takistuste korral pöörduma ettevõtte juhi poole

ilmnenud takistuste kõrvaldamiseks; täitma tuleelektriohutuse eeskirju ja juhendeid; suitsetama ainult selleks määratud kohas; mitte tarvitama tööajal alkoholi. Punkti 4 all on aga lahti kirjutatud õigused, milleks on üldjoontes õigus kontrollida igal ajal töökaitsealast olukorda, anda puuduste kõrvaldamiseks täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi, mida võib muuta või tunnistada kehtetuks ainult tööandja, kaasata spetsialiste, keeleta töö tegemine ja

seadmete kasutamine ohtlikes ja tervistkahjustavates kohtades, informeerida sellest tööandjat, nõuda tööks luba mitteomavate, töökaitsenõudeid ja –eeskirju rikkuvate isikute

töölt kõrvaldamist, samuti alkoholijoobe või haigustunnustega isikute töölt kõrvaldamist,

nõuda kirjalikke seletusi, teha ettepanekuid tööliste ja ametiisikute ergutamiseks, samuti ettepanekuid tööliste ja ametiisikute vastutusele võtmiseks. Viiendas punktis on sätestatud

vastutus ning selles on sätestatud, et töötaja vastutab käesoleva ametijuhendiga temale pandud töökohustuste täitmata jätmise eest seaduse või haldusaktiga sätestatud korras,

samuti ohutustehnika, töökaitse ning sanitaareeskirjadest kinnipidamise eest ning töötaja materiaalne vastutus on sätestatud materiaalse vastutuse lepinguga. Alla on kirjutanud OÜ H tegevdirektor 30.10.2002. All on kinnitus selle kohta, et allakirjutaja on ametijuhendiga

tutvunud ning kohustub järgima sellega ettenähtud tingimusi ja nõudeid, kuid alla ei ole keegi kirjutanud.

Kohus, kuulanud ära süüdistatavate Borja Rauni ja U.Z-i süüd eitavad ütlused, kannatanu S Š ütlused, tunnistajate H T, J Ri, KBi, O B i, AG, JK, JV, HOütlused, uurinud

kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil avaldatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Kohtueelsel menetlusel on määratud ehitustehniline ekspertiis ja komisjoniline ehitusekspertiis. Esimese ehitusekspertiisi läbiviijaks oli OÜ Ehitusekspert peaekspert L S .

Eksperdile esitati küsimused, millele ekspertiisi määraja ootas vastuseid (kd 2 t/l 1-2). OÜ

Ehituseksperdi peaeksperdi L.S i ekspertiisiaktis antud hinnangutes, mis ilmselt on

ekspertiisiakti uurimuslik osa, on ekspert andnud õiguslikke hinnanguid kohtueelsel

menetlusel üle kuulatud isikute ütlustele, tehes nendest järeldusi, andes tõenditele

tõenduslikku sisu, võttes sellega endale kohtu rolli. Ekspertiisiakti lõpuosas on ekspert aga andnud hinnangu betoneerijate brigaadi brigadiri käitumisele, leides, et tööandjal puudus kohustus paigaldada ohutusplatvorm ja selle pidanuks organiseerima J. R ning betoneerijate selgitusi hindas ekspert tööliste oskamatu katsena hämada ja varjata oma ettetulnud lohakust. (kd 2 t/l 3-16) Seega vastas ekspert küsimusele mida talle ei esitatud ning menetluse käigus

väljus ta eksperdi pädevusest, andes õiguslikke hinnanguid süüküsimuse ja ülekuulatud

tunnistajate ütluste usaldusväärsuse kohta. Arvestdes taolisi asjaolusid leiab kohus, et OÜ Ehitusekspert peaeksperdi L.S i ekspertarvamus ei ole tõendina arvestatav, kuivõrd vastavalt

KrMS § 95 lg 1 sätetele on ekspert isik, kes rakendab kriminaalmenetluse seadustikus

sätestatud korras ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi. Ekspertarvamusest nähtuvalt

36 on ka ekspert võtnud ühese negatiivse seisukoha betoneerijate-puuseppade brigaadi liikmete

suhtes, millest teeb kohus järelduse, et peaekspert L.S ei ole ekspertiisi tehas olnud

erapooletu ning kohtu arvates pidanuks peaekspert L.S ekspertiisi tegemisest keelduma KrMS § 98 lg 2 p 4 alusel. Ekspert seda aga ei teinud, vaid asus ekspertiiis vormis lahendama

süüküsimust. Sellistel ülaltoodud põhjustel jätab kohus peaekspert L.S i ekspertiisiakti

tõendite kogumist välja kui kõlbmatu tõendi. Kohus ei saa tõendina arvestada ka eksperdi poolt ülekuulatud B.Rauni ütlusi (kd 2 t/l 17-20), kuivõrd vahetu tõendiallikas B.Raun kuulati

kohtuistungil üle ning tõendina saab arvestada vaid kohtuistungil vahetult ja suuliselt üle

kuulatud süüdistatava ütlusi KrMS § 63 lg 1 mõttes. Seetõttu jätab kohus ka eelmärgitud B.Rauni ütlused tõendite kogumist välja kui kõlbmatu tõendi.

Borja Rauni ja U.Z süüdistatakse KarS § 197 lg 1 ja § 13 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises. Süüdistuse kohaselt oli B.Raun temale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal OÜs H ehitusobjektil Xxx objektijuht ja U.Z töödejuhataja. Süüdistatavad ennast

neile inkrimineeritud teo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kohtulikul uurimisel väitis B.Raun, et ta oli objektijuhi kohusetäitja ja käskkirjale, millega ta objektijuhiks määrati, tema

alla kirjutanud ei ole. Kohtuistungil üle kuulatud U.Z-i väidete kohaselt oli tema

töödejuhataja ning B.Raun objektijuht. Kohtuistungil üle kuulatud OÜ H juhatuse liige H.Tväitis, et Xxx objaktil töötades oli OÜ H i poolt objektijuhiks B.Raun ja töödejuhatajaks U.Z. Samu asjaolusid kinnitasid ka kohtuistungil üle kuulatud AS S EMV töötajad ning

OÜ His betoneerijatena töötanud J. R, K.B ja O.B , samuti laohoidjana töötanud A.G . Kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt on B.Raun

olnud OÜ Hi vastutav isik: Ehituse alltöövõtu lepingu B-45100-04 kohaselt, milline on sõlmitud S EMV AS ja OÜ H vahel, milliseid esindasid vastavalt JKja H T, on vastutavate

esindajatena märgitud tellijana JKning töövõtjana Borja Raun. (kd 1 t/l 160-165) Xxx

korterelamu ehitusobjekti 05.09.2005 töösisekorraeeskirjades on OÜ H objektijuhina

märgitud B.Raun ja töödejuhatajana U.Z. (kd 1 t/l 172-173) Objektijuhi ja töödejuhataja ametijuhendile on U.Z alla kirjutanud, kinnitades, et on ametijuhendiga tutvunud ning kohustub järgima sellega ettenähtud tingimusi ja nõudeid. (kd 1 t/l 185-187)

Kohtuistungil teatas B.Raun, et ta on alla kirjutanud ametijuhendile, kuid sellisele, millisel käsikirjalisi märkmeid ei olnud. Toimikus (kd 1 t/l 188) leiduval ametijuhendil on B.Rauni allkiri, mis on dateeritud 31.10.2002. Sellistest andmetest tuleks järeldada, et ametijuhendile

on käsikirjalised täiendused lisatud hiljem. Samas on B.Raun kohtuistungil ülekuulamisel märkinud, et peale muude tööülesannete oli tema üks põhiülesannetest ka palgaarvestus.

Toimikus kd 1 t/l 188 leiduval ametijuhendil on aga käsikirjalise täiendusena märgitud

põhiülesandena 2.7: palgaarvestus töötajatele. Sellisest asjaolust teeb kohus järelduse, et B.Raun on sellele ametijuhendile alla kirjutanud pärast käsikirjaliste täienduste lisamist ning

väide, et ta on alla kirjutanud versioonile, millel puudusid käsikirjalised täiendused, on

otseses vastuolus väitega temal lasunud põhiülesannete kohta. Peale selle leiduvad kriminaaltoimikus Ehitusobjekti tööohutusalase kontrolli aktid (kd 1 t/l 199-204, 210, 211), kus objektijuhina on märgitud Borja Raun ning kd 1 t/l 200-204, 210, 211 aktide koostajana märgitud samuti B.Raun ja ta on ka nendele alla kirjutanud. Tööjuhina või osalejana on alla

kirjutanud U.Z. Samuti on sündmuskoha vaatlusprotokollis vaatluses osalejana

märgitud objektijuht B.Raun (kd 1 t/l 74), samuti on Tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes

märgitud objektijuht B.Raun (kd 1 t/l 122-123) Sellest teeb kohus järelduse, et B.Raun oli OÜs H objektijuht ning ta oli sellest ka ise teadlik ning tema allkirja puudumine käskkirjal

objektijuhi kohale nimetamise kohta ei muuda tema objektijuhina töötamist olematuks. Kriminaalasjas leidub ka OÜ H juhataja käskkiri, millega 05.08.2005 määrati U.Z Xxx objektile töödejuhatajaks B.Rauni alluvusse, mis omakorda kinnitab seda, et B.Raun oli Xxx

objektil objektijuht. Vastasel korral puudunuks B.Raunil õigus nii teiste töötajate

palgaarvestusele kui ka temal endal palga saamisele. Kriminaalasja kohtuliku menetluse

käigus ei ole aga keegi avaldanud, et B.Raun töötas tasuta. Seetõttu leiab kohus, et kriminaalmenetluses kogutud ja kontrollitud tõenditega on tuvastamist leidnud asjaolu, et Xxx ehitusobjektil oli OÜ H objektijuhiks B.Raun ja töödejuhatajaks U.Z, mida kinnitab ka

37 süüdistatavate endi poolt neile omistatud tööülesannate täitmine. Seega olid süüdistatavad OÜ H töötajate jaoks tööandja esindajad.

Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on tõstatatud küsimus töökeskkonna eest vastutava isiku osas ning on leitud, et tegelikkuseks pidanuks olema esitatud süüdistus H.Tiidule, kes oli

töökeskkonnaspetsialist. Tõepoolest on OÜ H juhatuse otsusega H.Tjuhatuse esimehena

võtnud 30.10.2002 käskkirjaga enda kanda töökeskkonnaspetsialisti kohused. Kohtuistungil üle kuulatud H.Ton selgitanud, et ta on käinud kursustel, kuid ei ole selle eriala inimene, täitis

vaid kohuseid, sest keegi pidi selle koha peal olema. Sellistest põhjendustest saaks teha

järelduse, et H.Toli end käskkirjaga määranud tööohutuse eest vastutavaks isikuks, sest vastasel juhul poleks OÜ H saanud alltöövõtu korras tööd teha. Kohtuistungil esitas B.Rauni kaitsja H.Tiidu vastutuse tõestamiseks ka Ettevõttes töökaitsealast tegevust korraldava isiku

ametijuhendi koopia, mille kohaselt allub töökaitse eest vastutav isik ettevõtte juhile. Seejuures nähtub ülalmärgitud käskkirja ja ametijuhendi koosmõjust seda, et H.Ton iseendale

käskkirjaga võtnud töökaitse eest vastutava isiku kohustused, määrates end sellega iseenda

kui äriühingu juhatuse ainuliikme alluvusse ning ta on tööandja, so iseenda tööõiguslikuks

esindajaks ning vastutavaks iseenda ees, ta töötab iseenda juhtimisel, kontrollib ennast kui juhendajat töökaitsealaselt ja esitab töökaitse eest vastutava isikuna tööandajle, so iseendale ettepanekuid. Kohustusena on töökaitse eest vastutavale isikule pandud kohustus täita kõiki

tööandja, ettevõtte juhi, so iseenda seaduslikke korraldusi, ettenägematute takistuste korral

pöörduma ettevõtte juhi, so iseenda poole, ilmnenud takistuste kõrvaldamiseks, suitsetades

seejuures selleks ettenähtud kohas ning olles pidevalt kaine. Arvestades taolist käskkirja,

töökaitsealast tegevust korraldava isiku ametijuhendi sisu ja seda, et H.Tviibis oma sõnade

kohaselt ehitusobjektil suhteliselt harva võrreldes B.Rauni ja U.Z-iga, siis võib teha

järelduse, et OÜs H töökaitsealane vastutus oli formaalne ja figureeris põhiliselt dokumentides. Tööohutuse kontrolli aktidest nähtuvalt on põhiliseks probleemiks olnud prügi

koristamata jätmine tööfrondilt neil juhtudel kui kontrollimise on läbi viinud S EMV AS esindajad ning põhiprobleem on selles, et OÜ H ei suuda enda järelt koristada ning iga kord on antud korraldus, et koristama peab iga päev. Kui aga OÜ H on koostanud tööohutusalaseid kontrollakte, on kontrollitud töölõigud olnud korras ja märgitud on vaid üksikuid märkusi ja selgitusi korrastamise vajaduste kohta. Sellised erinevused erinevate kontrollaktide koostajate osas viitab kohtu arvates samuti OÜ Hi kontrolli ja kontrollaktide formaalsusele.

Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kohtuliku arutamisega on tuvastatud, et süüdistuses

inkrimineeritud ajal Xxx ehitusobjektil töötas B.Raun OÜ H objektijuhina ja U.Z

töödejuhatajana, siis laienesid neile OÜ H objektijuhi ja töödejuhataja ametijuhendis

sätestatud põhiülesanded, kohustused, õigused ja vastutus (kd 1 t/l 185-188), samuti töösisekorra ja tööohutusalase ühistegevuse eeskiri S EMV ehitusobjektil, kus on eraldi välja

toodud objektijuhi ja töödejuhataja vastutusvaldkonnad, samuti töövõtja kohustused ja

vastutus ühistegevuses ja tööohutuses (kd 1 t/l 135-136), ehitusobjekti

töösisekorraeeskirjadest tulenevad kohustused (kd 1 t/l 172-173). OÜ H objektijuhi ja töödejuhataja ametijuhendi kohaselt on eelnimetatud tööandja esindaja üheks põhiülesandeks

p 2.9 kohaselt tagada objektil tööohutus, p 3.7 kohaselt kohustus instrueerida töötajaid

ohutustehnika alaselt ja pidevalt jälgida tööohutust, p 4.4 kohaselt aga õigus nõuda

isikukaitsevahendite ja tööriietuse ning töövahendite olemasolu. Seejuures juhinduvad

ametijuhendi kohaselt objektijuht ja töödejuhataja Eesti Vabariigi seadustest, Valitsuse

määrustest, direktori käskkirjadest, direktori või teda asendava isiku korraldustest ja

juhenditest, kehtivatest eeskirjadest ja normidest, ettevõtte töösisekorraeeskirjadest ja

ametijuhendist. Ühistegevuse eeskirjade p 4.3 kohaselt töövõtja tööjuht, enne ehitustööde

alustamist, tuvastab tema poolt teostatavate töödega kaasnevad ohud, koostab Ehitustööde tööohutuse plaani, kavandab selles abinõud riskide vähendamiseks, juhendab vastavalt oma töötajaid ning registreerib juhendamise sellekohases päevikus või andmebaasis, esitab plaani

objektijuhile, kes kontrollib plaanitu vastavust ohutusnõuetele ja kooskõlastab tööde alustamise. P 4.4 kohaselt töövõtja vastutab enda töötsoonis ohutuse tagamise eest, paigaldab

vajalikud piirded, katab avad, tähistab ohtlikud tsoonid, p 4.5 kohaselt on töövõtja tööjuht

38 kohustatud viibima ehitusplatsil, juhendama ja kontrollima oma töötajate tegevust, p 4.6

kohaselt tagab, et tema töötajad on töötervishoiuja tööohutusalaselt juhendatud. OÜ Hi Ehitusobjekti töösisekorraeeskirjade p 2 kohaselt juhatab töid selleks määratud objektijuht või töödejuhataja.

Kohus leiab, et kui isik asub tegutsema teatud tegevusalal, siis peab ta end ka kurssi viima

vastavat tegevusala reguleerivate õigusaktidega ning tegevusalal tegutsedes neist ka juhinduma. Käesoleval juhul olid süüdistatavad valinud oma tegevusalaks ehituse ning nad ei

tegutsenud ehitusel ehitustöölistena, vaid tööjuhtidena, kellel lasub vastavalt kehtivale seadusandlusele ka vastutus mitte ainult ehitise tähtaegse ja eelarvele vastava valmimise eest,

vaid ka ohutuse ning ehitusel töötavate tööliste elu ja tervise eest. Kõigist ülalloetletud eeskirjadest ja ametijuhenditest nähtub tööjuhtide vastutus ohutuse eest, kusjuures eeskirjades

ja ametijuhendites sisalduvad sätted tulenevad kehtivatest normatiivaktidest, millest oma

erialal töötavad isikud peavad juhinduma. Seejuures pidanuks süüdistatavad juhinduma ka süüdistuses märgitud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 12 lg 1 toodust, mille kohaselt tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud

olukorras. Samuti TTOS § 6 lg 2 sätestatust, mille kohaselt tööandja peab rakendama

abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest (milleks on TTOS § 6 lg 1 p 1 kohaselt kukkumisoht) tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Samuti pidanuks süüdistatavad juhinduma ka TTOS § 4 lg 2 sätetest, mille kohaselt sisustab tööandja

töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja

töövõime ja heaolu. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt, sh sündmukohalt tehtud

fotodest nähtuvalt Xxx objektil 7. korrusel kohas, kus raketise üks külg ulatus osaliselt ja

otsadetail täielikult üle betoonpõranda serva, ei olnud tööplatvormi paigaldatud selleks, et

betoneerijad saanuks raketise kilpidele paigaldada mutreid pingutusvarrastele ja neid kinni keerata oma elu ja tervist ohtu seadmata. Ometigi pidanuks tööjuhid korraldama tööplatvormi

paigaldamise eelnimetatud kohta. Kohtuistungil üle kuulatud betoneerijate-puuseppade brigaadi liikmetest kaks: J. R ja O.B selgitasid kohtus, et nad rääkisid U.Z-ile platvormi paigaldamise vajadusest. Sellele reageeris süüdistatav U.Z kohtuistungil väitega, et neil oli kokkulepe selle kohta, et kui temal ei ole aega seda paigaldada, siis peavad betoneerijadpuusepad selle ise paigaldama. Kohus leiab, et taoline süüdistatava väide näitab ilmselgelt

seda, et U.Z tööjuhina jättis temal lasuva kohustuse täitmata, kuivõrd ta leidis, et platvormi peaksid vajadusel paigaldama betoneerijad-puusepad ise ning lõpuks jäigi platvorm

paigaldamata ning ohutus tagamata. Kohtuistungil leidsid mõlemad süüdistatavad, et

betoneerijad-puusepad pidanuks kasutama raketiste komplektis olevaid M-platvorme, kuigi

kohtuistungil oli tuvastatud, et vaidlusaluse viimase raketise mooduli külge ei olnud seda võimalik paigaldada, sest moodulil puudusid M-platvormi kinnitamiseks vajalikud avad ning

tunnistaja H.Ontoni arvates oli mooduli osa paigutatud tagurpidi, mis välistas M-platvormi

paigaldamise viimasele mooduli osale välisperimeetril. Kumbki tööjuhtidest aga mooduli

paigaldamise juures ei viibinud ega juhtinud ka tähelepanu sellele, et mooduli ebaõigesti

paigaldamisel on ohutuse tagamine välistatud. Seega süüdistatavate väited selle kohta, et betoneerijad-puusepad on süüdi selles, et M.Š alla kukkus M-platvormi paigaldamata jätmise tõttu, on ennastõigustavad ega ole kinnitust leidnud kogutud ja kontrollitud tõenditega.

Samuti pidanuks süüdistatavad juhinduma Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord1“ § 2 lg 6 p 4 sätetest, mille kohaselt on tööandja kohustatud tagama, et töötajale väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras, puhas

ning et seda valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt regulaarselt kontrollitakse ja

hooldatakse. Kriminaalasjas üle kuulatud süüdistatavate sõnade kohaselt nad nägid isikukaitsevahendeid, kuid neil puudus nende korrasoleku kontrollimiseks pädevus. Samas on

tunnistajana üle kuulatud V.G seletanud, et keegi käis midagi kontrollimas, sama on kinnitanud ka H.Tning süüdistatavad, kuid keegi ei ole osanud nimetada isikut kes kontrollis

ja mida tegelikkuses kontrolliti. Seega ei ole kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus

tuvastatud, et isikukaitsevahendite olemasolu ja korrasoleksut oleks kontrollitud.

Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad J. R, K.B ja O.B on selgitanud, et olemasolevad

39 isikukaitsevahendid olid kasutamiskõlbmatud ja O.B püüdis neid kasutada, kuid loobus, sest

need takistasid liiga lühikese köie tõttu töö tegemist. Tunnistaja V.G väitis vastupidist,

samuti süüdistatavad ning tunnistaja H.T. Ometigi nähtub Eririiete, -jalatsite ja teiste individuaalkaitsevahendite väljaandmise kohta koostatud tabelist, et 11.04.2006, so järgmisel päeval pärast õnnetusjuhtumit, väljastati J. Rile, O.B ile, K.B ile ja R.Š eraldi individuaalsed

traksid ja kaitsevööd ning märkusena on lisatud, et on keelatud ilma ohurihmata töötada väljaspool maja perimeetrit kõrgemal kui 2 meetrit, samuti lähemal kui 2 meetrit plate äärest

kui piire puudub. (kd 1 t/l 192) Kohus leiab, et taoline õnnetuse päevale järgneval päeval betoneerijatele individuaalsete kaitsevahendite väljastamine näitab seda, et J. Ri, K.B i ja O.B

i ütlused individuaalsete kaitsevahendite halva seisukorra kohta vastavad tõele. Sellised

asjaolud on kooskõlas ka Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni 26.06.2006 koostatud

ettekirjutusega UÜ H kohta. (kd 1 t/l 126-127) Vastasel juhul puudunuks vajadus

betoneerijatele eraldi isikukaitsevahendite väljastamiseks. Sellest teeb kohus järelduse, et

süüdistatav Borja Raun ei taganud ehituslaos olemasolevate ohutusvööde ja ohutusrakmete

töökorrasolekut, ei kontrollinud neid ise ega nõudnud seda töödejuhatajalt U.Z

ning U.Z jättis selle ka ise tegemata, mille tõttu tekkis olukord, kus olemasolev

kukkumisvastane turvavarustus ei olnud komplektne ega kasutuskõlbulik, mistõttu raketist paigaldavatel töötajatel ei olnud võimalik kasutada kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid

töötamisel kõrges kohas, kus raketis ulatus üle betoonpõranda. Ometigi oli süüdistatavatest tööjuhtidel kohustus jälgida, kas individuaalkaitsevahendid on olemas, kas neid on piisavalt ja

kas olemasolevad individuaalkaitsevahendid on komplektsed ja köied piisava pikkusega.

Seejuures ei nõudnud B.Raun sellise kontrolli teostamist oma töödejuhatajalt U.Z-ilt ning U.Z ei pidanud seda ka ise vajalikuks teha, kuigi neil oli kohustus saata vajadusel kukkumisvastased isikukaitsevahendid töökorrasoleku selgitamiseks kasutusjuhendis näidatud volitatud isikule, selleks, et raketist paigaldavatel töötajatel oleks võimalus teha tööd elu ja tervist ohtu seadmata kõrges kohas väljaspool ehitise perimeetrit.

Samuti pidanuks süüdistatavad järgima Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12

„Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord1

“ § 2 lg 6 p 5 nõudeid, mille kohaselt

tööandja on kohustatud korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe, vajadusel näitliku kasutamise ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega. Kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud tõenditest nähtuvalt B.Raun ei õpetanud raketist paigaldavatele töötajatele ega andnud ka vastavat korraldust töödejuhatajale

U.Z-ile ning U.Z ise samuti ei õpetanud kuidas kasutada kukkumisvastaseid

isikukaitsevahendeid, ei näidanud kasutamist ette ega teavitanud betoneerijaid-puuseppi terviseriskidest, mis võivad kaasneda isikukaitsevahendite kasutamata jätmisel. O.B i ütlustest nähtuvalt näitas talle kukkumisvastase isikukaitsevahendi kasutamist ette hoopis üks vanem

tööline. Ometigi lasus süüdistatavatel kohustus selgitada ja näidata betoneerijatelepuuseppadele, kuidas kasutada olemasolevaid kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid, samuti seda kuhu ja kuidas isikukaitsevahend raketist paigaldades kinnitada, et mitte kukkuda

alla kõrges kohas kus põrand puudub. Samuti lasus neil kohustus selgitada betoneerijatelepuuseppadele, et kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid kasutamata on kõrges kohas, so enam kui kahe meetri kõrgusel, kus puudub põrand, ülisuur oht alla kukkuda ja saada raske tervisekahjustus või hukkuda. Kohtuistungil üle kuulatud betoneerijate-puuseppade ütlustest

nähtuvalt anti neile kätte paks kaust eestikeelsete juhendite ja eeskirjadega, mis kästi läbi lugeda ning seejärel anti allkirjad tabelisse selle kohta, et B.Raun on neid juhendanud. Kohus leiab, et taoline juhendamise meetod, mis tabelite kohaselt kestis poolteist tundi, on ebapiisav ja läbi viidud selleks, et dokumentatsioon vastaks nõuetele juhul, kui seda kontrollitakse või

juhtub õnnetus. Kohus leiab, et nii betoneerijad-puusepad kui ka teised töötajad, kellega

tööandja sõlmib lepingud, tulevad objektile tööle, so müüma oma tööjõudu ning tööandja peab tagama selle, et see tööjõud saaks vastavalt ettenähtud tingimustele ja ohutult oma tööd teha, tagades sellega samaaegselt töö kvaliteedi ja tõrgeteta toimimise. Igasugune tõrge aga

tekitab olukorra, kus muutub võimatuks ettenähtud tähtaegadest kinnipidamine ja sellega väheneks ka saadav tulu. Seega peab tööandja tegema endast kõik, et vältida töös tekkivaid

40

tõrkeid, sh ka tagama töö tegemise ohutuse vastavalt kehtivatele normatiivaktidele ja neist tulenevatele nõuetele ning jälgima nendest nõuetest kinnipidamist.

Samuti lasus süüdistatavatel kohustus järgida Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12

„Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord1

“ § 2 lg 6 p 7 nõuete kohaselt kohustus märgistada asjakohaste ohutusmärkidega töökoha need ohualad, kus on kohustuslik kasutada

isikukaitsevahendit. Kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud tõenditest, sh üle kuulatud betoneerijate-puuseppade ütlustest nähtuvalt olid küll piirded ja ka lindid ning mõnes kohas ohumärgid, kuid kriminaalasjas leiduvast fotomaterjalist ei ole ohualade märgistust näha. Küll teadsid üle kuulatud betoneerijad-puusepad seda, et lähemale kui 2 meetrit välisperimeetrist minna ei tohi kui ei ole kukkumisvastaseid kaitsevahendeid. Sellest saab järeldada, et B.Raun

ei märgistanud ise ega korraldanud töödejuhataja U.Z-i vahendusel märgistamist ning U.Z ise ei märgistanud 7. korrusel ohualasid, sh ala, kus paigaldatava raketise üks külg

ulatus osaliselt ja otsadetail täielikult üle põranda serva ning OÜ H „Tööohutusjuhend

välisseinte betoneerimisel“ järgi ka välisperimeetrist 2 meetri kaugusel asuvat töötamise

kohta, kus betoneerijatest-puuseppadest raketise paigaldajatel oli kohustuslik kasutada

kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid. Kohtuistungil üle kuulatud betoneerijatepuuseppade ütlustest nähtuvalt oli O.B vaid ühe korra proovinud turvarakmeid ja loobus

nende kasutamisest ning taolisel viisil oli brigaad jõudnud seitsmenda korruse seinte

betoonivaluni. Ometigi lasus süüdistatavatel kohustus põranda lõppu tähistavatele puidust piiretele lisaks märgistada äratuntavalt ka välisperimeetrist 2 meetri kaugusel asuv ala, tehes

seda siis kas vahetult ise või korraldada selline märgistamine, et hoiatada töötajaid, sh

betoneerijaid-puuseppi kukkumise ohu eest ning tuletaks neile meelde isikukaitsevahendite kasutamise vajadust.

Samuti lasus süüdistatavatel kohustus järgida Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12

„Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord1

“ § 4 lg 1 sätestatud nõudeid, mille

kohaselt tööandja peab tagama, et isikukaitsevahendit kasutatakse valmistaja antud

kasutusjuhendi kohaselt, alates ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni ning kontrollima

selle kasutamist, samuti Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määrus nr 377 „Töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded ehituses1

“ (ajavahemikul 01.01.2000 kuni 01.07.2009 kehtinud redaktsioon; RT I 1999, 94, 838), mille § 6 lg 3 p 4 järgi on ehitustööde ajal lõikes 2 määratud

isik (s.o ehitusettevõtja määratud töötervishoiu ja tööohutuse koordineerimiseks ja

korraldamiseks ehitusplatsile määratud isik) kohustatud jälgima et töötajad /…/ oleksid

varustatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega. Sisuliselt sama nõue on säilinud ka

Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 hilisemas redaktsioonis (VV 30.04.2009 määrus nr 74, jõustus 01.07.2009 ja kehtib senini; RT I 2009, 25, 155), mille § 3 lg 5 nõuete kohaselt peavad tööandjad, kelle töötajad ehitusplatsil töötavad, järgima 2. peatükis sätestatud

ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid nõudeid, tagama töökaitsevahendite ja

isikukaitsevahendite nõuetekohase kasutamise /…/ ning § 3 lg 9 nõuete kohaselt peavad ehitusplatsil töötavad isikud olema kaitstud /…/ muude tervist kahjustavate ohutegurite eest.

Kohtuistungil üle kuulatud süüdistatav U.Z selgitas, et nägi ühel korral O.B i

turvavarustusega töötamas. Samas seletas O.B , et püüdis ühe korra isikukaitsevahendeid

kasutada, kuid loobus sellest ning rohkem ei kasutanud. Seega ei kasutanud peale O.B i

turvarakmeid ükski betoneerija-puusepp ja sedagi tegi O.B vaid ühe korra kogu ehituse

jookul kuni 7. korruse betoonivaluni. Kumbki süüdistatavatest aga ei tunnistanud, et oleks

näinud betoneerijaid-puuseppi töötamas isikukaitsevahenditeta. Sellest saab järeldada, et

kumbki süüdistatav ei täitnud neil lasuvat kohustust – jälgida et töötajad oleks varustatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega ning nad ka ei tundnud huvi selle vastu. Seega B.Raun

ei kontrollinud ise ega korraldanud kontrolli töödejuhataja U.Z-i vahendusel ning

U.Z ise ei kontrollinud, kas betoneerijatest-puuseppadest töötajad kasutavad raketise

paigaldamisel isikukaitsevahendeid, so ohutusvööd ja ohutusrakmeid valmistaja antud

kasutusjuhendi kohaselt töötamisel kõrges kohas, kus puudub põrand ning OÜ H

„Tööohutusjuhend välisseinte betoneerimisel“ järgi ka kohas, mis asub 2 meetri kaugusel välisperimeetrist. Seega jätsid süüdistatavad kontrollimata ja ei veendunud selles, et nendes

41

kukkumisohuga kõrgetes kohtades raketist paigaldades töötajad panevad selga

kukkumisvastase isikukaitsevahendi ja kinnitavad end oskuslikult kukkumise vältimiseks

püsikindla ehitise või muu konstruktsiooniosa külge. Süüdistatavate ütlustest nähtuvalt ei

olnud süüdistatav B.Raun 10.04.2006 pärastlõunal ise üldse objektil, mistõttu ta ka temal lasuvat kohustust ei täitnud, U.Z-i ütluste kohaselt käis ta üleval korrusel kella 16.00

ajal, mil betoneerijad-puusepad alles koostasid raketist ning seejärel läks ta alla kirjatööd

tegema. Seega ei pidanud ta vajalikuks veenduda selles, et betoneerijad-puusepad raketise

paigaldamisel üldse kasutavad mingeid kukkumisvastaseid vahendeid. Seejuures lahkus ta betoneerijate-puuseppade juurest vahetult enne seda kui tekkis vajadus betoneerijaid-puuseppi

kontrollida nende töötamisel raketise paigaldamisel, rääkimata sellest, et senini ei olnud ta

taganud ohutuse tagamiseks platvormi paigaldamist. Kohtuistungil U.Z-i ütluste kohaselt juhtus sama brigaadiga järgmisel objektil uus õnnetus, kus betoneerija-puusepp O.B

ilmus objektile joobeseisundis ning U.Z ajas O.B i objektilt minema, kuid O.B tuli tagasi ja kukkus objektilt alla. Kohus saab aru, et süüdistatav püüdis selliste ütlustega näidata,

et betoneerijad-puusepad teadlikult ei järginud ohutusnõudeid ja töötajate endi suhtumine viiski õnnetuseni. Kohus asub aga seisukohale, et O.B i allakukkumine järgmisel objektil sai võimalikuks vaid seetõttu, et U.Z piirdus vaid O.B i objektilt minema ajamisega, kuid ei pidanud vajalikuks edasist kontrollimist ja jälgimist, mille tulemusena tuli O.B tagasi, asus objektil tööle ja kukkus alla. Seegi allakukkumine sai olla võimalik vaid juhul, kui O.B ei kasutanud kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid. Sellest saab aga järeldada, et ka järgmisel

objektil ei järginud U.Z tööjuhile pandud kohustusi, mis iseloomustab ka tema

varasemat tegevusetust Xxx ehitusobjektil. Sellest saab järeldada, et süüdistatavatel oli objektil seoses graafikuspüsimisega niivõrd palju muid kohustusi, et ei jätkunud enam aega ohutuse tagamiseks ja selle jälgimiseks.

Süüdistuse kohaselt süüdistatakse süüdistatavaid ka selles, et neil lasus kohustus järgida

Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded1

“, mille § 1 lg 6 p 1 nõudeid, mille kohaselt tööandja tagab kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise, mis peab hõlmama

teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi. Ning selle süüdistuse punkti kohaselt Borja Raun ei teavitanud ise ega andnud korraldust töödejuhatajale U.Z teavitada

ning U.Z ise ei teavitanud raketist paigaldavaid töötajaid ohtudest, mis võivad kaasneda kuuskantvõtme SW 36 kasutamisel kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand ja

tööplatvorm. Samuti ei teavitanud ta raketist paigaldavaid töötajaid T-tähekujulise

ankurdusvarda pöörlemist takistava tööriista olemasolust ja kasutamisvõimalustest raketise paigaldamisel, mille kasutamine vähendas kukkumisohtu raketise paigaldamisel. Nõutav tegu

(abinõu) oli kas isiklikult või töödejuhataja U.Z-i kaudu raketise paigaldajatele selgitamine, et kõrges kohas, kus puudub betoonpõrand ja tööplatvorm, on kuuskantvõtmega

SW 36 mutreid kinni keerates ülisuur oht alla kukkuda ja saada raske tervisekahjustus või hukkuda. Samuti oli nõutav tegu (abinõu) juhtida raketise töötajate tähelepanu T-tähekujulise tööriista olemasolule ehituslaos ning seletada selle tööpõhimõtet ning kasulikkust tööohutuse

seisukohast raketiste paigaldamisel kõrgetes kohtades, kus puudub betoonpõrand ja tööplatvorm.

Kohus leiab, et ülalmärgitud kohustuse osas puudus B.Raunil ja U.Z kohustus

teavitada kuuskantvõtme SW36 kasutamise eripärast betoneerijaid-puuseppi, kuivõrd kohtuistungil üle kuulatud betoneerijate-puuseppade ütluste kohaselt ning tunnistaja H.Onton

ütluste kohaselt on kuuskantvõtme SW36 puhul tegemist Hünnebeck Manto raketiste

komplekteerimise tarvikute komplekti kuuluva tööriistaga (kd 1 t/l 90) ning betoneerijatelpuuseppadel oli selle tööriistaga töötamise kogemus varasemast ajast olemas. Tegemist on suhteliselt suure ja suhteliselt raske metallist mutrivõtmega, mis töötab narre põhimõttel ning selle kasutamise eelnev väljaõpe igal objetil ei ole kohtu arvates vajalik tööriista tööpõhimõtte lihtsuse tõttu. Nimetatud tööriist on ühtemoodi kasutatav nii maa peal kui ka kõrgustes ning

iga tööriista, sh ka teiste tööriistade, mitte ainult mutrivõtme, kasutamiseks peavad olema

42

tagatud ohutud töötingimused, milliste tagamata jätmises süüdistatakse süüdistatavaid ülalpool märgitud ja analüüsitud punktides. Süüdistatavad on leidnud, et seda võtit saanuks

kasutada ka teiselt poolt seina kui kasutada mutrivõtme varre pikendusena M-platvormi konsooli toru, kuid kohus leiab, et taoline kohapeal, kohtuistungil väljamõeldud lahendus ei võta süüdistatavatelt nende kohustust tagada töökoha ohutus. Pealegi oleks tegemist tööriista

kasutamise ebastandardse viisiga ning käepäraste vahendite abil kohandamisega, mis võib põhjustada nii tööriista seitsmendalt korruselt allakukkumise ja kõrvaliste isikute vigastamise

võimaluse, samuti taoline tööriista kasutamine tinginuks töölisel ohutuspiirde ületamise

kehaga kasvõi osaliselt et ulatuda teisel pool seina asuva mutrini ja oleks samuti ohutusnõudeid eirav. Taolist juhendamist võinuks süüdistatavad teha enne 10.04.2006, mitte

kohtuistungil. Süüdistatavaid süüdistatakse sama nõude rikkumises ka selles, et nad ei

teavitanud töötajaid T-tähekujulise tööriista olemasolust ehituslaos ega seletanud selle

tööpõhimõtet ning kasulikkust tööohutuse seisukohast raketiste paigaldamisel kõrgetes

kohtades, kus puudub betoonpõrand ja tööplatvorm. Kohus leiab, et tegemist on

ebastandardse tööriistaga, mis ei kuulu Hünnebeck Manto raketise tarvikute komplekti.

Kohtuistungil üle kuulatud V.G pidas seda tööriista isevalmistatud tööriistaks, mille kasutusotstarvet ta ei teadnud, kuigi oli laomees, kelle juures kõik tööriistad hoiul olid. Üle kuulatud betoneerijad-puusepad väitsid, et sellise tööriista olemasolust said nad teada pärast

õnnetusjuhtumit ning see ka väljastati laost pärast õnnetusjuhtumit ning sellega oli kergem ankurdusvardale mutrit keerata, sest selle tööriistaga sai varrast kinni suruda. Samas on kohtu arvates tegemist olukorraga, kus seda T-kujulist võtit saab kasutada vaid siis, kui teiselt poolt, so välisküljest on mutter juba otsa pandud. Seega seni kuni väljastpoolt mutrit pandud ei ole, puudub sellise tööriista kasutamiseks vajadus. Kohtu arvates võib seda kasutada ka seestpoolt

varda külge mutri kinni keeramisel, kuid sellele järgnevalt tuleb ikkagi väljaspoolt mutter varda otsa panna ja kinni keerata. Selle tegemiseks on vaja aga tagada ohutus, so tööplatvormi

olemasolu. Kohtu arvates on ankurdusvarrast, mis on tegelikkuses harilik keermeslatt,

võimalik kinni hoida ka töökindaga (juhul, kui varda keermed ei ole rikutud ja keere on puhas), samuti mõne muu haaramist võimaldava tööriistaga viisil, mis ei kahjusta varda

keeret. Tunnistaja H.Ontoni ütlustest nähtuvalt on väljastpoolt raketise külge varraste kinnitamiseks olemas lukustatavad ankurdusmutrid, mis tõstetakse koos raketise kilbiga, mille

külge on paigaldatud vardad sellise mutriga, kuid sellele objektile ei olnud neid tellitud.

Kohus leiab, et sellise lahenduse puhul puudunuks töötajatel vajadus minekuks väljapoole

välisperimeetrit ning varda saanuks kinnitada seestpoolt, so kohast, kus oli põrand ja töötamine ohutu. Seetõttu leiab kohus, et T-kujulisel võtmel, selle olemasolul või kasutamisel

või kasutamata jätmisel puudub saabunud tagajärjega igasugune seos ning kohus asub

seisukohale, et süüdistuses süüdistatavatele esitatud etteheide selles, et nad jätsid järgimata

Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded1

“, mille § 1 lg 6 p 1 nõuded, mille kohaselt tööandja tagab kasutajale

töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise ja seda seoses T- kujulise ning SW36 võtmega, ei ole põhjendatud.

Samuti süüdistatakse süüdistatavaid selles, et vastavalt TTOS § 13 lg 1 p 1 sätetele, mis sätestab, et tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes /…/ ja

mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused, jätsid süüdistatavad neil lasunud

kohustuse täitmata, kuigi Xxx ehitusobjektil tehtud riskihindamise kohaselt esines ehitusel

kõrgelt kukkumise osas suur risk, ei jälginud ega korraldanud B.Raun süstemaatiliselt

Tallinnas Xxx ehitusobjektil raketise koostamistel kukkumisohuga kohtades platvormide

paigaldamist ega seal töötavate isikute poolt kukkumisvastaste isikukaitsevahendite olemasolu ja kasutamist ning sobivate tööriistade olemasolu ja kasutamist. Nõutav tegu oli

raketiste paigaldamisel kõrgetes kohtades välispiirdest 2 meetri ulatuses, aga iseäranis kõrgetes kohtades, kus puudus betoonpõrand, ise või töödejuhataja U.Z-ile vastava käsu andes, järjekindlalt jälgida ohtlike tööoperatsioonide eelselt töötajatepoolset õiget tööriistade

valikut, isikukaitsevahendite olemasolu ning tööplatvormide paigaldatust ning puuduste

43

esinemisel koheselt korraldada vajaliku töövõi isikukaitsevahendi kasutuselevõtt ning U.Z ise jättis need kohustused samuti täitmata.

Süüdistuse kohaselt oli süüdistatavatel objektiivselt võimalik täita neid tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid. Kohus nõustub süüdistuses väidetuga, et B.Raun ja U.Z pidasid võimalikuks, et nende tööohutuse ja töötervishoiu nõuete eiramise tõttu võib töötaja, tingituna puudulikust tööohutusalasest juhendamisest, raketise paigaldamisel kõrges kohas, kus puudub

betoonpõrand ja on paigaldamata platvorm, asuda tööd tegema isikukaitsevahendeid kasutamata ja seda tehes alla kukkuda ning hukkuda. Kohus leiab, et kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus ei tuvastatud ühtegi korda, kus S EMV AS või OÜ H tööjuhid oleks teinud

ühelegi ehitusel töötanud töölisele märkust ohutusnõuete rikkumise kohta, samuti ei

tuvastatud ühtegi korda, kus töö oleks olnud sellisel põhjusel peatatud. Ometigi nähtub üle kuulatud betoneerijate-puuseppade ülekuulamisest, et isikukaitsevahendit kukkumisohu vastu

kasutati vaid ühel korral. Sellistest asjaoludest saab järeldada, et kumbki süüdistatav ei

jälginud ohtlike tööoperatsioonide eelselt töötajatepoolset õiget tööriistade valikut, isikukaitsevahendite olemasolu ega tööplatvormide paigaldatust ning puuduste esinemisel ei korraldanud vajaliku töövõi isikukaitsevahendi kasutuselevõttu ja nad olid teadlikud sellest,

kuidas betoneerijad-puusepad töötavad ja ei kasuta isikukaitsevahendeid. U.Z-i ja

betoneerijate-puuseppade ütlustest ilmnes seda, et betoneerijad-puusepad küsisid hommikul töökoosolekul platvormi paigaldamise kohta ohtlikus kohas U.Z-ilt ja U.Z ning

läheduses olnud B.Raun võtsid selle teadmiseks. Õhtul, kella 17.00 ajal aga kukkus M.Š sellest samas ohtlikust kohast alla ja hukkus, kasutades töö tegemiseks objektilt leitud tala ja ronis sellele peale. Seejuures oli U.Z-i ütluste kohaselt juba eelmisel päeval teada mitu

seina tuleb betoneerijatel-puuseppadel valada, kus nende seinte valamine toimub ning

mitmendal korrusel. Seda asjaolu toonitas U.Z kohtuistungil korduvalt kui esitas

tunnistajatele küsimusi. Seega olid mõlemad süüdistatavad täpselt teadlikud betoneerijatepuuseppade konkreetsest tööülesandest, täitmise kohast ja tingimustest ning kukkumisohust,

samuti betoneerijate-puuseppade töövõtetest. Ometigi ei teinud kumbki süüdistatav midagi selleks, et täita seadusest tulenevaid kohustusi ning ära hoida kukkumisoht. Ka kella 16.00

ajal, U.Z, olles kogu tööpäeva jooksul teadlik platvormi paigaldamise vajadusest ohtlikus kohas töötajate ohutuse tagamiseks, ei teinud midagi tööliste ohutuse tagamiseks ja läks tegelema paberitööga ja betooni vastuvõtmise ettevalmistamisega sama seina valamiseks, mille tegemiseks ohutus oli tagamata.

Kohtuistungil tõstatasid süüdistatavad betoneerijate-puuseppade brigaadi liikmete ülekulamisel korduvalt üles teema selle kohta, kas betoneerijate-puuseppade töö vaidlusalusel

päeval oli neile ülejõukäiv ja kas nad pidid kiirustama ning kas neid oleks karistatud kui

betoon jääb seisma või muutub kasutuskõlbmatuks seetõttu, et nad ei jõua oma raketisi paigaldatud. Tunnistajatena üle kuulatud töölised väitsid, et neil oli natuke kiire, kuid töö oli teada. Samas on ilmnenud, et tööaeg oli üldjuhul kella 17.00ni, 10.04.2006 oli betoonipump kohale jõudnud juba enne 16.00 ja betoneerijad-puusepad olid sellest teadlikud, kusjuures kell 17.00 ajal kui M.Š alla kukkus, ei olnud raketis veel komplekteeritud ja betooni valada ei

saanud. Seega saab teha järelduse, et tegelikkuses oldi ajahädas ja pidi kiirustama. Ajagraafikust (kd 1 t/l 153) nähtuvalt pidanuks 7.korruse tööd olema lõpetatud 13.01.2006, so kolm kuud varem. Sellest järeldub, et betoonitöödega oldi ajagraafikust maas mitu kuud ja sel

ajal pidanuks tehtama juba ventilatsioonitöid ning juba 2006 veebruaris pidanuks hoone

olema katuse all. Seega väited selle kohta, et kiirustamise vajadus puudus, ei vasta kohtu arvates tõele.

Süüdistatavate ülekuulamisest ja süüdistatavate poolt ülekuulatud tunnistajatele esitatud

küsimustest nähtuvalt püüti tõestada seda, et M.Š oli omavoliliselt eemaldanud piirde ja

asetanud tala, millega rikkus piirde omavolilise eemaldamise keeldu. Samas nähtub sündmuskohalt tehtud fotodest, et piiretest on maha võetud alumine piire osaliselt, ülemine on

ilmselgelt lõigatud ära niipalju, et raketis sinna vahele mahuks. Süüdistatavate ütlustest ei

ilmne, et neilt oleks küsitud luba piirde eemaldamiseks või osaliseks äravõtmiseks. Samas

pidi süüdistatavatele teada olema, et piiret tuleb eemaldada selleks, et raketis paika panna,

44 kuivõrd raketis ulatus üle seina välisperimeetri. Seega olid süüdistatavad ka teadlikud sellest,

et raketiste paigaldamiseks ja betooni valamiseks tuleb piire kasvõi osaliselt eemaldada.

Teiselt poolt, so seestpoolt oli piire aga vastu raketise otsaseina, väljastpoolt aga vastu

raketise külge. Sellest tulenevalt teadsid süüdistatavad raketise juures piirde eemaldamise vajadusest, kuid ei andnud ei korraldusi ega peatanud töötajate tööd, tagamaks töö ohutust. Kui aga süüdistatavad ei oleks seda teadnud, ei oleks nad saanud tööjuhtidena töötada.

Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tuvastatud süüdistatavatele inkrimineeritud süüteo toimepanemine ja nende poolt süüdistuses märgitud normatiivaktidest

tulenevate nõuete eiramine, va Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 13 „Töövahendi

kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1

“ § 1 lg 6 p 1 nõuete eiramine ning kohus

leiab, et süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 197 lg 1 ja § 13 lg 1

ettenähtud kuriteona, so töötervishoiuja tööohutusenõuete eiramisena tegevusetusega

ehitustöid teostavas ettevõttes, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm

(karistusseadustiku 10.04.2006 kehtinud redaktsioon). Kohus kvalifitseerib süüdistatavate

käitumise KarS § 197 lg 1 ja § 13 järgi, kuigi alates 15.03.2007 (Riigikogu 24.01.2007 seadus, RT I 2007, 13, 69) on nimetatud tegu karistatav KarS § 197 lg 2 järgi (töötervishoiuvõi tööohutusnõuete eiramine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm),

sest süüdistatavale inkrimineeritud tegu kuulub kvalifitseerimisele teo toimepanemise ajal

kehtinud seaduse redaktsiooni alusel kui sama tegu on karistatav ka hiljem kehtestatud

redakstiooni kohaselt. Karistuse mõistmisel kohaldatakse aga seadust, mis kergendab isiku olukorda.

Süüdistatavate süü suuruse kindlakmääramisel peab kohus oluliseks asjaolu, et betoneerijatepuuseppade tööd reguleerisid Ohutusjuhend betoneerijale ja Tööohutusjuhend välisseisnte betoneerimisel. Ohutusjuhendis betoneerijale (kd 1 t/l 176) on töötaja kohustusena märgitud, et töötaja on kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja

tööohutuse nõudeid, samuti kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja

töökeskkonnavolinikule ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest, samuti enda tervisehäirest.

Kohtuistungil üle kuulatud betoneerijate J. Ri ja O.B i ütlustest nähtub, et nad teatasid

U.Z-ile ja juures viibinud B.Raunile vajadusest tööplatvormi järele. Kohus järeldab

sellest, et betoneerijad täitsid neid lasunud kohustused, osaldes sellisel viisil ohutud

töökeskkonna loomisel, kuigi see jäi lõppkokkuvõttes vaid katseks ning nad teavitasid

tööandja esindajat ohtlikust olukorrast, millele aga tööandja esindajad jätsid reageerimata. Samas nähtub samast juhendist, et betoneerija on kohustatud kasutama normidega ettenähtud isikukaitsevahendeid, kinni pidama ohutusnõuetest ja tagama töökaaslaste ohutuse. Kuivõrd M.Š eiras isikukaitsevahendi kasutamise kohustust, siis on selge, et ta seadis enese ohtu ning O.B , nähes seda, kuidas M.Š oli roninud ajutisele talale, eiras töökaaslaste ohutuse tagamise

kohustust. Tööohutusjuhendist välisseinte betoneerimisel on üheselt mõistetavalt sätestatud

isikukaitsevahendite kasutamise kohustus ja tingimused. Alla kukkunud M.Š tuvastati isikukaitsevahenditest vaid kiivri kasutamine ning muid isikukaitsevahendeid tema juures ei avastatud. Sellest saab teha järelduse, et betoneerijad-puusepad teadlikult eirasid neil lasunud kohustust isikukaitsevahendite kasutamise osas. Samas on kohus tuvastanud seda, et selline

kohustuste eiramine ehitusobjektidel, sh ka Xxx ehitusobjektil oli tavapärane ning toimus tööjuhtide teadmisel ning vaikival heakskiidul. Ometigi lasub tööjuhil vastutus töötaja eest,

kohustus jälgida, et töötajad jälgiks ohutusnõudeid ning nad on ohu korral kohustatud töö

seiskama, tagamaks ohutuse. Kohus leiab, et M.Š poolt oma kohustuste eiramine ei ole süüdistatavate käitumise õigusvastasust välistavaks asjaoluks, kuivõrd tagajärje saabumine sai võimalikuks süüdistatavate tegevusetuse tõttu, kuid kohtu arvates peab see oluliselt mõjutama süüdistatavate süü suurust ja seda karistuse kergendamise suunas. Teiseks oluliseks asjaoluks karistuse määra valikul peab kohus ajavahemikku süüks arvatud käitumise ja kriminaalasjas

kohtulahendi tegemise vahel. Kohtuotsuse tegemise ajaks on inkrimineeritud süüteost

möödunud üle viie aasta ning kohtu arvates on sellise ajavahemiku möödumine samuti oluline, kuivõrd mõistlik aeg lahendi saamiseks menetletavas asjas hakkab lähenema lõpule, mistõttu peab ka see olukord kergendama süüdistatavate olukorda.

45

Süüdistatavatele KarS § 197 lg 1 ja § 13 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest oli teo toimepanemise hetkel ette nähtud karistusena eranditult vangistus kuni 3 aastat ning käesoleval ajal kehtiva KarS § 197 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena

ette nähtud vangistus kuni 5 aastat. Seetõttu, lähtudes KarS § 5 lg 2 ja 3 sätetest tuleb

karistuse mõistmisel lähtuda seadusest, mis leevendab isiku olukorda, so KarS § 197 lg 1 ettenähtud sanktsioonist.

Karistuse määra valikul lähtub kohus ülalmärgitud süü suurust mõjutavatest teguritest ning

kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust mõjutavaid karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, siis süü suurusest ja KarS § 13 lg 1 sätete

kohaldamisest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatavatele võib karistuse mõista

oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja sanktsioonis ning karistusliigis ettenähtud alammäära lähedasena.

Süüdistatavate isikuandmetest nähtuvalt ei ole süüdistatavat U.Z varem karistatud

ning süüdistatavat B.Rauni on karistatud väärteokorras aastaid tagasi. Sellistest andmetest

võib teha järelduse, et süüdistatavad on oma käitumisviisilt õiguskuulekad ning neist andmetest ei saa eeldada, et nad võiksid tulevikus toime panna uusi süütegusid. Seetõttu leiab

kohus, et süüdistatavatele mõistetava karistuse võib süüdistatavate suhtes jätta tingimisi kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd süüdistatavaid ei ole varem kohtu poolt karistatud ning nende isikuandmed ei eelda järelevalve kohaldamise

vajalikkust, leiab kohus, et süüdistatavate allutamine kriminaalhooldja järelevalvele ei ole

vajalik ning süüdistatavate suhtes võib kohaldada KarS § 73 lg 1, 3 sätteid, määrates minimaalse pikkusega katseaja.

Märt Toming Kohtunik