4-24-1097/17 · 4-24-1097/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

30.04.2024. a Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aime Ivanson Kohtuistungi sekretär Annely Talve

Kaevatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti refektuuri Põhja p Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 26.02.2024. a. otsu

s väärteoasjas nr 2317,24,000731 R Se 23 lg 1 karistamises LS § 2

36 1 gi ja LS § 2 lg jär

Menetlusalune isik R S, isikukood xxx,

Elukoht: xxx Töökoht: xxx

Istungil osalenud isikud *menetlusalune isik R S

* PPA - kohtuvälise menetleja – Põhja prefektuuri Lääne Harju politseijaoskonna menetlustalituse esindaja – Jaak Paju

Menetluse liik kaebemenetlus

LÕPPOSA Jätta Põhja p Lääne refektuuri -Harju litseijaoskonna menetlustalituse po kohtuesindusgrupi 26.02.2024 2317,24,000731 muutmata ja R Se . a. otsus väärteoasjas nr kaebus rahuldamata.

Rahatrahvid tasuda jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest koh 45 päeva tuvälise menetleja otsuses märgitud arvele, kasut kohtuvälise m uses märgitud ades enetleja ots viitenumbrit.

Edasikaebe kord Kohtuotsusele menetlu võib saluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult atama maakohtule seitsme päe te va jooksul alates kohtuo kuu tsuse lõpposa lutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud Väärteoasi nr.4-24-1097

kohtumenetluse pooltel kass est, kas nad ise on kass

atsiooniõigus olenemata sell atsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva ksul alates otsuse lõpposa k joo uulutamisest ei ole kohtule teatatud kass

atsiooniõiguse kasutamise soovist.

Kaevatava otsuse sisu R St kari i rahatrahviga 70 280 eurot e eest, et stati LS § 223 lg 1 järg trahviühikut, so sell 12.01.2024 kella 12.39 ajal oli ges , juhtides mootorsõidukit hooletu ega hoidunud kõi t, mis võiks kahjustada teist vara. Parkimiskohalt välja sõitmisel ei hoidnud ohutut külgvahet ning sõitis otsa pargitud sõiduki reg. märg . Oma tegevusega põhjustas varalise kahju le X X iga xxx X x OÜ-le ja X - . Sellise tegevusega rikkus R S L

46 lg 3 ja pani toime OÜ le S § 16 lg 1 ja § nõudeid liiklusseaduse § 22 järgi kvalifitseeritava väärteo. 3 lg 1

Samuti karistati R St

rahatrahviga 100 400 eurot selle eest, et LS § 236 lg 1 järgi trahviühikut, so ta lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellise tegevusega rikkus R S L 169 lg 4 p 4, 5 ning lg 5 ja pani toime 36 S § nõudeid liiklusseaduse § 2 lg 1 . järgi kvalifitseeritava väärteo

Taotlus Kohtule esitatud kaebuses vaidlustab menetlusalune isik LS § 223 lg 1 järgi määratud karistuse suuruse. uvastatud ei ole kergendavaid asjaolusid, ttu peab kaebaja Kaebaja toob välja, et t mistõ hinnangul olema karistus pool sanktsiooni ehk 150 määratud vähemalt määrast vähemalt trahviühikut. Samuti palub kaebaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus LS § 236 lg 1 järgi karistamise osas. Kaebaja leiab, et antud koosseis eeldab tahtlust, kuid kaebaja ei ole tahtlikult väärteo õnnetuskohalt lahkunud ja seda pole ka menetluse käigus tõendatud. Kaebaja ei saanud aru ega tunnetanud kokkupuudet teise autoga. dmust kirjeldada, kuna ei Kaebaja isegi ei oska antud sün oska toimumist kuidagi seostada ega meenutada, sest pargib antud parklas 2-

5 korda nädalas ning ükski parkimine pole kaebaja teada olnud erakordne ega juhtunud midagi, mis oleks pidanud

kaebaja tähelepanu väärima.

Otsuse põhjendused Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt liiklusõnnetuse põhjustamist, kuigi ta ei vaidlusta R S ei saanud aru ega tundnud, et oleks parklas kohapealt liikuma hakates riivanud kõrval seisnud sõidukit. u ütluste kohaselt käib ta seal tihti lõunat söömas ja õhtuti Kuna menetlusalu isik se kaupluses, ei osanud ta kohtuistungil siis selle päeva osas eraldi asjaolusid välja tuua, ei mäletanud. Ta ei mäletanud ka, kuhu tookord auto parkis. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki parklasse sisenemine ja parkimine on tõendatud X X turvakaamera vaa itis 12.01.2024 tlusprotokolliga ja salvestisega. Nimetatud tõendite kohaselt sõ kell 12:08:11 parklasse tume maastur registreerimismärgiga xxx, mille juhil oli seljas kollane jope. Sõiduk parkis kaamera poolt lugedes teise parkimisritta. Sõidukist väljus kollase jopega juht ja sisenes hoonesse. (Kohtuistungil kinnitas R S, et see oli tema).

Liiklusõnnetuse põhjustamine on tõendatud turvakaamera samuti vaatlusprotokolliga ja salvestisega, aga samuti tunnistaja B T ga ning k ite vaatlusprotokollidega ning ütluste a sõiduk vigastustest tehtud fotodega. Kuigi sõidukid äheduses, on salvestiselt siiski võimalik näha, kuidas ei asetsenud turvakaamera l kell 12:39 teises parkimisreas tume . S ha rama dal maasturil põlevad pidurituled õiduk kkab pöö paremale ja

samal ajal rappub sõidukist paremale poole pargitud halli värvi sõiduk.

Tunnistajana kohtus üle kuulatud ütluste kohaselt viibis ta poole ühe paiku B T 12.jaanuaril kella Laagri Maksimarketi maa-aluses parklas gi, et p eliselt ukse ja nä arklasse sõitis üks auto. Suht läheduses parkinud must hakkas kohapealt ära sõitma ja parklasse tulnud sõiduk X X tahtis X Xi koha peale parkida. Korraga kuulis tunnistaja kõva pauku, nii et terve maa-alune parkla kajas ja nägi, kõrval kuidas X Xi seisnud auto vappus edasi-tagasi. Ka selle auto juht, kes tahtis X Xi asemele oma autot parkida, vaatas ehmunult ning kui X X lahkus, parkis tema jäi seisma ja asemele. Juht seisvat autot ja s poodi. tuli välja, vaatas kõrval läks üle Kui paari tunni pärast seisis seesama sõiduk, millele otsa sõideti ikka veel parklas, läks , tunnistaja lähemale ja nähes kahjustusi, helistas Sõiduk

rendifirmasse ning teatas juhtunust. , millele otsa sõideti hele oranž , oli -sinakate logodega rendiauto.

Sõidukite vaatlusprot on tõendatud, et ´ reg.märgiga okollidega ja fotodega X X l xxx olid värvikahjustused esistange vasakpoolsel osal ja il õrnad värvikahjustused parempoolsel X X esitiival.

Seega d, et R Se juhitud X X on väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega tõendatu reg.märgiga parkimiskohalt välja sõites ohuyut külgvahet ja sõitis kõrval xxx ei hoidnud otsa parkinud rendiautole X X xxx. reg. märgiga Sellise tegevusega rikkus R S LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas, arvestama teiste liiklejatega ja hoiduma kõigest, mis võib kahjustada teise isiku vara. Samuti rikkus R S ahet. LS § 46 lg 3, mis sätestab, et juht peab sõitmisel hoidma ohutut külgv Väärtegu on kvalifitseeritud õigesti liiklusõnnetuse põhjustamisena LS § 223 lg 1 järgi.

Subjektiivsetelt tunnustelt on tegu toime pandud ettevaatamatuse ehk siis R Se poolt rikuti st hoolsuskohustus t.

R S etleja poolt ka L t karistati kohtuvälise men S § 236 lg 1 järgi liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumises politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi ei olnud teada teise kahjustatud sõiduki omanik tunnistanud, sest ei ehk kahju saaja. Selles menetlusalune isik end süüdi ei tema sõnul ta saanud aru eg Kui oleks teadnud, ei oleks olnud a teadnud, et oli liiklusõnnetuse põhjustanud. põhjust lahkuda, sest autol on kasko kindlustus, väidetav avarii oli kaamerate vaateväljas

ja parkla s tema kohale parkida. Ei ole loogiline teha avarii teiste pilkude all sse sõitis auto, kes tahti ja ära sõita. Seega ei ole ta teadlikult õnnetuspaigast lahkunud.

Kohus siiski menetlusaluse isiku seisukohaga ei nõustu. Tõendamist on leidnud, et R S pani toime LS 236 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo, kuna lahku § s pärast liiklusõnnetust sündmuskohalt, jättes politseile õnnetusest teatamata, kuigi LS § 169 lg 4 p-de 4 ja 5 ning lg 5 järgi oleks see olnud kohustuslik. aga see, kas R S S 236 lg Vaidlusküsimus on täitis L § 1 subjektiivse koosseisu. Riigikohus on lahendi 4-23-2240 punktis 10 selgitanud, „…kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhile heidetakse ette liiklusõnnetusest politseile teatamise kohustuse täitmata jätmist, peab tegema kindlaks, kas see isik oli teadlik liiklusõnnetuse toimumisest või mitte. Juhul, kui menetlusalune isik ei olnud liiklusõnnetusest teadlik, ei saa ka järgneda tema vastutust, sest isikult ei saa nõuda, et ta teataks asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste piire.“

Vaatamata menetlusaluse isiku korduvat ta ei ele väidetele, et olnud teadlik liiklusõnnetuse põhjustamisest õiduki kahjustamisest ega lahkunud seetõttu sündmuspaigast tahtlikult ja teise s , jättes politseid liiklusõnnetusest teavitamata, ei saa kohus eid väiteid siiski pidada n usaldusväärseks. Liiklusõnnetuse koha aja kuulis kõva st 5-6 meetri kaugusel viibinud tunnist pauku ja nägi kuidas kõrval seisnud sõiduk kokkupõrkest lausa liikus/vappus edasi-tagasi. See liikumine on selgesti nähtav ka sõidukist kaamera salvestiselt. Kuigi R Se juhitud X X on X X

suurem ja raskem, ei ole usutav et selle juht get tundnud ja pauku ei ega võimalik, kokkupõr ei

kuulnud. Kui t e maa-alune parkla kajas sellest, siis kuidas sai R S da pauku unnistaja väitel terv se mitte kuulda. Kuigi auto vi ppumine ja kokk gastused ei olnud suured, siis sõiduki va upõrke kõva pauk annavad tunnis X X X d l Kohus on tust sellest, et jõud, millega ´ ükkas oli päris suur. seisukohal, et kogumis , et X Xi juht pidi seda pauku kuulma ja uuritud tõendid tõendavad kokkupõrget t välja sõites ja parempööret tehes tundma ning seega aru saama, et parklakohal

sõitis vastu kõrval snud sõiduki ta sei t. Juht ud koheselt seisma ks teha, mis oli juhtunud, vaid lahkus ei jään , ei väljunud autost, et kindla parklast. Seega on ta le vaja rikkunud LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 nõudeid, mis sätestavad, millal ei o teatada liiklusõnnetusest politseile ja need on, kui nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2– 4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. oprotokollis on ette Väärte heide , selles, et kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb tud ka LS § 169 lg 5 rikkumist

liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Eeltoodust tulenevalt o R Sel kohustus mitte li sündmuskohalt lahkuda, vaid teatada liiklusõnnetusest teise sõiduki juhti ei olnud sündmusko politseile, sest hal ega olnud teada varalise kahju saaja. Subjektiivsetelt tunnustelt on tegu toime pandud kavatsetult. na oli ta teadlik Sõiduki juhi liiklusseadu alt se vastavast sättest, kuid ta ei järginud seda, vaid teadlikult lahkus sündmuskoh politseid juhtunust informeerimata. Seega pani ta toime LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Karistus LS § 223 lg 1 sanktsiooni võidakse liiklusõnnetuse põhjustanud juhti kohaselt karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 236 lg 1 sanktsioon näeb karistusetena ette kuni 300 trahviühikut, aresti või rahatrahvi

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni

.

Kohtuväli t mõlema väärteo eest rah se menetleja otsusega karista R S ti atrahviga, mille suurus jääb alla sanktsiooni keskmise määra. R Se h se menetleja poolt LS 70 innangul on kohtuväli § 223 lg 1 järgi karistuse määramine trahviühikut ilma kergendavate asjaolude puudumiseta

usi omata ja täiendavaid põhjend välja to põhjendamata ja arusaamatu. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel või määramisel kohtuvälise menetleja poolt aluseks võtta keskmine määr vastava normi sanktsiooni . Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus nõustub menetlus ohtuvälise menetleja otsuses aluse isikuga selles, et k puuduvad põhjendused, miks määrati karistused mõlema väärteo eest kmist määra. alla sanktsiooni kes

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuvaidlustes, et mõlemad karistused on määratud proportsionaalselt, kuna isik

on varasemalt väärteokorras karistamata. Kohus selle sest karistusregistrist tub, et R Sel on ks väitega ei saa nõustuda, näh siiski ü liiklusala rikkumise ( ) eest , mis ei ole kustunud. se LS § 424 lg 1 määratud karistus Kuigi ka kohtuistungil ei tuvastanud kohus kergendavaid asjaolusid, on KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks . X Xi ja X X

eelkõige isiku süü Kuivõrd ´i vigastused kokkupõrke tagajärjel ei olnud suured, maks. Sellest lenevalt saab menetlusaluse isiku süüd hinnata keskmisest väikse tu on põhjendatud LS § 223 lg 1 järgi kohtuvälise menetleja poolt rahatrahvi määramine alla sanktsiooni kes

kmist määra.

LS § 236 lg 1 järgi kohtuväline menetle hviga 100 trahviühikut, mis on karistas ja R St rahatra samuti sanktsiooni keskmisest v sem. ei ole kohtule äik Otsuses põhjenduste puudumise tõttu teada, miks määrati just selline karistus. Kohtu hinnangul alus isiku karistamiseks rahatrahviga alla sanktsiooni ed LS § 236 lg 1 järgi keskmist määra võimalik tulenevalt VTMS § 132 p puuduvad. Sellele vaatamata ei ole kohtul

-st 2 kaebemenetluses raskendada menetlusaluse isiku olukorda. Eeltoodu aluse R Se kaebuse l jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja rahuldamata.

Kohus juhindub VTMS § 132 p 1.

Kassatsiooniteate esitamise korra tehakse motiveeritud otsus avalikult teatavaks hiljemalt l 15.05.2024. kell 13.00. a.

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/