2-23-15368/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-15368

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus

Tallinn, Liikuri tn 20 korteriühistu vastu kahju

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

(registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314

Tallinn), lepinguline esindaja A. L. (4PS OÜ, asukoht

Kalda 30, 76901 Tabasalu, e-post XXX)

Puudutatud isik: Tallinn, Liikuri tn 20 korteriühistu

(registrikood 80018327, asukoht Liikuri tn 20, 13618

Tallinn, e-post rondo20@hot.ee), seaduslikud esindajad

V. P., A. M., J. G.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Välja mõista avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks puudutatud

isikult Tallinn, Liikuri tn 20 korteriühistu kahju 1973,11 eurot, viivis põhinõudelt

seisuga 31.10.2023 summas 34,38 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt alates 01.11.2023 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

4. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks määrusega mõistliku aja

jooksul pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse

kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, kuid mitte hiljem kui 5

kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse

tähtaegse esitamise nõudest.

Avalduse asjaolud

1. Avaldaja palub välja mõista asjast puudutatud isikult avaldaja kasuks kahju summas 1973,11

eurot (põhinõue); viivise põhinõudelt seisuga 31.10.2023 summas 34,38 eurot ja viivise VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 01.11.2023 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni ning avaldaja menetluskulu ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni

menetluskulu täieliku tasumiseni.

2. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX. Avaldaja ja

korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 4435322346.

Kindlustusvõtjaks on S. M. . Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot.

11.04.2023 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 11.04.2023

XXX korteris kahjujuhtum. Kahjuteate kohaselt asub kindlustatud korter kolmandal korrusel.

Viiendal korrusel juhtus naabril veeavarii, toru hakkas lekkima. Korteris nr X on seinad ja laed

märjad. Avaldaja esindaja vaatas 18.04.2023 üle kahjustada saanud korteri nr X ja koostas

ülevaatuse akti ning korteri skeemi, millele märkis kahjustada saanud ruumid. Korteris nr X

on kahjustada saanud vannitoa lagi ja sein, kontori lagi ja sein. Avaldaja esindaja pildistas

korteris nr X nähtavad kahjustused. Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse osas.

KÜ selgituse kohaselt sai kahju alguse korteriomanike kaasomandis oleva veetorustiku lekkest.

Lekkekoht asus korteris nr X. Lekkis korteri sisendkraan, mis asub enne veemõõtjat. Lekkinud

kraan vahetati. Korteri nr X remondiks tegi hinnapakkumise Kindlustustööde OÜ summas

2073,11 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri parandamiseks pakutud hind mõistlik.

Kindlustustööde OÜ parandas korteri nr X kahjustused ja esitas avaldajale korteri remondiarve

summas 1973,11 eurot. Avaldaja hüvitas korteri parandamise kulu summas 1973,11 eurot.

Omavastututus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Põhjusel, et veekahju sai alguse

korteriomanike kaasomandisse kuuluvast korteri sisendkraani lekkest, esitas avaldaja

28.08.2023 korteriühistule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, andis korteriühistule mõistliku

tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt

08.09.2023. Asjast puudutatud ei ole avaldajale kahju hüvitanud. Avaldaja on kindlustusandja

(KindlTS § 2 lg 3), kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud korterile nr X

põhjustatud kahju summas 1973,11 eurot.

3. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustad saanud korteriomaniku nõue hüvitatud

kahju ulatuses läinud üle avaldajale. Asjast puudutatud isik on korteriühistu. Avaldaja

hinnangul tuleb olukorras, kus kahju on alguse saanud hooneomanike kaasomandis olevast

tehnosüsteemist, nt vee- või kanalisatsioonitoru, esitada kahjunõue korteriühistule. KrtS § 34

lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu

kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt käsitletakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi

eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Järelikult on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks

kohustuseks korteriomandite kaasomandi osa eset korras hoida, st tagada tema eesmärgipärane

toimimine. Seega oli avaldaja hinnangul korteriühistul kohustus hoida korras korteriomanike

kaasomandisse

kuuluv

veekraan.

Elamu

ühiseks

kasutamiseks

vajalikud

ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja

keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse (vt Riigikohtu 27.03.2015.a

lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Korteri sisendkraan on vähemalt üldjuhul ehitise

oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 55 lg 1 mõttes, mis on ehitisega püsivalt

ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või torustikku oluliselt kahjustamata.

4. Vastavalt VÕS § 3 p 6 võivad võlaõiguslikud kohustused isikutele tuleneda ka muuhulgas

seadusest tulenevast alusest. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla ühistu tegevusetus,

sh kaasomandi eseme korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti

selleks vajalike otsuste tegemata jätmine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13,

p 51). Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest

tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1

alusel. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline

seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele

kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte,

mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu

13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Korteriomaniku kohustus

hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma

korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KrtS § 31

kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-186-12, p 10). Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades,

on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1. Avaldaja hinnangul kohaldub eeltoodu ka

korteriomaniku ja korteriühistu vahelisele suhtele, sest ka korteriomaniku ja korteriühistu

vahelised õigused ja kohustused on reguleeritud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

erisätetega. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada

VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse

olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1

alusel. VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele.

5. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127

ja 128 alusel nõuda korteriühistult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised

eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15: korteriühistu on

kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); korteriühistus vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS

§ 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS §

127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Avaldaja hinnangul on kõik

kahjunõude eeldused täidetud.

6. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa

eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt

alusel (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17). KrtS § 12 lg 1

kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad

kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 kohaselt

korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS §

35 lg 2 p 1 kohaselt tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige kaasomandi eseme tavapärast

korrashoidu ja remonti. Seetõttu leiab avaldaja, et korteriühistu kohustuseks oli ka hoone

veevarustussüsteemi seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab korteri

sisendkraani lekkimine alust eeldada, et korteriühistu ei täitnud eelnimetatud kohustusi

nõuetekohaselt (vt ka Riigikohtu selgitus tsiviilasjas 2-17-15364, p 12). Samuti on Riigikohus

lahendis 3-2-1-117-14 leidnud, et kaasomandisse kuuluvast ühiskommunikatsioonist, nt

keskküttetorustikust tekkinud kahju eest võivad vastutada kõik korteriomanikud ja korteriühistu

solidaarselt. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide

korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike

otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine. Puudutatud isik võib

vastutada elamu veevarustussüsteemi korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise

eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel. Samas võib puudutatud isiku vastutus olla

välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. Lahendis nr 2-

17-15364 Riigikohus selgitab, et kohustuse täitmise tõendamiseks ei piisa elamu haldamiseks

ja hooldamiseks sõlmitud lepingust kolmanda isikuga. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 132 lõige 1 vastutab korteriühistu ka kolmanda isiku poolt lepingust tulenevate

kohustuste täitmata jätmise eest. KrtS § 4 lg 3 kohaselt eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle

osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks

vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires.

Järelikult korteri sisendkraan, mis on korteriomanike ühises kasutuses, ei ole korteri eriomandi

ese ning sellise süsteemi korrashoidmise kohustus on kõikidel kaasomanikel ja korteriühistul.

7. Korteriomanike kaasomandis olev sisendkraan lekkis, järelikult ei olnud kraan korras ning

korteriühistu on rikkunud seadusest tulenevat kohustust hoida korras korteriomandite

kaasomandi osa ese (KrtS § 34 lg 2) .

8. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust

tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab kaasomanik sõltumata süüst. Kaasomanik ei

vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et

rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Riigikohus on selgitanud, et juhul kui puruneb

kaasomandisse kuuluv hooneosa, mille korrashoidmise kohustus oli korteriühistul, siis pelgalt

purunemise fakti alusel saab korteriühistu poolset kohustuse rikkumist eeldada. Riigikohus

selgitas lahendis 2-17-15364, p 12: „Kuna eelmärgitu kohaselt oli korteriühistul KÜS § 2 lg 1

ja KOS § 15 lg 6 p 2 järgi kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, siis piisas hagejal

kolleegiumi arvates praegusel juhul selle tõendamisest, et purunes kaasomandi eseme osaks

olev vihmaveetorustik. Kostja kui korteriühistu kohustusteks oli ka vihmaveetorustiku seisundi

jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab vihmaveetorustiku purunemine alust

eeldada, et kostja ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt. Seetõttu ei pea hageja

täiendavalt tõendama, mida kostja tegi või jättis tegemata selleks, et vihmaveetorustik ei

puruneks. Vastutusest vabanemiseks tuleb kostjal tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud

ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja hagejale

kahju tekkimist vältida, näiteks et ta kontrollis vihmaveetorustiku seisukorda piisava

regulaarsuse ja hoolikusega. Muu hulgas võib kostja vabaneda vastutusest juhul, kui ta tõendab

VÕS § 103 lg 2 järgi, et kohustuse rikkumine oli vabandatav vääramatu jõu tõttu“. Kahjustada

saanud korteriomanik teatas avaldajale, et tema korter nr X on saanud 11.04.2023 toimunud

veelekke tagajärjel.

9. Avaldaja hinnangul on KrtS § 34 lg 2 toodu kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära

kaasomaniku vara kahjustamine. Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles KÜ

korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2). Avaldaja hinnangul oli KÜ-l mõistlikult

võimalik ette näha, et veekraan võib lekkida ning vesi võib kahjustada korteriomaniku vara

(VÕS § 127 lg 3). Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju

hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese

lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise

(Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Korter nr X sai

kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. Korteri parandamiseks esitas hinnapakkumise

Kindlustustööde OÜ summas 2073,11 eurot. Kindlustustööde OÜ parandas korteri nr X

kahjustused (lisa 9) ja esitas avaldajale korteri remondiarve summas 1973,11 eurot. Avaldaja

hüvitas korteri parandamise kulu summas 1973,11 eurot. Omavastututus 100 eurot jäi

kindlustusvõtja kanda.

10. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille

järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese

sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada

asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas

kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

173-12, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju

ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Avaldaja hinnangul on

korteriühistu poolse käitumise (KÜ ei hoidnud korras kaasomandis olevat veevarustussüsteemi)

ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (korterile tekkinud veekahjustused) vahel

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kaasomandis olev sisendkraan ei oleks lekkinud, ei oleks

ka vesi korterisse tunginud ning kahju ei oleks tekkinud. Avaldaja nõuab puudutatud isikult

1973,11 euro (kahju) hüvitamist. Avaldaja saatis 28.08.2023 asjast puudutatud isikule

kohtuväliselt kahjunõude, andis korteriühistule mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju

hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 08.09.2023 (vt lisa 12). VÕS § 82 lg 1 esimese

alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita

sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik

tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud

sissenõutavaks alates 09.09.2023.

11. Puudutatud isik kohtule seisukohta ei esitanud

Kohtumääruse põhjendused

12. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist

ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude,

mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi

võõrandamise kohustamiseks.

14. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

Kohus võttis avalduse 27.11.2023 määrusega menetlusse.

15. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

16. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:

o XXX korterelamu korteris toimus kahju juhtum, milles tekkis veekahju;

o korter XXX oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kindlustuslepinguga nr 4435322346;

o avaldaja on hüvitanud kindlustusvõtjale tekkinud kahju summas 1973,11 eurot;

o vee lekke korteris põhjustas kaasomandis olev sisendkraan;

o avaldaja esitas puudutatud isikule tagasinõude summas 1973,11 eurot.

17. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid kindlustusvõtjale tekitatud kahju suuruse üle

ega kahjujuhtumi osas. Juhatuse liikmeid on kohtuistungi ajast, mis toimus 11.04.2024

teavitatud, asja läbivaatamisele istungil nad ei ilmunud ega seisukohti esitanud.

18. Korteriomanik o,n KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning

seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 järgi kohustatud

tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit

kasutavad isikud. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma

korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Korteriomanikud peavad

kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu

põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast.

19. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning

§-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on

täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

173-12, p 15):

o teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

o teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg

1);

o kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

o kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

o rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

20. Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju, läks selles

ulatuses avaldajale kui kindlustusandjale VÕS § 492 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue kahju

tekitaja vastu üle.

21. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76

lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine.

22. Avalaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel on läinud üle kahjustatud

korteriomaniku nõue kahju tekitaja vastu. VÕS 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema

poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku

vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kahju hüvitanud, siis järelikult on

soodustatud isiku nõue puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale. Avalduses kirjeldatud

asjaoludest tulenevalt sai avaldaja 11.04.2023 kahjuteate, mille kohaselt toimus korteris Tallinn,

XXX veekahju, korter asub kolmandal korrusel, viiendal korrusel juhtus naabril veeavarii, toru

hakkas lekkima. Kahjustada said vannitoa ja kontori lagi ning sein. Korteriühistu teabe järgi

tekkis kahjujuhtum korteriomanike kaasomandis oleva veetorustiku veemõõtja ees asuv

sisendkraani lekkest. Kahjujuhtumi asjaolude üle vaidlus puudub.

23. Kohtu hinnangul on kahju suurus põhjendatud ja tõendatud. Kahju suurust ei ole puudutatud

isik vaidlustanud. Avaldaja on esitanud Kindlustustööde OÜ kalkulatsiooni remontööde kohta,

millega kohus loeb kahju suuruse tõendatuks. Avaldaja tugineb oma kahjunõudes asjaolule, et

puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust hoida eriomandi eset

korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohus leiab, et

korteriomanikul lasus kohustus hoida eriomandi ese korras.

24. VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivist. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isik vastutab korterile nr 31 tekitatud

kahju eest. Kohtu hinnangul on puudutatud isik viivitanud enda kohustuse täitmisega, mistõttu

on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult selle eest viivist. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus

muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. 28.08.2023 on

avaldaja esitanud puudutatud isikule kahju hüvitamise nõude. Kohtu hinnangul muutus

kohustus sissenõutavaks 08.09.2023, kuivõrd 28.08.2023 esitatud kahjunõudes palus avaldaja

kahju hüvitada hiljemalt 08.09.2023. Avaldaja nõuab puudutatud isikult seadusjärgset viivist.

Avaldaja sissenõutavaks muutunud viiviste nõue 31.10.2023 seisuga on 34,38 eurot, mis kuulub

puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Samuti kuulub viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras väljamõistmisele põhinõudelt alates 01.11.2023 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

25. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4

kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kuivõrd kohus on asja lahendamisel

leidnud, et puudutatud isik on esitanud põhjendamatud vastuväited avaldusele, jätab kohus

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

26. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul

pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt

saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik