Menetlusalune isik V.K isikukood XXX; elukoht ; XXX XXX; töökoht XXX; kinni peetud 17.04.2024 kell 14.45 Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud menetlusalune isik V.K kohtuvälise menetleja esindaja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri eriasjade uurija

Anastassia Kevask tunnistajad N P Kohtuistungi toimumise aeg 19. aprill 2024

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p st 1 ja § - -dest 108-109, 111 kohtunik otsustas: Tunnistada V.K

LS § 201 lg 2 järgi süüdi. Tunnistada V.K 23 lg 1 . LS § 2 järgi süüdi

2(8)

KarS § 63 lg 1 alusel mõista S § järgi karistuseks päeva V.K-le L 201 lg 2 10

aresti. Tunnistada V.K LS § 237 lg 1 järgi süüdi ja mõista karistuseks 5 päeva aresti. V.K kandmisele kuuluvaks karistuseks on kokku 15 . päeva aresti VTMS § 44 lg 3 ja KarS § 68 lg 2 alusel lugeda V.K karistuse kandmise alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o alates 17.04.2024 kell 14.45. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. KarS § 83 lg alusel konfiskeerida mootorsõiduk Merzedes 1 -Benz E280CDI, registreerimis , VIN-kood (asukoht Narva, Tiigi nt 9 parkla) ning märgiga XXX XXX kanda Transpordiameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge. Nimetatud sõiduki omanikuna on liiklusregistrisse kantud E M (ik

XXX). Kohtuotsus edastada koheselt sõiduki käsutamise keelumärke tegemiseks Transpordiameti liiklusregistrile aadressile info@transpordiamet.ee ning kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimise osas täitmiseks Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuurile. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtumenetluse pool, kes ei viibinud kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel, saab esitada apellatsiooniteate 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav kantseleis 15 päeva möödudes Viru Maakohtu Narva kohtumaja apellatsiooniteate esitamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Menetluse käik 1. 18.04.2024. a väärteoprotokollis AB1636087 (tl 3) oleva väärteo kirjelduse kohaselt juhtis V.K 17.04.2024 kell 14.42 Ida-Virumaal Narva linnas Kreenholmi tn 6 juures mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui tema juhtimisõigus on karistusena ära võetud. Samuti V.K Võidu prospekt 2 juures juhtides Narva linnas Mercedes-Benz E280 CDI reg- XXX mootorsõidukit märgiga , enne manöövri alustamisest ei veendunud selle manöövri ohutuses ning sooritades möödumist sõidukist Škoda Fabia reg-märgiga XXX ei hoidnud ohutut külgvahet, kui möödumine oli raskendatud takistuse (paremalt poolt seina) tõttu, mille tulemusel sõidukite vahel toimus külgkokkupõrge. Liiklusõnnetuse tagajär el oli tekitatud varaline kahju sõiduki Škoda Fabia reg märgiga j - XXX omanikule. V.K Seega pani V.K toime lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt. väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 2 , § 223 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi 01 lg 2

. 2. Vastavalt isiku kinnipidamise protokollile ( 6), peeti V.K kinni .10.2021 kell tl 17 14.45

VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel. 3. Kohus kuulas 19.04.2024. a V.K ning kohtuistungil üle menetlusaluse isiku

tunnistajad N P ja E M 18.04.2024. a ning avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: väärteoprotokoll AB1636087 (tl 3), isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 5 isiku ), kinnipidamise protokoll (tl 6 koos fototabeliga (tl 10-21) ), sündmuskoha vaatlusprotokoll ,

3(8)

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl sõiduki hoiukohta teisaldamise 22 ), akt (tl 23), Transpordiameti väljatrükk (tl otsus väärteoasjas nr 231524000399 (tl 26), 12.02.2024. a 27- 28) 29), Politseija Piirivalveameti , õiend liiklusregistri ja rahvastikuregistri andmetega (tl teatis varasemaid karistusi kinnitavate andmetega (tl 30-31) ning DVD-plaat (tl 32). Menetluspooled DVD-plaadi vaatlemist ei taotlenud. Kuivõrd kohtuväline menetleja teatas kohtule, et tunnistajat E S nõuetekohaselt kohtuistungile ei kutsustud, siis neid ütlusi kohus ei avaldanud. 4. Kohtuistungil tunnistas V.K , et sõitis kõnealusel ajal autoga viis minutit Kreenholmi tänaval, keeras Konsumi poole ning peatus ujula juures , et põhjustas . V.K tunnistas liiklusõnnetuse ujula juures teise sõidukiga, milles oli naisterahvas. V.K selgitas, et p

ärast autoõnnetust paanika tõttu sündmuskohalt ja jooksis autost ära õnnetus juhtus, lahkus

. Liiklus kuna ta ei arvestanud õigesti vahemaad. 5. K V.K-le karistuseks ohtuväline menetleja palus määrata

LS § 201 lg 2 ja LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava , raskema sätte ehk LS § 223 lg 1 järgi 10 päeva aresti te tegude eest ning LS § 37 lg 1 järgi 5 päeva aresti mootorsõiduki Mercede 2 . Samuti taotles s-Benz regmärgiga konfiskeerimist süüteo toimepanemise vahendina XXX , kuna on alus prognoosida, et isik jätkab antud mootorsõiduki juhtimist. älise menetleja seisukoha järgi sõiduk Kohtuv on menetlusaluse isiku tegeliku võimu all ehk faktiline omanik on V.K. II Kohtu põhjendused 6. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 7. Kohus uurinud vahetult asjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid siseveendumuse kohaselt kogumis, on seisukohal, et V.K pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2, § 223 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi ning teda tuleb selle eest karistada. 8. LS § 201 lg 2 juhtimise eest vastava kategooria alusel karistatakse mootorsõiduki mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või

kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. LS § 90 lg 1 p 1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi

juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 94 omakorda sisustab juhtimisõiguse – lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik,

kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. 9. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et V.K juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit märgiga Mercedes-Benz reg- XXX. Seda tunnistas V.K ise ja kinnitas ka tunnistaja N. P. Et mootorsõiduk Mercedes märgiga -Benz reg- XXX juhiti Narva linnas süüdistuses nimetatud tõendab ka asitõendina toimikusse lisatud videosalvestiselt ajal nähtuv. V.K ütlustega ja ülejäänud tõendikogumiga haakuvalt kinnitab neid asjaolusid 17.04.2024 kell 14.45 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtuvalt juhtis V.K mootorsõidukit süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Vaidlus puudub selleski, et V.K-l puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Politseija Piirivalveameti 12.02.2024. a väärteootsuse nr 231524000399 ko V.K-lt mootorsõiduki juhtimisõigus ära haselt on võetud 4 kuuks väljavõtte kohaselt (tl 27-28). Varasemaid karistusi kinnitava karistusregistri on väärteootsus jõustunud 8.03.2024 (tl 30 pö) büroo väljavõt

. Transpordiameti liiklus

test nähtuvalt kehtivat juhtimisõigust ei olnud V.K-l 18.04.2024. a seisuga (tl 26). Karistusregistri väljavõttest nähtub seegi, et Politseija Piirivalveamet on 12.02.2024. a väärteomenetluse otsusega võtnud ära juhtimisõiguse neljaks kuuks, s.o kuni V.K-lt 7.07.2024. Seega on

V.K näol tegemist isikuga, kellelt on LS § 201 lg 2 tähenduses mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud.

4(8)

10. M

, et ta oli teadlik sellest, et tal enetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlustest nähtub puudub Sama rikkumise toimepanemise eest on mootorsõiduki juhtimise õigus (tl 36 pö). V.K alles hiljaaegu, s.o 12.03.2024 karistatud. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt samal põhjusel väärteokorras karistatud, kuid sellegi poolest asus ta 17.04.2024 taas mootorsõidukit juhtima Nendest andmetest saab järeldada, et menetlusalune isik oli täielikus . teadmises nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. 11. Eelnevast tulenevalt on käesolevas väärteoasjas tõendatud, et V.K rikkus 17.04.2024 LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Tegemist oli teadliku ja sihipäraselt planeeritud tegevusega, mis on toime pandud kavatsetu lt KarS § 16 lg 2 tähenduses. Seega esinevad tema tegevuses liiklusseaduse § 201 lg s 2 sätestatud väärteo - objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. 12.

LS § 223 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõidukiuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui

sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. LS § 223 lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt

liiklusnõuete rikkumine ning seejärel koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis menetlusalusele isikule ette heitnud LS § sätestatud kohustuse eiramist, mille kohaselt sõitmisel peab 46 lg 3 juht hoidma ohutut külgvahet. LS § 16 lg 1 järgi liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. 13. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Võidu V.K 17.04.2024 kella 14.42 ajal Narvas prospekt 2 Mercedes-Benz regning juures mootorsõidukit märgiga XXX enne manöövri alustamisest ei veendunud selle manöövri ohutuses ning sooritades möödumist sõidukist Škoda Fabia reg-märgiga XXX ei hoidnud ohutut külgvahet, kui möödumine oli raskendatud takistuse (paremalt poolt seina) tõttu, mille tulemusel sõidukite vahel toimus külgkokkupõrge. Liiklusõnnetuse tagajärjel mootorsõiduki Škoda Fabia oli omanikule tekitatud varaline kahju. 14. Väärteoasjas on tuvastatud, et Narva linnas Võidu V.K, juhtis 17.04.2024 kell 14.42 prospektil . (tl 10-21) mootorsõidukit Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et 17.04.2024 on Narva linnas Võidu prospekt majade nr 2 ja 4 juures vaadeldud kahte mootorsõidukit: Škoda Fabia reg- XXX ja Mercedes-Benz reg- XXX märgiga märgiga . Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse kohaselt toimus kahe mootorsõiduki vahel õuealal liiklusõnnetus. Mercedes-Benzi juht ei arvestanud sõiduki gabariitidega ja toimus külgkokkupõrge Škoda Fabiaga. Ühelt poolt osales liiklusõnnetuses V.K sõiduk Mercedes märgiga -Benz reg- XXX ning teiselt poolt N. P - . K sõiduk Škoda Fabia reg märgiga XXX okkupõrke tagajärjel on kahjustada saanud mõlemad sõidukid (Škoda Fabia valget värvi

kriimustused esiotsas, esipoolsel registreerimismärgil ja esistangel musta värvi ning Mercedes-Benzi vasakpoolsel tagauksel kriimustused ). Vastavat asjaolu . Mõlema sõiduki kriimustused on umbes 50 cm kõrgusel tõendavad ka sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevad fototabelid ja kokkupõrkes osalenud sõidukĳuhtide ütlused. Tunnistaja N. P kirjeldas, et süüdlase heledat värvi sõiduk sõitis tunnistaja sõidukist Škoda Fabia mööda ja riivas tunnistaja sõidukit, vigastades seda. Tunnistaja kirjeldas, et

enne manöövri alustamist veendus ta, et tee on tühi. Juba tagurdades sai aru, et paremalt poolt ehk külje vastu sõidab auto sisse. Tunnistaja sai aru, et see lähenev auto ei plaani peatuda, üldse midagi ei järgi ning sõidab edasi. Heledat värvi sõidukit juh

tis noormees. Tunnistaja sõiduki ja seina vahel oli koht, kuhu oli võimalik sõita 37 pö (tl ). Toimiku materjalidele lisatud videosalvestiselt failinimega 2012-03-04-03h28m33s_event nähtub, et alates 00:14 (video kellaaja ga Videost järgi 03:28:42) tagurdab tume luukpära sõiduk õuealal.

5(8)

on arusaadav, et videoregistraatoriga politseisõiduk saab sõidukist mööduda ajal, mil

see on lõpetanud tagurdamismanöövri. Videolt nähtub seegi, et heledam sedaankerega sõiduk, sõidab tumedast autost video kellaaja eemale. Samalt videosalvestiselt nähtub alates 00:38 ( järgi 03:29:06) eelpool kirjeldatud heleda XXX. sõiduki registreerimismärk Seega on üheselt tuvastatud, et V.K, juhtides mootorsõidukit Mercedes-Benz reg-märgiga XXX, põhjustas liiklusõnnetuse ning tekitas vigastused tumedale luukpäraga sõidukile, milleks väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli Škoda Fabia reg- . märgiga XXX Nimetatud asjaolude üle vaidlust ka ei ole,

V.K tunnistab enda süüd. 15. V.K põhjendas liiklusõnnetuse toimumist mittemärkamisega ning lootusega, et saab teisest sõidukist mööda sõita, selgitades, et ei arvestanud õigesti vahemaad. KarS § 15 lg 3

kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 18 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid saab järeldada, et menetlusalune enne manöövri alustamist isik, veendumata selle ohutuses ning sooritades möödumist sõidukist Škoda Fabia ohutut külgvahet, kui möödumine oli hoidmata raskendatud takistuse (paremalt poolt seina) tõttu, õimalikuks, et pidas v tekitab liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse kuid jättis tagajärjed pigem juhuse hooleks , , seega pani teo toime kergemeelsusest. 16. Eelnevast tulenevalt on väärteoasjas tõendatud, et V.K ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tulemusena sooritas otsasõidu eesolevale manöövrit sooritavale mootorsõidukile. Liiklusõnnetuse tagajärjel on tekitatud mootorsõiduki omanikele varaline kahju. Sellise käitumisega on V.K rikkunud LS § 46 lg 3 ja LS § 16 lg 1 nõudeid. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud LS § 223 lg 1 esimese alternatiivi esinemine, s.o liiklusnõuete rikkumisega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Tegemist oli ettevaatamatusest toime pandud teoga. Kergemeelsuse 8

st KarS § 1 lg 2 tähenduses lootis ta otsasõitu vältida, kuid tähelepanelikuma käitumisega oleks mootorsõidukite kokkupõrge olnud välditav. Seega esinevad V.K tegevuses

23 - 1 LS § 2 lg s sätestatud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. 17. LS § 237 lg 1 l sätestab vastutuse iiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest LS § 169 . reguleerib juhi tegutsemist liiklusõnnetuse korral. LS § 169 lg 1 p 1 kohaselt kui on juhtunud

liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt

g- 9. LS § 39 l le 18. LS § 169 põhjal järeldub, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukid peavad peatuma ja jääma sündmuskohale. Oluline on lisaohu vältimine. Menetlusalune isik V.K nii ei toiminud. Tunnistaja N. P

temale ütlustest nähtuvalt märkas ta otsa sõitnud sõiduki juhina naeratavat noormeest. V.K on selgitanud, et ta märkas teise sõiduki juhina naisterahvast. Isikuliste tõendiallikate ütlusi kõrvutades järeldub, et sõidukid olid teineteisele väga lähedal. Kõiki asjaolusid ja kohtumenetluses uuritud tõendeid kogumis hinnates järeldab kohus, et menetlusalune isik pidi . Seda, aru saama, et juhtus liiklusõnnetus et juhtus liiklusõnnetus, kinnitas

ka V.K enda kohtus antud ütlustes. 19. V.K põhjenda sündmuskohalt lahkumist paanika tekkimisega ning hirmutundega s politseikoerte ees. Kohus on veendunud, et sündmuskohalt lahkumise põhjuseks oli teadmine, et ta on

misega toime pannud erinevad liiklusalased süüteod ning lootis sündmuskohalt põgene vastutusest pääseda Kuna menetlusalune isik rikkus liiklusnõudeid mille tagajärjel tekkis . ,

6(8)

liiklusõnnetus suhtes kohalduvad LS § 169 lg , on kohus seisukohal, et V.K 1 p- 1 s sätestatud kohustused Seega on leidnud tõendamist, et V.K rikkus LS § 169 lg 1 p 1 . nõudeid ja pani toime LS § 237 lg 1 ettenähtud väärteo. 20. P

V.K ärast liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus sündmuskohalt. Arvestades süüteo tehiolusid puudus menetlusalusel isikul igasugune alus arvata, et varaline kahju jäi tekitamata. Kohtu hinnangul on V.K teo toime pannud teadlikult ja tahtlikult. Süütegu on toime pandud otsese tahtlusega 3 . KarS § 16 lg tähenduses Õigusvastasus, süü 21. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. 22. V.K gude oli väärte toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüvõimeline. Süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Ei esine ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sealhulgas hädaseisundit (KarS § 29) ega kohustuste kollisiooni (KarS § 30). Karistus 23. Karistusseadustiku (KarS) § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKK 3-1-1-14-07). 24. LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. äärteoasjas kogutud tõenditest nähtub V

, et V.K on tekitades juhtimisõiguseta isikuna sõidukit jutides põhjustanud liiklusõnnetuse, teisele isikule varali kahju eod on toime se , mistõttu tuleb asuda seisukohale, et need väärt pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd mõlema seadusesätte alusel mõistetav karistus on rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva, kohaldab kohus karistust LS § 2 sätestatud sanktsiooni alusel. 01 lg 2

25. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine on eraldiseisev väärtegu, seega tuleb KarS § 63 lg 3 sätteid kohaldades mõista karistus väärteo eest eraldi. LS § 2 lg 1 ettenähtud

selle

37 väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. 26. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. LS § 2 kui ka LS § 237 lg 1 Nii 01 lg 2 näevad ette na rahatrahvi või aresti mistõttu tuleb tuvastada alternatiivse karistuse liigi , , kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud, et rahalise karistuse määramine, juhtimisõiguse äravõtmine ega aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole varasemalt tulemuslik olnud, kuivõrd V.K jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et rahatrahv ei omaks menetlusalusele isikule vajalikku mõju ja seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Rahatrahvi kohaldamise võimatust kinnitab ka asjaolu, et varasemad rahatrahvid on menetlusalusel isikul tasumata.

7(8)

27. Kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud kaks erinevat väärtegu, mis on kvalifitseeritav

, siis on tema s osas suurem. ad LS § 201 lg 2 ja LS § 223 lg 1 järgi süü selle V.K liiklusnõuete eiramise tagajärjel on tekkinud varaline kahju tunnistajal, samas ei saa varalist kahju pidada keskmisest suuremaks ning tervisekahjustusi liiklusõnnetuse tagajärjel keegi ei saanud. Arvestades, et tegemist on V.K-le mõistetud esimese vabadusekaotusliku karistusega on põhjust prognoosida tema karistuse eripreventiivsele mõjule allumist pigem heaks ning seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud määrata arest alla sanktsiooni keskmist määra. Seega peab kohus võimalikuks karistada V.K-d LS § järgi sätestatud 201 lg 2 sanktsiooni alusel 10 päeva pikkuse arestiga LS § 237 lg 1 järgi peab kohus kohaseks ning karistada V.K 5 päeva pikkuse arestiga. 28. Väärteoasja materjalidest tulenevalt on VTMS § 44 lg 1 alusel kinni peetud V.K 17.04.2024 kell 14.45. KarS § 68 lg 2 kohaselt arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka. Kuna käesoleva otsusega karistab kohus päeva pikkuse V.K-d 15 arestiga, siis tuleb tema karistusaja alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg ehk 17.04.2024 kell 14.45. Kohus märgib ka, et VTMS 199 lg 3 kohaselt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest. Konfiskeerimine 29. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Kuivõrd kohtupraktika kohaselt tõstatatakse konfiskeerimise võimalus üldjuhul alates kolmandast samalaadsest rikkumisest, siis võib juba kolmanda samalaadse süüteo toimepanijas üldjuhul näha sellist isikut, kellele vähem radikaalsed meetmed ei mõju. 30. V.K-d on varem liiklusalaste rikkumise eest karistatud viiel korral, sealhulgas mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis, mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest ning mootorsõiduki juhtimise eest

isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Varasemalt määratud rahatrahvid on V.K-l tasumata (vt kohtuistungi protokoll tl 36 pö). Politseija Piirivalveameti 12.02.2024. a otsusega karistati V.K-d mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, kuid sellel vaatamata juhtis V.K taas sõidukit 11. märtsil 2024. Viru Maakohtu 12.03.2024. a otsusega karistati V.K LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi 7 päeva pikkuse arestiga, mi üldkasuliku tööga. s asendati 7 tunni Ka see karistus ei ole V.K-le mõju avaldanud, kuivõrd ta on taas pannud toime liiklusalased süüteod, seejuures põhjustanud liiklusõnnetuse ja tekitanud teisele isikule materiaalset kahju. 31. Neil asjaoludel on kõigiti põhjust karta, et V.K võib jätkata samalaadsete süütegude

toimepanemist ning pelgalt põhikaristusega teda edasisele õiguskuulekusele mõjutada ei saa. Kui isik on oma süstemaatilise õigusvastase käitumisega näidanud, et tema valduses olev mootorsõiduk on tema enda käitumise iseärasuse tõttu kaasliiklejatele jätkuvalt ohtlik, siis on see selge argument tema omandiõiguse riive lubatavuse kasuks. Niisiis on sõiduki konfiskeerimine V.K suhtes põhjendatud ning kohtu hinnangul ei saa öelda ka seda, et koos põhikaristusega on suhtes kohaldatavate õigusjärelmite kogum liialt range V.K reageering tema süüteole. lubadused end edaspidi muuta on paljasõnalised ja V.K

arvestades tema varasemaid samalaadseid lubadusi ei saa neid uskuda. 32. Arvestades eeltoodut ning pidades silmas - nii üld kui eripreventiivset eesmärki on lisaks arestile, mis käesoleval juhul jääb alla keskmise määra, põhjendatud süüteo V.K toimepanemise vahendi konfiskeerimine. Arvestades V.K senist käitumist ning konfiskeerimise märkimisväärset preventiivset toimet, võib pidada süüteo toimepanemise vahendiks oleva mootorsõiduki konfiskeerimist edasiste rikkumiste ärahoidmiseks vältimatuks.

8(8)

33. Vaatamata asjaolule, et liiklusregistri andmete kohaselt on toimepanemise vahendi süüteo – sõiduauto mismärgiga –

Merzedes-Benz E280CDI, reg- XXX, VIN-kood XXX omanik E. M (V.K vanaema)

V.K , nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et sõiduki tegelik omanik on

E. M . Nii nähtub ütlustest, et kõnealune sõiduk on lapselapse oma, nemad andsid talle küll raha sõiduki ostmiseks, aga ostmas käis seda V.K üksi, sõiduki ainuke võti on V.K käes, samuti maksab V.K ise kindlustuse eest ja käib sõidukiga tehnoülevaatusel

(tl 38 pö andis kohtuistungil auto kuuluvuse osas vastuolulisi ütlusi -39 V.K ise ). . Esmalt väitis ta, et sõiduauto omanik on vanaema (tl 36 pö), hiljem selgitas, et sõidukit kasutab tema sõber, kellele ta plaanib sõiduki müüa. V.K ütlused, et just tema plaanib sõidukit müüa, viitavad aga üheselt sellele, et tegelik võim sõiduki üle on temal ehk tegemist on faktiliselt V.K-le kuuluva sõidukiga. Seda kinnitab ka asjaolu, et 17.04.2024, kui V.K kinni peeti ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldati, viibis ta sõidukis üksi, seega ka sel korral oli sõiduk tema käsutuses ning ainsad sõiduki võtmed olid tema käes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kogutud tõendid kummutavad liiklusregistri omanikukande õigsuse presumptsiooni ning annavad aluse väita, e süüteo t toimepanemise vahend kuulub tegelikkuses V.K-le. Seega tuleb

sõiduauto konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel V.K varana.

(allkirjastatud digitaalselt)

4-24-1353/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text