2-19-3212/119 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Siiri Malmberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-3212

Kohtuasi

OÜ Coffee IN hagi Apollo Kino OÜ vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.06.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Coffee IN apellatsioonkaebus

Apollo Kino OÜ vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Apellatsioonkaebuse hind 27 350,83 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 74 023,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant/vastuapellatsioonkaebuses vastustaja):

OÜ Coffee IN (registrikood 10933767), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Triinu Järviste ja Martti

Peetsalu

Kostja (vastustaja/vastuapellatsioonkaebuses apellant):

Apollo Kino OÜ (registrikood 1283294), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Mart Blöndal ja Kadri

Michelson, vandeadvokaadi abi Anna-Riin Brett

Asja läbivaatamine

12.04.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 07.06.2023 otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse

põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

2-19-3212

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Coffee IN esitas 28.02.2019 Harju Maakohtule hagi Apollo Kino OÜ vastu (täiendatud

13.08.2019) kahju hüvitamiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise

ühekordse summana 712 928 eurot ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud

määras arvestatuna summalt 712 928 eurot alates 14.08.2019 kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 712 928 eurot ja

viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras, osaliselt perioodiliste maksetena järgmiselt:

kahjuhüvitis kuni 13.08.2019 kindlaks määratud summas 80 837 eurot ja viivis VÕS § 113 lg

1 ettenähtud määras arvestatuna 80 837 eurolt alates 14.08.2019 kuni kahjuhüvitise tasumiseni;

kahjuhüvitis alates 14.08.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni kohtu poolt kindlaksmääratud

summas ja viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras arvestatuna kohtuotsuses kindlaksmääratud

summalt ja kohtuotsuse tegemise ajast kuni kahjuhüvitise tasumiseni; kahjuhüvitis alates

kohtuotsuse tegemisest kuni 29.08.2022 kuupäevani kohtu poolt kindlaksmääratud igakuiste

maksetena, mis tuleb tasuda hagejale iga kuu 10. kuupäevaks ja viivis VÕS § 113 lg 1

ettenähtud määras arvestatuna perioodilise makse summalt ja sissenõutavaks muutumisest kuni

kahjuhüvitise tasumiseni.

2. Kostja opereeris alates 2014. aastast suulise kokkuleppe alusel talle kuuluvates kinodes

hagejale kuuluvaid Yo! iseteeninduslikke kohvikuid. 29.08.2017 sõlmiti kirjalik koostööleping

(edaspidi ka leping) tähtajaga 5 a. Lepingupunkti 3.9 alusel kohustus kostja mitte tegema

lepingu kehtivuse ajal koostööd Yo! kaubamärgi otseste konkurentidega, st mitte müüma oma

kinodes Yo! külmutatud jogurti analoogtooteid. Ka hageja ei tohtinud lepingu kehtivuse ajal

Yo! kohvikuid teistesse kinodesse paigaldada. Hagi esitamise seisuga opereeris kostja kolme

hageja kohvikut – Mustamäe Keskuses, Solarise Keskuses ja Tartus Lõunakeskuses.

29.08.2017 lepinguga anti kostjale opereerimiseks Yo! kohvikud ja nende kasutamise eest

maksab kostja tasu opereerimisest saadava tulu ulatuses.

3. 02.04.2018 teatas kostja, et ei kavatse täita lepingu punktis 3.9 võetud kohustust selle

vastuolu tõttu konkurentsiseaduse sätetega. Hageja lepingupunkti tühisusega ei nõustunud.

11.04.2018 paigaldati samadesse kinodesse, kus asuvad hageja kohvikud, nendega

konkureerivad Ice Café kohvikud. Kostja tõstis Yo! kohvikud ümber kohtadesse, kus kliendid

tavapäraselt ei käi. Kostja on Ice Café kohvikud loonud hageja Yo! kohvikute põhjal.

2-19-3212

4. Asjakohaseks kaubaturuks on jäätise/lahtise jäätise ja külmutatud jogurti turg Eestis. Ostja

seisukohalt on asendatavaks kaubaks eri sorti jäätised, sh Ice Café kohvikutes pakutav jäätis,

ning külmutatud jogurt ja Yo! kohvikutes pakutav külmutatud jogurt. Tegemist on külmutatud

piimatoodetest valminud maiustustega ning Ice Café ja Yo! kohvikud on kaubaturul

konkurendid. Kostja ei ole turgu valitsev ettevõtja jäätiseturul. Kostja osutatav kinoteenus ei

ole ostjate seisukohalt asendatav jäätise (sh külmutatud jogurtitoodete) jaemüügiga, kuivõrd

need on olemuselt erinevad teenused. Seega ei ole tähtis kostja turgu valitsev seisund

kinoteenuste kaubaturul. Kaubaturgu ei saa sisustada kitsalt. Ei ole õige, et kui inimene läheb

kinno, ei ole tal võimalik osta mujalt külmutatud jogurtitoodet, mida saab kinosaalis või -

ruumides tarbida, mistõttu on sügavkülmutatud jogurtitoodete müük kinos ja väljaspool kino

eraldi kaubaturud. Kostja kinod asuvad suurtes Eesti kaubanduskeskustes ning neis pakutavad

toidud ja joogid konkureerivad teiste kaubanduskeskuses tegutsevate toitlustajate toodete ja

teenustega. Kinokohvikutest ostetavaid tooteid on võimalik tarbida ka mujal. Tavapäraselt (sh

ka suures osas kostja kinodes) saab toite ja jooke kinost osta eespool piletikassasid ning

piletikontrolli, st kliendil on võimalik kinost toitu ka kaasa osta ilma kino külastamata ning

pileti eest maksmata. Seega konkureerivad enne kinokassasid asuvad toitlustajad igal juhul

muude kaubanduskeskustes asuvate toitlustajatega. Nii konkureerivad hageja Yo! kohvikud ja

kostja Ice Café kohvikud muude Eesti kaubanduskeskustes asuvate jäätisemüüjatega. Lisaks

konkureerivad kostja kinodes asuvad jäätisekohvikud isegi juhul, kui neist toodete ostmine pole

ilma kino külastamata võimalik, teiste kaubanduskeskuse toitlustajatega. Konkurentsiamet ei

ole tuvastanud, et kostja omab turgu valitsevat seisundit või turuosa üle 15% kaubaturgudel,

mis saaks puudutada jäätisekohvikuid.

5. Lepingut sõlmides pidi kostja teadma oma turuosa kinoturul. Kostja väidete kohaselt oli

kostjal juba 2017. aastal kinoturul turuosa 44,1%. Koostööleping sõlmiti 29.08.2017 ehk 2017.

aasta III kvartalil. Kostja pidi lepingu sõlmimise ajal teadma, et tema turuosa kinoturul ületab

30%. Sellegipoolest sõlmis kostja 2017. a augustis eksklusiivsuskohustust sisaldava lepingu,

mis viitab, et ka kostja ise ei pidanud lepingut sõlmides konkurentsiõiguslikult asjakohaseks

turuks kinoturgu.

6. Külmutatud jogurt ja jäätis on analoogtoodeteks. Külmutatud jogurtijäätis on tarbijate seas

ja meedias tuntud klassikalise koorejäätise alternatiivina ning nendega samamoodi asendatavad

kui muud erineva maitsega jäätised. Sisuliselt on mõlema toote puhul tegemist jäätisega, mida

toetab ka Eesti keele seletava sõnaraamatu definitsioon sõnale „jäätis“: koorest, piimast v.

puuviljamahlast mitmesuguste maitselisanditega valmistatud külmutatud maiustus. Ka seetõttu

ei saa asjakohast kaubaturgu defineerida kitsalt pelgalt sügavkülmutatud jogurti müümisega

Eesti kinodes. Euroopa Komisjoni praktikas ei ole peetud vajalikuks eristada külmutatud

jogurtit ja jäätist eraldi kaubaturuna.

7. Konkurentsipiirang sisaldab keeldu teha koostööd Yo! kaubamärgi konkurentidega. Sellel

eksklusiivkohustusel ei ole konkurentsi kahjustavat eesmärki ega tagajärge ja selle eesmärgiks

on tagada, et nende toodete puhul, mida tarnitakse, ei saaks kahjustada tarbijad. Koostööleping

tagab toodete kvaliteedi ühtsuse ja maine, mis on positiivse mõjuga tarbijale.

8. Kostja rikub lepingujärgset kohustust. Kuna lepingu p 3.9 on kehtiv, on pooled omavahel

kokku leppinud, et kostja ei tohi kinodes lubada müüa Yo! kohviku konkurentide tooteid, mida

kostja siiski Ice Café kohvikutes teeb. Kostja on rikkunud lepingu punktist 3.9 tulenevat

kohustust igas kinos, ka nn avamata hageja jäätisekohvikute osas nagu Ülemiste, Eedeni ja

Pärnu kinodes.

2-19-3212

9. Pooltevaheline leping on frantsiisileping VÕS § 375 järgi, mida on kostja rikkunud.

Eksklusiivkohustusel ei ole konkurentsi kahjustavat eesmärki, tagajärge. Frantsiisikokkuleppes

oleva eksklusiivkokkuleppe eesmärgiks on tagada, et nende toodete puhul, mida tarnitakse, ei

saaks kahjustada selle kauba tarbijaid, mida käesoleval juhul pole. Frantsiisileping tagab

toodete kvaliteedi ühtsuse, maine, mis on positiivse mõjuga tarbijale. Frantsiis teeb

frantsiisivõtjale võimalikuks, ent samas paneb talle ka kohustuse kasutada oma äritegevuses

frantsiisiandja intellektuaalset vara, oskusteavet ja ärimeetodeid. Frantsiisiga annab üks

ettevõtja (hageja) teisele ettevõtjale (kostja) õiguse tegeleda äritegevusega vastavalt oma

äraproovitud ja toimivale äriideele ja -mudelile, kohustades teda (kostja) kasutama endaga

ühesugust ärilist tähistust ning tagama kaupade või teenuste teatav iseloomulik kvaliteet

(koostöölepingu p 3). Seda toetab frantsiisiandja poolt pidev äriline ja tehniline nõustamine

ning muu vajalik kaasabi tema ärimudeli alusel tegutsemiseks, samuti frantsiisivõtja tegevuse

kontrollimine (VÕS § 376 ja 378). Frantsiisileping on tasuline, mistõttu on frantsiisivõtjal

kohustus tasuda frantsiisi eest kokkulepitud tasu (koostöölepingu p 5.1). Seega on frantsiisandja

kõige olulisem kohustus anda frantsiisivõtjale frantsiisi alusel tegutsemiseks vajalike õiguste ja

teabe kogum, mis sarnaneb litsentsilepingust tulenevate litsentsiandja kohustustega (VÕS §

368). Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, st andnud kostjale (frantsiisivõtjale)

vajalikud õigused ja teabe selleks, et kostja saaks hageja (frantsiisiandja) ärimudeli alusel

tegutseda, ja on osutanud kaasabi (VÕS § 376). Frantsiisilepingu olemust arvestades on ebaõige

kostja väide, et tal ei olnud mingit kohustust Yo! kohvikutega tulu teenida.

10. Hagejal on tekkinud kahju, mis on saamata jäänud tulu. Kuna kostja on paigaldanud

vastuolus lepingu p-ga 3.9 Yo! kohvikutega samadesse kinodesse, mh paremasse asukohta, Ice

Café kohvikud, eelistavad paljud kinokülastajad Ice Café-d. Kuna kinokülastajatel, kes

soovivad külmutatud piimatoodetest maiustusi, on nüüd valida nii Yo! kui Ice Café vahel,

väheneb Yo! kohvikute käive Ice Café kohvikute käibe tõusu arvelt. Kostja hooldab Ice Café

kohvikuid hageja kohvikutest paremini, kuigi lepingu p 3.1 alusel on kostja kohustatud

opereerima Yo! kohvikuid heaperemehelikult ja efektiivselt ning lepingu p 3.4 alusel hoidma

kohvikutes puhtust ja korda ning pidama kinni kokkulepitud väljapanekureeglitest. Hagejale

tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjapoolse lepingurikkumisega.

11. Eksklusiivkohustuse eesmärgiks on kaitsta hagejat tekkinud/tekkida võiva kahju eest.

Kostjale kui äritegevusega tegelevale juriidilisele isikule pidi olema ettenähtav, et

eksklusiivsuskohustust rikkudes ja hageja toodete kõrval teisi külmutatud maiustusi müües

langeb hageja käive ja seeläbi ka hageja kasum ning hagejale tekib kahju. Lepingu regulatsioon

on suunatud hageja maine ja identiteedi kaitsmisele. Punktis 1.1 on toodud hageja Yo!

kaubamärk ja kontseptsioon. Lepingu p 2.1-2.4 sätestavad, et kostja peab kasutama hageja

kaubamärki Yo! kujunduslike elemente, hageja oskusteavet, tootmisjuhiseid, retsepte

lihtlitsentside alusel; kasutamine väljaspool üksnes kooskõlastatult; lepingu lõppemisel

seonduv tagastada. Lepingu p 3 sätestab, et kostja peab tootma klientidele Yo! külmutatud

jogurtit, ette valmistama lisandeid vastavalt hageja koolitusprogrammidele ning rangelt ja

täpselt kinni pidama retseptidest, tellima tooraine ja muud materjalid soovitatud hankijatelt,

kinni pidama kokkulepitud väljapanekureeglitest, kooskõlastatud peab olema tooraine,

hooldama

jogurtimasinaid,

tegema

turunduskampaaniad

ja

reklaami

kokkulepitud

turundusplaani kohaselt, mitte tegema koostööd konkurentidega. Lepingu p 4 järgi peab hageja

ehitama kohvikute sisustused, koolitama, töötama välja sortimendi, andma kogu vajaliku info,

tegema turunduskampaaniaid ja reklaami, mitte paigaldama teistesse kinodesse Yo! kohvikuid,

tagama jogurtimasinate hoolduse ja korrashoiu. Eesmärk, et müügist saadavat kasu jagataks

hagejaga.

2-19-3212

12. Lepingu perioodil tekkinud saamata jäänud tulu on vähemalt 355 892 eurot, sealhulgas

Mustamäe, Solarise ja Lõunakeskuse kinode osas on saamata jäänud tulu vähemalt 207 907

eurot. Masinate remondikulusid ei saa maha arvata, kuna need pidi kandma lepingu järgi hageja,

kostja ei ole neid kulusid kandnud. Hageja jäätisemasinad olid vaid mõni kord töökorrast ära,

mis ei anna alust vähendada hüvitist, peale selle pidi kostja neid korras hoidma p 3.7 järgi ning

teavitama tehnikut p 3.10 järgi ning täitma hooldusjuhiseid. Masinate väidetavad puudused pole

seotud hageja tulu vähenemisega, sest kostja hooldas puudulikult masinaid ning mõned korrad

ei saanud mõjutada kõikides kinodes toodete müügi vähenemist Hageja ei pidanud otsima

asenduspinda, sest kui kostja rikkus eksklusiivkohustust, ei pea seda tegema hageja.

Kostja vastuväited

13. Kostja vaidles hageja nõudele vastu.

14. Koostöölepingu punkt 3.9 on tühine konkurentsiseaduse (KonkS) § 4 lõike 1 ja § 8 lõike 1

järgi kui mittekonkureerimise kokkulepe, mis kahjustab konkurentsi. Selline kokkulepe on

tühine, v.a juhul, kui selleks annab võimaluse Vabariigi Valitsuse 27.05.2010 määrusega nr 60

„Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa

andmine (grupierand)” (edaspidi Eesti grupierandi määrus) kehtestatud erand. Poolte vahel ei

ole frantsiisileping. Lepingu eesmärgiks oli vaid poolte koostöö, kostja ei olnud nõus

frantsiisilepingut sõlmima. Isegi kui oleks frantsiisileping, ei olnud kohustust tulu teenida.

Hageja väited grupierandi kohaldamisest pole õiged. Lepingu p 3.9 eesmärgiks ei ole frantsiisi

identiteedi ja maine hoidmine, vaid konkurentsi piiramine.

15. Lepingu punktid 3.9 ja 4.6 on mittekonkureerimise kohustused KonkS-i mõttes (Eesti

grupierandi määruse § 1 lõike 2 punkt 4). Tegemist on vastastikuse vertikaalse kokkuleppega –

piirati kostja võimalusi müüa Yo! külmutatud jogurti analoogtooteid ja hageja õigust

paigaldada teistesse kostja konkurentide kinodesse Eestis Yo! kohvikuid. Määruse järgi on

mittekonkureerimise kokkulepped lubatud, kui poolte turuosad on alla 30% (§ 2 lõige 1) ja

kokkuleppe kestus ei ole üle 5a (§ 3 lõike 3 punkt 1). Pärast koostöölepingu sõlmimist avaldati

2017. a Eesti kinode turuosade andmed, mille järgi oli kostja turuosa tõusnud 44,1%-ni. Uue

info valguses sai kostjale teatavaks, et koostööleping sellisel kujul ei ole lubatav ning punkt 3.9

on KonkS § 4 lõike 1 alusel tühine. Pooltel ei olnud võimalik jätkata kokkuleppe täitmist. 2019.

a I kvartalis oli kostja turuosa tõusnud 48,5%-ni ja sama aasta augustini 48,9%-ni. Seega oli

konkurentsiõiguslikult turu olukord võrreldes lepingueelse perioodiga muutunud ja kokkulepe

oli muutunud tühiseks.

16. Asjakohane turg on sügavkülmutatud jogurtitoodete müük kinos. Sellisel turul on vähemalt

ühe osapoole turuosa vastavate toodete müügi- või ostuturul üle 30%, kusjuures müüjana tuleb

siin käsitleda hagejat ja ostjana kostjat. Laia turumääratluse kasutamine, nagu seda teeb hageja,

ei ole antud turu spetsiifikat arvestades võimalik. Kohane ei ole hageja väide, et kinoteenus ei

mängi asjakohase turu määramisel mingisugust rolli. Turgu tuleb määratleda lähtudes

kinoteenusest/kinoturust – kui klient läheb kinno, siis ei ole tal võimalik osta mujalt külmutatud

jogurtitoodet, mida saab kinosaalis või- ruumides tarbida. Kinoterritoorium on eraldi turg ja

seda ei saa võrrelda muu turuga. Klient võib samas keskuses või kino kõrval asuvast

poest/kohvikust osta sarnase toote, aga kinno ta sellega ei pääse. Seega ei ole külmutatud jogurt

asendatav muudest kohvikutest ostetava tootega. Toode ei ole asendatav muudest kohvikutest

ja poodidest ostetava tootega ning sügavkülmutatud jogurtitoodete müük kinos ja

sügavkülmutatud jogurtitoodete müük väljaspool kino on eraldi kaubaturud. Tähtsust ei oma

see, et kinoalal on võimalik osta tooteid kinoteenust tarbimata, vaid tähtis on keskmise tarbija

2-19-3212

arusaam ja käitumine, mille järgi keskmine tarbija ei lähe kinoalale tooteid ostma, kui ta ei

plaani kinoteenust kasutada.

17. Koostöölepinguga on reguleeritud üksnes külmutatud jogurti ja selle analoogtoodete müük

ja need ole koostöölepingu mõttes analoogtooted. Koostöölepinguga ei ole pooled silmas

pidanud ega soovinud mingil moel reguleerida Apollo kinos jäätise müüki. Kui seda oleks

soovitud, oleks koostöölepingus selgelt välja toodud, et see hõlmab ka jäätise müüki, mitte

püütud jäätist mahutada külmutatud jogurti analoogtoote mõiste alla. Seda enam, et

tegelikkuses on jäätist ka enne koostöölepingu sõlmimist Apollo kinodes pakutud.

Koostöölepingu punkti 3.9 eesmärk on piirata üksnes Yo! kohvikute otseste konkurentide

koostööd, st analoogtoodeteks olid teiste külmutatud jogurtit müüvate ettevõtete külmutatud

jogurti tooted, vastasel juhul ei oleks lauses kirjutatud „otseste konkurentidega“. Seda

tõlgendust toetab poolte varasem tava. Pooled on teinud koostööd alates 2014. aastast ning selle

aja jooksul on Apollo kinodes pakutud jäätist. Varem ei ole kostja oma vastasseisu jäätise

pakkumisele väljendanud. Kostjal oli hageja varasema käitumise tõttu põhjendatud arusaam, et

hageja ei pea jäätist ja külmutatud jogurtit koostöölepingu mõttes analoogtoodeteks. Järelikult

ei saa Ice Café olla jäätiste osas ka hageja konkurendiks ja jäätise osas koostöölepingu p 3.9

regulatsiooni mõjualas.

18. Isegi kui kohus peaks leidma, et koostöölepingu p 3.9 on kehtiv ja kostja on rikkunud

koostöölepingut (millega kostja ei nõustu), siis on hageja saamata jäänud tulu hüvitamise nõue

põhjendamatu. Kostja ei nõustu saamata jäänud tulu arvestusega ja leiab, et see on ülepaisutatud

ja meelevaldne.

19. Kostja ei ole kohustatud koostöölepingu raames mingit tulu teenima, mille saamata jäämist

hageja saaks kostjalt nõuda. Hageja ei saa eeldada, et tulu teenimine jätkub pidavalt, et see

tõuseb kogu aeg. Lisaks oli kostjal õigus paigutada ümber kohvikuid, piirata müüki.

Külmutatud jogurti populaarsus 2017. a oli tingitud sellest, et tegemist oli uue suupiste/vahepala

variandiga, kuid see trend langes. Hageja nõue kahju hüvitamiseks Ülemiste, Pärnu keskuse ja

Eedeni keskuse kinode osas ei ole üldse põhjendatud, sest lepingu p 1.3 järgi selliseid

kokkuleppeid pole, et Yo! kohvikud avatakse Pärnu, Eedeni ja Ülemiste keskuse kinodes.

20. Osaliselt ei ole väidetav kahju põhjuslikus seoses hageja kohustuse rikkumisega. Hageja

kohvikud on pidevalt töökorrast ära, klientidel polnud võimalik nendest jogurtitooteid osta.

Hageja peab arvama oma kahju hüvitamise nõudes maha tulu, mida ta ei teeninud tema enda

kohvikute rikke tõttu, st hageja enda kohustuste rikkumise tõttu. Arvestada tuleb, et kinode

külastamine oli Covid-19 leviku ajal piiratud, eriolukorra ajal olid kinod suletud. Hageja

pidanuks ka kahju vähendama, tegema asendustehinguid. Hageja pole arvestanud maha Eedeni,

Pärnu ja Ülemiste keskuse kinode osas tegelikke kulusid, mida ta oleks pidanud seal kohvikute

avamisega kandma. Kahjuhüvitist tuleb eeltoodu tõttu vähendada. Kahju suurus võib olla kõige

rohkem 42 900,57 eurot.

21. Hageja ei saa nõuda kahju hüvitist Solarise Keskuses asuva kino osas, kuna Solaris Keskus

OÜ on sõlminud lepingu Solaris Kino OÜ-ga. Kostja sellesse õigussuhtesse ei puutu, ega saa

vastutada selle eest, milliseid kohvikuid Solaris Kino OÜ paigutab vastavale alale.

Menetluse edasine käik

22. Maakohus tegi 22.01.2021 vaheotsuse, millega tuvastas, et 29.08.2017 koostöölepingu

punktides 3.9 ja 4.6 toodud tingimused on kehtivad ning määras jätkata menetlust kahju

hüvitamise nõudes.

2-19-3212

23. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.06.2021 maakohtu vaheotsuse ja saatis tsiviilasja

maakohtule edasiseks menetlemiseks. Ringkonnakohus leidis, et 29.08.2017 leping vastab

olulises osas frantsiisilepingu kui segatüüpi lepingu tunnustele, millele VÕS § 1 lõike 2 kohaselt

tuleb kohaldada frantsiisilepingule seaduses sätestatut. Ringkonnakohtu arvates on käesoleval

juhul tegemist tootmisfrantsiisiga, kuna kostja frantsiisivõtjana toodab tooteid (külmutatud

jogurtit) vastavalt hageja (frantsiisiandja) juhistele ja müüb neid hageja kaubamärgi all.

Ringkonnakohus märkis, et maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel võtta seisukoht, kas

lepingule kohaldub KonkS § 4. Juhul, kui eesmärgiks oli hoida hageja frantsiisivõrgu üldist

identiteeti ja mainet või frantsiisiandja oskusteavet ja seda, et frantsiisiandja abi ei tooks kasu

konkurentidele (mh frantsiisivõtjale endale), jääb kokkulepe lepingupunktis 3.9 KonkS § 4

kohaldamisalast välja ja tühisuse küsimust vastuolu tõttu KonkS §-ga 8 ei teki. Kui siiski

lepingupunkt 3.9 jääb KonkS § 4 kohaldamisalasse, saab frantsiisilepingule kohalduda Eesti

grupierandi määrus, kui täidetud on selle § 2 lõigetest 1 ja 3 tulenevad tingimused.

Frantsiisivõtjast ostja (kostja) turuosaks on tema osa asjaomasel ostuturul. Kolleegium nõustus

maakohtuga, et iseenesest on asjaomaseks kaubaturuks praeguses vaidluses lahtise jäätise ja

külmutatud jogurti turg.

Maakohtu otsus ja põhjendused

24. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 66

092,42 eurot ning alates 14.08.2019 võlgnetavalt kahjuhüvitiselt viivise VÕS § 113 lg 1 II lause

järgi kohustuse täitmiseni. Maakohus jättis hageja riigilõivu kostja kanda, hageja lepinguliste

esindajate kulud 10% ulatuses kostja kanda ning kostja lepinguliste esindajate kulud 90%

ulatuses hageja kanda. Ülejäänud menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus

määras jätta otsuse jõustumisel ja avalikustamisel avaldamata otsuse punktid 91, 92, 93, 97.

25. Kuna ringkonnakohus kvalifitseeris poolte õigussuhte, ei pidanud maakohus vajalikuks

poolte väiteid selles osas käsitleda. Vaidlusalusest lepingu p-st 1.1 nähtub hageja Yo!

kaubamärk ja selle kontseptsioon. Maakohus hindas pooltevahelise frantsiisilepingu p-de 1-4

sisu, hageja presentatsiooni, TH (TH) ja MKD seletusi vande all, aga ka kostja käitumist, et

kostja pole võimaldanud kolmandatel isikutele kinodes konkureerida Yo! kaubamärgiga, vaid

on paigaldanud sinna enda sidusettevõtte Ice Café kohvikud, ning järeldas, et pooltevahelise

lepingu enda ja selle p 3.9 eesmärgiks oli säilitada hageja kui frantsiisiandja frantsiisivõrgu

üldist identiteeti, tema mainet, oskusteavet ja seda, et frantsiisiandja abi ei tooks kasu

konkurentidele. Eeltoodu alusel leidis kohus, et lepingu punktis 3.9 sätestatud tingimus jääb

KonkS § 4 kohaldamisalast välja ja seega ei ole lepingu tingimus tühine KonkS § 8 mõttes.

Sellest tulenevalt ei ole vaja hinnata, kas lepingule kohaldub Eesti Vabariigi Valitsuse

27.05.2010 määrus nr 60 (grupierand) ja millised on poolte turuosade suurused.

26. Maakohus hindas järgnevalt, milline on asjaomane turg. Maakohus ei nõustunud kostjaga,

et asjaomaseks turuks saaks KonkS § 3 lg 1 järgi pidada kinoala. Lepingu kontekstis on KonkS

§ 3 lg 1 tähenduses asjaomane turg külmutatud jogurti ja lahtise jäätise ostu kaubaturg ning

selleks saab pidada geograafilise turuna Eestit.

27. Kohus ei nõustunud, et jäätis ja külmutatud jogurt pole asendatavad tooted ehk

analoogtooted. Hageja poolt esitatud fotodelt nähtuvalt pakutakse nii hageja Yo! kohvikutes

kui ka Ice Café kohvikutes külmutatud jogurtit ja lahtist jäätist. Need on piimast valmistatud

maiustused, mis on sarnased oma tarbimisomaduste ja hinna poolest. Seega on need

objektiivselt võttes tarbija seisukohalt asendatavad tooted KonkS § 3 lg 1 tähenduses. Asjaolu,

et tarbija teeb küll igal konkreetsel juhul vahet, kas osta külmutatud jogurtit või jäätist, ei

tähenda, et need ei oleks KonkS § 3 lg 1 mõistes objektiivselt asendavad tooted/analoogtooted.

2-19-3212

Ka ei oma asendatavuse/analoogtoote tähenduses KonkS § 3 lg 1 järgi tähtsust siinkohal

asjaolu, kas kostja võimaldab muust kohast ostetud jäätise või külmutatud jogurtiga kinosaali

siseneda või kas eelviidatud Yo! kohvikutest ja ka Ice Cafést ostetud jogurtiga/jäätisega tarbija

tegelikult kinosaali läheb. Tähtsust ei oma kostja väide, et enne pole kunagi peetud jäätist nn

analoogtooteks ning et kostja on teinud 2017. a juulis Premia jäätisele kampaaniat, kuivõrd

pooltevaheline vaidlusalune koostööleping on sõlmitud 2017. a augustis. Kuna nii hageja Yo!

külmutatud jogurt kui Ice Cafés müüdav külmutatud jogurt, lahtine jäätist, jogurti-jäätise segu

on analoogtooted, siis on põhjendatud ja tõendatud hageja väide, et lepingu punkti 3.9 mõttes

ei saa kostja lepingu kehtivuse ajal müüa oma kinodes vastavaid Ice Cafés müüdavaid

analoogtooteid ja tegemist on kostja hoidumiskohustusega.

28. Kostjal oli lepingu p -s 3.9 keeld müüa Solarise, Mustamäe ja Lõunakeskuse kinodes enda

kohviku analoogtooteid ja kuna kostja seda siiski tegi (selles vaidlus puudub), on ta rikkunud

lepingu punktist 3.9 tulenevat kohustust.

29. Seoses Ülemiste, Eedeni ja Pärnu kinodes Yo! kohvikute avamisega märkis kohus, et kohtu

hinnangul saab lepingu projektide p-s 1.3 kirjapandud sõnastust ning MKD e-kirja ja seletusi

hinnata selliselt, et hageja kohvikute avamine uutes kinodes saab toimuda poolte kokkuleppel.

Lepingust endast ei nähtu, et sõnale „kokkuleppel“ on pooled andnud mingi muu tähenduse kui

üldlevinud tähenduse. Kuna teistes kostja kinodes (Eeden, Pärnu, Ülemiste) ei ole avatud Yo!

kohvikuid, sest pooled ei ole selles saavutanud kokkulepet, ei ole kostja ka lepingu punktist 3.9

tulenevat kohustust nendes kinodes rikkunud sellega, et on avanud seal oma Ice Café kohvikuid

ja müünud seal analoogtooteid.

30. Kohus asus TH seletusi ja lepingu punkti 5 tingimusi hinnates järeldusele, et lepingu punktis

3.9 sätestatud tingimus on seoses lepingu punktis 5 märgitud tulu saamisega ehk et kui kostja

rikub oma lepingu p-st 3.9 tulenevat kohustust sellega, et müüb oma kinodes analoogtooteid,

saab rääkida hageja saamata jäänud tulu kui kahju tekkimisest, kui see tulu väheneb seetõttu, et

hageja kaubamärgi all tooteid ei müüda või näiteks müük ei suurene.

31. Hageja saamata jäänud tulu kui kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ja

kahju tekkimine on ettenähtav rikkumise tagajärjena kostjale ning rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos VÕS § 127 lg 2 ja 3 järgi. Kostja pidi lepingu p-st 3.9 tuleneva hoidmiskohustuse

rikkumise tagajärjena aru saama, et selle rikkumise tulemusel võib väheneda jaotamisele kuuluv

tulu ja hageja saadav osa lepingu p 5 järgi.

32. Kostja ei ole tõendanud, et Solarise Keskuses asuvale kinoalale oleks Ice Café kohviku

paigaldanud Solaris Kino OÜ. Seetõttu on alusetu kostja väide, et ta pole rikkunud lepingu

punktist 3.9 tulenevat kohustust, mis puudutab mainitud kohas Ice Café kohviku avamist ja seal

analoogtoodete müümist.

33. Saamata jäänud tulu osas tuleb arvesse võtta, et Covid-19 leviku ajal, sh ajal, kui riigis oli

kehtestatud eriolukord, olid kinod kas suletud või nende külastatavus vähenenud. Yo!

kohvikute käive saab sõltuda kinode külastatavusest.

34. Hageja esitas kohtule riiklikult tunnustatud ekspert UV 24.09.2022 arvamuse saamata

jäänud tulu kohta. Asjatundja võttis arvesse ühe kogumina Lõunakeskuse, Solarise keskuse ja

Mustamäe keskuse Apollo kinod, sest seal olid kohvikud avatud ka enne vaidlusaluse lepingu

sõlmimist. Arvesse võttis asjatundja ka aja, mil kostja paigutas oma kohvikud samadesse

kinodesse. Asjatundja on lähtunud müügituludest ja kassatulust, sest tema arvamuse kohaselt

arvestab kassatulu nii külastajate arvu kui piletihinna kasvu. Arvamuse andja jõudis järelduseni,

2-19-3212

et hageja saamata jäänud tulu Lõunakeskuse, Mustamäe Keskuse ja Solarise Keskuse kinodes

on kokku 207 907 eurot.

35. Kostja esitas 31.10.2022 omapoolse arvamuse saamata jäänud tulu kohta, mille on

koostanud riiklikult tunnustatud ekspert LR. Asjatundja on võtnud arvesse saamata jäänud tulu

arvestuses kino külastuste arvu perioodil 2017-31.08.2022. Arvamuse andja on lähtunud

pooltevahelise lepingu sisust ning lepingu p 5 märgitud tulu arvestusest, Yo! külmutatud jogurti

müügituludest Solarise Keskuses, Mustamäe Keskuses ja Lõunakeskuses perioodil 2017-2022,

Ice Café külmutatud jogurti müügikogustest Solarise Keskuses, Mustamäe Keskuses ja

Lõunakeskuses, ning omakorda veel nii Yo! kui Ice Café külmutatud jogurti müügikogustest.

Asjatundja on arvestanud ka seda, et Eestis kuulutati välja eriolukord alates 13.03.2020 ja on

arvestanud kinokülastuste arvu vähenemist. Lisaks võttis asjatundja arvesse ka kokkuhoitud

kulusid. Selle kõige tulemusel leidis asjatundja, et kuivõrd Yo! külmutatud jogurti müügiletid

opereerisid Solarise Keskuse, Mustamäe Keskuse ja Lõunakeskuse kinodes, on nimetatud

kinodelt hageja saamata jäänud tulu kokku 66 092,42 eurot. Asjatundja märkis, et talle antud

informatsiooni alusel ületanuks Ülemiste kino puhul kokkuhoitud kulud 957,12 euroga, Pärnu

keskuse puhul 9 772,76 euroga ning Eedeni kino puhul 12 461,96 euroga hüpoteetiliselt

saamata jäänud müügitulusid. Seetõttu on hageja saamata jäänud tulu kokku 42 900,57 eurot.

36. Maakohus hindas esitatud arvamusi ja asus seisukohale, et kostja esitatud asjatundja

arvamuses selgub üheselt, mis mõjutab saamata jäänud tulu suurust. Seda mõjutab kino

külastatavus, mida omakorda mõjutasid koroonaviiruse levikuga seotud kino külastatavuse

piirangud, sh täielik sulgemine, kino repertuaar (kas oli nn hittfilme) ning kino külastatavuse

nn hüppelisus. Need kõik omakorda mõjutasid külmutatud jogurti müüki. Kostja esitatud

asjatundja arvamuses ei ole tehtud arvestusi prognoosiga, et kui teatud esimestel aastatel oli

jogurti müük tõusus, et siis selline tõus jätkus. Hageja poolt esitatud asjatundja arvamuses ei

arvestata konkreetselt külmutatud jogurti müügiandmeid ja tegemist ei ole põhjaliku analüüsiga

tulu suuruse kohta.

37. Kuna kostja ei ole rikkunud lepingut teistesse kinodesse Ice Café kohvikute paigaldamisel,

ei võtnud kohus aluseks kostja esitatud asjatundja arvamuses toodud saamata jäänud tulu

arvestust seoses Eedeni, Ülemiste ja Pärnu kinodega. Sellest tulenevalt leidis kohus, et hageja

saamata jäänud tulu suuruseks on 66 092,42 eurot.

38. Kahjuhüvitise vähendamine põhjusel, et hageja seadmed vajasid remonti, ei ole

põhjendatud. Asjaolu, et nendes esines rikkeid, kinnitab kostja esitatud e-kirjavahetus 2018. a

märtsis, augustis, septembris, novembris, detsembris. Kohtu hinnangul on see niivõrd väike aeg

ja sedagi kirjadest nähtuvalt üksikutel kuupäevadel, mistõttu leidis kohus, et lepingu 5-aastast

kestvust arvestades on sellel väga väike mõju.

39. Kostja väide, et hageja pidanuks tegema asendustehinguid, et vähendada kahjusid, ei ole

asjakohane, kuna lepingu p 4.6 järgi ei olnud hagejal õigus paigutada teistesse kinodesse oma

kohvikuid ning lepingu rikkumine ei saa olla õigustuseks kahju vähendamiseks VÕS § 139

alusel.

40. Kuna maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt, tuleb rahuldada sellelt põhinõude osalt ka

hageja viivisenõue. Hageja saab nõuda viivist kahju hüvitiselt alates 14.08.2019.

2-19-3212

Hageja apellatsioonkaebus

41. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus jättis hagi rahuldamata ja teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

42. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja ebaõigesti kohaldanud

materiaalõigust, kui leidis, et kostja ei ole lepingut rikkunud Ice Café kohvikute avamise ja seal

analoogtoode müümisega Apollo kinodes Ülemiste, Eedeni ja Pärnu keskustes. Maakohus on

ebaõigesti kohaldanud VÕS §-st 29 tulenevaid lepingu tõlgendamisreegleid, mille tulemusel on

ebaõigesti jätnud kahju nendes kinodes välja mõistmata.

42.1. Lepingu eesmärk oli, et kostja ei paigaldaks Ice Café kohvikuid Apollo kinodesse.

42.2. Kohus on lähtunud kostja seadusliku esindaja MKD 2016. aastal saadetud e-kirjast, kes

ei osalenud läbirääkimistel, mille tulemusel jõuti lepingu sõlmimiseni. Seetõttu on maakohus

poolte tegeliku ühise tahte väljaselgitamisel lähtunud asjakohatust tõendist. Lepingu

tõlgendamisel tuleb lähtuda asjakohastest tõenditest, eelkõige hageja seadusliku esindaja TH

ütlustest lepingu eesmärgi kohta ja arvestada asjaolu, et kostja ei ole enne lepingu rikkumist

kordagi väitnud, et ta võiks avada Yo! kohvikutega konkureerivad kohvikud Apollo kinodes,

kus ei ole avatud Yo! kohvikuid. Kohus on jätnud hindamata asjaolu, et kinodes avatigi Ice

Café kohvikud, mistõttu oli võimalik avada ka Yo! kohvikud. Kohus on jätnud hindamata

tõendid, millest nähtub, et kostja ei andnud hagejale võimalustki avada Yo! kohvikuid, vaid

kostja paigaldas Ice Café kohvikud hageja teadmata - hageja viitas ka sellele, et tegemist on

lepingu rikkumisega.

42.3. Maakohus ei arvestanud lepingu punkti 1.3 tõlgendamisel teisi lepingutingimusi (VÕS §

29 lg 6). Lepingu punktides 1.1, 3.9 ja 4.6 on pooled kokku leppinud kahepoolse eksklusiivsuse

põhimõttes. Maakohus on jätnud hindamata, et lepingu olemuse ja eesmärgiga ei ole kooskõlas

lepingu p-i 1.3 tõlgendus, mis sisuliselt lubaks kostjal ära kasutada hageja intellektuaalse vara

ja oskusteabe ning rakendada seda Apollo teistes kinodes. Frantsiisileping sõlmitigi eesmärgiga

kaitsta hagejat olukorra eest, kus tema välja töötatud ärimudelit ja oskusteavet ei kuritarvitataks,

luues sama kontseptsiooniga identsed Ice Café kohvikud ja hakates hagejaga konkureerima

Apollo kinodes.

43. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja ebaõigesti kohaldanud

materiaalõigust, kui leidis, et hagejale tekkinud kahju seisneb üksnes Ice Café kohvikutes

müüdava ühe toote (külmutatud jogurt) saamata jäänud müügitulus. Maakohus on tõendite

hindamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mille tulemusel on ebaõigesti jätnud

arvestamata hageja asjatundja arvamusega. Maakohus ei ole asjatundja arvamusi igakülgselt

hinnanud. Kostja asjatundja arvamuses on leitud saamata jäänud tulu üksnes ühe Ice Café

kohvikutes müüdud toote (külmutatud jogurt) tulu põhjal, jättes arvestamata Ice Café

kohvikutes müüdud analoogtoodete tulu. Hageja on tuginenud saamata jäänud tulu tõendamisel

kohtupraktikale, mis on oluline ka asjatundja arvamuste hindamisel: enne lepingu rikkumist

lepingu alusel teenitud kasul; frantsiisiandja ainuõiguste rikkuja käibel või tulul.

44. Maakohus on otsuse rajanud asjakohatule kostja asjatundja arvamusele, mille aluseks

olevaid andmeid ei ole kohtule esitatud. Hagejal ei olnud võimalik uurida kostja asjatundja

aluseks olevate andmete õigsust, sest kostja ei esitanud neid kohtule.

2-19-3212

45. Maakohus on õigesti leidnud, et külmutatud jogurt, lahtine jäätis ning külmutatud jogurti ja

lahtise jäätise segu on analoogtooted lepingu p-i 3.9 mõttes, mille müük Apollo kinodes oli

keelatud. Kostja asjatundja arvamuses ei ole aga kahjuhüvitise arvutamisel arvestatud

analoogtoodete tulu, mistõttu see ei väljenda kogukahju, mis on hagejale tekkinud. Kohus on

jätnud hindamata, et kostja asjatundja on põhjendanud külmutatud jogurti müügi langust

sellega, et Yo! kohvikute ja Ice Café kohvikute külmutatud jogurti müük oleks pidanud kokku

olema sama, mis enne Ice Café kohvikute avamist Apollo kinodes. Tegelikult on ilmne, et

kostja asjatundja ei ole arvesse võtnud Ice Café kohvikutes müüdud analoogtoodete tulu, mille

tõttu langes ka külmutatud jogurti müük.

46. Maakohus on rikkunud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, jättes hageja taotluse tõendite

kogumiseks rahuldamata ja hagi tõendamatuse tõttu osaliselt rahuldamata. Esiteks ei pidanudki

hageja asjatundja arvestama Ice Café kohvikute käivet või tulu, mistõttu on maakohus rikkunud

kohtuotsuse põhjendamise kohustust, asudes hageja asjatundja arvamust hindama asjakohatust

metoodikast lähtuvalt. Teiseks, isegi kui maakohus leidis, et kahju hüvitise arvutamisel tuleb

arvestada ka rikkuja (kostja) tulu, siis ei või maakohus käituda vastuoluliselt ja teha üllatuslikku

otsust. Hageja asjatundjal ei olnud võimalik arvestada Ice Café kohvikute müügituluga

arvamuse koostamisel, sest neid tõendeid ei ole hagejale kättesaadavaks tehtud ega toimikusse

esitatud. Kolmandaks, kui kohus leidis, et hagejale tekkinud kahju hüvitise arvutamisel tuleb

ikkagi arvestada kostja tulu, siis oleks kohus pidanud rahuldama hageja taotluse tõendite

kogumiseks ning tuvastatud asjaoludel nõudma välja kogutulu, mis kostja teenis Ice Café

kohvikute avamise ja seal toodete müügist lepingu lõpuni.

47. Saamata jäänud tulu põhinebki eelkõige tõenäosusel ja enamasti ei olegi võimalik täpselt

hinnata, millist kasu oleks isik saanud, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Seega ei ole

põhjendatud hagejale tekkinud kahju välja mõistmata jätta üksnes sellepärast, et hagejal ei

olnud võimalik arvestada kahjuhüvitise arvutamisel Ice Cafe müügitulu. Hageja asjatundja on

lähtunud kohasest metoodikast ja kohtupraktikast. Hageja asjatundja on leidnud tulu, mida

hageja oleks asjaolusid arvestades teeninud Yo! kohvikute toodete müügist Apollo kinodes, kui

lepingut oleks kohaselt täidetud tähtaja lõpuni. Kohus ei hinnanud hageja asjatundja arvamust

kooskõlas teiste tõenditega. Hageja asjatundja arvamuses on võetud aluseks objektiivse

indikaatori (kassatulu muutumine) koroonapiirangute mõju hindamiseks ja Yo! kohvikute

tegelik tulu enne lepingu rikkumist.

48. Maakohus on eeltoodud rikkumiste tulemusel ka ebaõigesti jätnud menetluskulud osaliselt

hageja kanda. Kuigi hageja esitas kahju hüvitamise nõude summas 712 928 eurot, siis ei olnud

hagejale ettenähtav hagi esitamise ajal 2019. aastal, et 2020–2021 kehtestatakse

koroonapiirangud, mis mõjutavad saamata jäänud tulu arvestust. Hageja on jäänud oma

13.08.2019 nõude juurde ning palunud saamata jäänud tulu välja mõista põhjendatud ja

tõendatud ulatuses vähemalt summas 355 892 eurot. Kohus saab arvestada asjaoluga, et hagi

esitamise ajal ei olnud hagejale ettenähtavad koroonapiirangud, mille tulemusel olid kinod ja

kaubanduskeskused suletud või nendes käimine piiratud, mis mõjutas hagejast sõltumatutel

asjaoludel tema nõuet.

Kostja vastuapellatsioonkaebus

49. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles

kohus rahuldas hagi, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata.

2-19-3212

50. Kohus on ebaõigesti kohaldanud KonkS § 4 lõiget 1 ja §-i 8, kui leidis, et lepingu punkti

3.9 jääb KonkS § 4 kohaldamisalast välja. Üldreegli kohaselt kuuluvad frantsiisilepingud, nagu

ka kõik teised lepingud, KonkS § 4 kohaldamisalasse. Erandiks on olukord, kui sätte eesmärgiks

oli hoida hageja frantsiisivõrgu üldist identiteeti ja mainet või frantsiisiandja oskusteavet ja

seda, et frantsiisiandja abi ei tooks kasu konkurentidele. Ringkonnakohus on eeltoodut

selgitades tuginenud Euroopa Komisjoni vertikaalsetele suunistele (punktid 190b, 191, 45a),

Euroopa Komisjoni otsusele asjas Yves Rocher ja Euroopa Kohtu lahendile asjas Pronuptia.

Viidatud erand on mõeldud olukordadeks, mis on vajalikud konkreetse kaubamärgi sisulise

kahjustamise vältimiseks. Erandi eesmärk on kaitsta Yo! kohviku kontseptsiooni terviklikkust,

mitte aga seda, mida Yo! kohvikuga samal pinnal võib müüa.

50.1. Ringkonnakohtu poolt viidatud erand on asjakohane vertikaalsete suuniste punkti 190b

kohaselt siis, kui vaidlusalune säte on seotud ostetavate kaupade või teenustega ja sättes toodud

piirangut on vaja selleks, et hoida frantsiisivõrgu üldist identiteeti või mainet. Ehk täidetud peab

olema kaks tingimust kumulatiivselt. Käesoleva vaidluse puhul ei ole pooltevahelise lepingu

punkt 3.9 aga seotud ostetavate kaupade või teenustega.

50.2. Yves Rocher ja Pronuptia asjades oli käesoleva vaidluse asjaoludega võrreldes tegemist

oluliselt kitsama konkurentsipiiranguga. Küsimus on selles, kas kostja võis üldse müüa teisi

tooteid kinodes, sh väljaspool Yo! külmutatud jogurtite iseteeninduslikke kohvikud, see aga

jääb erandi alt välja. Koostöölepingu punktis 3.9 toodud piirang ei ole vajalik, kuna toob kaasa

turujagamise ja piirab hinnakonkurentsi ja rikub selgelt KonkS § 4 lg 1 p 3 sätestatud keeldu.

51. Konkurentsiõiguse kaitse-eesmärgist lähtuvalt on ebaõige järeldada, et ettevõtjate vahelised

kokkulepped ei pea olema kooskõlas konkurentsiõigusega kestvalt, vaid üksnes kokkuleppe

sõlmimise hetkel. Kohus oleks pidanud koostöölepingu punktile 3.9 kohaldama KonkS §-i 4 ja

kontrollima, et sätte nõuded oleksid täidetud kogu lepingu kehtivuse jooksul, mitte üksnes

sõlmimise hetkel. Kostja palus maakohtul esitada Euroopa Kohtule eelotsuse taotlus, kuid

kohus ei teinud seda. Kostja palub ringkonnakohtul taotleda Euroopa Kohtult eelotsust seetõttu,

et see on vajalik Euroopa Liidu õiguse ühetaoliseks rakendamiseks. Eelotsuse taotluse ilmset

vajalikkust kinnitab ainuüksi see, et on riigisiseselt vastuoluline kohtupraktika.

52. Euroopa Komisjoni vertikaalsete suuniste punkti 27 kohaselt on sõnaselgelt välistatud

grupierandi kohaldamine konkurentide vahel. Faktiliselt konkureerivad turul vähemalt hageja

(Yo! kaubamärgi all) ja kostja (Ice Café kaubamärgi all). Kuna nad on konkurendid, on ka

grupierandi kohaldamine koostöölepingu punktile 3.9 välistatud grupierandi määruse § 2 lõike

4 kohaselt. Hetkest, mil kostja omandas Ice Café jäätisekohvikud, muutus koostöölepingu

punkt 3.9 KonkS § 8 alusel tühiseks.

53. Isegi kui grupierandi kohaldamine oleks antud juhul võimalik, ei ole ikka täidetud

grupierandi kohaldamise eeldused ning lepingu punkt 3.9 on KonkS § 8 alusel tühine. Kohus

on leidnud, et asjakohane kaubaturg on lahtise jäätise ja külmutatud jogurti turg ning

geograafiline turg on Eesti. Kostja hinnangul on kohus ebaõigesti kohaldanud KonkS § 3 lg 1,

kui leidis, et geograafiline turg on Eesti. Kohus ei ole kaubaturu määratlemisel kohaldanud

ühtegi tunnustatud testi (nt SSNIP). KonkS § 3 lg 1 järgi peab kaubaturu määratlemisel arvesse

võtma ka seda, kuidas tarbija kaupa tarbib. Kaubanduskeskuse teistes poodides/kohvikutes

(veelgi enam teistes Eesti kauplustes ja keskustes, kus puudub kino) müüdava külmutatud

jogurti või lahtise jäätise hinnad (ega nende muudatused) ei oma ega saagi omada mõju

kinopoes müüdava jäätise ostjate ostuotsustele, kuna väljapool kinopoodi ostetud jäätisega

kinno siseneda ei saa. Kostja tegevus kinodes külmutatud jogurti ja jäätise müümisel on tihedalt

seotud tema tegevusega kinoturul. Seega oleks kohus pidanud eelnevat arvestades määratlema

2-19-3212

geograafilise turuna Eesti kinoturu. Kuna kostja kinoturu turuosa oli juba 2018. aastal vähemalt

44,1%, mis on oluliselt kõrgem kui grupierandi määruse § 2 lg-s 1 sätestatud 30%-st, on

koostöölepingu punkt 3.9 tühine.

54. Kohus on punkti 3.9 tõlgendamisel lähtunud mitte poolte tahtest, lepingueelsetest

läbirääkimistest, poolte käitumisest enne ja pärast lepingu sõlmimist ega poolte tavadest või

praktikast, vaid üksnes ja ainult kaubaturu mõistest KonkS § 3 lg 1 mõttes. VÕS § 29

tõlgenduspõhimõtteid järgides oleks kohus pidanud tuvastama, et pooled on leppinud kokku

üksnes teiste kaubamärkide külmutatud jogurti müümise piiramises. Kohus on punkti 3.9

„analoogtoote“ sisustamisel jätnud põhjendamatult tähelepanuta kostja asjaolud ja tõendid.

Lepingueelsetel läbirääkimistel kinnitas hageja esindaja, et nõustub kostjaga, et

koostöölepinguga nõustub kostja „mitte müüma Kinode teistes kohvikutes külmutatud

jogurtit“. Hageja on ise enda käitumisega kinnitanud, et ei pea analoogtoodeteks jäätist, vaid

vastupidi tegemist on hageja enda sõnul selgelt vastanduvate toodetega. Hageja ja kostja

eesmärk koostöölepingu sõlmimisel oli panna kirjalikku vormi varasem koostöö, sh oli hageja

seadusliku esindaja sõnul eksklusiivsuskokkulepe olemas sellisena juba enne kirjaliku lepingu

sõlmimist. Kostja on nii enne kui pärast 29.08.2017 koostöölepingu sõlmimist teinud koostööd

mitmete jäätisetootjatega ja müünud kinodes jäätist, jäätisekokteili jms. Hageja enda käitumine

kinnitab, et ta ei pidanud kuni 1,5 aastat peale hagi esitamist koostöölepingut frantsiisilepinguks

ehk hageja ei pidanud koostöölepingu eesmärgiks frantsiisivõrgu kaitsmist.

55. Kostja on menetluses väitnud, et juhul kui kohus leiab, et koostöölepingu punktis 3.9 on

silmas peetud ka muid tooteid peale külmutatud jogurti, siis on hageja nõue hea usu

põhimõttega vastuolus, kuivõrd nõude esitamine oleks vastuolus vastuolulise käitumise

keeluga. Maakohus ei ole sellele väitele hinnangut andnud.

56. Kostja on selgitanud, et koostöölepingu eesmärk ei olnud tagada pooltele kindel käive.

Maakohus ei ole sellele väitele ega esitatud tõendile hinnangut andnud. Koostöölepingu näol

oli tegu üldise nö raamlepinguga, sellega ei sätestatud pooltele kohustusi, mille rikkumine saaks

kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse.

57. Kohus on kohtuotsuse punktis 103 ebaõigesti järeldanud, et VÕS § 139 ja 140

kohaldamiseks puudub alus. Hageja oleks saanud kahju vältimiseks teha asendustehinguid.

Samuti leidis kohus, et hageja kohvikute masinad olid korrast ära üksnes üksikutel päevadel,

mis ei anna alust vähendada kahjuhüvitist. Kohus on sellise järelduse teinud ekslikult. Juba

2016. aastal on hageja möönnud, et masinad on tihtipeale paar päeva rivist väljas. Tegemist oli

pideva probleemiga, mille alusel oleks kohus oleks pidanud kahjuhüvitis vähendama. Kostja

hinnangul tuleb kahjuhüvitise suuruse juures arvesse võtta ka asjaolu, et hageja väljendas

04.05.2023 istungil, et käesolev vaidlus on tema jaoks põhimõtteline ja vajalik hageja teistest

lepingutest tõusetunud või tõusetuvate vaidlustega seoses. Samuti tulnuks kahjuhüvitist

vähendada seetõttu, et kostja on teinud hagejale korduvalt kompromissipakkumisi, millest

hageja on keeldunud.

Menetlusosaliste seisukohad

58. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

58.1. Maakohus on hinnanud Yo! kohvikute paigaldamise kokkuleppe sisu tuvastamisel õigesti

tõendeid. Isegi kui kostja on Ülemiste, Eedeni ja Pärnu keskuste Apollo kinodes lepingut

rikkunud, ei kuulu kahju hüvitamisele. Hageja väidetav kahju Ülemiste, Eedeni ja Pärnu

2-19-3212

keskuste Apollo kinode osas ei ole väidetava rikkumisega põhjuslikus seoses. Hageja nõutud

saamata jäänud tulu ei kuulu Ülemiste, Eedeni ja Pärnu keskuste Apollo kinode osas

hüvitamisele, kuivõrd hageja ei ole teinud mistahes ettevalmistusi ja seega ei oleks ta nendes

kinodes ka mingit kasu tõenäoliselt saanud. Hageja ei ole maakohtus tuginenud sellele, et kostja

ei andnud hagejale võimalustki avada Yo! kohvikuid.

58.2. Kohus on õigesti leidnud, et hageja asjatundja arvamus saamata jäänud tulu kohta ei ole

usaldusväärne ja põhjendatud on lähtuda tegelikust müügitulust. Ebaõige on hageja arusaam, et

maakohus on tuginenud tõendile, mida pole kohtule esitatud. Kostja on saanud tutvuda ja

avaldada arvamust kostja asjatundja arvamusele (sh selle lähtealustele), kostja asjatundja

arvamust on istungil uuritud ja kostja asjatundja arvamus ja selle lähtealuseks olevad andmed

sisalduvad toimikus. Kohus ei ole rikkunud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, kui jättis

hageja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. Maakohus on selgitanud hagejale, et hagejal

on võimalik enda kahju hüvitamise tõendamiseks esitada kohtule taotluse sõltumatu ekspertiisi

korraldamiseks, mille kaudu ekspert saanuks tutvuda ka kõikide kostja valduses olevate

asjakohaste andmetega. Samuti on kohus teinud pooltele ettepaneku asjatundjate

ülekuulamiseks, mida hageja samuti ei esitanud.

59. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

59.1. Ringkonnakohtu

otsusega

on

siduvalt

tuvastatud

pooltevaheline

õigussuhe

(frantsiisileping). Frantsiisilepingu olemus on tulu teenimine. Kostja on saanud ligipääsu hageja

intellektuaalsele varale ja oskusteabele ning seda õigusvastaselt ära kasutanud. Hageja on

minimeerinud tekkinud kahju sellega, et ta on talunud lepingu mittekohast täitmist ega ole Yo!

kohvikuid Apollo kinodest ära viinud. Maakohus on tõendeid õigesti hinnates leidnud, et kostja

väited Yo! kohvikute avamise kohta väljaspool kinosid ei ole asjakohased.

59.2. Kostja konkurentsiõiguslik käsitlus põhineb ekslikul loogikal. Lepingu üldiseks

eesmärgiks oli frantsiisivõrgu, sh oskusteabe kaitsmine ning hageja konkurentide poolt hageja

oskusteabe kasutamine võimaliku tulu teenimiseks ja seega hageja tulu maksimeerimine.

Frantsiisivõtjana pidi kostja järgima lepingu p-des 3.3–3.5 sätestatut, millega hageja soovis

kasutada kõikides frantsiisides ühtlast toorainet, retsepte ning väljapanekut, säilitades hageja

üldist identiteeti ja mainet. Hageja andis kostjale üle oskusteabe.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

60. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

61. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti lõppkokkuvõttes leidnud, et hagi kuulub

osaliselt rahuldamisele summas 66 092,42 eurot. Samuti ei ole maakohus rikkunud oluliselt

menetlusnorme, s.o ulatuses, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Maakohus leidis tõendeid

ebaõigesti hinnates ekslikult, et kostja ei ole rikkunud lepingulist kohustust Ülemiste, Eedeni

ja Pärnu kinodes Ice Café kohvikute avamisega. Samas ei too selline ebaõige järeldus kaasa

otsuse tühistamist ja hagi täiendavat rahuldamist. Ringkonnakohus täiendab selles osas

maakohtu otsuse põhjendusi. Lisaks sellele on maakohus jätnud VÕS § 29 kohaselt välja

selgitamata poolte tahte lepingu punktis 3.9 sätestatud analoogtoote mõiste sisustamise osas.

Selline materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ei too siiski kaasa maakohtu otsuse tühistamist,

2-19-3212

vaid ka selles osas saab ringkonnakohus maakohtu rikkumise kõrvaldada ja maakohtu otsuse

põhjendusi muuta ning täiendada. Muus osas vastab maakohtu otsuse põhjendav osa TsMS §

442 lg-s 8 sätestatule ja ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ning tulenevalt TsMS §

654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Ringkonnakohus esitab järgnevalt muudetud põhjendused

ja ühtlasi vastab kaebustes toodud väidetele.

62. Pooled ei vaidle selle üle, et alates 2014. aastast on poolte suulise lepingu alusel kostja

opereerinud hagejale kuuluvaid Yo! iseteeninduslikke kohvikuid kostjale kuuluvates Apollo

kinodes ning poolte vahel on 29.08.2017 sõlmitud kirjalik koostööleping nr 170829 CI/AK 5

aastaks tähtajaga 29.08.2022. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 11.04.2018 paigaldati Apollo

kinodesse Mustamäe Keskuses, Solarise Keskuses ja Tartus Lõunakeskuses Yo! kohvikute

asemele Ice Café kohvikud. Lisaks paigaldas kostja 2019. aastal Ice Café kohvikud Ülemiste,

Eedeni ja Pärnu kinodesse. Yo! kaubamärgiga kohvikuid nendesse kinodesse ei paigaldatud.

63. Lepingu punktis 3.9 on sätestatud, et Apollo on kohustatud mitte tegema lepingu kehtivuse

ajal koostööd Yo! kaubamärgi otseste konkurentidega, st mitte müüma Kinodes Yo! külmutatud

jogurti analoogtooteid. Kõigepealt vastab ringkonnakohus kostja väidetele seoses nimetatud

lepingu punkti tühisusega.

63.1. Alustuseks märgib ringkonnakohus, et maakohus on õigesti lähtunud asja lahendamisel

sellest, et poolte vaheline leping on kvalifitseeritav frantsiisilepinguna. Tallinna

Ringkonnakohus asus käesolevas asjas tehtud 30.06.2021 otsuses seisukohale, et leping vastab

olulises osas frantsiisilepingu kui segatüüpi lepingu tunnustele, millele VÕS § 1 lõike 2 kohaselt

tuleb kohaldada frantsiisilepingule seaduses sätestatut (otsuse p 34). VÕS § 375 kohaselt

kohustub selle lepinguga üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtjale)

õiguse kasutada tema majandus- ja kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe

kogumit, mh õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele.

TsMS § 658 lg-st 2 tulenevalt on asja uuesti läbivaatavale maakohtule kohustuslikud

ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaal- ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja

kohaldamisel. Lisaks eeltoodud juhisele õigusnormi kohaldamise kohta, andis ringkonnakohus

30.06.2021 otsuses maakohtule juhise ka selle kohta, kuidas tuleb käesolevas asjas kohaldada

KonkS §-i 4, Eesti grupierandi määruse aluseks olevat Euroopa Komisjoni grupierandi

20.04.2010 määrust nr 330/2010 ja selle kohaldamiseks välja antud Euroopa Komisjoni teatist

suunistest vertikaalsete piirangute kohta. Ringkonnakohus leidis, et juhul, kui eesmärgiks oli

hoida hageja frantsiisivõrgu üldist identiteeti ja mainet või frantsiisiandja oskusteavet ja seda,

et frantsiisiandja abi ei tooks kasu konkurentidele (mh frantsiisivõtjale endale), jääb kokkulepe

lepingu punktis 3.9 KonkS § 4 kohaldamisalast välja ja tühisuse küsimust vastuolu tõttu KonkS

§-ga 8 ei teki. Kui siiski lepingu punkt 3.9 jääb KonkS § 4 kohaldamisalasse, saab

frantsiisilepingule kohalduda Eesti grupierandi määrus, kui täidetud on selle § 2 lõigetest 1 ja

3 tulenevad tingimused (otsuse punktid 35 ja 36).

63.2. Seega tuli eelnevast tulenevalt maakohtul võtta kõigepealt seisukoht selle kohta, kas

lepingu eesmärgiks oli hoida hageja frantsiisivõrgu üldist identiteeti ja mainet või

frantsiisiandja oskusteavet ja seda, et frantsiisiandja abi ei tooks kasu konkurentidele (mh

frantsiisivõtjale endale). Maakohus leidis, et KonkS § 4 ei kohaldu antud juhul, kuna lepingu

eesmärgiks oli säilitada hageja kui frantsiisiandja frantsiisivõrgu üldist identiteeti, tema mainet,

oskusteavet ja seda, et frantsiisiandja abi ei tooks kasu konkurentidele. Lepingu punktide 2.1-

2.4 kohaselt peab kostja kasutama kaubamärki Yo!, kujunduslike elemente, hageja oskusteavet,

tootmisjuhiseid, retsepte lihtlitsentside alusel ning nende kasutamine väljaspool on lubatud

üksnes kooskõlastatult ning lepingu lõppemisel tuleb seonduv tagastada. Lepingu p-s 3 on

toodud kostja kohustused, mida ta peab tegema: tootma külmutatutud jogurtit ja ette valmistama

2-19-3212

lisandeid vastavalt hageja koolitusprogrammidele ning rangelt ja täpselt kinni pidama

retseptidest, tellima tooraine ja muud materjalid soovitatud hankijatelt, kasutama kokkulepitud

väljapanekureegleid, kasutama kooskõlastatud toorainet, hooldama jogurtimasinaid, tegema

turunduskampaaniaid ja reklaami kokkulepitud turundusplaani kohaselt, mitte tegema koostööd

konkurentidega (I kd tl 5-6). Nimetatud lepingu punktidest ja maakohtu poolt viidatud poolte

seaduslike esindajate seletustest järeldas maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et

pooled pidasid lepinguga silmas vajadust säilitada hageja Yo! kaubamärgi üldist identiteeti,

mainet ja oskusteavet. Euroopa Kohus leidis lahendis asjas nr C-161/84 Pronuptia, et sätted,

mis on tingimata vajalikud tagamaks, et frantsiisiandja antud oskusteave ja abi ei tooks kasu

konkurentidele, või millega kehtestatakse kontroll, mis on tingimata vajalik ühtse nime või

sümboli abil identifitseeritava võrgu identiteedi ja maine säilitamiseks, ei kujuta endast

konkurentsipiiranguid EÜ asutamislepingu artikli 85 lõike 1 tähenduses (EK otsus asjas nr C-

161/84, p 27).

63.3. Kostja väitel on asjas nr C-161/84 Pronuptia viidatud erandi eesmärk kaitsta Yo! kohviku

kontseptsiooni terviklikkust, mitte aga seda, mida Yo! kohvikuga samal pinnal võib müüa.

Vastasel juhul peaks kostja arvates olema välistatud see, et hageja Yo! kohvikutega samas

kaubanduskeskuses müüakse teisi külmutatud jogurti tooteid. Ringkonnakohus kostjaga ei

nõustu. Käesoleval juhul tuleb arvestada, et tegemist on frantsiisisuhtega. Frantsiisivõtja

(kostja) poolt analoogtooteid müüva kohviku avamine samal kinopinnal ei hoia hageja

frantsiisivõrgu üldist identiteeti ja mainet ning toob kasu frantsiisivõtjale endale. Kostja

hinnangul on viidatud erand asjakohane Euroopa Komisjoni vertikaalsete suuniste punkti 190b

kohaselt siis, kui vaidlusalune säte on seotud ostetavate kaupade või teenustega ja sättes toodud

piirangut on vaja selleks, et hoida frantsiisivõrgu üldist identiteeti või mainet. Ehk täidetud peab

olema kaks tingimust kumulatiivselt. Euroopa Komisjoni vertikaalsete suuniste nr

2010/C/130/01 punkt 190b kohaselt jääb frantsiisivõtjale seoses ostetavate kaupade või

teenustega pandud kohustus mitte konkureerida artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja, kui

seda kohustust on vaja selleks, et hoida frantsiisivõrgu üldist identiteeti ja mainet.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et antud juhul ei ole tegemist ostetavate kaupadega

vertikaalsete suuniste nr 2010/C/130/01 punkt 190b mõttes. Lepingu punkti 3.9 tuleb hinnata

koostoimes teiste lepingu punktidega. Lepingu punktide 3.2 ja 3.3. kohaselt peab kostja tootma

kohvikute klientidele Yo! külmutatud jogurtit ja ette valmistama lisandeid vastavalt hageja

poolt etteantud retseptidele ning tellima tooraine ja muud materjalid hageja poolt soovitatud

hankijatelt (I kd tl 5-6). Euroopa Kohus liigitas lahendis asjas nr C-161/84 frantsiisid

põhimõtteliselt kolmeks: teenuste, tootmis- ja turustusfrantsiisid (p 13). Ringkonnakohus leidis

käesolevas asjas tehtud otsuses, et käesoleval juhul on tegemist tootmisfrantsiisiga (p 34).

Lähtudes Euroopa Komisjoni vertikaalsete suuniste nr 2010/C/130/01 punktis 191 toodud

frantsiisimise näitest ja Euroopa Kohtu lahendist asjas nr C-161/84 saab tootmisfrantsiisi pidada

samuti hõlmatuks vertikaalsete suuniste nr 2010/C/130/01 punktis 190b toodud määratlusega.

Seega saab poolte kokkulepet lepingu punktis 3.9 pidada vajalikuks, et hoida hageja

frantsiisivõrgu üldist identiteeti ja mainet, ning need jäävad Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja.

63.4. Kostja väitel on hageja soovinud reserveerida endale kogu kinoala ja ühelgi konkurendil

ei ole seal võimalik oma tooteid müüa. Seega toob kostja arvates kokkulepe punktis 3.9 kaasa

turujagamise, mis on lubamatu. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et frantsiisivõrgu maine

hoidmine ei ole seotud üksnes toodete pakkumisega, vaid ka pakkumise asukohaga.

Eksklusiivsuskokkuleppe sõlmimine, mille kohaselt võib frantsiisiandja toodet müüa vaid

kindlal territooriumil, on Euroopa Komisjoni vertikaalsete suuniste nr 2010/C/130/01 kohaselt

lubatud (punktid 190 ja 191). Samuti on õiguskirjanduses selgitatud, et tüüpiliselt annab

frantsiis frantsiisivõtjale õiguse tegutseda mingil kindlal territooriumil kas ühe (single-unit

2-19-3212

franchise) või mitme (multi-unit franchise) tegevuskoha kaudu (VÕS II komm, § 375, p

3.2.1.b). Ringkonnakohtu hinnangul on seega lepingu punktis 3.9 sätestatud kinoalal

tegutsemise keeld hõlmatud frantsiisilepingu lubatud eesmärgiga – hoida frantsiisivõrgu üldist

identiteeti, mainet ja oskusteavet.

63.5. Kuna antud juhul lepingu punktis 3.9 sätestatud piirangud ei jää KonkS § 4

kohaldamisalasse, ei kohaldu Vabariigi Valitsuse 27 mai 2010 a määrus nr 60 „Konkurentsi

kahjustavate või kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine

(grupierand).“ Grupierandi määruse § 2 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt kohaldub grupierand

tingimusel, et tarnija turuosa ei ole suurem kui 30% kaubaturust, kus ta vertikaalse kokkuleppe

objektiks olevaid kaupu müüb, ja ostja turuosa ei ole suurem kui 30% kaubaturust, kus ta

vertikaalse kokkuleppe objektiks olevaid kaupu ostab ning et sätted intellektuaalomandi õiguste

ostjale loovutamise või ostja poolt kasutamise kohta on otseselt seotud kaupade kasutamise,

müümise või edasimüümisega ostja või tema klientide poolt ja nimetatud sätted ei ole selle

kokkuleppe esmane eesmärk. Seega, kuna KonkS § 4 praegusel juhul ei kohaldu, ei ole vajalik

käesolevas asjas hinnata, mis on antud juhul asjaomane turg. Seetõttu ei olnud ka maakohtul

vajalik seda hinnata ja ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse põhjendustest seda käsitleva osa

välja (punktid 61-66).

63.6. Samuti ei pea ringkonnakohus vajalikuks eeltoodust tulenevalt vastata kostja

vastuapellatsioonkaebuse väidetele selle kohta, et lepingu punktis 3.9 sisalduva kokkuleppe

vastavust KonkS § 4 nõuetele tuleb hinnata kogu lepingu kehtivuse aja jooksul ning selle kohta,

et grupierandi määruse kohaldamine on välistatud konkureerivate ettevõtete vahel. Seetõttu ei

pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda ka kostja seisukohta, et Euroopa Liidu õiguse

ühetaoliseks kohaldamiseks oleks vajalik küsida Euroopa Kohtult eelotsust.

64. Maakohus leidis, et külmutatud jogurti analoogtooteks saab pidada ka lahtist jäätist ja

lepingu p 3.9 piiras ka selliste analoogtoodete müüki. Maakohtu hinnangul on külmutatud

jogurti puhul tegemist jäätisega asendatava tootega. Kostja leiab, et VÕS § 29

tõlgenduspõhimõtteid järgides oleks kohus pidanud tuvastama, et pooled on leppinud kokku

üksnes teiste kaubamärkide külmutatud jogurti müümise piiramises. Ringkonnakohus nõustub

kostjaga. Maakohus hindas, kas tarbija seisukohalt on tegemist asendatava tootega KonkS § 3

lg 1 tähenduses, kuid maakohus oleks pidanud hindama, milles pooled kokku leppisid ja millise

tähenduse pooled lepingu punktis 3.9 kasutatud sõnale „analoogtooted“ andsid. Selleks oleks

maakohus pidanud lepingut tõlgendama.

64.1. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav

lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust

teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi

teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas

on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist

tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu

tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel

tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt

tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis

tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (vt nt RKTKo 26.11.2015, 3-2-1-112-15,

p 15).

64.2. Eeltoodust tulenevalt pidi hageja tõendama, et poolte ühine tahe oli lepingut sõlmides

selline, et Yo! külmutatud jogurti analoogtoodete all peeti silmas ka lahtist jäätist. Hageja

2-19-3212

seaduslik esindaja TH on vande all andnud ütlusi selle kohta, et masinajäätis on analoogtoode

ja seda ei tohi kokkuleppe alusel teised müüa (I kd tl 255p – 257). Ringkonnakohtu hinnangul

on tegemist üksnes ühe poole seadusliku esindaja arusaamaga lepingu punkti 3.9 sisust ja see

ei tõenda, et poolte ühine tahe oleks olnud selline, et kostja kohustub mitte müüma lahtist jäätist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita sellist ühist tahet ka ükski teine tõend.

64.3. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik lähtudes mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29

lg 4) ning lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (VÕS § 29 lg 6) järeldada, et poolte tahe

lepingu punktis 3.9 müügikeelu sätestamisel oli keelata kostjal üksnes teiste külmutatud jogurti

kaubamärkide müümine. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistliku isiku positsioonist võimalik

järeldada, et märkides lepingu punkti 3.9 „Yo! külmutatud jogurti analoogtooteid“, on peetud

silmas üksnes Yo! kaubamärgiga konkureerivaid külmutatud jogurti tooteid. Kui pooled oleks

soovinud välistada ka sarnaste külmutatud toodete (sealhulgas lahtise jäätise) müügi keelu,

poleks olnud vajalik märkida punkti 3.9 otseselt viidet Yo! kaubamärgile. Seejuures oli lepingu

eesmärk Yo! kaubamärgi kontseptsiooni hoidmine, mis nähtub lepingu punktist 1.1 (I kd tl 5-

6). Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja seaduslik esindaja Arvi Vaaderpass, et hageja

eesmärk oli müüa seda brändi (ringkonnakohtu 12.04.2024 istungi protokolli ajamärk

01:21:07). Lisaks oli hageja seadusliku esindaja kinnitusel üks osa kontseptsioonist

iseteeninduslik kohvik ja hageja ei soovinud, et keegi seda kopeeriks (ringkonnakohtu

12.04.2024 istungi protokolli ajamärk 01:16:58). Seega saab hageja selgitustest lepingu

eesmärgi kohta ja lepingus endas sätestatust järeldada, et hageja eesmärk lepingu punktis 3.9

oli vältida, et kostja ei müüks teiste kaubamärkide külmutatud jogurti tooteid iseteenindusliku

kohvikuna kinoalal.

64.4. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid,

mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem

andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki

ning tavasid ja pooltevahelist praktikat (vt nt RKTKo 15.05.2013, 3-2-1-51-13, p 12).

Ringkonnakohtu hinnangul toetavad ka lepingu sõlmimise asjaolud eeltoodud järeldust selle

kohta, et pooled soovisid välistada kostja poolt üksnes külmutatud jogurti teiste kaubamärkide

müügi kinoalal. Kostja seaduslik esindaja MKD saatis hageja seaduslikule esindajale THle

27.01.2016 e-kirja, milles kirjutab, et „Meie eesmärk oli järgmine: Mitte tegema, lepingu

kehtivuse ajal, koostööd YO kaubamärgi otseste konkurentidega, st. mitte müüma Kinode

teistes kohvikutes külmutatud jogurtit. Seda ma võin lubada ja selle võime ka allkirjastada.“ (I

kd tl 94). Sellele kirjale vastas hageja seaduslik esindaja TH 15.02.2016, et „Olen nõus, et Sinu

pakutud lause sõnastab koostöö üldise olemuse piisavalt selgelt.“ (I kd tl 94). Kohtule ei ole

esitatud tõendeid selle kohta, et pärast seda kirjavahetust oleks toimunud poolte vahel lepingu

punkti 3.9 sõnastuse osas mingit täiendavat arutelu (I kd tl 95-96). Kohtule esitatud tõenditest

nähtub, et enne lepingu allkirjastamist (s.o enne 29.08.2017) saatis hageja seaduslik esindaja

TH kostja seaduslikule esindajale RSle koostöölepingu projekti, milles oli lepingu p 3.9

sõnastatud selliselt, nagu kehtivas lepingus on: „Mitte tegema lepingu kehtivuse ajal koostööd

Yo! kaubamärgi otseste konkurentidega, st mitte müüma kinodes Yo! külmutatud jogurti

analoogtooteid.“ (I kd tl 145p – 146). Järgnevas kirjavahetuses pooled selle punkti sõnastuse

üle ei arutanud, vaid selgitati üksnes masinate hooldusega seotud tingimusi ja tehti selles osas

lepingu projekti täiendusi (I kd tl 147-149). Ringkonnakohus ei nõustu hageja poolt poolte vahel

2017. a juulis-augustis toimunud kirjavahetusele antud tõlgendusega, et kuna lepingu punkti

3.9 üle arutelu ei toimunud, siis järelikult olid pooled ühel meelel, et lepingu punkt 3.9 kohaselt

oli kostjal keelatud müüa ka külmutatud jogurti analoogtooteid (näiteks lahtist jäätist).

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada seda, et pooled arutasid lepingu punkti 3.9 sõnastust

varasemalt ja soovisid seda sõnastada selliselt, et keelatud on üksnes külmutatud jogurti müük

teistes kohvikutes. Sellest, et lepingu punkti 3.9 toodi hiljem sisse sõna „analoogtooted“ ei anna

2-19-3212

alust järelduseks, et poolte eesmärk oleks võrreldes 2016. a algusega muutunud. Hageja ei ole

tõendanud, et pärast 2016. a kirjavahetust oleks pooled soovinud lepingu punkti 3.9 eesmärki

muuta.

64.5. Lisaks ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et lahtine jäätis ja külmutatud jogurt on

asendavad tooted üksnes sellepärast, et mõlemad on külmutatud maiustused. Nende kahe toote

sarnasus põhineb üksnes algmaterjalil – mõlema algmaterjal on piim. Üksnes ühesuguse

algmaterjali pinnalt ja sellest, et tegemist on külmutatud ja magusa tootega ei saa

ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et ühe tootega saaks teist asendada ehk et tegemist

oleks analoogtootega – et lahtist jäätist asendaks külmutatud jogurt või vastupidi. Analoogselt

ei saaks tavalist piima pidada analoogtooteks jogurtile.

64.6. Samas ei nõustu ringkonnakohus kostjaga, et sellisest kostja käitumisest, et kostja müüs

nii enne kui pärast lepingu sõlmimist kinodes jäätist, tuleb lepingu punkti 3.9 tõlgendada

selliselt, et hageja ei pidanud jäätise müüki lepingu rikkumiseks. Nähtuvalt kohtule esitatud

tõenditest tegi kostja kampaaniaid jäätisekokteilide ja pulgajäätise müügiks (II kd tl 156-165).

Hageja ei ole väitnud, et selline tegevus rikuks lepingut, vaid hageja hinnangul rikkus lepingut

kostja poolt lahtise jäätise ja külmutatud jogurti müük teises kohvikus (Ice Café).

64.7. Seega eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul pooled lepingu punktis 3.9

piiranud üksnes külmutatud jogurti müüki selliselt, et kostjal on keelatud kinoalal müüa teiste

kaubamärkide külmutatud jogurti tooteid iseteenindusliku kohvikuna.

65. Maakohus leidis tuginedes kostja esindaja MKD seletustele ja lepingu punktile 1.3, et

üksnes poolte kokkuleppel sai avada uutes kinodes kohvikuid. Selliseid kokkuleppeid ei ole,

mistõttu maakohtu hinnangul ei ole nendes kinodes kostja poolt Ice Café kohvikute avamine

lepingu rikkumine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lepingu p 1.3 nägi ette uute

kohvikute avamiseks kokkuleppe sõlmimise vajaduse ja nõustub, et selliseid kokkuleppeid

Ülemiste, Eedeni ja Pärnu kinode osas sõlmitud ei ole, kuid ei nõustu maakohtuga, et kostja ei

rikkunud nendes kinodes Ice Café kohvikute avamisega lepingu punkti 3.9.

65.1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et lepingu punkti 1.3 tuleb tõlgendada koos teiste

lepingutingimustega (VÕS § 29 lg 6). Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda aga ka koos teiste

lepingutingimustega (punktid 1.1 ja 1.2) teha punkti 1.3 osas järeldust selle kohta, et uute

kohvikute avamiseks ei olnud poolte eelnevat kokkulepet vaja. Lepingu p 1.1. kohaselt on

lepingu objektiks Yo! iseteeninduslike kohvikute opereerimine kostja poolt tema

olemasolevates ja edaspidi avatavates kinodes hagejale kuuluva kaubamärgi „Yo!“ alt, Yo

kontseptsiooni alusel, kahepoolse eksklusiivsuse põhimõttel. Lepingu p 1.2 kohaselt on lepingu

sõlmimise ajal kohvikud avatud ja töötavad Solarise Keskuse, Mustamäe Keskuse ja

Lõunakeskuse kinodes. Lepingu p 1.3 kohaselt: „Poolte kokkuleppel avatavate uute Kohvikute

kohta eraldi lepinguid ei sõlmita.“ (I kd tl 5-6). Ringkonnakohtu hinnangul leppisid pooled

kokku, et Yo! iseteeninduslikud kohvikud võidakse avada ka uutes kinodes, kuid see sai siiski

toimuda poolte eelneval kokkuleppel. Sellele viitab otseselt punkti 1.3 sõnastus. Maakohus

hindas õigesti seejuures ka lepingu projektide p-s 1.3 sõnastust ning MKD´i e-kirja ja seletusi

ja jõudis põhjendatult järeldusele, et hageja kohvikute avamine uutes kinodes saab toimuda

poolte kokkuleppel. Nii nagu maakohus õigesti märkis, ei nähtu lepingust endast, et sõnale

„kokkuleppel“ oleks pooled andnud mingi muu tähenduse kui üldlevinud tähenduse.

65.2. Ringkonnakohus nõustub hageja käsitlusega, et lepingu punktides 1.1, 3.9 ja 4.6 on

pooled kokku leppinud kahepoolse eksklusiivsuse põhimõttes. Maakohus on jätnud hindamata,

et lepingu olemuse ja eesmärgiga ei ole kooskõlas tõlgendus, mis sisuliselt lubaks kostjal ära

2-19-3212

kasutada hageja intellektuaalse vara ja oskusteabe ning rakendada seda Apollo teistes kinodes.

Ringkonnakohus leiab sarnaselt hagejaga, et frantsiisileping sõlmitigi eesmärgiga kaitsta

hagejat olukorra eest, kus tema välja töötatud ärimudelit ja oskusteavet ei kuritarvitataks, luues

sama kontseptsiooniga identsed Ice Café kohvikud ja hakates hagejaga konkureerima Apollo

kinodes. Lepingu punkti 1.1. kohaselt kohaldatakse Yo! kontseptsiooni ja kahepoolset

eksklusiivsust ka edaspidi avatavates kinodes (lepingu punktis 1.1. märgitud koondnimetusega

„Kino“ või „Kinod“). Punktis 3.9 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub Kinodes mitte

müüma Yo! külmutatud jogurti analoogtooteid. Seega on pooled lepingu punktis 3.9 pidanud

silmas keeldu müüa teiste kaubamärkide külmutatud jogurti tooteid iseteenindusliku kohvikuna

ka nendes kinodes, milles kohvikuid polnud veel lepingu sõlmimise ajal avatud.

65.3. Vaidlust ei ole selles, et kostja avas 2019. aastal Ice Café kohvikud Ülemiste, Eedeni ja

Pärnu kinodes ning Yo! kaubamärgiga kohvikuid nendesse kinodesse ei paigaldatud. Seega

eeltoodust tulenevalt ei omanud asjaolu, et Yo! kaubamärgiga kohvikute avamiseks vastavalt

lepingu punktile 1.3 kokkulepet ei olnud, kostja rikkumise seisukohalt tähtsust. Kostja ei

tohtinud lepingu p 3.9 kohaselt Yo! külmutatud jogurtiga konkureerivat kohvikut ka uutesse

kinodesse paigaldada.

65.4. Hageja on märkinud apellatsioonkaebuses, et kostja ei andnud hagejale võimalust avada

Yo! kohvikuid uutes kinodes. Kostja märgib, et hageja ei ole maakohtus kostjale sellist

rikkumist ette heitnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist hageja etteheitega kostjale

kui kostja rikkumisele, vaid hageja on viidanud sellele, et pooled ei saanud kokkulepet sõlmida

olukorras, kus kostja selleks võimalust ei andnud. Hageja viitas seejuures ka tõenditele, mille

kohaselt hageja seaduslik esindaja uuris 2019. a alguses kostjalt võimalusi Yo! kohvikute

avamiseks Ülemiste ja Eedeni Keskustes, kuid päringutele kostja ei vastanud (I kd tl 143-144).

Sellele, et kostja ei võimaldanud hagejal uutes kinodes kohvikuid avada, on hageja tuginenud

maakohtus enda 31.08.2020 menetlusdokumendi punktis 2.7. Seega ei ole tegemist uue väitega

hageja poolt.

66. VÕS § 128 lg 4 teise lause järgi võib saamata jäänud tulu seisneda kasu saamise võimaluse

kaotamises. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema

poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud. Kuna saamata jäänud tulu täpse suuruse tõendamine on keeruline,

peab VÕS § 128 lg 4 esimese lause järgi kahjustatud isik tõendama üksnes need asjaolud,

millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RKTKo

21.06.2011, 3-2-1-55-11, p 12). Kostja hinnangul ei kuulu hageja nõutud saamata jäänud tulu

Ülemiste, Eedeni ja Pärnu keskuste Apollo kinode osas hüvitamisele, kuivõrd hageja ei ole

teinud mistahes ettevalmistusi ja seega ei oleks ta nendes kinodes ka mingit kasu tõenäoliselt

saanud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud

võimalus Ülemiste, Eedeni ja Pärnu keskuste Apollo kinodes tulu saada.

66.1. Hageja esitas kohtule kirjavahetuse, mille kohaselt hageja seaduslik esindaja TH saatis

25.01.2019 kostjale päringu, milles soovib teada saada, millal toimub Ülemiste Keskuse

laienduse avamine, eesmärgiga avada seal Yo! kohvik (I kd tl 143-144). Sellele kirjale ning

korduvatele 11.04.2019 ja 18.04.2019 päringutele hageja vastuseid ei saanud (I kd tl 143).

Samuti palus hageja 11.04.2019 kostjal selgitada Tartus Eedeni Keskuses toimuvat, kuna seal

on avatud Yo! kohviku asemel Ice Cafè kohvik (I kd tl 143). Hageja hinnangul ei pidanud ta

tegema mingeid ettevalmistusi Yo! kohvikute avamiseks, kuna lepingu objektiks oli ka Yo!

kaubamärgiga iseteeninduslike kohvikute avamine uutes kinodes ning hageja on kostjale

avaldanud soovi kohvikute avamiseks. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et ülaltoodud

kirjavahetusest nähtub hageja vastav soov üksnes Ülemiste Keskuse osas. Eedeni Keskuse osas

2-19-3212

palus hageja üksnes selgitada olukorda ja Pärnu Keskuse osas pole hageja esitanud kohtule

ühtegi tõendit, millest nähtuks hageja soov avada seal Yo! kohvikut. Eelnev aga ei tähenda

ringkonnakohtu hinnangul, et hageja oleks lepingu kohaselt pidanud täiendavat soovi kostjale

Yo! kohvikute avamiseks avaldama. Vastav hageja soov Yo! kohvikute avamiseks edaspidi

avatavates kinodes nähtus lepingust, punktidest 1.1-1.3 (I kd tl 5-6). Samuti nõustub

ringkonnakohus hagejaga, et hageja ei pidanud asuma hankima seadmeid ega tegema mingeid

kulutusi selleks, et tõendada enda valmidust tulu saamiseks avatavates kinodes. Hageja ei

pidanud enda kavatsuse avaldamiseks mingeid täiendavaid tahteavaldusi tegema. Seega saab

ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kavatsus tulu saamiseks ja seega VÕS § 128 lg 4

eelduseks olev asjaolu, on hageja poolt Ülemiste Keskuse, Eedeni Keskuse ja Pärnu Keskuse

osas tõendatud.

66.2. Samas näeb VÕS § 128 lg 4 ette eeldusena ka tingimuse, et tulu saamine peab olema

tõenäoline, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Ringkonnakohtu

hinnangul ei võimalda käesoleva ajas esitatud tõendid teha järeldust selle kohta, et hageja poolt

tulu saamine Ülemiste Keskuse, Eedeni Keskuse ja Pärnu Keskuse kinodes oli piisavalt

tõenäoline. Kostja märkis ringkonnakohtu istungil, et ühe põhimõttena oli lepingus sätestatud,

et kui pooltel oli soovi paigaldada teistesse kinodesse kohvikuid, siis tuli selleks sõlmida eraldi

kokkulepe, kuid seda ei olnud (ringkonnakohtu 12.04.2024 istungi protokolli ajamärk

00:55:12). Ringkonnakohus asus eelnevalt seisukohale, nõustudes maakohtuga, et pooled

leppisid kokku, et Yo! iseteeninduslikud kohvikud võidakse avada ka uutes kinodes, kuid see

sai siiski toimuda poolte eelneval kokkuleppel. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et

pooled oleksid sõlminud eraldi kokkuleppe uutes kinodes kohvikute avamise kohta.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellest, et Apollo Kino Solarise teenindusjuht tellis

kastmeid, ei võimalda järeldada poolte kokkuleppe olemasolu Yo! kohviku paigaldamiseks (I

kd tl 159). Kuna pooltel ei olnud kokkulepet uutes kinodes Yo! kohvikute avamise kohta, ei saa

ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et hageja poolt tulu saamine uutes kinodes oleks olnud

piisavalt tõenäoline.

67. Eelnevast tulenevalt on maakohus lõppjäreldusena õigesti leidnud, et kostja on rikkunud

lepingu punktist 3.9 tulenevat kohustust ning hagejal on tekkinud kahju saamata jäänud tulu

näol Mustamäe Keskuse, Solarise Keskuse ja Tartu Lõunakeskuse osas. Kuna ringkonnakohus

leidis eelnevalt, et lepingu punktis 3.9 sätestatud keeld hõlmas üksnes teiste kaubamärkide

külmutatud jogurti müügi keeldu teistes kinoalal asuvates iseteeninduslikes kohvikutes, on

hageja saamata jäänud tuluks üksnes selle keelu rikkumisega põhjuslikus seoses olev saamata

jäänud tulu.

68. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on ebaõigesti lähtunud hageja kahju

suuruse hindamisel kostja poolt esitatud asjatundja arvamusest.

68.1. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et ei nõustu hagejaga, et maakohus on lähtunud

tõenditest, mida pole kohtule esitatud. Hageja hinnangul ei ole kostja asjatundja arvamuse

aluseks olevaid andmeid kohtule esitatud ja hageja pole saanud neid uurida. Kostja esitas

maakohtule asjatundja (riiklikult tunnustatud eksperdi LRi) arvamuse (II kd tl 222-237). Selle

arvamuse lisaks on kõik andmed, millest asjatundja oma arvamuse andmisel lähtus, sealhulgas

Yo! ja Ice Cafè kohvikute müügitulude kohta Solarise Keskuse, Mustamäe Keskuse ja Tartu

Lõunakeskuse osas alates 2017. a jaanuarist kuni 2022. a augustini (II kd tl 233-234). Hagejal

oli võimalus asjatundja arvamusega ja selle aluseks olevate andmetega tutvuda.

68.2. Asjakohane ei ole hageja etteheide, et kostja asjatundja on jätnud arvesse võtmata lahtise

jäätise müügiandmed. Sellekohane etteheide olnuks asjakohane juhul, kui lepingu punktis 3.9

2-19-3212

sätestatud müügikeeld oleks hõlmanud ka viidatud jäätise tooteid. Antud juhul see nii ei olnud

ja ringkonnakohtu hinnangul võttis kostja asjatundja õigesti lähtealuseks üksnes külmutatud

jogurti müügiandmed.

68.3. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus rikkus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, kui

jättis hageja taotluse kostjalt tõendite kogumiseks rahuldamata. Hageja palus maakohtus

kohustada kostjat esitama Ice Café müügitulu Apollo Kinodes, mis hõlmaks ka lahtise jäätise

müüki. Hageja arvates olnuks olukorras, kus kohus leidis, et arvestada tuleb kostja tulu,

maakohus pidanud hageja taotluse rahuldama ja nõudma välja kogutulu. Ringkonnakohtu

hinnangul on hageja arusaam ekslik. Esiteks lähtus maakohus kostja asjatundja arvamusest,

mille aluseks oli üksnes külmutatud jogurti müügitulu Yo! ja Ice Café kohvikute osas. Sellest

tulenevalt leidis maakohus, et hageja saamata jäänud tulu kolme kino osas on 66 092,42 eurot.

Seega ei asunud maakohus seisukohale, et hageja saamata jäänud tulu aluseks saaks olla kogu

Ice Café kohvikute müügitulu, mis hõlmaks ka lahtise jäätise müüki, vaid üksnes müügitulu

külmutatud jogurti osas. Teiseks leidis maakohus õigesti, et taotluse rahuldamata jätmise

aluseks on asjaolu, et hageja on juba esitanud tõendi selle kohta, mis hageja arvates on saamata

jäänud tulu. Sellises olukorras puudus maakohtul vajadus koguda veel täiendavaid tõendeid.

Maakohus pakkus 21.02.2023 istungil kuulata eksperdid üle, kuid hageja seda ei soovinud.

Lisaks oleks hageja saanud esitada taotluse täiendava kohtuliku ekspertiisi tegemiseks, mis

hõlmaks kogu müügitulu. Seda hageja ei teinud. Hageja on jäänud järjekindlalt sellele

positsioonile, et õige metoodika saamata jäänud tulu leidmiseks on prognoositud käive, mistõttu

kostjalt andmete saamine tegeliku kogu müügitulu kohta hageja positsiooniga ei haaku.

68.4. Hageja viitab õigesti Riigikohtu lahendile asjas nr 2-14-6942, milles on Riigikohus

märkinud, et saamata jäänud tulu kui kahju hüvitamine VÕS § 128 lg 4 mõttes põhineb

kaubamärgiõiguse rikkumise korral eelkõige tõenäosusel ja enamasti ei olegi võimalik täpselt

hinnata, millist kasu oleks isik saanud, kui tema kaubamärgiõigust poleks rikutud (RKTKo

21.04.2021, 2-14-6942, p 13.2). Hageja leiab, et sellest tulenevalt on õigem lähtuda

prognoositud kasust. Samas jätab hageja tähelepanuta selles otsuses Riigikohtu poolt märgitu,

et selline saamata jäänud tulu suuruse hindamine on põhjendatud siis, kui saamata jäänud tulu

suurust pole võimalik muul viisil välja selgitada. Antud juhul pole alust kohaldada VÕS § 127

lõiget 6, kuna tegemist on olukorraga, kus leping on lõppenud ja kostja on esitanud andmed

kogu lepingu perioodil tegeliku Ice Café müügitulu kohta külmutatud jogurti osas. Seega on

saamata jäänud tulu võimalik välja arvutada ilma, et selleks peaks lähtuma prognoositud käibest

ja kasust.

68.5. Asjatundja asus seisukohale, et kõige täpsema hageja saamata jäänud tulu suuruse saab

leida kasutades selleks Ice Café tegelikke müüginumbreid, mis võtavad arvesse kino

külastatavust. Asjatundja leidis, et kuivõrd Ice Café ühikuline müügihind oli mõnevõrra

madalam kui Yo! külmutatud jogurti puhul, tuleks Ice Café külmatutud jogurti müügi kogused

(tk) läbi korrutada Yo! külmutatud jogurti ühikuliste müügihindadega – seeläbi saab leida

summa (eurodes) palju oleks Yo! sama koguse külmutatud jogurti müügi puhul teeninud

müügitulu. Yo! külmutatud jogurti müügikäive perioodil 2017 – 2022. aastal ei oleks saanud

olla suurem, kui tegelik kogu külmutatud jogurti müügi kogus samal perioodil (ehk Yo! + Ice

Café kaubamärgi müügid kokku) (II kd tl 222-237). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

kostja esitatud asjatundja arvamusest selgub üheselt, mis mõjutab hageja saamata jäänud tulu

suurust ning hageja asjatundja arvamuses toodud arvestus ei võta arvesse külmutatud jogurti

konkreetseid andmeid. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et kostja asjatundja

arvamus on kaalukam tõend tuvastamaks hageja saamata jäänud tulu suurust.

2-19-3212

68.6. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et ka koosmõjus teiste tõenditega pidanuks

maakohus asuma seisukohale, et hageja saamata jäänud tulu on suurem kui kostja asjatundja

arvamuses märgitud summa. Kostja seadusliku esindaja RSi 13.03.2018 e-kirjast, milles kostja

esindaja kirjutab, et 6 kuu prognoositud käive on 100 000 eurot ning sellest, et hageja teenis

enne lepingu rikkumist kolmes kinos kasu keskmiselt 6219 eurot kuus (mis teeb aastas kokku

ca 75 000 eurot), ei saa järeldada, et tegelikult oleks Yo! kohvikute müügitulu olnud järgnevatel

aastatel samasugune või isegi suurem. Hageja prognoositud käibe ja tulu meetod oleks

asjakohane olukorras, kus poleks võimalik esitada tõendeid tegeliku müügitulu kohta. Kostja

asjatundja arvamus võtab arvesse tegelikku müügitulu, mis omakorda võtab arvesse kinode

külastatavuse langust seoses Covid-19 piirangutega ja piirangute järgse ajaga.

69. Kostja hinnangul oleks maakohus pidanud kohaldama VÕS §-i 139 ja §-i 140. Hageja oleks

saanud kahju vältimiseks teha asendustehinguid. VÕS § 139 lg 2 kohaselt kohaldatakse

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja

tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu

tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud

isikult võis seda mõistlikult oodata. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja poleks saanud

asendustehinguid teha – avada teistes kohtades Yo! kohvikuid, kuna lepingu p 4.6 keelas sellise

tegevuse. Lepingu p 4.6 kohaselt kohustus hageja mitte tegema lepingu kehtivuse ajal koostööd

teiste kinodega Eesti Vabariigi territooriumil, st mitte paigaldama neisse Yo! iseteeninduslikke

kohvikuid (I kd tl 5-6). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagejalt mõistlikult oodata, et ta oleks

pidanud kahju vähendamiseks avama Yo! kohvikud mujal ka selle tõttu, et nende avamisega

kaasnenuks hagejale kulu. Lisaks tuleb arvesse võtta, et hageja tegi mõistlikult temalt oodatava

– jättis olemasolevad Yo! kohvikud avatuks, vähendades sellega hagejale saamata jäänud tulu.

70. Samuti leidis kohus kostja hinnangul ebaõigesti, et kuna hageja kohvikute masinad olid

korrast ära üksnes üksikutel päevadel, ei anna see alust vähendada kahjuhüvitist. Kostja väitel

olid masinad pidevalt rivist väljas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esitatud

kirjavahetus tõendab üksnes üksikutel päevadel 2018. aastal rikkeid hageja seadmetes (I kd tl

71-77). Tegemist ei ole asjaoluga, mis mõjutaks saamata jäänud tulu suurust. Seejuures ei ole

kostja esile toonud, kui suures ulatuses tulnuks seetõttu kahjusummat vähendada.

71. Asjakohatu on ringkonnakohtu hinnangul kostja väide, et kahjuhüvitist tulnuks vähendada

ka seetõttu, et kostja on hagejale teinud korduvalt kompromissipakkumisi. Kompromissist

keeldumine ei ole ringkonnakohtu hinnangul VÕS § 140 alusel kahjuhüvitise piiramise aluseks.

72. Seega on kokkuvõtteks maakohus õigesti rahuldanud hageja nõude osaliselt ja mõistnud

kostjalt hageja kasuks välja hageja saamata jäänud tulu Solarise Keskuse, Tartu Lõunakeskuse,

Mustamäe Keskuse kinodes summas 66 092,42 eurot ning sellelt arvestatud viivise.

73. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud

osaliselt hageja kanda. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude summas 712 928 eurot, mille

juurde jäi hageja ka 13.08.2019 esitatud hagi täiendustes. Samuti palus hageja

apellatsioonkaebuses rahuldada hagi hagiavalduse 13.08.2019 täienduses märgitud ulatuses,

märkides samas, et tõendatud on saamata jäänud tulu summas 355 892 eurot. Asjaolu, et

hagejale ei olnud hagi esitamise ajal 2019. aastal ettenähtav, et 2020–2021 kehtestatakse

koroonapiirangud, mis mõjutavad saamata jäänud tulu arvestust, ei tähenda ringkonnakohtu

hinnangul, et kohus peaks seda menetluskulude jaotamisel arvesse võtma. Kostja ei pea kandma

riski menetluskulude jaotamisel olukorras, kus hageja on otsustanud jääda hagiavalduses

märgitud suurema summa nõude juurde, mis hiljem osutub osaliselt põhjendamatuks. See,

millise nõudega hageja kohtusse tuleb, on hageja risk. Hageja esitatud nõudest rahuldas

2-19-3212

maakohus ca 10% ja maakohus kohaldas õigesti TsMS § 163 lõiget 1 jättes lepinguliste

esindajate kulud 10% ulatuses kostja kanda ja 90% ulatuses hageja kanda.

74. Kuna apellatsioonkaebust ega vastuapellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 163 lg 1 alusel

poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Maris Kuurberg

Siiri Malmberg