3-23-1490/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedesitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Legislator headnote
AI generated3-23-1490/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.05.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1490
Haldusasi
Xi kaebus Kaitseressursside Ameti 19.06.2023 otsuse nr 11-
7.2/2023/2837 tühistamiseks ning Kaitseressursside Ameti
kohustamiseks
hinnata
uuesti
kaebaja
terviseseisundi
vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler
Vastustajad – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja
Ele-Liis Jõgi
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.06.2024 (halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-
kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-
misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS
§ 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182
lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-1490
2(6)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kaitseressursside Amet (KRA) tegi 06.10.2022 otsuse nr 13-4.1/2022/3364, millega hindas
Xi terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks.
2. X esitas vaide KRA 06.10.2022 otsusele. Vaidele oli lisatud 13.10.2022 digiloo
haigusjuhtum nr 17940005, kus arst on kajastanud diagnoosi I47.9 „Paroksüsmaalne
tahhükardia, täpsustamata paroksüsmaalne tahhükardia“.
3. Kaitseministeeriumi arstlik komisjoni jättis 29.11.2022 vaideotsusega nr 32 / 08.12.2022
vaideotsusega nr 10.5-1/22/43321, mis on digitaalselt allkirjastatud 09.12.2022 (29.11.2022
vaideotsus) Xi vaide rahuldamata.
4. X teatas 15.06.2023 KRA-le, et tema terviseseisund on muutunud ning palus KRA-l
määrata uus aeg terviseseisundi hindamiseks. Teatega koos edastas X KRA-le 13.10.2022
digiloo haigusjuhtumi nr 17940005.
5. KRA vastas Xile 19.06.2023 kirjaga nr 11-7.2/2023/2837. Kaitseministeeriumi arstlik
vaidekomisjon (KAVK) on 29.11.2022 vaideotsuses nr 32 leidunud, et 13.10.2022
haigusjuhtumis nr 17940005 toodud diagnoosi esinemine Xi terviseseisundit ei muuda ja ei ole
vastunäidustatud teenistusülesannete täitmiseks sõjaväelise väljaõppe läbimisel. Seega puudub
KRA-l alus uuesti hinnata isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase
tervisenõuetele. KRA 06.10.2022 väljastatud otsus kehtib ning KRA ootab Xi
ajateenistusse 17.07.2023 kl 10.30. Kui isiku tervislik seisund on muutunud pärast isiku poolt
viimati läbitud terviseseisundi hindamist, siis tuleb KRA-le esitada teade koos uuemate
terviseseisundi muutumist kajastavate dokumentidega.
6. Tallinna Halduskohtus registreeriti 30.06.2023 Xi kaebus KRA kohustamiseks hinnata
uuesti kaebaja terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.
7. Kohus võttis 11.07.2023 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes KRA 19.06.2023 otsuse
nr 11-7.2/2023/2837 tühistamiseks ning KRA kohustamiseks hinnata uuesti kaebaja tervise-
seisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Sama määrusega tunnistas
kohus vastustajaks KRA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
8. KRA esitas 08.08.2023 vastuse kaebusele, paludes jätta kaebus rahuldamata.
9. Kohus kohustas 25.03.2024 määrusega vastustajat esitama hiljemalt 11.04.2024 kaebaja
vaie KRA 06.10.2022 otsuse peale. Sama määrusega määras kohus asja läbivaatamise kirjalikku
menetlusse ning võimaldas menetlusosalistel esitada kuni 11.04.2024 täiendavaid seisukohti,
taotlusi ja tõendeid ning kuni 25.04.2024 vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule. Kohus
määras kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 14.05.2024 kl 16.00.
10. KRA esitas kohtu nõutud dokumendi 27.03.2024.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11. Kaebuse põhjendused:
1) Kaebaja tervis on pärast 06.10.2022 terviseseisundi hindamist muutunud halvemaks.
Kaebajal tuvastati tõsine terviserike ehk paroksüsmaalne tahhükardia, täpsustamata
paroksüsmaalne tahhükardia. Alates 2022. a oktoobrist on kaebaja arstide kontrolli all, võtab
regulaarselt ravimeid ja käib uuringutel. Kuna arstide poolt ei ole siiani välja selgitatud
haigestumise algpõhjuseid ning väljakirjutatud ravimid ei too oodatavat tulemust, siis pöördus
1 Otsuses on märgitud kaks erinevat otsuse tegemise kuupäeva ja otsuse numbrit.
3-23-1490
3(6)
kaebaja KRA poole tema terviseseisundi uueks hindamiseks. KRA keeldumine kaebaja taotluse
rahuldamisest rikub oluliselt kaebaja õiguseid. Varasem KRA 06.10.2022 hinnang ei kajasta
objektiivselt kaebaja praegust terviseseisundit. Seega kaebaja ajateenistusse suunamine võib
olla kaebaja elule ja tervisele ohtlik.
2) KRA väide, et juba 29.11.2023 vaideotsuse tegemisel on KRA arvestanud kaebaja
terviseseisundi muutumist, on kaheldav, kuna vaideotsust ei ole kaebajale edastatud ning pärast
kaebaja esitatud haigusjuhtumit on kaebaja veel pöördunud arstide poole.
12. Vastustaja vastuväited:
1) Vastustaja ei nõustu Xi kaebusega. Kuni 31.03.2023 kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse
(KVTS) § 215 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt oli KAVK kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev
iseseisev haldusorgan. Vaidekomisjoni ülesandeks oli tuvastada arstliku komisjoni otsuse
tegemise õiguspärasus, kontrollides sealjuures nii isiku terviseseisundi hindamisel arvestatud
meditsiinilisi asjaolusid kui ka otsuse tegemisel kohaldatud õiguslikke asjaolusid.
Vaidekomisjon on 29.11.2022 vaideotsuse tegemisel lähtunud eriarstide koostatud
dokumenteeritud ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud andmetest, mille õigsuses ei olnud
vaidekomisjonil kaebaja vaide läbivaatamisel põhjust kahelda.
2) KRA pidi praegusel juhul tuvastama, kas esinesid asjaolud, mille tõttu on menetluse
uuendamine (terviseseisundi hindamine) kohustuslik haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1
või asjassepuutuva eriseaduse ehk KVTS normide kohaselt (KVTS § 40 lg 1 p 6). Kaebaja
terviseseisundi muutumise teate juurde esitatud 13.10.2022 haigusjuhtumist nr 17940005 ei
nähtunud patoloogiat, mis oleks viidanud kaebaja tervise halvenemisele ega uusi asjaolusid
kaebaja terviseseisundi kohta. Sealjuures 13.10.2022 haigusjuhtumit on vaidekomisjoni
hinnanud 29.11.2022 koosolekul väga põhjalikult ning järeldused nende pinnalt on selged.
Seega on põhjendamatu taotleda uut terviseseisundi hindamist.
3) Kui arst on kutsealusel hiljaaegu diagnoosinud ravi vajava haiguse või on kutsealusega äsja
toimunud trauma (nt luumurd vms), siis peab kutsealune ametile esitama teate terviseseisundi
muutumisest, lisades teatele eriarsti meditsiinilise tõendi, millel on kirjas kõik haiguse või
traumaga seonduvad anamnestilised andmed ja tegema seda koheselt pärast terviseseisundi
muutumist ehk haiguse diagnoosimist. Nagu vaideotsuses osundatud, diagnoos I47.9 on
kaebajal tuvastatud esmakordselt 13.10.2022 ning määratud ravimit kaebaja välja ostnud ei ole.
Samuti ei ole kaebaja pöördunud näidustatud Holter-monitooringu tegemiseks perearsti
vastuvõtule. See viitab, et kaebaja terviseprobleemid ei saa olla sedavõrd tõsised nagu kaebaja
kaebuses väidab. Üksnes kaebaja üldsõnaline väide terviseseisundi olulise halvenemise kohta
ei ole piisav.
4) Juhul kui kaebaja pöördub kardioloogi vastuvõtule ja läbib näidustatud Holter-
monitooringu, hinnatakse kaebaja terviseseisundit uuesti. Seega kui kaebaja on seisukohal, et
tema tegelik terviseseisund ei ole leidnud kajastust, tuleks esmalt pöörduda arstide vastuvõtule
ning alles seejärel taotleda uut terviseseisundi hinnangut.
5) Põhjendamatu on kaebaja etteheide selle kohta, et vaideotsus on kaebaja poolt kätte
saamata. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetatakse kõik kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused
ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava
teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressile isikukood@eesti.ee. Vastav e-posti aadress
on kõigil Eesti isikukoodiga isikutel. KVTS § 15 lg-s 3 on sätestatud, et elektronposti aadressile
isikukood@eesti.ee saadetud dokument loetakse kätte toimetatuks 30 päeva möödumisel
dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kätte
toimetamine. Vaideotsus edastati kaebajale 09.12.2022 tema isikukoodiga elektronposti
aadressile. Seega ei ole vaidekomisjon kättetoimetamise korda rikkunud.
3-23-1490
4(6)
KOHTU PÕHJENDUSED
13. Vaidluse keskne küsimus seisneb selles, kas KRA keeldus kaebaja 15.06.2023 teate alusel
õiguspäraselt oma 19.06.2023 otsusega kaebaja terviseseisundi uuesti hindamisest.
14. Kohus leiab, et Xi kaebus ei anna alust KRA 19.06.2023 otsuse tühistamiseks ning KRA
kohustamiseks
hindama
uuesti
kaebaja
terviseseisundi
vastavust
kaitseväe-
teenistuskohustuslase tervisenõuetele.
15. Vaidlust ei ole selles, et KRA hindas 06.10.2022 otsusega kaebaja terviseseisundi
kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks.
Kaebaja esitas selle otsuse peale KAVK-ile vaide, paludes eelnimetatud otsus tühistada
põhjusel, et kaebaja terviseseisund on muutunud. Selle tõenduseks esitas kaebaja arstlikule
vaidekomisjonile väljavõtte oma 13.10.2022 haigusjuhtumist nr 17940005, millest nähtuvalt on
kaebajal diagnoositud I47.9 „Paroksüsmaalne tahhükardia, täpsustamata paroksüsmaalne
tahhükardia“.
KAVK tegi 29.11.2022 vaideotsuse, millega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Vaideotsuse
kohaselt
tutvus
vaidekomisjon
29.11.2022
koosolekul
Xi
esitatud
meditsiinilise
dokumentatsiooni, TIS-i ja kaitseväekohustuslaste registrisse kantud teabega ning Xi
terviseseisundiga. Sellest tulenevalt tegi vaidekomisjon kindlaks, et diagnoos I47.9 on
Xil tuvastatud esmakordselt 13.10.2022 ning määratud ravimit X välja ostnud ei ole. Samuti
tegi vaidekomisjon kindlaks, et X ei pöördunud Holter uuringu tegemiseks perearsti
vastuvõtule. Vaideotsuse kohaselt selgitas X vaidekomisjonile, et südamekloppimist esineb tal
sageli, kuid perearsti ega kardioloogi vastuvõtule ta nimetatud kaebustega pöördunud ei ole
ning raviks määratud bisoprolooli tarvitamata jätmist ta põhjendada ei soovinud. Vaideotsuse
kohaselt selgitati vaidekomisjoni koosolekul Xile, et diagnoos I47.9 võib esineda ka
ühekordselt ning vaidekomisjon soovitas Xil teha talle näidustatud Holter uuring. Juhindudes
Vabariigi Valitsuse 21.03.2013 määruse nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja
tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ lisast 1, leidis
vaidekomisjon, et Xil tuvastatud diagnoos I47 ei esine määral, mis oleks terviseseisundi
tervisenõuetele alaliselt või ajutiselt mittevastavaks tunnistamise aluseks.
Eeltoodust nähtuvalt on KAVK, kelle koosseisu kuulusid kolm arsti, hinnanud kaebaja
13.10.2022 haigusjuhtumit ning leidnud, et Xi terviseseisundist ei tulene vastunäidustusi
teenistusülesannete täitmiseks sõjaväelise väljaõppe läbimisel ning seetõttu ei ole alust KRA
06.10.2022 otsuse kehtetuks tunnistamiseks / muutmiseks. Sealjuures viidatud vaideotsuse
kohaselt osales X ka ise 29.11.2022 toimunud vaidekomisjoni koosolekul. Seega on kaebaja
kahtlus vaideotsuse tegemise kohta, samuti kaebaja 13.10.2022 haigusjuhtumiga arvestamise
kohta kaebaja terviseseisundi hindamisel põhjendamatu.
16. KRA on esitanud kohtule tõendi (KRA vastuse lisa 3), millest nähtub, et kõnealune
vaideotsus on saadetud kaebaja isikukoodile vastavale e-posti aadressile 09.12.2022. KRA on
asjakohaselt viidanud KVTS §-s 15 sätestatud kättetoimetamise korrale. KVTS § 15 lg 1
kohaselt toimetab KRA kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid
kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja
saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. KVTS § 15 lg 3 sätestab, et sellisel viisil
saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks
tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. KVTS §-s 15
sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama seda, et adressaat on dokumendiga
tutvunud. Kutsealune peab ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti
teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee KRA saadetud
dokumentidega (Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-1327, p 14).
3-23-1490
5(6)
Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et kõnealust vaideotsust ei ole talle edastatud. Lisaks
tuleb märkida, et käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks ka ise mistahes
mõistlikke samme astunud, saamaks kirjalikku vaideotsust tema 17.10.2022 esitatud vaide
lahendamise kohta.
17. KVTS § 40 lg 1 p 6 sätestab, et kutsealune on kohustatud teavitama viivitamata kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis KRA-d oma raskest haigusest ja teistest asjaoludest, mis
võivad mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele,
ning vajaduse korral esitama terviseseisundi muutumist kajastavad dokumendid. KVTS § 261
lg 11 alusel kehtestatud määruse nr 14 § 4 lg 6 sätestab, et kui kutsealune või reservis olev isik
on KRA-d teavitanud oma terviseseisundi muutumisest, otsustab KRA arst olemasolevate
andmete põhjal, kas isiku terviseseisundit on vaja uuesti hinnata.
Praegusel juhul esitas kaebaja 15.06.2023 KRA-le teate oma terviseseisundi muutumisest,
lisades teatele uuesti 13.10.2022 haigusjuhtumi nr 17940005. KRA vastas kaebaja taotlusele
19.06.2023, selgitades et kuna KAVK on juba 29.11.2022 vaideotsuses leidnud, et 13.10.2022
haigusjuhtumis toodud diagnoosi esinemine Xi terviseseisundit ei muuda, siis puudub Xi teatele
lisatud dokumendi põhjal ametil alus Xi terviseseisundi vastavuse uuesti hindamiseks. Kohtu
hinnangul on KRA põhjendatult keeldunud kaebaja terviseseisundi uuesti hindamisest, kuivõrd
kaebaja ei esitanud KRA-le selliseid tervisega seonduvaid asjaolusid ega terviseseisundi
muutumist kajastavaid dokumente, milliseid KRA pole oma varasemas hinnangus arvesse
võtnud (vt ka HMS § 44 lg 1 p 2).
18. Kaebaja on kaebuses märkinud, et ta võtab alates 2022. a oktoobrist regulaarselt ravimeid
ja käib uuringutel ning on pärast KRA-le esitatud haigusjuhtumit veel pöördunud arstide poole.
Samas ei ole kaebaja enda väidete tõenduseks esitanud KRA-le ega ka kohtule ühtegi
dokumenti. Sealjuures kohtule edastatud KAVK-i 29.11.2022 vaideotsusest nähtuvalt ei olnud
kaebaja vaidekomisjoni 29.11.2022 koosoleku toimumise ajaks välja ostnud talle määratud
ravimit (bisoprolool) ega pöördunud perearsti vastuvõtule talle näidustatud Holter uuringu
tegemiseks. Vaidekomisjoni 29.11.2022 koosolekul kaebaja ei soovinud ka põhjendada talle
raviks määratud bisoprolooli tarvitamata jätmist. Eelnev viitab kohtu hinnangul sellele, et
kaebaja terviseprobleem ei saa olla sedavõrd tõsine, nagu ta kaebuses väidab. Kohtu hinnangul
on KAVK oma vaideotsuses kui ka KRA oma 19.06.2023 vastuskirjas kaebajale asjakohaselt
selgitanud, et kaebajal tuleb terviseseisundi uueks hindamiseks esitada KRA-le uuemad
terviseseisundi muutumist kajastavad andmed (s.o pärast 13.10.2022 haigusjuhtumit), kuivõrd
kaebajale pandud diagnoos I47.9 võib esineda ka ühekordselt ning selleks tuleb kaebajal esmalt
pöörduda arstide poole (sh talle näidustatud uuringu tegemiseks). Üksnes kaebaja
paljasõnalised väited tema terviseseisundi muutumise kohta ei ole piisavad, et kohustada
vastustajat uuesti hindama kaebaja terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase
tervisenõuetele.
Ühtlasi puudub kohtul alus kahelda arstide kui eriala spetsialistide otsuses, et ka ainuüksi
kaebajale määratud diagnoosi I47.9 tõttu ei saanud kaebajat tunnistada kaitseväeteenistus-
kohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks. KVTS § 261 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 24.03.2023 määruse nr 38 „Kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase
teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ lisas 1 on selgitatud diagnoosi I47
„Paroksüsmaalne tahhükardia“ korral vastab isik tervisenõuetele, kui südametegevus on
normaalne või raviga kompenseeritud, kiiret-aeglast tüüpi tahhükardiat on diagnoositud kuni
kaks korda aastas.
Lisaks eeltoodule väärib märkimist, et ka ajateenistuse jooksul on ajateenijale tagatud vajalik
arstiabi ning vajadusel suunamine ravile (KVTS § 55).
3-23-1490
6(6)
19. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KRA 19.06.2023 otsuse tühistamiseks puudub alus.
Kuna kaebaja ei esitanud KRA-le uusi terviseseisundi muutumist kajastavaid dokumente, siis
puudub alus ka kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks.
20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna
kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole
tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud.
Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg
1).
21. Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, tuleb kaebaja nimi avaldatavas otsuses
asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Kruusvee
kohtunik