Legislator Case Law & Legislation
2-22-18281/17 AI generated

2-22-18281/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-18281/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Avaldaja LDI Innovation OÜ esitas 05.12.2022 Harju Maakohtusse kaebuse, milles määramiseks täiteasjades nr xxx ja nr xxx ning lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr xxx.

Legislator headnote

AI generated

2-22-18281/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Avaldaja LDI Innovation OÜ esitas 05.12.2022 Harju Maakohtusse kaebuse, milles määramiseks täiteasjades nr xxx ja nr xxx ning lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr xxx.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Määruse tegemise aeg ja koht

14.05.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-18281

Tsiviilasi

LDI Innovation OÜ kaebus Tallinna kohtutäituri F.R-i

24.11.2022 otsusele täiteasjades nr xxx ja nr xxx

Menetlustoiming

Kaebuse lahendamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: LDI Innovation OÜ (12403358), esindaja

vandeadvokaadi abi U.R

Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur F.R

Puudutatud isik II (sissenõudja): I.B (XXX), seaduslik

esindaja T.A, lepinguline esindaja advokaat R.P

Puudutatud isik III (võlgnik): U.C (XXX)

RESOLUTSIOON:

1. Jätta rahuldamata LDI Innovation OÜ kaebus Tallinna kohtutäituri F.R-i

24.11.2022 otsusele täiteasjades nr xxx ja nr xxx.

2. Jätta menetluskulud LDI Innovation OÜ kanda.

3. Välja mõista LDI Innovation OÜ-lt I.B-le menetluskuluna 1344 eurot.

4. LDI Innovation OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda I.B-le viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda

riigilõivu 70 eurot.

Asjaolud ja menetluse senine käik

1. Avaldaja LDI Innovation OÜ esitas 05.12.2022 Harju Maakohtusse kaebuse, milles

palub tühistada Tallinna kohtutäituri F.R-i 21.10.2022 tehtud otsuse sunniraha

määramiseks täiteasjades nr xxx ja nr xxx ning lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr xxx.

Kohus jättis 08.12.2022 avalduse käiguta ja selgitas, et avaldajal ei ole TMS järgi

võimalik taotleda täitemenetluse lõpetamist. Avaldaja on hakanud võlgniku eest

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidlust pidama. Kohus selgitas ka seda, et

avaldaja saab TMS järgi vaidlustada täituri otsust, millega täitur lahendas sunniraha

määramise kohta tehtud otsuse peale kaebuse. Kohus võimaldas avaldajal avaldust

korrigeerida. Avaldaja täpsustas 15.12.2022 avaldust, paludes tühistada Tallinna

kohtutäituri F.R-i 21.10.2022 tehtud otsuse sunniraha määramiseks ja 24.11.2022 otsuse

kaebaja kaebuse rahuldamata jätmisest täiteasjades nr xxx ja nr xxx ning tunnistada

täitemenetluse täiteasjas nr xxx algatamise põhjendamatuks ja kohustada kohtutäiturit

lõpetada täitemenetlus selles täiteasjas.

2. Maakohus võttis 16.12.2022 määrusega menetlusse avaldaja kaebuse Tallinna

kohtutäituri F.R-i 24.11.2022 otsusele täiteasjades nr xxx ja nr xxx.

3. Samal kuupäeval tehtud teise määrusega jättis maakohus menetlusse võtmata LDI

Innovation OÜ kaebuse Tallinna kohtutäituri F.R-i 21.10.2022 otsusele sunniraha

määramiseks ja Innovation OÜ taotluse täitemenetluse täiteasjas nr xxx algatamise

põhjendamatuks tunnistamiseks ja kohtutäituri kohustamiseks täitemenetluse täiteasjas

lõpetamiseks. Maakohtu määrus jõustus 13.05.2024 määrusega, millega Riigikohus jättis

LDI Innovation OÜ määruskaebuse menetlusse võtmata.

4. Võlgniku U.C suhtes on kohtutäituri F.R-i poolt algatatud kaks täitemenetlust - nr xxx ja

nr xxx. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 15.04.2020 kohtuotsus

tsiviilasjas nr xxx ja sissenõudja I.B täitmisavaldus. Täitemenetlused on alustatud

võlgnikult sissenõudja igakuise elatisraha 220 euro ja elatisvõlgnevuse väljamõistmiseks.

5. Kohtutäitur koostas 21.10.2022 sunniraha määramise otsuse täiteasjades xxx ja xxx ning

rakendas LDI Innovation OÜ suhtes sunniraha 192 eurot. Sunniraha oli määratatud

kaebajale seetõttu, et kaebaja ei täitnud kohtutäituri 14.09.2021 täiteasjas xxx ja

16.08.2022 täiteasjas nr xxx sissetuleku (töötasu) arestimisakti, vaatamata 29.09.2022

võlgnikule esitatud hoiatusele.

6. Kaebaja esitas 31.10.2022 kaebuse kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale TMS § 217 lg 1

alusel, kuna leidis, et: 1. täiteasjas xxx kohtutäituri 14.09.2021 arestimisakt täidetakse

nõuetekohaselt, sest kanti igakuiselt kohtutäituri pangakontole elatise 220 eurot ja 26

eurot kohtutäituri kulude katteks, kokku 246 eurot; 2. täiteasi nr xxx on alustatud

põhjendamatult samadel alustel, kui täiteasi nr xxx; 3. kohtutäitur ei ole täitnud kaebaja

suhtes selgituskohtustust, sest ei selgitatud talle arestimisakti täitmisel õigusi ja kohustusi

ega teavitanud teda kinnipidamiseks määratud summadest ja võlajäägist.

7. Kohtutäituri abi B.U tegi 24.11.2022 otsuse, millega jäeti kaebaja kaebuse rahuldamata.

8. Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et tal on kaebeõigus sunniraha määramise otsuse

vaidlemisel otsuse aluseks olevate täitedokumentide seaduslikkuse ja õiguspärasuse

vaidlemiseks, sest juhul, kui täitedokumendid ei ole õiguspärased, siis ei vasta ka

sunniraha määramise otsus iseenesest seadusele ja seetõttu kuulub tühistamisele.

Täituri seisukoht

9. Kohtutäitur jääb oma 24.11.2022 otsuses märgitud seisukohtade juurde ning palub jätta

võlgniku kaebus kohtutäituri otsusele rahuldamata. Kohtutäitur ei nõustu avaldaja

seisukohaga, et võlgnik kohustus maksma sissenõudjale igakuise elatise katteks 220

eurot kuus ja kohtutäituri tasu katteks 26 eurot. Tööandja on omal algatusel kohtutäituri

edastatud sissetuleku arestimise akti tõlgendanud ning teostanud võlgniku töötasust

kinnipidamisi summas 246 eurot eeldusel, et 220 eurot arvestatakse igakuise elatise

katteks ning 26 eurot kohtutäituri tasu katteks. Kohtutäituri 14.09.2021 koostatud

sissetuleku arestimise aktis oli märgitud, et võlgniku sissetulekust kuulub arestimisele

246 eurot, kuid nimetatud summa näol ei olnud tegemist summaga, mis kuuluks

kinnipidamisele igakuiselt. Seda enam, et kohtutäitur edastas avaldajale järjepidevalt

sissetuleku arestimise akti muutmise korraldusi, muutes nõude summat, mis kuulus

võlgniku töötasust kinnipidamisele. Kohtutäitur edastas 02.11.2021 tööandjale

sissetuleku arestimise akti muutmise korralduse, mille kohaselt kuulus võlgniku

sissetulek arestimisele 1456 euro ulatuses, mistõttu pidi avaldaja saama juba 02.11.2021

aru, et 14.09.2021 arestimise aktis märgitud summa näol ei ole tegemist summaga, mis

kuulub kinnipidamisele igakuiselt. Ka avaldaja kinnitab esitatud kaebuses, et on

kohtutäituri edastatud muutmise aktid saanud kätte, kuid kuna kohtutäitur ei ole

väidetavalt veenvalt põhjendanud, kuidas nõuded on tekkinud, on jätkatud kinnipidamisi

tööandja enda otsuse alusel. Seega kinnitab ka avaldaja, et ei lähtunud kinnipidamiste

teostamisel kohtutäituri edastatud aktidest, mistõttu oli sunniraha määramine

põhjendatud. Täitemenetluse seadustik ei reguleeri ajavahemikku, mille jooksul peab

kohtutäitur kohustatud isikule sunniraha määrama, kui kohustatud isik ei täida akti

nõuetekohaselt. Asjaolu, et kohtutäitur koostas sunniraha määramise otsuse alles

21.10.2022, ei tähenda, et kohtutäitur oleks nõustunud varasemate kinnipidamiste

suurusega või tööandja teostatud kinnipidamised saaks lugeda nõuetekohaseks. Samuti ei

ole õige avaldaja väide, et täiteasjas xxx ja xxx on täitmisele igakuise elatise nõuded.

Täiteasjas xxx täideti elatise võlgnevuse nõuet ning täiteasjas xxx on täitmisel

perioodilise elatise nõue. Kohtutäitur on pärast seda, kui täitmisele esitati ka perioodilise

elatise nõue, edastanud tööandjale töötasu arestimise akti ning selgitused töötasust

kinnipidamiste teostamise kohta. Olenemata kohtutäituri edastatud selgitustest ei asunud

tööandja teostama kinnipidamisi nõuetekohaselt. Kohtutäitur kinnitab, et täiteasjas xxx on

sissetuleku arestimise akt seoses nõude rahuldamisega tühistatud, kuid tööandja on

kohustatud kinnipidamisi teostama perioodilise elatise nõude katteks. Seniajani teostab

tööandja kinnipidamisi summas 246 eurot, olenemata asjaolust, et kohtutäitur on

korduvalt töötasu arestimise asjaolusid selgitanud.

Sissenõudja seisukoht

10. Sissenõudja esitas täiteasja nr xxx üksnes tekkinud elatisvõla sissenõudmiseks.

Täitemenetluses xxx laekus kohtutäituri arvele 4292,76 eurot, millest sissenõudjale kanti

3608,76 eurot ning kohtutäituri tasuks arvestati 684 eurot. Täitemenetluse algatamisel

moodustas sissenõutav summa 5126,76 eurot, mis koosnes võlgnevusest sissenõudjale

summas 4406,76 eurot, kohtutäituri põhitasust summas 684 eurot ja täitemenetluse

alustamise tasust summas 36 eurot, mistõttu ei saa olla vaidlust selle üle, et täitur pööras

täitemenetluse nr xxx täitmisele tekkinud elatisvõla nõude. Võlgnevus täiteasjas nr xxx

moodustas 29.09.2022 seisuga 588 eurot (sh täitekulud). Kuivõrd võlgnik igakuist elatise

maksmise kohustust ei täitnud, esitas sissenõudja 27.07.2022 täitmisavalduse ja täitur

algatas täitemenetluse nr xxx igakuise elatise 220 euro sissenõudmiseks.

11. Kohtutäitur märkis sissetuleku arestimise aktis, et sundtäitmisel oleva elatise nõude

rahuldamiseks kuulub kinnipidamisele igakuiselt kogu võlgniku sissetulek, mis ületab

poolt kuutasu alammäärast. Kui võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole

kuutasu alammäärale vastavast summast, tuleb pidada kinni üks kolmandik võlgniku

sissetulekust. Täitur selgitas 14.11.2022 otsuses, et 16.08.2022 koostatud sissetuleku

arestimise akti muutmise aktiga muutis kohtutäitur kinnipidamiste teostamise korda ning

määras, et võlgniku sissetulekust ei kuulu igakuiselt arestimisele 654 eurot. Seega oli

avaldaja kui tööandja kohustuseks pidada võlgniku töötasust igakuiselt kinni sissetulek,

mis ületas poolt kuutasu alammäära või üks kolmandik võlgniku sissetulekust. Kuna

sissenõudjal olid kahtlus, et avaldajal peab võlgniku sissetulekust kinni vale summa, siis

esitas sissenõudja täiturile alates 2022. a augustist mitu päringut palvega kontrollida, kas

avaldaja peab võlgniku sissetulekust kinni õige summa. Täitur teatas 29.09.2022

sissenõudjale, et MTA-st nähtub, et võlgniku töötasu suurus on 1361,56 eurot (bruto) ja

võlgniku töötasust saaks igakuiselt kinni pidada 463,24 eurot. Võlgniku tööandjalt on

05.09.2022 laekunud 246 eurot, millest kohtutäitur on arvestanud 220 eurot igakuise

elatise katteks ning 26 eurot kohtutäituri tasu katteks. Kuivõrd tööandja on kinni pidanud

väiksema summa, siis on edastas kohtutäitur võlgniku tööandjale päringu koos sunniraha

määramise hoiatusega. Avaldaja ei ole 24.11.2022 kaebuses väitnud, et ta ei saanud

võlgniku sissetulekust kinni pidada rohkem kui 246 eurot. Koos 16.08.2022 sissetuleku

arestimise aktide muutmisega selgitas täitur avaldajale, millisel viisil tuleb võlgniku

töötasust kinnipidamisi teostada. Avaldaja ei täitnud arestimise akti nõuetelekohaselt ka

pärast sunniraha määramise hoiatuse saamist. Kuna avaldaja ei täitnud sissetuleku

arestimise akti pärast hoiatuse saamist nõuetekohaselt st ei pidanud võlgniku sissetulekust

kinni vastavat summat ega põhistanud, et ei saa pidada võlgniku sissetulekust kinni

rohkem kui 246 eurot, siis oli täituril õigus avaldajale määrata sunniraha ja avaldaja

kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Määruse põhjendused

12. Kaebus kohtutäituri otsuse peale on hagita asi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

475 lg 1 p 15 kohaselt. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS

§ 477 lg 2 järgi kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata,

välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

Käesoleval juhul ei näe seadus ette kohtuistungi korraldamise kohustust, kohus ei pea

istungi läbiviimist vajalikuks, pooled on saanud oma seisukohad esitada kohtule

kirjalikult.

13. Avaldaja esitas 05.12.2022 kaebuse täituri 24.11.2022 otsusele täiteasjades nr xxx ja nr

xxx. Seega on avaldaja kaebus esitatud tähtaegselt (TMS § 218 lg 1).

14. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et:

14.1.

kohtutäitur F.R algatas võlgniku U.C suhtes kaks täitemenetlust - nr xxx ja nr xxx;

täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 15.04.2020 kohtuotsus

tsiviilasjas nr xxx (dtl 8-16) ja sissenõudja I.B täitmisavaldused;

14.2.

14.09.2021 tegi kohtutäitur täiteasjas xxx lapse elatisnõudes sissetuleku arestimise

akti (dtl 27-28);

14.3.

21.10.2022 määras kohtutäitur F.R võlgniku tööandajale (avaldaja LDI Innovation

OÜ) täiteasjades nr xxx ja nr xxx sunniraha 192 eurot (dtl 17-20);

14.4.

avaldaja esitas täituri 21.10.2022 sunniraha otsusele 31.10.2022 kaebuse (dtl 22-

24), mille täitur lahendas 24.11.2022 otsusega (dtl 39-43);

14.5.

täitur tühistas 01.11.2022 korraldusega täiteasjas nr xxx sissetuleku arestimise akti

(dtl 45).

15. Avaldaja vaidleb selle üle, kas täituril oli õigus avaldajale määrata sunniraha olukorras,

kus täituri 14.09.2021 arestimisakti täidetakse nõuetekohaselt ja kantakse igakuiselt

täituri kontole 220 eurot elatise ja 26 eurot täituri kulude katteks. Samuti leiab avaldaja, et

täitur ei ole täitnud kaebaja suhtes selgitamiskohustust, sest ei selgitanud talle

arestimisakti täitmisel õiguseid ja kohustusi ning ei teavitanud kaebajat kinnipidamiseks

määratud summadest.

16. Kohus nõustub täituri ja sissenõudjaga selles, et täiteasjas xxx täideti elatise võlgnevuse

nõuet ning täiteasjas xxx täidetakse perioodilise elatise nõuet. Viidatut kinnitab asjaolu, et

täitemenetluse nr xxx algatamisel moodustas sissenõutav summa 5126,76 eurot, mis

koosnes 4406,76 euro suurusest võlgnevusest sissenõudjale, kohtutäituri põhitasust 684

eurot ja täitemenetluse alustamise tasust 36 eurot. Seega oli võlgnevuse summa

konkreetselt määratud, mistõttu ei saa olla vaidlust selle üle, et täitur nõudis

täitemenetluses nr xxx tekkinud elatise võlga, mitte igakuist elatist.

17. 14.09.2021 akti alusel kuulus võlgniku sissetulek arestimisele 246 euro ulatuses.

Sundtäitmisel oleva elatise nõude rahuldamiseks kuulus kinnipidamisele igakuiselt kogu

võlgniku sissetulek, mis ületab poolt kuutasu alammäära. Kui võlgniku sissetulekust

arestitav summa jääb alla poole kuutasu alammäärale vastavast summast, tuleb pidada

kinni üks kolmandik võlgniku sissetulekust (TMS § 132 lg 11). Kohus nõustub täituriga,

et avaldaja jättis tähelepanuta, et 14.09.2021 akti kohaselt oli 246 eurot võlgnevuse jääk,

mitte summa, mis kuulus võlgniku töötasust igakuiselt kinnipidamisele. 14.09.2021 akti

kohaselt kuulus kinnipidamisele igakuiselt kogu võlgniku sissetulek, mis ületas poolt

kuutasu alammäära. Kohtutäitur on sissetuleku arestimise aktis täiendavalt märkinud, et

kui võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole kuutasu alammäärale vastavast

summast, tuleb pidada kinni üks kolmandik võlgniku sissetulekust (TMS § 132 lg 11).

Seega oli kohtutäituri edastatud sissetuleku arestimise aktis selgelt märgitud, et võlgniku

sissetulek kuulus arestimisele ulatuses, mis ületas poolt kuutasu alammäära või juhul kui

võlgniku sissetulekust arestitav summa jäi alla poole kuutasu alammäärale vastavast

summast, tuli pidada kinni üks kolmandik võlgniku sissetulekust (TMS § 132 lg 11).

18. 16.08.2022 koostatud sissetuleku arestimise akti muutmise aktiga muutis kohtutäitur

kinnipidamiste teostamise korda ning määras, et võlgniku sissetulekust ei kuulu igakuiselt

arestimisele 654 eurot (TMS § 132 lg 1 ´lg 2 ja 3).

19. Avaldaja selgitas, et lähtus võlgniku sissetuleku arestimisel täituri 14.09.2021 sissetuleku

arestimise aktist täitemenetluses nr xxx. Sellega on avaldaja kinnitanud, et olemata aktide

muutmise aktide edastamisest lähtus ta tööandjana 14.09.2021 aktis märgitust ja lähtus

kinnipidamiste teostamisel 14.09.2021 sissetuleku arestimise aktis märgitud summast

(246 eurot). Seega ei täitnud avaldaja kohtutäituri korraldust pidada võlgniku töötasust

igakuiselt kinni sissetulek, mis ületas poolt kuutasu alammäära või üks kolmandik

võlgniku sissetulekust, vaid lähtus kinnipidamiste teostamisel võlgnevuse jäägist, mitte

summast, mis kuulus kinnipidamisele igakuiselt. Lisaks ei asunud avaldaja võlgniku

töötasust teostama kinnipidamisi nõuetekohaselt ka pärast seda, kui kohtutäitur edastas

16.08.2022 koostatud sissetuleku arestimise akti muutmise akti, tuues välja, et igakuiselt

ei kuulu võlgniku töötasust kinnipidamisele 654 eurot ning nimetatud summat ületav osa

tuleb kanda elatise nõude katteks. Avaldaja ei ole väitnud või veel vähem tõendanud, et

võlgniku töötasust ei õnnestunud kinnipidamisi teostada suuremas ulatuses kui 246 eurot

ega lükanud ümber kohtutäituri väiteid, et tööandjal oleks olnud võimalik võlgniku

töötasust teostada kinnipidamisi suuremas summas.

20. Kohus nõustub täituri ja sissenõudjaga, et avaldaja pidi juba 02.11.2021 sissetuleku

arestimise akti muutmise korralduse kättesaamisel mõistma, et 14.09.2021 arestimise

aktis märgitud summa ei kuulu kinnipidamisele igakuiselt. Akti järgi kuulus võlgniku

sissetulek arestimisele 1456 euro ulatuses. Avaldaja kinnitas esitatud kaebuses, et on

kohtutäituri edastatud muutmise aktid saanud kätte, kuid leidis, et kuna kohtutäitur ei

põhjendanud veenvalt, kuidas nõuded on tekkinud, jätkas kinnipidamisi enda otsuse

alusel. Seega kinnitas avaldaja, et ei lähtunud täituri aktidest, mistõttu oli sunniraha

määramine põhjendatud.

21. Avaldaja ei ole tõendanud, et oleks lisaks kohtutäituri poolt selgitatule nõudnud täiturilt

täiendavaid selgitusi või täpsustusi selle kohta, millises summas tuleb võlgniku töötasust

kinnipidamisi teostada.

22. Täitemenetluse seadustik ei sätesta peale hoiatuse tegemist sunniraha määramise aega.

Sunniraha määramine ei tähenda, et kohtutäitur oleks nõustunud varasemate

kinnipidamiste suurusega või tööandja teostatud kinnipidamised saaks lugeda

nõuetekohaseks.

23. TMS § 261 lg 1 p 2 kohaselt kohtutäitur teeb otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha

määramise hoiatuse võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub

alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt. TMS § 261 lg 7 kohaselt

sunniraha on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib,

ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Kohus leiab, et arvestades, et

avaldaja ei täitnud sissetuleku arestimise akti vastavalt kohtutäituri korraldustele ega

asunud sissetuleku arestimise akti nõuetekohaselt täitma ka pärast sunniraha määramise

hoiatuse edastamist, oli põhjendatud koostada sunniraha määramise otsus ning avaldaja

suhtes sunniraha 192 eurot.

24. Osundatud põhjustel tuleb avaldaja kaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

25. TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades

õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või

tõendi.

26. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuna kohus jätab

kaebuse rahuldamata. Kohus märgib, et täituril puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt

kindlaks määrata.

27. Sissenõudjal oli menetluses lepinguline esindaja, kes taotluse järgi osutas õigusabi kokku

6 tundi ja 40 minut, hinnaga 160 eurot tund + km, kokku summas 1344 eurot (sh

käibemaks). Õigusabikulud sisaldavad nii vastust kaebusele kui ka avaldaja

määruskaebusele.

28. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, sissenõudja esindaja

teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, samuti tunnitasu

suurust, leiab, et sissenõudjale osutatud õigusabi tsiviilasja menetlemisel on põhjendatud

ja vajalik. Esindaja kvalifikatsiooni arvestades on tunnitasu suurus põhjendatud. Seega on

sissenõudja põhjendatud kulus esindajale 1344 eurot (sisaldab käibemaksu).

29. Sissenõudja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada avaldajat hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

30. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik